alati sonaadivormis, kokku on 3-4 osa (kiire-aeglane-tant- kiire). Kolm tähtsamat sümfoonikut on Mozart, Beethoven ja Haydn. Beethoveni 9. sümfoonias kasutati esimest korda solisti ja koori. Kontsert on üks muusikazanritest, kus on üks soolopill, mida saadab orkester. Esimese osa lõpus esitatakse kodents (soololõik, mille ajal saab solist näidata improviseerimisvõimet ning tehnilisi võimeid). Kontserte kirjutatakse klaverile, viiulile, tsellole, trompetile ja klarnetile. 16. saj. kujunes välja concerto grosso, millel on tavaliselt 4-6 osa. Tähtsamad heliloojad on A. Corelli ning G. F. Händel. Klassikaline keelpillikvartett on sonaaditsükli alusel loodud teos neljale keelpillile. Kammermuusika puhul on orkestris vähem kui 50 pilli. Zanr on stiil ja vorm on muusikaline ülesehitus. Sonaata tähendab Itaalia keeles helisema. Sonaat on teos, mis oli algselt mõeldud ühel pillil mängimiseks. Kindlate tunnustega zanriks kujunes sonaat 18. saj
Ester Mägi ja tema klarnetiteosed Erle Kont Tartu 2013 Tööst üldiselt Miks selline valik? Klarnet Helilooja Tööprotsess Intervjuu Ester Mägiga Küsitlus klarnetistidelt Teostega tutvumine ,,Sonaat" klarnetile ja klaverile Sisu Ester Mägi Elukäik Looming Teoste interpreteerimine Klarnetiteosed Üldiselt Lugude kaupa Uurimistulemused Teoste sarnasused Tehniliselt keerukad Sõrmistus Pilli vahetus Läbivad jooned Rahvaviisilik kõlapilt Hingamise poolest rasked Jätab puhkeaega Kontrastsed meeleolud Virtuoossus ja puhas esitus on ebapiisav
· Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo- laadis muusikaline komöödia ,,Hispaania tund" · Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis-fantastiline ooper · Muinasjutulistes ooperites valis välja sellised pillid, mis tooksid näitlejate karakterid selgelt välja Tähtsamaid teoseid · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
impressionismi ja ekspressionismi tunnuseid. Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed: 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile 1901 "Jeu d'eau" klaverile 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile 1925 "L'enfant et les sortilèges" 1928 "Boléro" orkestrile 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Ta lõi eesti muusikasse palju uusi žanre. Artur Kapp Artur Kapp elas aastatel 1878-1952 ning oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Tallinnas töötas Kapp aastatel 1920-1944 dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid. Tema klassikalis-romantiline väljenduslaad pakub nii sügavamõttelisi ja tõsiseid, kuid ka lüürilisi meeleolusid
kammermuusikuks. Kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5. detsembril 1791 täpset haigust ei teata tänini. Maeti vaestehauda miks?- ei teata. Looming Ühtekokku komponeeris üle 600 teose Orkestrimuusika: 41 sümfooniat Sümfoonia nr. 40 g-moll, I osa Instrumentaalkontserdid Kõige enam klaverile (27); viiulile; flöödile; klarnetile, metsasarvele, fagotile. Kammermuusika: Sonaadid klaverile, viiulile Keelpillikvartetid Keelpillikvintetid jm Serenaadid, divertismendid, mida esitati vabas õhus "Väike öömuusika" I osa (1787) Mozarti ooperid Kokku u 20 ooperit; tähtsamad viimasel kümnel aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) 1790 Symphony 40 in G min KV 550 Don Giovanni - Overture
Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile · 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1925 "L'enfant et les sortilèges" · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Ta on hoobelnud, kuidas ta vahel ei jõua sulepeaga oma peas hargnevatele ideedele järele. Kord, kui tal polnud ei paberit ega pliiatsit ja tal loomehoog peale tuli, haaranud ta tikuväävli ja sirgeldanud viinapudelisildile ühe teema, millest hiljem terve laulude tsükli jagu välja andnud. Teosed 1982 "Noorus" segakoorile (tekst A. Oit) 1983 "U-R-M-A-S S-I-S-A-S-K " op 1, trio flöödile, oboele (või klarnetile) ja klaverile "Krõll" op 2, sõnalis-muusikaline põimik lastekoorile, solistidele ja klaverile (tekst Ellen Niit) "Sööbik ja Pisik" op 3, minimuusikal (libreto Lemme Krimm) 1984 "Näärioratoorium" op 4 sopranile, bassile, klaverile ja kammerorkestrile Sümfoniett op 5 keelpilliorkestrile "Laul eidest ja taadist" segakoorile (Kalju Kass) 1985 "Kuri kuningatütar" op 6, pereooper (Lemme Krimmi libreto A. Kitzbergi järgi) Sümfoonia nr 1 op 7 "See kauge hääl" segakoorile ja klaverile (D
orkestrile. WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Sündis 27.jaanuaril Salzburgis. Kirjutanud 50 ooperit. Esimesed Mozarti sümfooniad olid meelelahutuslikku laadi ehk divertismentlikud. 1770ndate lõpul muutus Mozarti sümfooniate helikeel jõuliseks ja napimaks. Ta kasutas teravaid kontrastseid muusikalisi kujusid. Mozart kirjutas enim kontserte klaverile, kuid ka viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele ja fagotile. Mozart oli oma aja pop-muusika helilooja. Ta on kirjutanud sonaadi nii klaverile kui ka viiulile. Kirjutas ka keelpillikvartette, kus võis olla 3 viiulit. LUDVIG van BEETHOVEN (1770-1827): Kui Mozart suri ei olnud Beethoven veel midagi olulist loonud. Ta kirjutas väljakujunenud stiili ja zanrite keskkonnas, kus tegutsesid kodanlike muusika ühingute ülalpeetavad orkestrid, toimus avalik kontserdielu.
Ooperi süzee on koostatud peamiselt Novgorodi külalise Sadko bõliina variantide järgi. Looming · Ooperid (kokku 15): · Orkestriteosed: · Kammermuusika: · "Pihvalanna" · 3 Sümfooniat · 5 keelpillikvartetti · "Lumivalguke" · Sümfooniline teos · teosed flöödile, · "Jõuluöö" "Sadko" metsasarvele, · "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala
ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood. "Musträstas" (1951) flöödile ja klaverile meloodika
Ooperid (15) Orkestriteosed "Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski- korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov
Allegro preciso osa. Ja saksofonist, no kuna mulle endale väga meeldib saksofon, siis ühtegi halba sõna kohe ei oskagi öelda. Pala oli väga meeldiv ja erines kindlasti oma meloodia poolest teistest just ka selle poolest et autoriks oli eestlasest Hillar Kareva, kes on tänapäevaks kahjuks surnud, kuid kelle looming on väga värvikas. Ta on kirjutanud päris palju kontserte erinevatele pillidele, näiteks kontserdid viiulile, tsellole, metsasarvele, klaverile ja ka klarnetile või sooloflöödile. Ta kirjutas palasid ka kooridele, mille sõnade autoriks võis olla tema abikaasa Doris Kareva, kes on Eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke just oma süngete ja dramaatiliste luuletustega. Üldse ei saakski öelda, et oleks olnud pettumus, kuna arvestades kõikide noorte vanuseid ja õpinguaastaid, tuleks ainult kiidusõnu öelda, et neil on olnud aega ja tahtmis oma eriala pilli õppida. Kindlasti veel üks asi, mis silma jäi oli harf
82; 8 ritornelli klaverile 1982; Concerto ritornello kahele viiulile ja orkestrile 1982). Parima osa Eespere kammermuusikast moodustavad teosed, milles on ühendatud impressionistlik detailipeenus ja mitmekesine, kuid delikaatne stilisatsioon ("Trivium" flöödile, viiulile ja kitarrile, 1991; Flöödikontsert; Keelpillikvartett, 1999). Eespere uuemas loomingus on tugevnenud kõlalis-tämbriline mõtlemine ("In dies" klarnetile ja käsikellade ansamblile, 1999). Uudseks jooneks on kõlaplastikas väljendatud muusikaline huumor ("Skulptuuri hommik" viiulile, vibrafonile ja kitarrile, 2001). Eespere koorilooming ja instrumentaalteosed on kõlanud paljudes Skandinaavia ja Euroopa maades ning USA-s. Stiil Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat.
