Muusikaajalugu KLASSITSISM 18.sajand 1. Mis on klassitsism? Klassikaline muusika? Klassitsism on ajastu kunstis, kirjanduses ja muusikas. Klassikaline muusika on muusika, mis on üle oma aja elanud ja on populaarne veel tänapäevalgi. 2. Uued muusikazanrid klassitsismi ajastul + seletus. · Sonaat kolmeosaline, tempo on kiire-aeglane-kiire · Instrumentaalkontsert kolmeosaline, temp kiire-aeglane-kiire. Esitasid soolopillid ja orkester. · Keelpillikvartett neljaosaline, esitajateks on I, II viiul, vioola ja tsello
18. sajandil sai teose aluseks sonaadi-vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega kontsert. Keelpillikvartett Zanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja IIviiul, vioola ja tsello. Teos on tavaliselt sarnaselt sümfooniale 4-osaline. Sonaat Sonaat on 3-osaline teos soolopillile. (Ilma orkestrita.) Sonaadi osad on sarnaselt kontserdiletempodega kiire aeglane kiire. Koomiline ooper ja laulumäng (singspiel) 18. sajandi keskel toimusid suured muutused ooperizanris. Senise toretseva ja antiikaines-tikuga tõsise ooperi vahetas suures osas välja koomiline ooper. Kui tõsise ooperi tegelasedolid ajaloolised või mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperitegevus ja tegelased olidvõetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikasteenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja aadlike tühist eluviisi,
-Kunstis püüti jäljendada antiik põhimõtteid -18.saj II poolel hakati klassitsimi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. -Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga.
9 nonett 5. HÄÄLELIIGID Naised: Sopran - kõrge naishääl, lüüriline Koloratuursopran eriti kõrge naishääl, kes on võimeline väga kiiresti ja kergelt laulma keerulisi, tehnilisi käike Metsosopran keskmise kõrgusega naishääl, karakteriga naise roll Alt madal naise või poisi hääl, ooperis pole Mehed: Tenor kõrge meeshääl Bariton keskmine meeshääl, koomilised rollid Bass madal meeshääl, aeglase ja väärika muusika esindaja 6. OOPER, BALLET, MUUSIKAL, OPERETT Sarnasused: Ooper ja ballett mõlemas on avamäng, vaatused, pildid. Muusikal ja operett kasutatakse lavakõnet Erinevused: Ooper Lavateos solistidele, koorile ja orkestrile. Koosneb vaatustest, mis jagunevad piltideks, need stseenideks. Algab avamänguga. Muusikalised numbrid jagunevad: Retsitatiiv kõnelähedane laulmine, mis viib sündmustikku edasi Aaria soololaul orkestri saatel, näitab tegelase tundeid Ansambel mitme solisti koos laulmine
18. sajandil sai teose aluseks sonaadi- vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega kontsert. Keelpillikvartett Žanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja II viiul, vioola ja tšello. Teos on tavaliselt sarnaselt sümfooniale 4-osaline. Sonaat Sonaat on 3-osaline teos soolopillile. (Ilma orkestrita.) Sonaadi osad on sarnaselt kontserdile tempodega kiire – aeglane – kiire. Koomiline ooper ja laulumäng (singspiel) 18. sajandi keskel toimusid suured muutused ooperižanris. Senise toretseva ja antiikaines- tikuga tõsise ooperi vahetas suures osas välja koomiline ooper. Kui tõsise ooperi tegelased olid ajaloolised või mütoloogilised kangelased, siis koomilise ooperi tegevus ja tegelased olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast ja reaalsest elust. Tüüpilisteks tegelasteks olid nutikas teenija või teenijanna, kelle abil naerdi välja
