1) Mis aastatel valitses varaklassitsism? 1770-1800 2) Mis aastatel valitses kõrgklassitsism? 1800-1830 3) Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? Louis XVI stiil, direktooriumi stiil, ampiirstiil 4) Mida tähendab sõna ,,klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5) Pole vaja! 6) Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Võeti eeskuju antiigist 7) Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Palladio 8) Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sammas, ümarkaar, kuppel 9) Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 10) Kes olid 2 kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? Antonio Rinaldi kavandas Marmorpalee Neeva kaldapealsel Carlo Rossi kavandas Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee (praegune Vene Muuseum), Aleksandra teatri ansambli
1800-1830 3. Millisteks stiilideks jaotatakse Prantsuse klassitsism? 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800-1820 - ampiirstiil 4. Mida tähendab sõna ,,Klassitsism" ladina keeles? Esmaklassiline, parim 5. Millised muudatused toimusid arhitektuuris? Arhitektuuris pääses maksvusele stiil, mis võttis eeskujuks antiikehitised nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. 6. Kes oli see arhitekt, kelle mõju kasvas klassitsismis? Nimeta tema nimi. Palladio 7. Millist ehituslikku detaili toodi klassitsismi palju üle? Sambaid, ümarkaari ja kupleid 8. Milliste sõnadega iseloomustad klassitsistlikku arhitektuuri? Lihtsus, rangus, reeglipärasus 9. Kes olid kaks kuulsaimat vene arhitekti ja mille nad on kavandanud? De la Mothe, kes kavandas Kunstide Akadeemia hoone; Rinaldi, teoseks on Marmorpalee Neeva kaldapealsel 10. Millised ehitised veel klassitsismis levisid peale paleede?
Canova Venus B.Thorvaldsen ,,Jason" J.L.David ,,Horatiuse vanne" J.L.David ,,Marat` surm" J.L.David "Napoleon Alpe ületamas" Sellel lehel on kõik J.A.Ingres "Suur odalisk" näited Klassitsismis J.A.Ingres "Napoleon keisritroonil" t Turner "vihm, aur, kiirus" Turner " Temeraire viimane J. Constable "Salisbury NB! EI TEA KAS TA teekond" katedraal" MÕTLES LUMETORMI ALL SEDA MAALI!! J. Constable Heinavanker John Constable The Hay Wain C.D.Friedrch ,,Klooster C.D
commedia dell' arte (tõlkes kunstkomöödia), mis avaldas suurt mõju järgnevale Euroopa draamale. 11. Keda ja miks on peetud renessansiteatri alusepanijaks? Millise kuulsa hoone/ehitise ta rajas? Kuhu? Shakespeare peetakse renessansiteatri alusepanijaks, kes ehitas koos Richard Burbage'iga The Globe'i Londonis, kus esialgselt peeti kroonimispidustusi. 12. Nimeta baroki ja klassitsismi peamisi erinevusi (nii kirjanduses kui kunstis) 1) Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast 2) Barokk oli meelepärane ja kättesaadav vaid rikastele ja valitsejatele, aga klassitsism oli mõeldud tavainimesele. 3) Barokk-ajastu maalid koosnesid paljudest erinevatest detailidest ja olid seetõttu raskesti mõistetavad, aga klassitsismis domineerisid portreed. Piltidel kujutati lihtinimesi. Jooned ja vormid muutusid selgemaks. Ühel kunstiteosel polnud nii palju detaile. 13
rangemat kunsti, millest klassitsism päriski oma jooned. 1789. aastal Suure Prantsuse revolutsiooni ajal hakkas klassitsistlik kunst seda ülistama. Napoleoni keisriks kuulutamisega hakati väljendama ka Prantsuse keisririigi suurust ja sõjalisi võite. Kuna prantsuse kunstis olid juba eelnevalt väga tugevad klassitsistlikud traditsioonid, nimetatigi 17. sajandi kunsti varaklassitsismiks. Prantsusmaal ja Inglismaal nimetatakse klassitsismi stiili neoklassitsismiks. Klassitsismis jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastust eeskuju võtmiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud antiikkunsti kohta palju uusi teadmisi. Maalikunstis kujutati antiikseid kangelasi. Klassitsismi põhinõueteks olid ,,õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi ülistama voorusi, olema õpetlik ning võitlema pahede vastu. Klassitsism jaguneb kaheks: Esiteks, varaklassitsism, mis oli kuni 1800. aastani ning