See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Kõige tuntum ja väga ilus Poulenci koorilaul on kindlasti ,,Ave verum corpus". Seda on väga palju ka esitatud. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton
LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). 6 KASUTATUD KIRJANDUS Solovtsov, A., N.A. Rimski-Korsakov. Tallinn, 1956 http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=content&task=view&id=51&Itemid=38
keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega ebaharmooniline polüfoonia.Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus Õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga. Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid. Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat. 1804
Display IV: Portrait of an unknown musician op 42 Süit kitarrile ja tsellole Kitarripalad op. 37a Kontsert kitarrile ja tsellole kammerorkestriga 3 eesti rahvaviisi sooloflöödile op. 43 Idioms op. 43a flöödile, viiulile ja kitarrile 1993 Variatsioonid keelpilliorkestrile Plõksuv sümfoonia Kontsert kahele op. 48, flööt, klarnet ja sümfooniaorkester Variatio delectat op 49a, kitarrile ja klaverile Display V: Portrait of Angel op 42 flöödile, klarnetile ja kahele klaverile 1994 Display VI: Portrait of Ufonaut op 42 kahele tsembalole Don Ramon meeskoorile, klaverile ja löökpillidele Display VII: Portrait of Pilgrim op. 42 kahele klaverile ja löökpillidele Põhjataeva päike, naiskoorilaul (tekst: Leelo Tungal) Imelikud ilmaasjad , lastelaul klaveri saatega (tekst: Ants Känd) Circulus quadratus op 52 keelpillikvartetile Cordis op. 53 klarnetile, bassklarnetile ja sümfooniaorkestrile 1995
detsembril 1791. aastal Mozart suri, olles alles 35 aastane ja ta maeti Viini. Reekviemi lõpetas tema õpilane Süssmayer Mozarti enda materjalide põhjal. W. A. Mozarti muusika Mozart oli väga mitmekülgne helilooja, kes kirjutas kõikides tolleaegsetes muusikazanrites. Looming Komponeerinud 600 muusikateose. Orkestrimuusika : * üle 50 sümfoonia Instrumentaalkontserdid enamasti klaverile (27); viiulile, flöödile, klarnetile Kammermuusika: * sonaadid klaverile, viiulile * keelpillikvartetid * keelpillikvintetid * serenaadid, divertismendid, mida esitati vabasõhus 19 ooperit Missad ja Reekviem Mozarti ooperid Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Tegevuspaik on antiik- või muinasmaailm. On ka oopereid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu (näiteks "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on armastus. Oopereid
parimale ansamblile määratud Kees Wiebenga auhind, aastal 2010 kahekordne laureaaditiitel rahvusvahelisel pianistide konkursil ,,Music without limits" Leedus - 3. koht soolokategoorias ning 4.koht kammermuusika kategoorias. Hooajal 2011/2012 on Diana Liiv kutsutud esinema Liszti 200. sünniaastale pühendatud festivalidele Itaalia linnades Luccas, Brescias ja Ascoli Picenos. Kontsertil esitati Wolfgang Amadeus Mozarti teost ,,Kegelstatt-trio klarnetile, vioolale ja klaverile". See teos on hea näide klassikalisest kammermuusikast. Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas selle teose 1786. aastal, aga see avaldati alles 1788. Trio koosneb kolmest osast, inglise keelsete nimetustega ,,Andante", ,,Menuetto" ja ,,Rondeaux". Kontsertil esinenud Diana Liiv, Toomas Nestor ja Toomas Vavilov olid minu arvates väga pühendunud oma osale teose esitamisel. Oli selgelt näha, et nad nautisid seda, mida tegid ja see tegi kontserti kuulamise väga nauditavaks
