Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja klassitsistlik stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Klassitsism sündis sellest, kui kodanlus tüdines kuninga ja aadlike poolt soositud kergemeelset ajaviidet väljendavast rokokoo stiilist. Kodanikud pooldasid tõsisemat ja rangemat kunsti, millest klassitsism päriski oma jooned. 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal hakkas klassitsistlik kunst seda ülistama. Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see,...
KLASSITSISTLIK KUNST Millised ajaloolised sündmused soodustasid klassitsistliku kunsti tekkimist? · Klassitsistlik kunst sai alguse 18. sajandi teisel poole Prantsusmaal; · osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti; · 1789. aastal puhkenud Suur Prantsuse Revolutsioon klassitsistlik kunst asus ülistama revolutsiooni; · Kindral Napoleon Bonaparte kuulutas 1804. aastal end keisriks klassitsistlik kunst asus väljendama Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Too näiteid tüüpilistest klassitsistlikest hoonetest Euroopas! Kes olid arhitektid? · Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne...
Klassitsistlik kujutav kunst · Klassitsistlik skulptuur o Detailidest hoiduti o Üldistamine ja idealiseerimine o Alastifiguurid · Tuntumad skulptorid o Antonio CANOVA - itaallane Varaklassitsism Rokokoolik pehmus Matkib antiikkujusid "PAOLINA BORGHESE VEENUSENA" "KOLM GRAATSIAT" o Jean-Antoine HOUDON - prantslane ISTUVA VOLTAIRE'I KUJU Ka teised valgustajad USA esimesed riigijuhid o Bertel THORVALDSEN - taanlane Kõrgklassitsismi kuulsaim ja kõige tüüpilisem "KARJAPOISS" marmor Teinud ka religioosset skulptuuri Eeskujuks Weizenbergile · Varaklassitsistlik maalikunst o Rõhutati mehisust ja õpetlikkust o Jean-Baptiste GREUZE Joonist...
Klassitsistlik kunst. KT tunnis-jagatud õppimine 1 Klassitsismi kõige olulisem tunnus on kindlasti vormireeglite olemasolu. 2. 18. Sajandit on nimetatud valgustussajandiks tollel ajal maailmas levinud mõistuse ja tõe valguse tähtsustamise tõttu. 5. Antiigi pärandiga oli võimalik lähemalt tutvuda Pompeji ja Herculaneumi linnas, mis tuha alt välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal aja...
Klassitsistlik kujutav kunst Katre Pohlak XI klass Rakke Gümnaasium Skulptuur Skulptuur sõltus antiikeeskujudest Vanakreeka plastikat püüti jäljendada nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Eelistatuim materjal oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Eelistatud alastifiguurid. Detailidest hoiduti, seetõttu tunduvad kujud idealiseeritutena. Püüti jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Tuntumad skulptorid Antonino Canova (1757-1822) Paolina Borhgese portree Tuntumad skulptorid Jean-Antoine Houdon (1741-1828) Mortheus Tuntumad skulptorid Bertel Thorvaldsen (1768-1844) Karjapoiss Klassitsistliku maalikuntsi eeskujud Antiikajast polnud maalikunstile otsest eeskuju leida. Maalijad võtsid eeskujuks skulptuure, eriti reljeefe. Domineerisid siluett ja joonistus. Vä...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja...
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamis...
Pühajärve Põhikool Joel Süldre 8. klass Klassitsism Referaat Juhendaja: Urve Sarv 2009 Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Kla...
Klassitsism Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil, mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine. Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Kunstis valitses klassitsim 18, saj lõpul ja 19.saj algul. Klassitsistlik kunst jagunueb 1. Varaklassitsism 1770-1800 2. Kõrgklassitsism 1800-1830 Klassitsism on viimane stiil, mis haaras kõiki kunstiliike!!! Prantsusmaa Klassitsistlikult arhitektuurile oli iseloomulik: · Lihtsus, rangus · Sirgjoon ülekaalus · Sümeetria · Suured siledad seinapinnad · Antiikkunsti elemendid (sambad!) Panteon Madeleine´i kirik Tähe triumfikaar Maalikunstile iseloomulik · Jäljendab antiikskulptuuri · Värvid on tuhmid, pinnalised · Rõhutatakse kontuurid ja vormid · Ainestik antiikajaloost või mütoloogiast ,,hor...