Kunstiõpetus KT 1. 11. klass Paide Täiskasvanute Keskkool Sirly Salandi 1. Klassitsismi kõige olulisemateks tunnusteks võib pidada reeglipärasuse ja korra esiletõusu kunstis, antiigi vaimustust. 2. Itaalia renessansiajastu arhitekt, kelle mõju klassitsismis kasvas oli Palladio. 3. Antiigi pärandiga võimaldas lähemalt tutvuda võimalus reisida ja näha antiigseid ehitisi, neist lugeda kirjalikest allikatest jne. 4. Klassitsismi periodiseeritakse Prantsusmaal kolmes etapis: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumi stiil 3) 1800- u. 1820 ampiirstiil
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti Rooma ja Egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ja sobisid paremini suurriigi valitseja maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad idealiseerituna. Maalikunstil polnud antiigiajast otsest eeskuju, seetõttu võeti eeskujuks skupltuure. Värv jäi
Mihhail Lomonossov (1711-1765) *Pani aluse vene uueaegsele kirjandusele *Poeet, teadlane *füüsik, keemik, astronoom,geograaf,keeleteadlane *Polüglott *Kirjutas oode *Lõi ilukirjanduse stiilide ja zanrite teooria Valgustus *L-Euroopas tekkis valgustus XVIII saj keskel *Montesquieu , Voltaire , Diderot, Lessing *Venemaal- A.Radistsev(1749-1802) *väärtustati inimese vabadust, võrdõiguslikkust ühiskonnas *Ülim väärtus-inimene *Ostutati tähelepanu lihtsale inimesele *klassitsismis ideaaliks oli riiklik inimene Valgustusajail- inimlik riik *Teatrilavale ilmus tsaaride asemel lihtinimesed Aleksandr Redistsev (1749-1802) *Pärines vanast aadlisuguvõsast *Õppis Leipzigi ülikoolis *"Reis Peterburist Moskvasse" *See protsestiavaldus ja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu *1790 a. saadeti ta selle teose avaldamise eest Siberisse *1802 lõpetas oma elu enesetapuga Deniss Fovizin (1744-1792) *Poeet, publitsist, diplomaat *Vene komöödia looja
See on kultuuriperiood vahemikus 1750-1830. Klassitsismi on nimetatud ka valgustusajaks (see on mõistuse ja tõe valgus). Mõistuspärased loodusteadused muutusid populaarseks, need toetasid maailmakorda ja harmooniat, seetõttu muutusid reeglipärasus ja kord uuesti suuremateks väärtusteks ka kunstis. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. 18 sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigivaimustus, ning nagu renessansiski, toetuti ka klassitsismis antiigi kunstile ja saavutustele. Kuna maalikunstist pole antiikajal otsest eeskuju võtta, võtsid kunstnikud näidisteks skulptuurid, eriti aga reljeefid. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kuna klassitsism vastandus barokile ja rokkokoole, hakati kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline.
kirjanduses. Barokk on ka vastandite ühendamine (ilus põimub inetuga jne) Ajastu kriis ja moraali laostumine tõid kirjandusse ja kunsti maise elu tühisuse ja kaduvuse. Barokis levis skepsis ja pessimism. Paradoksid ja antiteesid-vaimuterav vastandite ja äärmuste seostamine Kontseptism-vaimukalt ülistatud kujundid, baroki üks peastiil Nii maalikunstis, arhitektuuris kui ka kirjanduses- kujundipeenus ja ornamentaalsus 2.Klassitsismi üldiseloomustus Klassitsismis levis vastandite lahutamine Antiikesteetika põhimõtted- 3 ühtsuse printsiip(aja-, koha-ja tegevusühtsuse), ranged reeglid: selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel kunstis, tragöödia (,,kõrge" zanr) pidi puhastama ja õilistama, ei midagi labast või ,,madalat", komöödias hinnati õpetlikkust, moraalselt üldistust. Absolutism võitles nii pol. kui ka kul. Individualismi vastu, püüdes maksma panna ühtsed ja üldised, riigi huvidele vastavad põhimõtted.
eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma arhitektuuripraktikat klassitsistlikus laadis. Seda kinnitavad Pärnu mudaravila (1927), staadioni esimese tribüüni (1928, põles 1932) ja kõlakoja (1936) arhitektuur. Siinmaa klassitsismis on tunda puhta kujundi tugevat rõhutamist. Olev Siinmaal on suuri teeneid Pärnu linna kujundamisel ja ehitustegevuse reguleerimisel. Ta rakendas kõik oma võimed kodulinna väärikaks arendamiseks. Edgar Johan Kuusik (1888 - 1974) Edgar Johan Kuusik oli silmapaistev Eesti arhitekt, mööblikujundaja, arhitektuuriteoreetik ning pedagoog. E. J. Kuusiku esimeseks suuremaks ehitiseks oli 1929. a. valminud Pirita supelhoone 1930
Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. 18. sajandi lõpus algas Euroopas täielik antiigi vaimustus. Nii taotles ka klassitsism antiigi omadusi. Avaldumisvaldkonnad arhitektuur, kujutav kunst, kirjandus, teatrikunst, muusika, tarbekunst. Põhitunnused 1)emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism 2)Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära ; välditakse juhuslikkust 3) Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi 4) Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte 5) Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi 6) Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile
Romantism Romantism levis Euroopas 18.sajandil (millal?) Romantism vastandus talle eelnenud klassitsism (mille?) seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste (kelle?) ellu. Prantsuse revulotsioon (mis?), Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika (mille?) Iseseisvussõda, mis viis Ameerika-Ühendriikide (mille?) loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt (kus?) ja Inglismaalt,
· Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe halistiku vastandamine(toonika ja dominant) Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1
Muusika oli põhiliselt homofooniline (mitmehäälne, üks juhtiv teema) Meloodia oli lihtne, selge liigendusega, sageli kolmkõladele tuginev Harmoonia valdavalt heakõlaline Duuri ja molli vaheldumine Kiire rütmide vaheldumine Muusika pidi olema tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega Mille poolest erineb romantismiajastu sümfoonia klassikalisest sümfooniast? Sümfoonia – mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Klassitsismis – 4- osaline, kõik teosed tervikteosed, pealkirjad pandi soolopillide järgi ja nummerdati, heliteos oli tervele orkestrile. Romantismis: osade arv oli varieeruv, kõik teosed polnudtervikteosed, programmilised pealkirjad, orkestratsioon – heliteos seati teatud orkestri koosseisule. Tuntuimad esindajaid – Schubert, Beriloz, Brahms, Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse?
,,Pähklipureja''. *Nimeta heliloojate Schubert, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Tsaikovski, Sibelius, Grieg sünnimaad. Schubert Austriast, Chopin Poolast, Liszt Ungarist, Verdi Itaaliast, Wagner Saksamaalt, Tsaikovski Venemaalt, Sibelius Soomest, Grieg Norrast. *Milline on Sinu arvates romantismiajastu muusika? Mille poolest erineb see klassitsismiajastu muusikast? Iseloomusta seda kuulatud palade põhjal. Harmoonia on värvikas, lüüriline, väljendusrikas meloodia. Klassitsismis olid kindlad vormitunnused, romantismi muusika on vabam ning see väljendub erinevates vormides.