tellimust, kulus vaid palju raha. 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja helilooja maine kõrgeim. 1781-1791 oli Mozart vabakutseline Viinis. 1787 suri tema isa ning Mozarti kuulsus oli haripunktis, kuid ta ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust. Mozarti elu lõpuaastad olid majanduslikult ebakindlad. 14. Millised žanrid on esindatud Mozarti loomingus? (min 4) Orkestrimuusika: -Instrumentaalkontserdid (klaverile, viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile) -Sümfooniad Kammermuusika: -Sonaadid klaverile, viiulile -Keelpillikvartetid -Keelpillikvintetid jm -Serenaadid, divertismendid Lisaks ~20 ooperit. 15. Nimeta 3 Mozarti ooperit! Kolm kuulsamat ja tähtsamat ooperit: “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) 16. Mis jäi Mozarti viimaseks teoseks? Mozarti viimaseks teoseks jäi lõpetamata jäänud reekviem (1791). Reekviemi tellis krahv
võrreldes on see, et rohujuure tasandil on kogu kompositsiooni aluseks nn. algkood, geen, mis muteerudes ja arenedes moodustab sidusalt kogu teoses esineva materjali. Olulist rolli mängib häälte juhtimises erinevate suundade ja "kurvide" asend üldisel "kaardil". See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), ("Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. 2001.aastal esietendus Saksamaal Dortmundi ooperiteatris Tüüri ooper ,,Wallenberg". See oli esimene kord eesti muusikaloos, mil ooperitellimus tuli
6 4. LOOMING 4.1 Ooperid "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" 4.2. Orkestriteosed 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" 4.3. Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" 4.4. Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). 4.5. Vokaalmuusika Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). KOKKUVÕTE 7 Nikolai Rimski-Korsakov oli mitmekülgne helilooja, kui ka dirigent. Ta on avaldanud suurt mõju kogu muusikaajaloole
üldainetest matemaatikas. Õppeaasta lõpul teatati talle, et ta ei pääse üleminekueksamitele, sest ta ei täitnud ühtegi kolmest leninliku arvestuse täitmise tingimusest, mis olid aluseks eksamitele pääsemiseks: õppimine pidi olema korras, õpilane ise parteiliselt hästi ettevalmistatud ja maailmavaade pidi ühtima Nõukogude korrale vastavate standarditega. Peaaegu terve aasta kirjutatud üheksa variatsiooni klarnetile ning aastaid harjutatud Tsaikovski I klaverikontsert tundusid mahavisatuna. (Ibid, lk 55, 104-105) Kuigi too ,,oma eale mittevastava vaimsele arenguga" ja ,,ärapööranud" noormees (sest ta harjutas õppimise semel klaverit ning vaatas magamise asemel isetehtud teleskoobiga tähti) visati koolist välja, lubati tal teha kolm erialast eksamit, et näha, kes see poiss ikkagi on. Hiilgavalt mängitud
armastavad. Lõpuosas aga visualiseeris rõõmsast mehest. Sümfoonia nr.3(1910-11) ,,Espansiva". Sisaldab soolosid sopranile ja baritonile, mida võib mängida klarneti või trombooniga, kui inimhääle kasutamise võimalust pole. Sümfoonia nr. 4(1914-16)- ,,The Inextinguishable". Kõige dramaatilisem ja võib-olla ka kõige paremini tuntud sümfoonia. Jagatud taas kord justkui nelja ossa. Sümfoonia on mõeldud kolmele flöödile, kolmele oboele, kolmele klarnetile, kolmele pasunale, neljale sarvele, kolmele trompetile, kolmele tromboonile, tuubale ja kahele timpanile ning keelpillile. Sümfoonia on neljas osas, mis mängitakse järjest ilma pausideta. I osa- allegro II osa- poco allegretto III osa- poco adagio IV osa- allegro Kriitikute arvates on tempo sümfoonias problemaatiline. Sümfoonia nr. 5(1921-22)- puudub alapealkiri. Samuti üsna dramaatiline. Koosneb kahest osast. Seda peetakse üsna modernseks sümfooniaks. See on kontrastide ja