3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid. ekspositsioon-teema tutvustus(esineb omaette lõikudes kaks peamis
Muusika KT kordamine 1. Mõisted: Klassitsism Ajastu muusikas, kunstis ja kirjanduses 18. sajandil. Klassikaline Muusika, mis on oma aja üle elanud, kuid on populaarne ka tänapäeval. 2. Uued zanrid: Sonaat 3 osaline, ülesehitus kiire-aeglane-kiire, esitajaks soolopill. Keelpillikvartett Instrumentaalansambli kooseis. Koosneb neljast keelpilist: Esimene viiul, teine viiul, vioola, tsello. Sümfoonia 4 osaline, ülesehituselt kiire-aeglane-menuett-kiire. Esitab sümfooniaorkester. Avamäng Instrumentaalne, tervikliku vormiga sissejuhatus. Tavaliselt sonaat-allegro vormis, esitatakse ilma kordustetta. Instrumentaalkontsert 3 osaline, esitab soolopill + sümfooniaorkester. Nimetus tuleb soolopilli järgi (nt. klaver + sümf. orkester = klaverikontsert) 3. Sümfooniaorkestri pillirühmad:
Klassitsism muusika vormid ABAkontrastse keskosaga muusika ABACArondo AA1A2A3A4variatsoon, Sonaadivorm ülesehitus (sissejuhatus ei pea olema) ekspositsioon peateema ja krval teema (teemad kontrastsed) töötlusmuudab pea või kõrval teemat repriis peat. ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis
Teatro San Cassiano- Veneetsia esimene avalik ooperiteater. Veneetsia ooper- tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper- valitses 18.saj I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suure, rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper(opera seria) ja koomiline ooper(opera buffa). Aaria- ulatuslik soolonumber. Retsitatiiv- kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. Oratoorium- vaimulik ooper, puudub lavaline tegevus, suur teos koorile ja solistidele. Passioon- oratooriumi alaliik, mis räägib Kristuse kannatustest ja surmast; tekst Uue Testamendi evangeeliumitest( Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese). Kantaat- mitmeosaline instrumentaalsaatega või saateta teos koorile ja solistidele, ainult
tema vormiskeem (kirjelda) Sonaadivorm - selle vastus on põhimõtteliselt olemas eelmise küsimuse juures. UUED SUUNAD OOPERIS 13. Iseloomusta lühidalt erinevaid ooperiliike opera seria, opera buffa, singspiel. Too näiteid (helilooja ja teos). 14. Milles seisnes tõsise ooperi reform? 15. Missugune osa oli ooperireformis G. W. Glucil, milliseid muudatusi ta tegi? 16. Milliseks muutis uut laadi ooper publiku suhtumise? Ooperi areng 18. saj. keskel (õpiku konspekt lk.274-281) Lähtekohad. 18.sajandi alguses valitses Euroopas (v.a. Prantsusmaa) itaalia tõsine ooper ehk opera seria. Selle süzeed vältisid rõhutatult seoseid igapäevaeluga ja reaalsete inimestega -- isegi juhul, kui tegelased on tõepoolest tegelikult elanud, on nad vaid eetiliste väärtuste sümboliteks. Niisiis on opera seria dramaatiline konflikt väärtuste konflikt
ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid dramaturgia kandjana, muusikalised kujundid ehk juhtmotiivid), mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 17. sajandi algul korraldati ooperietendusi õukonnapidustuste osana. 1637 avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades. Süzee samuti ajaloo- ja mütoloogiaaineline, vaatemängulisuse asemel on suurem rõhk muusikal ja laulul. Ideaaliks sai bel canto kaunis toon, virtuoossus, väljendusrikkus. Tekkisid tõsine ooper ja koomiline ooper. 17. sajandil arenesid välja soolonumbrite vormid ja tüübid.