· 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" · 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" · 1810-1830 üleminekuperiood romantismile Klassitsismiajastu muusikas avaldus antiikarhitektuurile omane vormi selgus ja sümmeetria. Barokkmuusika keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmoonia asemel eelistati nüüd lihtsat ja korrapäraselt liigendatud meloodiat ja harmooniat. Kui eelnevalt barokis oli eelistatud vokaal- ja vaimulik muusika, siis klassitsismis hakkas kujunema eelistatuimaks instrumentaal- ja ilmalik muusika. Alates 18. sajandi II poolest kujunes klassikalise muusika tarbijaks peamiselt kodanlus. Klassikalise stiili kujunemine muusikas avaldus kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid
· baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud Hispaania luuletajad Luis de Goncora ja Fransisco de Quevedo Klassitsism 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. · Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism · klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast · Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima · Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi · Lahutas vastandid
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal
- Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust ;palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit - Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus ; ümarkaar,kuplid Prantsusmaa Madleine`i kirik Pariisis Venemaa ANTONIO RINALDI - Marmorpalee Neeva kaldapealsel Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad. Prantsusmaal on Tähe Võidukaar Pariisis, Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, Venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. SKULPTUUR - Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast
Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism. Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte. 4. Tuua näiteid 17. sajandi luuletajate kohta. Inglismaal: John Milton - Teda nimetatakse 17. sajandi suurimaks inglise kirjanikuks. Hispaanias: Francisco de Quevedo – Oli Hispaania aadlik, poliitik ja kirjanik.
Tuntumad: V sümfoonia c-moll; VI sümfoonia F-duur "Pastoraalne"; IX sümfoonia d-moll ("Ood rõõmule"). Esimesed kaks on vastandid ja peegeldavad väga täpselt Beethoveni vastandlikku sisemaailma. Tähtsus: Beethoven juhatab muusikaajaloos sisse romantismiajastu ta võtab kokku klassitsismi ja loob romantismi põhiideed. Lõi uusi zanreid, mille vormikäsitluses järgiti ka hilisemas romantismis Beethovenit. Lõhkus klassitsismi põhivormid ja uuendas klassitsismis põhilist tähtsust omavaid zanre põhjalikult s.h. sonaat ja sümfoonia. IX sajandit võib nimetada Beethoveni sajandiks.
"Lacrimosa" iseloomustus sisu Inimene ei saa ise otsustada mis temast peale surma saab. Reekviemist käisid läbi änge, viha, kurbus, hirm Iseloomustab põhjalikkus ja viimistletus Lihtne teise sõnaga geniaalne Lihtsus kui pealiskaudsus 9. sümfoonia on eriline sest seal kasutatakse esimest korda vokaali Muusikaelu: barokkajal tehti õukondades,klassitsismis tehti muusikat õukondades ja korraldati kontserdeid
tervikusse ● Esile kerkisid kolm heliloojat “Viini klassikute koolkond” - pole päris korrektne sest - Kolm heliloojat, liiga vähe - Kõik olid eri põlvkondadest - Töötasid Viinis eri aegadel - Puutusid isiklikult vähe kokku Franz Joseph Haugh (1732-1809) ● Austria helilooja ● Pani aluse: - Klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis - Klassitsismis on kahese koosseisuga (kõiki puupuhkpille 2) - Klassikalisele keelpillikvartetile - Sonaadi vormi kujunemine MUUSIKA JA VORMID ● Muusikat kirjutati rangete reeglite järgi ● AB vorm ● Variatsioonivorm- A (teema) A1 A2 A3 A4 ● Rondovorm- A (refrään) B (episood) A C A D A F A jne ● Sonaat-allegro vorm e soonadivorm Peapartii Sidepart Kõrval- Lõpupar Töötlus Peapartii Sidepart Kõrval- Lõpupar
