Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klassitsism kunstis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klassitsism, kunst, arhitekt, arhitektuur, jacques, varaklassitsism, kirik, skulptuur, antonio, canova, kõrgklassitsism, rokokoo, kaunistused, interjöör, germain, aadel, süzee, graatsiat, maalikunst, madame, auguste, ingres, tõlgituna, maadel, monarhia, klassitsistliku, rangus, dooria, joonia, sümmeetria, sirgjoon, tõrjuma, ettepoole, nelinurkseKlassitsism Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1) Varaklassitsism ca 1770-1800; 2) Kõrgklassitsism ca 1800-1830; Prantsuse klassitsism: 1) Louis XVI stiil 1760-1790; 2) Direktooriumistiil 1790-1800; 3) Ampiirstiil (pr. k. empire - keisririik) 1800-1820. Klassitsismi tunnused. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse ulatuvad sambad, antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist) 3) Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus moodustas piduliku ansambli. (Panoraamvaade Virginiale)
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati
KLASSITSISM ÜLDINE · Klassitsism on 16. 19. saj. Kunsti ja arhitektuurisuund · Levinud Põhja-Ameerika, Venemaal ja Euroopas · Klassitsismi iluideaaliks olid Vana-Rooma ja Vana-Kreeka meistriteosed · Hinnati selgust, vormikooskõla ja zanri- ja stiilipuhtust · Klassitsismi õitseng oli nendest maades, kus valitses absoluutne monarhia. (Prantsusmaa, Venemaa) KLASSITSISMI TUNNUSED. 1) Antiikkunsti eeskujude järgimine (selge ja reeglipärane vormitäius). 2)Andrea Palladio mõju (üle 2-korruse
Klassitsism referaat Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2
KLASSITSISM- varaklassitsism u. kuni 1800; kõrgklassitsism-pärast seda, Pr. klassits: 1760- 1790-Louis XVI stiil; 1790-1800-direktooriumi stiil; 1800-u. 1820-ampiirstiil. *Reeglipärasus, lihtsus, rangus, harmoonia, suurejoonelisus, tasakaal, sümmeetria; kasutati ANTIIGI reegleid. ARHIT.- Madeleine`I kirik Pariisis; üle kahe korruse ulatuvad sambad, talastikku ja viilu meenutav väljaehitis; lossid, mille fassad meenutas templit, pidulikud ansamblid(Helsingi Suurkirik ja selle väljak). Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Kuulsaimad kuppelehitised: Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Pr. Louis XIV stiili suurmeistrid: Jacques Germain Soufflot, Jaques Ange Gabriel. Vene arhit: Peterburis
· Valgustajad Voltaire, Diderot, Montesquieu Mõistus- ülim kohtumõistja · Muusikas - J.Haydn, W.A.Mozart, L.van Beethoven · Kirjanduses - J. W. von Goethe , F. von Schiller · Pompeji ja Herculaneumi väljakaevamised antiigi vaimustus 1764 - "Antiikkunsti ajalugu" - J. J. Winckelmann Classicus(lad.k.) - esmaklassiline, parim, eeskujulik *Eeskujuks - antiik *Iseloomulik lihtsus, selgus, korrapärasus, loogilisus *Jagunemine: · Varaklassitsism (1760 - 1800) · Kõrgklassitsism (19.saj I veerand) Prantsusmaal: · 1760 - 1790 Louis XVI stiil · 1790 - 1800 direktooriumistiil · 1800 - u.1820 ampiirstiil (empire pr.k. - keisririik) Arhitektuur Tunnused: · Antiigi totaalne matkimine o Madeleine`i kirik, Pantheon, Tähe võidukaar Pariisis · Sümmeetria, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus · Ehitised meenutasid tihti kreeka templi otsakülgi
sajandi lõpp ja 19. saj. algus. ROMANTISM - 19. sajandi I pool. REALISM - 19. sajandi keskpaik. IMPRESSIONISM - 19. sajandi II pool. POSTIMPRESSIONISM - 19. sajandi lõpp. JUUGEND JA SÜMBOLISM - 19. saj. lõpp ja 20. saj. algus. KLASSITSISM 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism kuni aastani 1800. 2. Kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 17601790 Louis XVI stiil 2. 17901800 Direktooriumi stiil 3. 1800u. 1820 ampiirstiil (tuleneb prantsusekeelsest sõnast 'empire' keisririik) Klassitsistlik arhitektuur Jacques Germain Soufflot (1713 1780) Pierre Vignon (17631828).