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmüto...
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) LIHTSUS, RANGUS, REEGLIPÄRASUS JA SUUREJOONELISUS MOODUSTAS PIDULIKU ANSAMBLI. 4) ÜMARKAARE JA KUPLI KASUTAMINE. 5) SISEKUJUNDUSES SÜMMEETRIA, SÕLTUVALT KREEKA JA ROOMA EESKUJUDEST. · Hammaslõige · Munavööt · meander KLASSISTISTLIK ARHITEKTUUR · Võeti eeskuju antiikehitistest · Arhitektuuris kasutati rohkest...
Klassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansamb...
Eesti kunst 20. sajandi alguses 19. sajandi lõpp · Johann Köler · akademistlik maalikunst · silmapaistev joonistaja · peamiselt maastikud ja portreed · ''Tatarlanna Msatka mõisa aias'' (müüdi oksjonil maha 2,7 milj eest) · ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus ...
Rokokoo Barokk- kunstist kasvas välja uus stiil- rokokoo, mille lühike, ent hiilgav õitseaeg haaras umbkaudu aastad 1730- 1780. Erinevalt baroki raskepärasest toredusest oli rokokookunst kergem, õrnem, mänglevam. Stiili nimetus tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähistab rokokoo- kunstis armastatud merekarpi meenutavat kaunistust. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Kõige ilmekamalt avaldub rokokoostiil sisekujunduses ja kunstkäsitöös. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Mööbel oli mugavam, kergem ja nõtkemate vormidega kui barokkstiilis. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid. Värvidest eelistas rokokoo sidrunkollast, õrnroosat, helesinist. Roko...
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel, oma lihtsa ja range välisilm...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgu...
KLASSITSISM 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Perioodid: · varak...
Teadus ja kultuur 1789- 1849 Aurumasin 1782. aastal 1782. aastal valmistas inglise leidur James Watt esimese aurumasina. Aurumasinaid oli võimalik kasutada mitmel otstarbel. Aurumasinaid kasutati ka sõiduvahenditena. James Watt (1736-1819) Michael Faraday (1791-1867) Michael Faraday avastused panid 19.sajandil aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prant...
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maa...
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus. Valgustajad tahtsid muuta ka elukorraldust, kus seni omas väga suurt rolli kirik. Nad rõhutasid ilmaliku hariduse ja teaduse tähtsust. 2. Loet...
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt...
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassits...
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena...
Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 12 Õ. klass Andrei Sorokin Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 1. Sisukord 2.Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga?..................................................................2 3.Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet).............................................................................3 USA.............................................................................................................................. 4 Venemaa...................................................................................................................... 5 Pransusmaa.................................................................................................................. 8 Soome........................................................................................................
Kunst 17-19 sajand Referaat Barokk Kasvas välja renessansist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast, millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine. Eur. riikides monarhia, seega absolutism. Kodusõjad. Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1) Riigid, kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega. Näiteks Habsburgide dünastia maad: Itaalia, Belgia, Hispaania. 2) Riigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Põhja-Saksamaa. Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel. 3) Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland. Stiilipuhtale barokile vastavad ainult 1. rühma maad. Baroki sünnimaaks on Itaalia ja baroki keskuseks Rooma. Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel. Barokkstiil valitses Euroopa kunsti...
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
Tallinn Arte Gümnaasium Referaat Klassitsism TALLINN 2015 Sissejuhatus Referaadist saate teada milliseid klassitsisme on olemas, mis on nende põhimõtted ja palju muud.Klassitsism oli 18. sajandi viimasel veerandil Prantsusmaal tekkinud kunstistiil, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ...