rõhutamine ( veini joomas, erootilised, kergemeelsed stseenid) Ingl rokokoo: range kunst, eeskuju Dyke paraadportree stiilis KLASSITSISM Tekkimise põhjused: õpetlik, range, moraliseeriv, eetilisi väärtusi mõjutav, ei tahetud kerglast elu ja kunsti, teadlik rokokoole vastandamine. 79.a. Pompei kaevati välja antiikkunsti teosed- Euroopas huvi antiigi vastu, pilgud on pööratud antiiki tagasi. Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, Itaalia. Tüüpiline arhitektuur klassitsismis: ranged reeglid, hooned täisnurkselt liigendatud, kreeka templitelt tuntud sambad võeti üle, suurenes ilmaliku arhitektuuri osakaal, rooma eeskujul kuplid, haridusele pandi rõhku, pangandus arenes. Võidukaarte püstitamine nt pr ,,Võidukaar". Venemaal tsaari tipul arhitektuur. Maalikunst Eeskuju vana-Kreeka aegsetest reljeefidest. Maalikunst väga skulpturaalne. Värv teisejärguline. Detailne ja täpne joonistus. Kangelane pidi olema. Vastandus rokokoo maalikunstile
EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia katedraal VANAVENE Siblukuppel, küünlaleek, kirikukuppel Ikoon: pühapilt puidul, kus kujutatud pühakuid kuldsel taustal ROMAANI 10.-12.sajand
kui ka üksikasjades.. armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust (kreeka templi otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist). kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. 4. Madleine`i kirik Pariisis. Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. NTONIO RINALDI- Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. 5. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Inimkeha kujutati
Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Vene arhitektuuris on palju ehitisi klassitsismi ajast. Peterburis töötas palju arhitekte, kellest kuulsaim on: Jean Baptiste Vallin de la Mothe (1729-1800), kes kavandas Kunstide Akadeemia hoone ning kaubahoovi Gostinõi Dvor. Teiseks kuulsaks arhitektiks oli Antonio Rinaldi (u 1710-1794), kelle meistriteoseks on Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Paljudele
ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laiem vaimuelu suund, mis kunstis hõlmas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi. Romantism pole rangelt võttes enam kunstistiil, vaid kunstisuund. Ühendab pigem ellusuhtumine kui kindel vorm. Muutunud oli ühiskondlik taust pettumine revolutsioonides, mõistuspärasuses, igatseti ,,ära". Romantism on täielik vastand klassitsismile. Lihtsalt öeldes klassitsismis on esikohal mõistus, romantismis süda. Vastukaaluks kapitalistlikule argipäevale tunti huvi keskaja, religiooni, eksootiliste maade ja kultuuride vastu. Kunstnik väljendas oma tundeid, kasutas fantaasiat. Maalimislaad oli samuti klassitsismist täielikult erinev pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised zanrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Romantism kunstis avaldub kõige selgemalt maalikunstis ja graafikas.
mõjuka ja suursuguse mulje. Samuti kehtis reegel ehitada majad väljast sissepoole, mis tähendas kõige lihtsamas võtmes et maja peab väliselt olema sümmeetriline jada, väliselt ei ole aru saada mis toimub sisemuses. Siseruumid paigutati kabinetsüsteemiga. Paljudes mõisates kasutati jällegi siseruumides amfilaatsüsteemi (uksed avanesid kõik ühele teljele ning samuti säilis ka sümmeetrilisus). Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi klassitsismis isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana, seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jne. (nt. Tähe võidukaar Pariisis). Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon oma kõrge kupli ja saledate korintose sammastega. Eelistati dooria või joonia sambaid, mis vastasid rohkem konstruktsiooni vormile
sümfoonia ja Für Elise. Mozart mulle eriti ei meeldi. Ei teagi mille pärast. Lihtsalt ei istu. Beethoven on palju vingem. Originaalis muidugi vabal ajal ei kuulaks neist ühtegi, kuid Beethovenist on tehtud nii palju remix'e, et teda olen kuulnud mitmes heas räpilaulus. Näiteks üks: 2pac - Nas I Can ( Fur Elise Remix - Dj Sixx) ning on tehtud paroodia Justin Bieber vs Beethoven -Epic Rap Battles of History #6. Kuulates ja võrreldes kõigi ajastute meloodiaid, siis just klassitsismis kasutati minu arvates kõige rohkem klaverit. Arvan, et klassitsismist pärit lauludel on kõige suurem mõju tänapäeval kõigist perioodidest. Eriline klassitsismi austaja pole, kuid kindlasti halb muusika sealt ei pärine. Romantism mulle üldiselt ei meeldinud üldse. Ei haara väga kaasa, vaid jätab tuimaks. Kuulates tekkis pähe suure teatrisaali kujutis, kus laval mängitakse mingit pingelist draamaetendust.
