Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis.
Eesti aluspõhi Mandrite triiv · http://www.ucmp.berkeley.edu/geology/tectoni · http://student.britannica.com/eb/art- 57799/The-changing-Earth-through- geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev
põhjavette, kui ka sademete vee infiltreerumisel läbi reostunud pinnasekihtide. Mõnel määral tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist kvaliteetse põhjaveega inimtegevuse tagajärjel, näiteks merevee tungimisel põhjavette liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel jne. Infiltreerudes maakoore sügavamatesse kihtidesse, satub reostunud vesi kontakti mitmesuguste kivimitega ja põhjaveega. Osa reostusaineid adsorbeeritakse kivimiosakeste poolt, teised astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustuvad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, mis veelgi kergemini osalevad keemilistes reaktsioonides kivimitega ja põhjavees lahustunud ühenditega. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega toimub samuti reostusainete kontsentratsiooni vähenemine
Platvorm (ehitus) platvorm on suur maakoore osa. Koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ja pealiskorra pindmist nimetatakse pinnakatteks. Kilp- ala, kus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid Millisel platvormil ja millise kilbi serval Eesti asub? Eesti kuulub Ida-Euroopa platvormi loodeossa ja Fennoskandia kilbi osasse. Aluspõhja ehitus. Eesti aluspõhi koosneb aluskorrast, pealiskorrast ja pinnakattest. Pealiskorra ehitus. Pealiskord on settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt.) Ajastud ja tüüpilised kivimid järjekorras
2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord : Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra nind paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub fennoskandia kilmi lõunanõlval. Aluskorra sügvus kasvab põhjast lõunasse ning samas suunas pakseneb ka pealiskord
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3. Moreen erineva suurusega kivimiosakestega segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud Rändrahnud kõige suuremad kivid moreenis Kivikülvid rändrahnud moodustavad kivikülve. 4
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 2 SISSEJUHATUS Mina valisin enda referaadi teemaks ,,Mineraalid ja kivimid". Kohe alguses, kui sain teada referaadi teemad, tundus see mulle kõige põnevam ja huvitavam. Varem olen ma loodusõpetuse ja geograafia tunnis natukene kokku puutnud kivimitega. Mineraalidest olen vähem kuulnud. Sooviksingi rohkem teada saada, kuidas nad on tekkinud ja milleks neid kasutatakse ning kus võib teatuid kivimeid ja mineraale leiduda. Samas ka seda, et millised on nende omadused ehk kuidas neid eristada ja ära tunda. Tahaksin ka lähemalt tutvuda mõne kivimi ja mineraaliga. 3 MINERAALID
kõrgendikke, nõgusid ja orge Lavamaad -e. platood ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud Madalikud -kuni 50 m kõrgused tasandikud Nõod -keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid Orundid -piklikud laiapõhjalised avatud pinnavormid Balti klint -kulutus astang Platvorm -suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristallsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kuurutamata kivimitega pealiskorrast Pinnakate -pealiskorra pindmine osa, mis koosneb pudetatest setetest Aluspõhi -kõik pinnakatte all olevad kivimid Kilp -aluskorra positiivne kurd, mis ulatub läbi pealispinna ja paljandub otse maapinnal Eesti aluskord -koosneb kristalsetest kivimitest (graniit, gneiss, kvatsiit), pealis-korra