Klassitsism ajastu kunstis, muusikas, kirjanduses (18.sajand) Klassikaline muusika, mis on oma aja ära elanud ja on ka populaarne tänapäeval Uued muusikazanrid: · Sonaat kolmeosaline, ülesehituselt kiire-aeglane-kiire, esitaja soolopill · Instrumentaalmuusika kolmeosaline, kiire-aeglane-kiire, esitab soolopill+sümfooniaorkester · Sümfoonia 4osaline, ülesehitus kiire-aeglane-menuett-kiire, esitab sümfooniaorkester · Keelpillikvartett 2 viiulit, vioola, tsello · Avamäng instrumentaalne sissejuhatus Sümfooniaorkestri pillid: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid Klassitsismi üldiseloomustus: Erilise tähtsuse omandas sonaat, püüti luua selge ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin
b) 2 muusika printsiipi ehk mis seos on muusikaga Apollonil ja Dionysosel - Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: 1) apollonlik - muusika on korrastatult harmooniline, mõistuslik 2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb
Keelpillid Pille, mille heli tekkitatakse pllikeelt võnkuma pannes on kellpill. 1. Poognaga (poogen keelpillid) 2. keeli sõrmega näppides(näppkell pillid) Heli kõrgus sõltub eelkõige kelle pikkusest, mida lühem keel seda kõrgem heli, keelejämedusest ja keelepingest. Poogenkeelpillid Neli klassikalist kellpilli kujunesid välja 16-17 sajandil. Neli klassikalist keelpilli on viiul, altviiul ehk vioola, tsello ja kontrabass. Nende valmistamiseks kasutatakse puitu (vaher,kuusk,mänd) Viiul Viiul: tigu, häälestuspulgad sõrmlaud, keeled, kõlakast, kõlaavad,keeltehoidja, roop Poogen: konn, pingutuskruvi, jõhvid, mähis, puu, sadul Pizzicato:näppudega keeltele Col lengo: poognaga keeltele Jõhv: Valge isase hobusesaba Viiul on boogenkeelpillidest kõige väiksem umbes 60 cm, heleda kõlaga. Eesti tuntumad mängijad on Urmas Vulp ja arvo Leibur. Altviiul ehk vioola Vioola on viiulist p
KLASSITSISM 18. saj II pool, 19. saj. algus Klassika paremik, millest on lähtunud järeltulijad. Classicus - lad. reeglipärane, eeskujulik. Seoses Pompei väljakaevamistega tekib taas huvi antiigi vastu ning uus suhe sellesse perioodi. Eeskujuks saab Kreeka lihtsus, selgus. Antiiki hakatakse pidama ideaalseks klassikaliseks. Klassitsism nimet. antiigiihaluse järgi. Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus kukutatakse troonilt Louis XVI. Revolutsiooni valmistavad ette filosoofid-valgustajad : Rousseau, Voltaire, Diderot. Tekib ideoloogia uuest ratsionalistlikust maailmakäsitlusest, mis ülistab inimmõistust. Usutakse Jumalat, kes on maailma loonud, kuid ei sega end selle arengusse. Valgustusideoloogiat iselomustab uus-humanism esiplaanile seatakse inimene oma vajaduste ja kirgedega
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. 5
Pillide tundmine Samuel Adler ,,The Study of orchestration" Alfred Blatter ,, Instrumentation/orchestration" Dan Sebesky ,,The Contemporary Arranger" *Klaaspärlimäng suur klaaskuul löödi puruks *Avet Terterjan Sümfoonia põranda lauda kasutades *John Gage ,,Living Room Music" *Rolf Wallin ,,Scratch" Õhupalli krigin Ei ole ühtki eset, mida ei saaks kasutada instrumendina. Esemed jaotuvad kaheks: esemed, mis VÕIVAD tekitada heli ja esemed, mille esmane ÜLESANNE on heli tekitamine. Heli on meile kuuldaolev võnkeheli. Heli parameetrid: 1. Kõrgus (Hz võnget sekundis) 20-20 000 Hz. Kõige madalam orkestripill on KONTRAFAGOTT (27.5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3
basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm).Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Barokkajastu kõige kuulsamad ja tuntumad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A. Corelli, G.F. Händel ja C. Monteverdi UUED ZANRID OOPER Esimesed ooperid olid Jacopo Peri `Daphne`(1597) ja Òrpheus ja Eurydike`(1600). Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Ooperimuusikas kujunes välja mitu koolkonda: Veneetsia ooper tavaliselt ajaloolise või mütoloogilise sisuga, palju tegelasi, suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid; Napoli ooper valitses 18. sajandi I poolel enamikus Euroopa maades.. Da-capo-aaria sai ainuvalitsevaks 17. sajandi Itaalia vokaalmuusikas, kuid võeti üle ka Saksamaal ja Inglismaal. Retsitatiiv kõnelaul, mis jälgib loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid..........................................................................................................................................7 Löökpillid...........................