19. sajandi I pool. Romantism Klassitsism oli liiga rangete ettekirjutustega ning külma kaalutletusega ei meeldind neile, kes tahtsid kunstis väljendada eelkõige oma tundeid, elamusi ja meeleolusid ning rakendada oma fantaasiat. Pilk keskaega või siis võõrastesse eksootilistesse paikadesse, eriti Idamaadele.Arenes välja 19saj 2. veerandix. Taaselustus vahepeal unarusse jäänud maastikumaal, õitsele puhkes ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Suurmeistrid töötasid Prantsusmaal. Tihedamalt kui mujal oli romantism seal seotud poliitiliste sündmustega ning peegeldas kunstnike pettumust oma kaasajas. Prantsuse romantismi esikteoseks on noorelt surnud maalija Theodore Gericault (1791-1824) "Meduse'i parv". See kujutab merehädalisi hukkunud laevalt nimega "Meduse", kui need püüavad endast märku anda kauguses mööduvale laevale. Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix (179...
Hispaania maalikunst Baroki ajal loodi Hispaanias peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühakulegendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. S...
Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Flandrias, Hispaanias, Madalmaades Saksamaa - *ARH. *luksuslikud pargid, suurehitised. *küllusliku ja toretsev (Belvedere loss Viinis ning nn. Zwinger Dresdenis - tornikeste ja nurgapaviljonidega ümbritsetud peoplats.) *Suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad. *Parkides purskkaevud. Itaalia - *ARH. Kirikutes mindi üle ladina ristile ning kirikud muutusid pikkadeks. Põhja- ja lõunatiibadesse ehitati kabelid. Väga suurt tähelepanu osutati maalidele ja skulptuuridele. Nende eesmärgiks oli muuta kirik suursugusemaks. Välisvaatel tohutult dekoratsioone. Lopsakas fassaad. Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli, jättes suursuguse mulje. Fassaadi pind dünaamiline ja rahutu. Kasutati väga palju valguse ja varju mängu. Prantsusmaa - *Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. *Rahulikum ja kainem, *Antiikkunstist eeskuju võttev * eelistamise taga oli rohkem valitsejate maitse ja t...
Põhjamaade kunst Skandinaavia ehk skandinaavia maad Kitsamas (geograafilises) tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhjaosa asub Skandinaavia poolsaarel) Laiemas (kultuurilises ja ajaloolises) tähenduses nim. Skandinaaviaks Rootsit, Taanit ja Norrat (või maid, kus kõneldakse põhjagermaani ehk skandinaavia keeli lisaks nim maadele ka Isalandit ja Fääri saaari). Inglise ja saksakeelsetes- maades lisatakse mõnikord neljandaks ka Soome. Nime päritolu Teadaolevalt kasutas nime Skandinaavia (Scatinavia) esimest korda Plinius Vanem (vanarooma riigiametnik, sõjaväeülem, ajaloolane ja kirjanik. Plinius hukkus Vesuuvi purske ajal.) 1.sajandil pKr oma teoses ,,Looduslugu" (,,Naturalis historia") Plinius kirjutas, et teisel pool Jüütimaad asub väin nimeda Codanus (Kattegat), mis on täis saari. Suurim neist kandvat nime Scatina...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk Euroopas 18.sajandil 1.Millega veetis oma aega prantsuse õukond Louis XV ajal? Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised ...
Kordamine kontrolltööks Rokokookunst 1. Mis aastatel valitses rokokoo kunst? Aastatel 1710-1760 2. Mida tähendab sõna ,,rocaille" prantsuse keeles? Merekarp 3. Kus rokokoo kunst tekkis ja kõige iseloomulikuma kuju sai? Prantsusmaal 4. Mis toimus rokokoo välisarhitektuuris? Jäi püsima senine baroklik laad 5. Mis toimus rokokoo interjööris? Kaob rangus ja raskepärasus; õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid, gobeläänid ning lillelised tapeedid. Pannoosid ja peegleid ümbritses ebasümmeetriline taimornament, millega liitus merekarbimotiiv. 6. Mis oli väga sagedaseks motiiviks rokokoo kunstis? Orvand, mis on merekarbi poolmikku meenutav motiiv. 7. Nimeta kaks kuulsaimat rokokoo skulptorit ja nende töid. Bouchardon ,,Amor, kes endale Huaklese nuiast vibu teeb", Clodion ,,Saatür" 8. Nimeta neli rokokoo...