"Sinine" , "Cendres" ("Tuhk"), "Traces" ("Jäljed"), "Vertige" ("Peapööritus") jne. Kirjutanud ka suurvorme. Helena Tulve on keskendunud kõlakeskse muusika loomisele. Tema teostes on aimatav rikas kultuurikogemus: prantsuse spektraalmuusika, IRCAM'i eksperimentide, Saariaho ja Scelsi, gregooriuse laulu ja ida muusika kajastused. 4. Teosed Phainomenon - klaverile, löökpillidele ja lindile (1989/90) Lethe - kammeransamblile (1991) Exodus - kammerkoorile (1992/93) Saar - viiulile ja klarnetile (1993) Sõnajalad - häälele ja klaverile, Karl Ristikivi tekst (1994) Öö - saksofonikvartetile (1997, Stockholmi Saksofonikvartetile, esiettekanne festivalil NYYD '97) à travers - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sinine - kammeransamblile (1998, NYYD Ensemble'i tellimus) Sans titre - klavessiinile (1999, Jukka Tiensuule) Sula - sümfooniaorkestrile (1999, Festivali NYYD 99 tellimus) Ithaque - naishäälele, viiulile ja klaverile (2000) Vertige - klaverile (2000)
17)Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1.viiul, 2.viiul, vioola, tsello) 18)Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile. 19)Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile. 20)Klaverikontserti II osa on aeglane, enamasti võib olla nii ABA kui variatsioon ja rondo vormis. 21)Sümfoonia III osa on tantsuline, seal võivad olla Aba, variats või rondo vorm. 22)Klaverisonaadis on soolotsükkel ainult klarnetile või saadab seda veel klaver. Klarnetikontserdis saadab klarnetit terve orkester. 23)Sümfoonia on terve sonaaditsükkel, milles on 4 osa. Avamängus on vaid 1 osa ja see on sonaat- allegro vormis. 24)Franz Joseph Haydn sündis 1732. aastal Rohraus Alam- Austrias tõllassepa peres. Peres oli 17, ellu jäi 2 last.. Isa oli pärit Horvaatiast, kes soovis, et poisist saaks musikaalne mees, ema lootis näha poissi tulevikus vaimulikuna. 25)1740-1749.a
Igal juhul 2 on kõlaline resultaat (eriti harmoonilises plaanis) väga erinev niinimetatud eelmise kümnendi "metakeelsetest" püüdlustest. See süsteem on võrdlemisi vabalt käsitletav, oluline on ikkagi põhilisest organiseerimisprintsiibist lähtumine. Esimene puhas näide on "Oxymoron". Kõik järgnev ("Aqua", "Meditatio", Viies sümfoonia, "Noesis"-topeltkontsert klarnetile ja viiulile., Klaverikontsert, "Strata" (Kuues sümfoonia), "Prophecy") on vektoriaalse mõtlemisega kirjutatud." Läbimurdeteoseks kujunes 1989. aastal valminud "Insula deserta", mille esiettekandele Soomes (Keski-Pohjanmaan Kammerorkester Juha Kangase juhatusel) järgnesid mitmed välistellimused nii Soomest kui kaugemalt. Ilmekaks näiteks võiks tuua "Arhitektoonika" nime kandvad teosed: kui kaks esimest valmisid eesti interpreetide tellimusel (I Jaan Tamme nimelise kvinteti
''Summa''keelpilliorkestrile 1992 '' Trisagion''keelpilliorkestrile; ''Fratres''viiulile, keel ja löökpillidele 1994 ''Concerto piccolo teemal B-A-C-H''trompetile, tembalole,klaverile ja keelpilliorkestrile; '' Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler''keelpillidorkestrile 1995 ''Darf ich''sooloviiulile, kellale in Cis ja keelpillidele;''An den Wassern zu Babel''tromboonile ja kammerorkestrile; '' Fratres''tellole, keel-ja löökpillidele;''Pari intervallo''klarnetile, tromboonile ja keelpillidele 1999 ''Mein Weg''14 keelpillile ja löökpillidele 2000 ''Orient & Occident'' keelpilliorkestrile 2002 ''Fratres'' kitarrile, keel-ja löökpillidele 2003 ''Lamentate''klaverile ja orkestrile 2004 ''Fratres'' puhkpilliorkestrile Vokaalsümfooniline muusika 1959 ''Meie aed'' kantaat lastekoorile ja sümfooniorkestrile 1968 ''Credo'' klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile