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja kultuuri hakati
Haapsalu Kutsehariduskeskus Viljo Kozlovski A-IIb Klassitsism Referaat Juhendaja: Kaia Kullamaa 2009 Haapsalu Kutseharidukeskus Viljo Kozlovski 1. Klassitsism Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis
KLASSITSISM Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda
KLASSITSISM 18. sajandi viimasel veerandil arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud osaliselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Perioodid: · varaklassitsism 1770 1800
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele
Klassitsism 1. Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga? Klassitsistlikule arhitektuurile olid omased sümmeetria, tasakaal, suurejoonelisus. Hoonete fassaadid moodustasid võimsaid ja mõjusaid ansambleid. Eeskuju võeti mitte ainult vanadelt kreeklastelt ja roomlastelt, vaid arvatavasti ka Vanast- Egiptusest, kuna seal olid veelgi uhkemad ja võimsamad ehitised. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest(8-10näidet) Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas
1. Millistel põhjustel tekkis 18. saj. II poolel välja uus stiil, klassitsism? Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789.aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. 18. sajandil oli tähtsaimaks vaimseks liikumiseks valgustus. Selle aluseks oli uus inimesekäsitlus, mille järgi inimese peamine vara on tema mõistus
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast
portreemaalidele. Vanim ja omapäraseim Hispaania baroki suurmeistrite seas on kreeka päritoluga kunstnik, hüüdnimega El Greco (Kreeklane, õige nimega Domenicos Theotokopoulos; 15411614) järgi. Kuigi võõramaalane, kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast Itaalias, oskas see geniaalne maalija olla hispaanialikum kui hispaanlased ise. Tema maalides avaldub see pärand, mille hispaanlaste hinge olid jätnud katoliku kirik ja ähvardav inkvisitsioon. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. Pärast El Grecot lõid tumedatoonilisi ja usuhardaid pühakupilte Jusepe de Ribera (15901652) ja
Klassitsism Toretsev barokk ja mänglev rokokoo kaotasid oma tähtsuse koos absolutistliku kuningavõimu kukutamisega Prantsusmaal. Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi
. 8 Soome........................................................................................................................ 11 Saksamaa................................................................................................................... 12 4.Maalikunst Prantsusmaal. Mida kujutati ja kuulsamad kunstnikud, ka nende teoseid. ...................................................................................................................................... 13 5.Millal oli klassitsism Eestis valitsevaks stiiliks?...........................................................17 6.Klassitsism Tallinnas................................................................................................... 20 7.Mida tead C.L.Engeli tegevusest Tallinnas ja Helsinkis?.............................................20 8.Klassitsism Tartus. Kirjuta, mida ja kuhu ehitati jne....................................................23 9.Seleta mõisted ja too nende kohta näiteid........................
Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.....................................................................8 3.6 Klassitsism kirjanduses......
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas
Keelpillikvarteti kõrval olid populaarsed ansamblikooslused klaveriga: klaveritrio, -kvartett ja -kvintett ning klassikaline puhkpillikvintett. Kujunes tüüpilise kosseisuga sümfooniaorkester, milles lisaks koorilaadselt paigutatud keelpillidele mängib 2-ne puhkpillide kooslus: 2 flööti, 2 oboed, hiljem 2 klarnetit, kaks fagotti, 2 trompetit ja 2 cornot (Haydnil ka 4 cornot). Löökpillidest olid kasutusel vaid timpanid. III Kõrgklassitsism ehk Viini klassitsism 1780-1820 Haydn, Mozarti ja Beethoveni küps loominguperiood Väljakujunenud klassikalised zanrid ja vormid leiavad väga isikupärast kasutust. Klassitsism kunstis. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon, mille tulemusena kukutati kuningas Louis XVI, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni
kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse
Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, taskurätt) Suureneb ilmalike hoonete osakaal Hakati rajama plaanipäraselt väljakuid, linna keskuseid Uus kaitsesüsteem seoses tulirelvadega Maal ja skulptuur ei sõltu enam ainult arhitektuurist Õlivärvid(tahvelmaal) Moodi lähevad portreed Realistlik looduslähedane laad Kunstnikud signeerivad oma teoseid Muusikas ilmalikud laulud Kunsti eesmärk oli luua ilusaid teoseid reeglitele toetudes Usk oli endiselt tugev, lõputud vaidlused usuteemadel. Paavstil oli väga suur võim. Rajati ja kaunistati kirikuid, kloostreid, ristimiskabeleid jne. Renessanss Itaalias
triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L
maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast
Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal.
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
sajandi maal kujutab endast üleminekut ühelt stiililt teisele. Inimesed madalmaalaste maalidel säilitavad gootiliku saleduse ja nappuse, samuti tavatsesid Madalmaade kunstnikud enamasti kujutada rõivastatud keha. H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. JAN VAN EYCK koos venna HUBERTIGA GENTI altarimaalid. Reaalsed peenmaalitehnikas piiblistseenid. Üle 20 maalingu · Pilet 2 1. Vana-Egiptuse skulptuur, pinnakunst 2700- 1000 ekr Skulptuurikunstis võib tinglikult eristada kahte suunda. Esiteks teosed, mis kujutavad vaaraod ja jumalusi- need on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Selline skulptuuriteos on ka hiiglaslik kaljukünkast välja raiutud sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju, miis seisab Giza püramiidide juures. Egiptuse kunstis oli ka teisi, väiksemaid sfinkse ja muid kujusid , kus ühendati inimese ja mõne looma kehavorme.
annaabi.ee 