antiigi kunsti jäljendamine. Inglismaal tekkis viljelejate hulk. Looduse ja Kritiseeriti julgelt kaasaja valgustusromaan ja inimese vabaduse probleeme ja elu. robinsonaad. Romaanide idealiseerimine. Romantiline Kirjandusteostes kasutati palju peategelasteks võisid maailmavaade. See ajast oli metafoore. Klassitsismis tõsteti nüüdsest alates olla ka protesti vaimne, seepärast esile mõte mitte kogemus. madalamast soost tegelased. toimus ka mitmeid sõjalisi Vormidistsipliin. Hariduse Palju noori kirjanikke. konflikte ja revolutsioone. tähtsuse rõhutamine. Rajati Kõik see on kajastatud ka Prantsuse Akadeemia
sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
sammaste jne. katmisel. IV Antiikkunsti mõjud Rooma riigi langusega antiikkunst veel kohe ei kao. Ühtteist võttis antiikkunstist üle ja arendas edasi varakristlik kunst ning Bütsantsi kunst. 8.-10. sajandil oli Lääne-Euroopas nn Karolingide renessanss, mil antiikajast võeti eeskuju. Ka romaani stiilis (10.-12. sajand) on teatud antiigi mõjud. Suureks eeskujuks oli antiikkunst renessansiajal (15.-16. sajand) ja klassitsismis (18.-19. sajandi vahetus). Klassitsismi üks haru, ampiir (eriti Prantsusmaal ja Venemaal) lausa jäljendas Vana-Rooma kunsti (Napoleoni lemmikaeg!).
Charles Garnie- ooperimaja. *Brüsseli justiitspalee *Vitoro Emauel II monument //19.saj II poolel hakkab ajaloolisi stiile välja tõrjuma ekleptika. Fassaad muutub kirevaks. 19.saj võeti kasutusele raud konstruktsioon. 1781 valmis esimene sild Coalbrookdate’i Inglismaal, milles olid raudkonstr. Kristallpalees raudkonstr. Suurim mõju 19.saj lõpp- 20.saj alguses. // Prantsusmaal romantism jaotatakse: AMETLIK ja SÕLTUMATU. Ühiskond on suhteliselt lõhestunud ning pettutakse klassitsismis. Prantsusmaal on kunst vastuvõtlik ühiskonnas toimuvale. Sõltumatu kunst kujunes välja ilma riigita, mis täitis üksikisiku tellimusi. Ametlik kunst täitis riigi tellimusi, kus kujunevad välja kindlad teemad, mida tohib maalida. Hinnatud: mütoloogia, religioon ja allergoorilised maalid. II kohal ajaloo temaatika ja III kohal portree maal. Nende teemade maalimisel saadi toetus ametlikelt ringkondadelt. 19.saj ametlik kunst e akademism
Tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul ning ei võinud kalduda erinevatesse paikadesse. Eesmärk oli selgus. Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset elutühisust, mittemõttelisust ja mängulisust. Keelekasutus oli barokis lihtne ja sisu oli detailide rohke. Klassitsismis olid aga tähtsad kord ja korrapärasus, otsekohesus, mõistus ning ratsionaalsus, aja-, koha- ja tegevusühtsus. Tegevus pidi toimuma ühes lossis, või äärmisel juhul ühes linnas, tegelaste rändamine ühest linnast teise, mis leidis aset Shakespeare'i draamades, oli klassitsistlikus tragöödias lubamatu. Ajaühtsus tähendas seda, et kogu tragöödia pidi mahtuma ööpäeva või veel parem- võtma sama palju aega kui näidend ise.
Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi . Draamas tehti normiks kolme ühtsuse põhimõte . Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Kirjanduses oli klassitsism peasuund 17
Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik. Võõrasema oli "kuri võõrasema", keda ta arvatavasti kujutas teoses "Ebahaige". 14-selt pandi ta Clermonti kolleegiumi, kus Moliere sai väga hea hariduse. 1643. aastal lõi ta koos sõpradega teatri ,,Hiilgav teater", mille koosseisu kuulus kümneliikmeline teatritrupp
Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule
Kuningas Claudius oli manipuleeriv ning kasutas kõiki ära, et oma tahtmist saada. Ta saatis Rosencrantzi ja Guildensterni Hamleti järele luurama ning ka nemad saatsid Hamletit laevareisil Inglismaale. Claudius kavaldas Hamleti üle. Hamlet ei suutnud Claudiuse kihlvedu täielikult läbi näha ning ta ei arvestanud, et Laertes oli kuningaga mestis. KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale.