Poulenc kuulus ka rühmitusse ,,Six". Sinna kuulusid veel nt. Milhaud, Honegger, Auric, Durey, Tailleferre. See viis teda eemale impressionistist, aga tõi loomingusse jazzilike ja tsirkusmuusika elemente. Samas tugines ka prantuse muusika suurtele traditsioonidele. Ka tema Orelisonaati peetakse üheks ilusamaks selles zanris. Samuti Flöödisonaati. On kirjutanud üldse palju teoseid puhkpillidele, mis on prantslastele üldiselt omane joon. Sonaat klarnetile ja klaverile valmis pisut enne helilooja surma. Kolmas puhkpillisonaat on Oboesonaat (1962). See oli ka viimane teos enne tema surma. Poulenc tutvus väga paljude erinevatest rahvustest inimestega, kes 20.saj elasid Pariisis. Oboesonaat on pühendatud ühele heale sõbrale Sergei Prokofjevile. Ta on võtnud sonaati ka muusikat Prokofjevi balletist ,,Romeo ja Julia". Poulenc tegeles ka pianistina. On reisinud mööda Euroopat palju ringi, enamasti koos bariton
klaverikontserdid võttis Viini publik kõige paremini vastu. Mozart kirjutas selle zanri kohta: ,,...kontserdid on midagi liiga raske ja liiga kerge vahepealset; nad on väga säravad, meeldivad kõrvale, olenemata seejuures tühised. On kohti, millest võivad rahuldust saada vaid asjatundjad, ometi peavad ka võhikud nendega rahule jääma, mõistmata ise, mispärast." Umbes 20 instrumentaalkontserti on ta kirjutanud veel teistelegi instrumentidele (viiulile, flöödile, klarnetile, metsasarvele, fagotile). W. A. Mozarti vanemate viiul, mis oli ka väikese Wolgangi esimene viiul, mis sellel pildil tema sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Wolfgangi klaver ja lähivaade klaviatuurile sünnikodu majamuuseumis Salzburgis Kammermuusika Mozarti kammermuusika pärast sisaldab hulgaliselt teoseid erinevatele koosseisudele: sonaate kalverile ja viiulie, keelpillikvartette ja kvintette ning palju muud. 1770.- 1780
saatega". Tema viiulisonaadid ei osutunud populaarseks: dünaamikakontrastid, üllatuslikud modulatsioonid ja uudsed rütmid sundisid kriitikuid nimetama Beethoveni viiulisonaate liiga koolmeisterlikeks ja ebameloodilisteks.[94] Kammermuusika zanrist on Beethoven kirjutanud veel viis tsellosonaati, ühe metsasarvesonaadi, klaveritriosid, keelpillikvintette, keelpillitriosid, teoseid flöödile, viiulile ja vioolale, kahele klarnetile, kahele metsasarvele ja kahele fagotile, kahele viiulile, vioolale, tsellole ja kahele metsasarvele jpm.[95] ORATORIAALSED SUURVORMID: Beethoven on kirjutanud ühe oratooriumi, "Kristus õlimäel". Selle teose komponeeris ta vähem kui aasta pärast "Heiligenstadti testamenti" vaid kahe nädalaga.[96] Teos kanti esmakordselt ette 5. aprillil 1803, samal hommikul lõpetas ta veel tromboonipartiisid.[97] Teos pälvis lisaks positiivsetele hinnangutele ka ohtralt negatiivset kriitikat
Johannese ilmutusraamatust: Ja ma nägin võimsat Inglit tulevat taevast maa peale, riietatud pilve. Ja vikerkaar oli tema pea kohal ning tema pale oli kui päike, tema jalad kui tulesambad. Ja Ta asetas oma parema jala mere peale, vasaku jala maa peale ning tõstis oma parema käe taeva poole ja tõotas selle nimel, kes elab igavesti: aega enam ei kulu kui on kosta seitsmenda Ingli häält, läheneb ka Jumala müsteerium. 9 Teos viiulile, klarnetile, tsellole ja klaverile (vangide seas leidus lisaks Messianile veel 3 pillimeest) Messiaeni sümfoonilistest suurteostest on tuntuim ,,Turangalîla-sümfoonia" (1946- 48).Turangalîla on mitmetähenduslik sanskritikeelne sõna: turanga tähendab hobust, kuid selle all mõistavad hindud ka aja voolamist ehk ,,aeg, mis jookseb nagu galopeeriv hobune"; lîla tähendab jumalikku mängu, kosmilist loovust ja purustamist, aga ka kõikehõlmavat armastust.