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid, mida valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, ...
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Üldiseloomustus: · Tekkisid kunstinäitused ja nende tagasiside, s.t. kunstikriitika. · Vähenes kunstitellijate osatähtsus. · Kasvas kunsti loomine ja näitamine anonüümsele publikule. · Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemine, külakogude lagunemine ja linnastumise algus. · Kiriku autoriteedile ja traditsiooniga õigustatud normidele vastandati valgustajate ideoloogia. · Klassitsism tähistab kindlate vormitunnustega stiili. · Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. · Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur : · Klassitsistlik arhidektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassport...
KLASSITSISM Tekke koht Prantsusmaa Aeg 18 sajandi viimastel ja 19 sajandi esimestel aastakümnetel Ainestik Kunst oli seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimeste allumist riigil, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Sündmused ja nähtused, mis mõjutasid teket. Klassitsism tekkis seal maades, kus oli absolutistlik monarhia. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus j...
Klassitsism 1) Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2) Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3) Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? Louis XVI stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil 4) Mida tähendab sõna ,,klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5) Pole vaja! 6) Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Võeti eeskuju antiigist 7) Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Palladio 8) Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sammas, ümarkaar, kuppel 9) Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleks...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse –ja ärinduse osakond Triin Vaino Iseseisevtöö Juhendajad: Vilve Pohla ja Tiiu Vellevoog Tartu 2014 Klassitsism Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse s...
Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur Elerin Luuk 10.klass Suhtumine kultuuriväärtustesse Kultuuriväärtuste · Kultuuriväärtuste kaitse · hävitamine KUNST · ·Kohalike võimude eestvõttel ·Loodi komisjonid ajalooliste hävitati feodaale kujutavaid kultuuriväärtuste kaitseks. kunstiteoseid ja ·Asutati Louvre'i kirikukaunistusi. kunstimuuseum (1793), kuhu ·Jumalaema kiriku koondati allesjäänud kunst skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks. RAAMATUD Hävitamisele kuulusid · ·Igast raamatust säilitati 12 usuraamatud ja ajalooliselt eksemplari. "v...
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni ...
Kunstiajalugu 11 klass, Barokk A rida Rembrant Hollandi kõige silmapaistvam meister. Tema eesmärgiks oli avada inimeste hingeelu, tähtis oli sisemine ilu. Rembrant maalis põhiliselt portreesid (autoportree „Saskiaga“). Tema töödes olid valguse-varju piirid hästi mahedad. Rembrant on kuulus ka graafiliste lehtede poolest. Tähtsaimad tööd: „Püha perekond“, „Öine vahtkond“ (kuulsaim), „Kadunud poja tagasitulek“ Hollandi maalikunst- olustikumaal Kunst oli suunatud linnakodanlusele. Maalikunsti õitseng. Kunst väljendas võidurõõmu, tähtis oli sisemine ilu, looduslähedus, realism. Väga olulisel kohal oli maastikumaal (eriti meremaal). Esile tõuseb portreekunst, ka grupiportreed, mis olid seotud olustikulise tegevusega. Igapäevaelu kujutatakse olustikumaalil. Suurim Hollandi maalija oli Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööri (tema töödel on alati aken) „Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Delfi vaade“ Itaalia arhitektuur Põhiülesand...