Durdle Door Monika Pau Asukoht EdelaInglismaa lõunarannikul Lulworthi lähedal Tekkinud lainete lakkamatul kulutaval tegevusel Pehmete kivimitega kaljuosad murenevad kergemini lõpuks uuristab laine kaljusse avause. Tänu pidevale lainete kulutavale tegevusele,variseb kaar kokku. DURDLE DOOR millest selline nimi? Nimi " Durdle " tuleneb vanainglise sõnast "thirl", mis tähendab `läbi uuristama'. Looduslikud kaared mujal London Arck on looduslik kaar Austraalias Port Campbelli rahvuspargis. Percé kalju on looduslik kaar mis asub Kanadas Québeci provintsis Percé linna
e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt läbi vett mitte pidavate kivimikihtide liikudes. Kui jääb ette vettpidav kivimikiht, siis sinna koguneb põhjavesi. Täiendus tuleb uutest sademetest ja maapinnale sattunud vetest. 12 )fosforiidisõda, et kaitsata järvamaa põhjavett reostumast
PLATVORMmaakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast, seda katvast kurrutamata kividega pealiskorrast,mille pindmine osa on pinnakate. EESTI asub ida-eu. loodeosas Fennoskandia kilbi kagunlval. ALUSPHIaluskord+pealiskord. Geog aeg-eoonid- arhaikum,proterosoikum,fanerosoikum->aegkonnad->ajastud. ALUSKORDaguaegkonnas, kurrutatud kristalsetest kivimitest nt. graniit; positiivsed kurrud mis paljanduvad maapinnal nim. KILBID; eestis ei paljandu. PEALISKORDsettekivimitest, mis tekkinud erinevatel ajastutel-
Pealiskorra kivimikihid on kerge lõunasuunalise kaldega. Samas suunas toimub ka pealiskorra lasundi paksenemine. Kuna kivimikihid on lõunasse kaldu, siis avanevad Põhja-Eestis kõige alumised ja ühtlasi kõige vanemad kihid. Lõunapoole liikudes avanevad lääne-idasuunaliste vöötmetena järjest nooremad kihid. Aluspõhi Olulisus: 1. Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. 2. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. 3. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Pinnakate
Kordamisküsimused 1. Millisel platvormil asub Eesti? Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi.
reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid. Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem- Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest kihtidest 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta (80 %), harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku. Teatavasti on Baltikumi naftabassein ju olemas. Kaliningradi piirkonnas seda 2,5 km sügavusel asuvatest Kambriumi kihtidest vähesel, kuid siiski tööstuslikul hulgal ka toodetakse
Otepää kõrgustik Kuutsemägi 217 m Sakala kõrgustik Rutumägi 146 m Karula kõrgustik Rebase järve tornimägi 137 m Haanja Kõrgustik Suurmunamägi 318 m 7. Selgita mõisted: a) platvorm tektooniliselt väheliikuv ulatuslik maakoore osa, mis koosneb kurdunud kivimitega aluskorrast ning kurdumata kivimite ja setetega pealiskorrast. b) pealiskord aluskorda kattev kurrutamata kivimitest koosnev platvormi pealmine osa. c) aluskord platvormi alumine osa, mis koosneb kurrutatud kristalsetest kivimitest ning ulatub sügavale maapõue. d) moreen liustike kuhjatud, segakoostise ja lõimisega, sorteerimata ja ümardumata osadest koosnev sete. e) rändrahn mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi; üle 10 m
Kambriumi ja Kambriumi-Vendi veekomplekside põhjavett? V: suur soolsus 15. Millised Eesti aluspõhja kivimid on kõige enam vettjuhtivamad? V: liivakivid ja karbonaatsed kivimid 16. Millised võivad olla põhjavee reostuskolded ja millised on peamised reovee allikad? 17. Millised põhjaveekihid on kõige paremini kaitstud reostuse eest? V: Ordoviitsiumi-Kambrium ja Kambriumi-Vendi 18. Kus Eestis esineb väga hea kvaliteediga põhjavett? V: Tartus ja Kuressaares 19. Milliste kivimitega on esindatud Kesk-Devoni veekompleks ja milline on nende veeand? V: savikad aleuroliidid,dolokivid,dolomeriid,liivakivid,mergli savi vahekihid 20. Milliste kivimitega on esindatud Alam-Devoni-Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks? V: lubjakivi, liivkivi, aleuroliidid,savi 21. Kui paks on Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks ja milliste kivimitega ta on esindatud? V: On esindatud liivakivi, savikate aleuroliididega. Põhja- Eestis 20-30 m, Kesk-Eestis 40-60m 22