aastal X noorte laulupeo kavas. Lisaks on Aints teinud üle 150 seade erinevatele koosseisudele. Populaarsed on ka tema laulud lastesaatest "Buratino tegutseb jälle", nukuteatrilavastustest ja kontsertetendusest "Limpa".30 Valik erinevatest teostest · "Muusika gümnasistidele ja lindile" lasteansamblile ja fonogrammile (2000) · "Troop" flöödile ja live-elektroonikale (2002) · "1film" flöödile, klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile, vibrafonile ja löökpillidele (2006) · "Kergelt vaevatud" kitarrile ja kammerorkestrile (2005) · "2film" sümfooniaorkestrile ja live-elektroonikale (2007) · kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) meeskoorile ja sümfooniaorkestrile (2007/2008) · Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) · lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) mees-, nais- ja segakoorile,
(ibid: 149) Mustlased on emotsionaalne rahvas, kes armastavad, samas ka vihkavad tuliselt. Lisaks on nad tihtipeale keskmisest halvema elujärguga ja seega kannavad oma kurbuse, kuid ka rõõmu muusikasse. Parema ülevaate saamiseks kuulasin maailmakuulsa Türgi mustlasbändi Istanbul Oriental Ensemble lugu ,,Elden Ele". (CD + Lisa 4) Lugu on rütmikas, hoogne, väga temperamentne. Pillidest on esindatud lisaks mustlasmuusikas sageli esindatud viiulile, rütmigrupile (darbuka, tamburiin) ja klarnetile ka oud ja kanud, mis on mõlemad Türgi muusikas levinud instumendid. Loos on kuulda Türgi mustlasmuusikale iseloomulikku virtuooslikkust, nii klarnetil kui ka löökpillidel esineb keerulisi soolokohti. 2.1.3. Juured ja mõjutused Ungarist Ungaris elab umbes 205 720 mustlast, mis moodustab elanikkonnast ligikaudu kaks protsenti (Romani people 2010). Ka Ungaris on tihedalt ühte põimunud mustlastmuusika ja ungarlaste 12
Tublide pianistivõimetega neitsi ja tulevase helilooja klaveriduetid kõlasid ühingu kontsertidel õige sageli, ühiselt veedetud ajast ja harjutustundidest aga sai alguse tihe sõprus mis pikapeale sügavaks vastastikuseks kiindumuseks kujunes. Busseto-perioodist pärinevad ka Verdi esimesed kompositsioonikatsetused. Enamikus olid need puhkpillimarsid ja -tantsud ning kirikumuusika, ent leidus ka avamänge ja sooloinstrumentidele (flöödile, klarnetile, fagotile ja metsasarvele) kirjutatud lugusid. Tema parimaks helitööks neilt päevilt peetakse itaalia kirjaniku-patrioodi Vittorio Alfieri sõnadele loodud "Sauli meeletust" baritonile ja orkestrile. Busseto kontserdipublik hindas ja armastas Verdit väga. Kaheksateistkümneaastasest muusikust sai kohalik kuulsus ning tema orelimängule, dirigeerimisele ja helitööde esitamisele elati meelsasti kaasa. Poja menu
annaabi.ee 