Üks kreeka templit meenutav kirik on Madeleine`i kirik Pariisis. [ibid] Joonis 32. Madeleine´i kirik. [27] Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Iisaku kirik Peterburis (joonis 33). [25] 23 Joonis 33. Iisaku kirik. [25] Klassitsismis levisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise ülesandeta ehitised, nagu triumfikaared, võidusambad ja auväravad
Sancho esindab oma materiaalsuses talupoeglikkust ja rahvalikkust ehk tasakaalustab don Quijote ilukõnelust. "Don Quijote" on humanistlik teos. "Hamlet" W.Shakespear Peategelaseks on Taani prints Hamlet, kes haub kättemaksu oma onule, kes on tõusnud troonile, mõrvates oma venna, st Hamleti isa. KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale.
- pateetika ja pila(kõrgelennuline, naerdakse välja) - Hispaanias tähtsaim kirjanik Gracian: ,,Käsioraakel ehk arukuse kunst" - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks. - Ideaalid on kättesaamatud, maine elu polnud nii hea kui teispoolne elu -> ühiskonnas kriis - näilisus -> vastandab tegelikkust - inimene sisemiselt lõhestunud pessimistlik - Gracian ühendab vastandid - klassitsismis on kindlad kriteeriumid, piiritletud - umbusaldati meelelisi naudinguid - seotud tunnete ja mõtetega - teadus-kultuur ei olnud eristatavad - 16. ja 17. sajandi vahetusel tekkis anatoomia kajastub kirjanduses -> inimese psüühika analüüsimine - teravmeelsus - Gracian ütles, et kõik teemad on antiikajal juba läbi võetud, vaid inimene areneb edasi. Tema arvates puudus vaid teravmeelsus. Napolis(Marino): - kirjutas Venuse armastusest
Meander täisnurgi murtud joonega ornament, mille nimetus tuleneb Väike-Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest. Meandrit kasutati juba esiajaloolisel ajal, kuid klassikalise kuju sai see kreeka kunstis. Palmett palmilehesarnane, õietupest kodarjalt laienev taimornament kreeka kunstis, mis juurdus Idamaade mõjule 7-8. saj. e. Kr ja sai üheks meelisornamendiks ka Roomas. Hilisemal ajal oli palmett eriti kasutuses klassitsismis. Palmett on enamasti asetatud sümmeetriliselt, sageli on ka väänseoses. Antiigis esindas palmett looduslikku vormi, muutudes hiljem puhtalt ehismotiiviks. Pildil erinevad kreeka ornamendid, millest esimene on meander ja keskmine palmett: 11 Aatrium (lad. k. atrium koldesuitsust mustunud ruum) laes asuva valgusavaga nelinurkne pearuum vanarooma elamu keskel
10. Kellele kuuluvad järgmised luuleread: On desperate seas long wont to roam, / Thy hyacinth hair, thy classic face, / Thy Naiad airs have brought me home / To the glory that was Greece, / And the grandeur that was Rome. Millise perioodi kirjandusega on tegu? Edgar Allan Poe. Romantism. 11. Kirjeldage Johan Joachim Winckelmanni rolli klassitsismi põhimõtete sõnastamisel. Johann Joachim Winckelmann on üks klassitsismi taaselustajatest. Enamik termineid, mida kasutatakse klassitsismis, lähtuvad Winckelmanni formuleeringutest. 12. Kirjeldage Odysseuse eksirännakute teema kasutamist kirjanduses antiikajast tänapäevani. Juba Vergilius toetus ,,Aeneises" Odysseuse teemale. Keskajal sai Odysseuse rännakust kristlik allegooria. Dante kasutas Odysseuse enda kuju, ent mitte tema rännakuid. 19.sajandil leidis Odysseuse Alfred Tennysson, 20ndal sajandil James Joyce, Jean Giono, Nikos Kazantzakis. 13. Kuidas erineb Dante Odysseusekujutus Homerose omast
8. pessimism, maailmavalu 9. mäss sotsiaalse ebaõigluse vastu 10. subjektiivsus, isiklike mõtete ja tunnete väljendamine 11. ideaaliks vabadus ja armastus 12. looduse ja loomulikkuse ülistamine prantsuse valgustaja Rousseau vaimus Romantism on Euroopa kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algmeid leidus 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Romantism vastandus talle eelnenud klassitsismi seadus- ja mõistuspärasusele. 17. sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste ellu. Prantsuse revolutsioon, Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika Iseseisvussõda, mis viis Ameerika Ühendriikide loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Klassitsistlik jäikus, kus üheltainsalt katkestamatult tegevuselt nõuti veel aja- ja