KUNSTIAJALUGU 25.Klassitsism maalikunstis. Maalikunsti eeskujud: · Polnud antiikajast otsest eeskuju leida · Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest · Silueti ja üldse joonistuse domineerimine · Värv jäi tagaplaanile Varaklassitsistlik maalikunst: · Hakkasid kehtima normid, millest üleastumist peeti lubamatuks · Mehisus · Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümme...
Barokk ja klassitsism 1. Kirjeldada baroki ja klassitsismi ajastu ühiskondlikku tausta Euroopas. Niinimetatud kuldsele ajastule järgneb mõõn nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Hispaania kaotab oma mõjuvõimu Euroopas. Prantsusmaal algas pärast usuvastuolude vaigistamist ühiskondlik poliitiline tõus. Inglismaal sai 1648. aasta revolutsiooni tagajärjel valitsevaks klassiks kodanlus. Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel ...
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada. Meestel: kõrge kontsaga kingad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, valge parukas, mingitud nägu. Naistel: kõrged parukad(rohkelt kaunistatud), heledast siidist ...
KLASSITSISM- PRANTSUSMAA, 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks. Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust Valguse all on siin mõeldud mõistuse ja tõe valgust, filosoofe, teadlasi ja kirjanikke. Seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Antiigiväärtustamine ARHITEKTUUR võttis eeskujuks antiikehitised nii üldlahendustes kui ka üksikasjades - Selleks käidi Itaalias ja Kreekas vanu ehitisi mõõtmas - Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust ;palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit - Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus ; ümarkaar,kuplid Prantsusmaa Madleine`i kirik Pariisis Venemaa ANTONIO RINALDI - Marmorpalee Neeva kaldapealsel Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monum...
Klassitsism valgustajate ideoloogia, kindlad vormitunnused, eeskuju antiigist, õilis lihtsus, vaikne suurus, kord, selgus, mõõdukus. Romantism üksindust kogev inimene, omapäevane ellusuhtumine, tähtis üksikisik, imetleti keskaega, eksootiliste maadeimetlus, väljendab kahtlust/pettumust valgustajate ideaalides, tunded tähtsad, sai alguse Inglismaalt. Ühine tekivad kunstinäitused ja kunstikriitika, kunstitellijate osatähtsus väheneb, kiriku autoriteet langeb, läbi põimunud, Pompei ja Herculanumi väljakaevamised, hinnati puutumata loodust, kunstiline originaalne eneseväljendus. ROMANTISM 1830-1840/50(kõrgkeskaeg), 19. saj II veerand. Tekib kõrvuti klassitsismiga, kuid kasvab välja. *kunstivool(ei hõlma kõiki kunstiliike) kujutav kunst, graafika, muusika, kirjandus *tunnused: kunstniku omapära ja kordumatus, keskaja ülistamine(sündmuste kujutamine) *kunstivoolud: a.)sõltumatu kunst muutuvad, mässavad voolud. ,,Maha klassitsistli...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
1 KLASSITSISM Valgustusajastu, revolutsiooniajastu, suurte ühiskondlike muutuste ajastu. 18. sajandit on nimetatud ,,valgustusajastuks" või mõistusesajandiks, mis muutis murranguliselt tolle aja inimeste maailmanägemist. Valgustusideede levikut seostatakse eelkõige Haydni-Mozarti kaasaegsete prantsuse filosoofide Diderot`, Voltaire`i ja Rousseau` tegevusega. Diderot` initsiatiivil ilmus 1774. aastal uusaja esimene entsüklopeedia, teadmiste ja mõttevabaduse levitamise täht-teos. Valgustajad eitasid seisuste hierarhiat ja kõnelesid isksusest, kellel oli päritolust, haridusest ja varanduslikust seisusest sõltumata vaieldamatu õigus vabadusele ja võrdsusele. Ühiskonna ainsa arenguvõimalusena nähti liikumist ühesuguse elukorralduse poole. Samas Rousseau nägi selles ohtu isiksuse vabale arengule ja püstitas loosungi tagasi looduse ja elu lihtsate vormide ...
annaabi.ee 