Muidugi oleneb nende välimus tugevalt ka koostisest ja tingimustest, kus nad viibivad. 4 Meteoriitide jaotus Meteoriidi on keemilise ja mineraalse koostise alusel jaotatud kivi-, raud-, ja kivi- raudmeteoriitideks ehk segameteoriitideks. Kivimeteoriidid: Ehk aeroliidid. Kivimeteoriidid sarnanevad kohati maakoores leiduvate kivimitega. Nad koosnevad peamiselt silikaatsetest mineraalidest oliviinist ja pürokseenist, mis on levinud maakoores. Kuigi kivimeteoriidid on kõige levinumaks meteoriitide tüübiks (ligikaudu 93% langemistest), ei avastata neid tänu sarnasusele Maa kivimitele eriti tihti. Üldiselt on need tumedad, kaetud hallikas- kuni punakasmusta koorikpinnaga. See üks tähtsamaid tunnusjooni. Esineb pinnal ka tihedalt põimunud soonekesi. Peeneteralises põhimassis on rohkelt
4.1 Murenemine Selle käigus peenestatakse lähtekivim mulla koostisesse. Eesti ala murenemise lähtematerjaliks Põhja-Eestis paekivi ja L-Eestis liivakivi a) Füüsikaline murenemine e. Rabenemine-esile kutsuvad temp. Kõikumised ja vesi b) Keemiline murenemine e. Porsumine- mõjub vesi koos selles olevate ühenditega. Rikastatakse mulda erinevate keemiliste ühenditega. c) Bioloogiline murenemine- Taime juured tungivad kivide lõhedesse. Elusorganismide toimel, kes kivimitega kokku puutuvad Leostumine-protsess mullas, mille käigus liigse vee poolt kantakse soolad sügavamale. Karstumine- protsess, mida viib läbi põhjavesi kergesti vees lahustuvate kivimitega, tekitades tühimikke ja mulle mineraalse osa ärakannet Leetumine- liigse vee poolt huumus ja mineraalse materjali uhtumine mulla alumistesse kihtidesse. Tekivad leetehorisondid. 4.2 Mulla teke Humifitiseerimine Huumusmaterjali moodustamine mulla koostisesse C,N,S seotud ühenditega
Jäämere saartel Liustike tähtsus kliima kujunemises ja veeringes- Liustike tegevus pinnamoe kujunemisel- pealetungil raske, tasandab aluspinda, süvendab nõgusid, kõrgusvahed vähenevad; taganemisel sulaveed, pinnamood muutub künklikuk, kõrgusvahed suurenevad Liustikutekkelised pinnavormid- voored, moreenkünkad, moreentasandikud, otsamoreenid Fjordrannik- pikk kitsas järkude kõrgete kallastega sügav laht või väin Skäärrannik- kristalsete kivimitega kaljusaar Deltarannik- madal rannik liigestatud paljude jõeharudega Limaalrannik- jõesuudmesse tekkinud merelaht Laguunrannik- merelaht, mida eraldab merest settevool Dalmaatsiarannik- ranniku lähedal palju väikseid madalaid saarekesi
kokkupõrkealal)Nt Am. läänerannik, Jaapan, Island, Aafrika idaosa. *Geiser-purskub veeauru kogunedes maa alla, rõhk suureneb, surub vee välja. 3.Arteesiavesi, arteesiakaevud- maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel ning mis surve tõttu ise välja purskub(tavalises kaevus tõuseb vesi ainult põhjavee piirini) 4.Karst- protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1
)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi ning sellele sarnaneva koostisega kristalsete kivimitega kokkupuutunud veed, sest neis on madal kaltsiumi- ja magneesiumisisaldus. Tänapäeval üks levinuimad vee pehmendamise meetodeid on ioniitide kasutamine. Ioniit kujutab edast tahket teralist ainet, mis on võimeline vahetama vees esinevaid ioone ioniidi koostises olevate ioonide vastu. p-metallid. Alumiinum enamtuntud p-metallid on alumiinium, tina ja plii. Lihtainete omadusi Alumiinium on keemiline element järjenumbriga 13. Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga 27
Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel täiesti hävinud, neist võivad olla alles ainult nekkid ehk magmaatiliste kivimitega täidetud lõhed maakoores. Kõige rohkem vulkaane on seotud maakoorelaamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvatel laamadel üks serv sukleldub poolviltu teise serva alla, sulades vahevöös ja
Musta mere rannikule ulatub Atlandi ookeani mõju. (max 2 punkti) 2. Millise nähtuse levikut on kujutatud juuresoleval kaardil. Kaardil on kujutatud korallriffide levik maakeral (max 2 punkti) Kuidas saab seda nähtust seostada Eesti maapõues leiduvate kivimitega? Vanaaegkonnas, kui Eesti ala paiknes ekvaatori läheduses laius seal soe meri ning korallide kivistised on säilinud settekivimites fossiilidena. (max 2 punkti) 3. Seleta mõiste Okeaania. Okeaania moodustavad Vaikse ookeani saared ja saarestikud. (max 1 punkt)
- moreenseljakud - liivakud * Põhjaveetekkelised * Elutekkelised karstivormid - sootasandikud - langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad - karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud ehitusmaterjalid, nagu paekivi, kruus, liiv ja savi, aga kaa turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Vanimate kivimitega seondub kambriumi ladestu savikivi, mida valmistatakse telliste valmistamiseks. Meie peamised fosvoriidivarud peituvad ordoviitsiumi ajastu vanimais kivimeis, liivakivides. Kasutati fosforväetisena. Leidub Toolse ja Rakvere maardlas. Harju ja Viru lavamaal ning Pandivere kõrgustikul avanevad ordoviitsiumi lubjakivid on rikkad kukersiidi e. põlevikivi poolest. Kaevandatakse Kirde-Eestis juba 1916. a-st alates, ent kiltsavi kui samuti põlevikivi pole suudetud veel kasutusele võtta
kujult meenutab kuu rõngasmägesid. Et Kuu, Marsi ja Veenuse pinnaseanalüüsid sisaldavad samu elemente, on Päikesesüsteemi keemiline ühtsus tõestatud. Erinevalt planeetide pinnakivimeist leidub aga meteoriitide (ka kõige suuremate) hulgas peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite. Üldse on raua osakaal meteoriitses aines oluliselt suurem näiteks maakoore või Kuu kivimitega võrreldes; see näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Euroopa tuntuim meteoriidikraater asub Saaremaal Kaalis. Kaali kraatri läbimõõt on 100 meetrit ning selle tekitanud meteoriit kaalus arvatavasti 1000 tonni. Maailma suurim meteoriidikraater asub Arizonas, ning selle läbimõõt on 1200 meetrit, ning meteoriidi massiks, mis selle kraatri tekitas on hinnatud 63 000 tonni. 5. Mis on Oorti pilv? Oorti pilv on Maast 50 000 100 000 km kaugel
GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast.
Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest. Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad. Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne kilp on kaetud ulatusliku
.. Tehakse kindlaks geoloogiliste otsingute ja uuringutega. Leiukohtade uuringute tõepärasust hindab ja detailselt uuritud varu kinnitab Eesti Maavarade Komisjon (asutatud 1990). Väikesele pindalale ja lihtsale geoloogilisele ehitusele vaatamata on Eesti nii maavarade mitmekesisuselt kui ka olulisemate maarete varudelt suhteliselt rikas. Eesti peamiste maavarade ajalugu Need on seotud pealiskorra erivanuseliste settekivimite ja neid katvate pudedate setetega. Neist vanimate kivimitega seostub kambriumi ladestu sinisavi, mida kasutatakse keraamikatehastes, samuti ka telliste valmistamiseks. Ordoviitsiumi vanimais kivimeis, liivakivides, peituvad fosforiidivarud. Fosforiiti hakati kaevandama 1924. a Ülgasel ja 1940. a Maardus. Algul kasutati seda fosforväetisena, kuid nüüdseks on selle tootmisest maailmas loobutud. Väärtuslikud ehituskivimid Vasalemma marmor. Saaremaa marmor. Kalana marmor. Lubjakivi(ka Eesti rahvuskivi).