KLASSITSISM Klassitsismi põhijooned: · Sai alguse Prantsusmaal. · Osaline eeskuju antiikkultuurist. · Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. · Märksõnadeks ratsionaalsus ja lihtsus. · Klassitsism e. klassikaline stiil ja klassikalisus on erinevad mõisted! · Classicus esmaklassiline, parim lad.k. · Nimetus ,,klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks. Klassitsism on oluliseks baasikas kogu järgnevale muusikakultuurile. Valgusideed: · Valgustus ajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu. Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega.
Kirjutati ansamblile, orkestrile, soolopillile. Eelkäijaks oli 16. Sajandi pavana ja gagliarda. Saksamaal kinnistus täntsusüidi 4-osaline süiditsükkel: Allemande- aeglane Saksa tants, 4-osalises taktimõõdus Courante- kiire Prantsuse tants, 3-osalises taktimõõdus Sarabande- aeglane pidulik Hispaania tants, 3- osalises taktimõõdus Gigue- väga kiire Soti hüppetants, 6/8 või 9/8 taktimõõdus. Ooper Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, õukonna ballett, maskietendused. Sünnimaa on Itaalia. 1. Ooper oli ,,Daphne". 1597. Etendas seda Firenzes krahv Jacopo Corsi majas. 1. Suur ooperihelilooja oli Claudia Monteverdi (1567-1643) ,,orpheus" oli esimene suur viie vaatuseline tõeliselt terviklik ja muusikaliselt rikka väljenduslaadiga. 1. Ooperiteater avati 1637. Veneetsias, selle nimi oli Teatro San Cassiano.
Klarnetikontserdis saadab klarnetit terve orkester. 23)Sümfoonia on terve sonaaditsükkel, milles on 4 osa. Avamängus on vaid 1 osa ja see on sonaat- allegro vormis. 24)Franz Joseph Haydn sündis 1732. aastal Rohraus Alam- Austrias tõllassepa peres. Peres oli 17, ellu jäi 2 last.. Isa oli pärit Horvaatiast, kes soovis, et poisist saaks musikaalne mees, ema lootis näha poissi tulevikus vaimulikuna. 25)1740-1749.a. laulis ta Saint Stephani kirikukooris Viinis. Ta sai seal õppida ka viiulit. Lisaks neile pidi ta seal tegema majapidamistöid. Temast sai ka abiõpetaja. Seal oli küllaltki kasin elu ja peale häälemurret ta lõikas kooris ees oleval poisil parukalt patsi, mis teda oli häirinud ja ta visati välja. Edasi seikles ta Viinis kodutult, teenis leiba teenrina, pargil mängides, serenaadiorkestris. 26)1759-1761 oli ta krahv Morzini õukonnas kapellmeister ja 1761-1790 teenis ta ungari vürsti Esterhazi õukonnas
KLASSITSISM Klassitsism- ladina keeles Classicus- eeskujulik ja korrapärane. Kultuuriperioodiks 1750-1820. Valitses kirjanduses, kunstis ja muusikas. Klassitsism vastandas end barokile. Klassitsismi iseloomustab: · mõistuspärasus, samastati selguse ja korraga, · välditi juhuslikku, segast, korratut, · toetuti antiigile, · töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima, · kunstis tõmmati range piir 'kõrge' ja 'madala' vahele. Klassitsism muusikas: · püüti luua selge ülesehitusega teoseid, · kõik osad pidid olema täpselt tasakaalustatud,
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism
Retsitatiiv- kõnelähedane laul. Teinekord on sellel ka saade (saatega retsitatiiv). Kantaat- vokaalteos, mis on pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett. (Kirikukantaat- vaimulike, piiblist võetud või kiriku lauluraamatu tekstidega). Oratoorium- kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile. Puudub lavastus. Passioon- oratooriumi alaliik, Jeesuse kannatuste lugu. Tekst pärit Uuest Testamendist, tähtis osa on kooril, kes laulavad hulga tegelaste repliike. Ooperi kujunemine- ooper kujunes välja keskaegsetest tragöödiatest ja õukonnapalletist, kus mõlemas oli laulul tähtis koht ning edasi anti mingi lugu. Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos.
Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes
Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik hakkas suhtlema lala, kuid anonüümses publikuga Esiplaanile tõusis muusika vorm(ehk ülesehitus)(muusika vormid on nt salmilaul, aba vorm) Meloodia ja harmoonia olid lihtsamad ja selgepiirilisemad , et mitte vormi hägustada Basso continuo osatähtsus langeb Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel Uued zanrid: (klassikaline) sümfoonia, (klassikaline) sonaat, keelpillkvartett Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio(klaver, viiul, tsello) Tähtsamad heloloojad: nn Viini klassikud( Haydn, Mozart, Beethoven), Gluck SONAADIVORM ehk sonaat-allegro vorm Ekspositsioon tutvustatakse just alanud muusikateost. Tutvustab teose teemasid. Jagunem kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. Töötlus vaatleb teemasid erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus.
ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5. kvartett- 4-osaline sonaadivormis teos. Uued suunad 18. sajandi ooperis
Palestriina stiil mõjub oma ajastus väga konservatiivsena, iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus. Tema stiil on kui kokkuvõte Madalmaade koolkonna kompositsioonipõhimõtteist. Tegemist on enam kui sajandipikkuse esteetilise kogemuse geniaalse kokkuvõttega. VI BAROKKMUUSIKA (1600- 1750) 1.Ooperi tekkimine. Monoodiline stiil. GiulioCaccini.Jacopa Peri, Claudio Monteverdi, Prima prattica,seconda prattica. Aaria, retsitatiiv, avamäng (Sinfonia, Ouverture) Olulisemad autorid: Cavalli, Lylly, Rameau, Hänhel, Purcell. Ooperi tekkimine - eelkäijateks dramaatilised mängud muusikaga: müsteeriumid, piiblinäidendid, laulumängud, intermeediumid(lõbusad vahemängud draamades, enamasti muusikaga)madrigalikomöödiad, õukonnaballett Prantsusmaal, maskiteater Inglismaal. Bardi ja Corsi aadliresidentsides Firenzes vesteldakse 1580.a. antiikkunsti taassünni võimalusest.
Muusika PA-08A I kursus I vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni V saj. P.kr ). Vanad kultuurid Muinas-Egiptus 3000 - 1800 a. ekr Mesopotaamia 3000 - 1700 a. ekr India 500 - 400. a. ekr Vana-Kreeka ja Rooma 800 a.ekr - 400 a. p. Kr Araabia 3. 13. sai. P. Kr. Mehhiko ( Inkad ja Maiad) 2. 14. saj. P.kr II Keskaja kultuur ja muusika ( 5. 13. saj. ). III Renessanss ( 14. -16 saj.) IV Barakk ( 17. saj. 18. saj esimene pool) V Klassitsism VI Romantism ( 19. saj. ) VII Modernism ( 20. saj. ) ( stiilide paljusus ) Vanade kultuuride muusika Muusika kultuur saavutas võrdlemisi kõrge arenemistaseme juba muistsetes orjanduslikes riikides. ( Babüloonia, Egiptus, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina) 1. Muusika iseloomulikud jooned. 1.1. Muusika oli seotud teiste kunstiliikidega. 1.2. Muusikat peeti jumalate kunstiks. 1.3. Muusika oli ühehäälne. 2. Vana kreeka muusika:
Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia kooskõla) tänapäevane kuju ja kooseis kujunes välja 18. sajandi teisel poolel. See oli aeg, kui suuremates Euroopa linnades käis vilgas kontserdielu, instrumentaalmuusika kõlas erinevates õukondades ja ooperiteatrites. 18. sajandi esimesel poolel hakati korraldama ka avalikke kontserte. 18. sajandil kujunesid välja kaks sümfoonilise muusika enam levinud zanrit: sümfoonia- ja instrumentaalkontsert. Sümfoonia on 4-osaline suurteos, mida mängib sümfooniaorkester, kus esimene muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel nt hea halb, õilis reetur. Instrumentaalkontsert on 3-osaline teos soolopillidele ja sümfooniaorkestrile, kus esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. 19. sajandil suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpuhkpillide tähtsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