· Au sees on mõistus; mõistuspärasus need allutavad individualismi ja egoistliku kire. Ratsionalism. Meelelise kogemuse umbusaldamine. · Selge piir kõrge ja madala vahel kunstis. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama; hinnati õpetlikkust ehk moraalset üldistust. · Luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. 14. XVII sajandi proosa (MKL, Gracián Käsioraakel, Bunyan Palveränduri teekond, La Fayette Printsess de Clèves) Üldist · Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud (antiiki ju matkiti). · Siiski arenes proosa jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. · Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Fantastiliste kujundite põimimine ajaloolise reaalsusega. · Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents. Enamasti oli nende sisu moraalifilosoofiline. Baltasar Gracian · Hispaania jesuiit ja moraalifilosoof.
Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Kui renessansis räägiti ideaalsest inimesest, siis nüüd räägitakse inimese lõhestumisest ja allakäigust. Barokk ühendab vastandid, näiteks korraga võisid põimuda ilus ja inetu, pateetika ja pila. Barokk on mitmemõtteline ja mängulik. Klassitsism Klassitsism on barokile vastanduv kultuuritüüp. Klassitsism lahutab vastandid. Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp. Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi. Ka luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Klassitsismis on oluline ühtsus. Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. 21. Barokkdraama, Tirso de Molina Barokkdraama Kõige eredamaid barokkdraama näiteid leidub Euroopa kirjanduse kuldse ajastu lõppjärgus, 17. sajandil. Barokkteatris on laval palju liikumist, mida ei ahista ükski
Kultuur oli seostatud riigiga, riik jälgis, et teater vastaks igati absolutistliku riigi huvidele- ametlik kultuuri ideoloogia. 1635 aastal asutati Prantsuse Akadeemia, see oli pigem juhtimis- kui uurimisasutus. Nad alustasid prantsuse sõnaraamatu kirjutamisega, aga ei saanud valmis. Descartes ("Cogito, ergo sum"). Tema arvates oli kõige tähtsam mõistus ja mõte (äärmiselt selge, korrapärane ja rangete piiridega nähtus). Klassitsismis olid tähtsad kõrged kunstid (tragöödia) ja madalad kunstid (komöödia- see pidi olema õpetliku sisuga). Võeti kasutusele Aristotlese õpetus kolme ühtsuse printsiip (aeg, koht ja tegevus). Luule teemad olid kindlaks määratud (kõrgest soost linnainimesed, välistatud oli maaelu, loodus ja talupojad, polnud lubatud vägivald, labase sõnavara kasutamine). Ood- ülistuslaul, "Maavärinate füüsilistest põhjustest". Luule pidi olema õpetlik
jms, mis aitavad esile tõsta põhikujundite elulist usutavust. ILUKIRJANDUSLIKUD STIILID Stiil kirjanikule, koolkonnale, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära; avaramas tähenduses ka maailmanägemisviis ja teose põhihäälestus. Stiili olemust on erinevad koolkonnad mõistnud erinevalt. Stiili klassifitseeritakse kõrgeks (emfaatiline, kõrgendatud, pidulik, nt klassitsismis), keskmiseks (neutraalne) ja madalaks (argipäevane, lihtkõneline); kirjaniku individuaalstiiliks; zanristiiliks (eepiline, lüüriline, dramaatiline); epohhi- või voolustiiliks (nt romantiline, sentimentaalne stiil); keelekasutuse valdkonna järgi ajakirjandus-, teadus-, administratiiv- e kantselei-, ilukirjandusstiiliks. Stiilikujundid on ilukirjanduskeele loomise vahendid, mis saavutavad kunstilise mõju
annaabi.ee 