Kaltsiumi, alumiiniumi, niklit ja väävlit sisaldavad nad ainult vähesel määral. Ülejäänuid elemente on vaid protsendi murdosa. Nendes esineb nii maal tuntuid kui ka tundmatuid mineraale ning nende suurus võib ulatuda mikrokristallilisest kuni jämeda kristalliliseni. Leidub ka peaaegu puhtast või väikese niklisisaldusega rauast koosnevaid meteoriite ja seda erinevate planeetide pinnakivimeist. Üldiselt ongi nende rauasisaldus küllaltki suurem kui maakoore või kuu kivimitega võrreldes. See näib kinnitavat planeetide suure rauasisaldusega tuumade teooriat. Meteoriidid jagatakse üldiselt kolme rühma keemilise koostise põhjal: kivi-, raud- ja kivi-raud meteoriidid. Kivimeteoriidid kondriidid ja akondriidid. Kondriit on harilik kivimimeteoriit, mille põhimassis esineb rohkesti väikesi ja hõbedaselt läikivaid kivikesi. Akondriit on samuti kivimimeteoriit, millel aga mineraalne koosis ja struktuurilised iseärasused
kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannanõlv - randla veealune osa. maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne.) fjordrannik – FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on tekkinud mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel merega skäärrannik – SKÄÄR - kristalsete kivimitega kaljusaar laguunrannik - LAGUUN - merelaht, mida eraldab merest SETTEVOOL e. MAASÄÄR järskrannik - veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuav rannajoone lähedale energiaga, seega ülekaalus lainete kulutav tegevus kujundab kulutusrannad. Lained purustavad ja kannavad ära setted, mistõttu sinna moodustuvad järsakud või suure kaldega nõlvad. (pank või pankrand) Lahtised uhutakse ja suured jäävad järsaku jalamile. laugrannik - lained kuhjuvad ning lainetel on setteid liigutav jõud
Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda. Mesosoikumis eraldus sellest fragment, mis paikneb põhja pool tinglikust joonest, mis kulgeb Hardangerfjordeni suudmest läbi Mjøsa järve Rootsi piirini. Mäeahelik tekkis Siluri lõpus. Sellest lõuna pool paiknev ala asetseb Eelkamriumi väga kõvade kristalsete kivimitega (graniit ja teised moondekivimid) 1-2 miljardi aasta vanusel Fennoskandia kilbil. Eelkambriumi aluskorral on kohati Hilis-Eelkambriumi settekivimid (650 miljonit aastat ja vanemad) ja Kambrosiluri kihistused (542-416 miljonit aastat). Aluskord koosneb gneist, graniidist jt Arhaikumi ja Paleosoikumi moodustistest. Norras asuvad Devoni kivimid on umbes 370 miljonit aastat vanad. Oslo fjordi piirkond on üks väheseid kohti Skandinaavias, kus kristalne
Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa jälgida algusest lõpuni ja peame oletama. Protsessid toimuvad suurtes sügavustes, me ei näe ega pääse sinna. Objekt on suur Uurismismeetodid Puurimine puurimise probleemid: kõrge temp, suur kivimi tihedus, materjali muutsu rõhu ja temp muutussel, lahused, gaasid Magmatism magmaliste kivimite uurimine. Magma tungimisel maale seguneb see kivimitega, seega ei saa täpset koostist, mis on maatuumas. Magma tungimisel maale tekivad tardkivimid: sübakivimid, soonkivimid, purskekivimid. Ultraaluselised on sellised lillakad värvi Meteoriidid meteroriidid peegeledavad maa siseehitust. Kui asteroidi või komeedi tahke aine Kivimeteoriidid sarnanevad maiste tardkivimitega. Eestis on meteoriite langenud: Ilumetsa, Kaali, Kärdla, Simuna
Nendevaheliseks piiriks on Loode-Eesti rannikult üle Põltsamaa Pihkva järve läänekaldale kulgev süvamurrangute süsteem (joon.). See on aluskorra põhilisi piire Eestis. Edela-Eesti massiiv jätkub lõunas edasi Põhja-Lätisse. ARHEOZOIKUM Arheozoikumi aegkonna kivimid on esindatud Edela-Eesti massiiviga, mis koosneb väga vanadest (rohkem kui 2,5-2,6 miljardit aastat) kivinditest. Need on vanuselt võrreldavad Balti kilbi kirdeosas paljanduvate Koola ja Valge mere seeria kivimitega. Viimaste vanuseks on määratud umbes 3,3 miljardit aastat. Et selle seeria alumine osa Balti kilbil ei paljandu, pole ka tema alumise piiri vanus teada. Lähtekivimite koostise poolest on Edela-Eesti massii võrdlemisi ühetaoline, kuid kivimite moondeastme erinevuste tõttu jagatakse nad Lääne-Eesti gneissideks ja Lõuna-Eesti granuliitideks. PROTEROZOIKUM Kirde-Eesti massiiv koosneb alamproterozoikumi aegkonda kuuluvatest moondekivimitest, mis on Rootsis ja Edela-Soomes levivate
rauakonkretsioonid (50-76% Fe); b) mangaanikonkretsioonid muutmine, merre ehitamine, kiirlaevade lained. Eutrofeerumine (40-70% Mn); c) Fe-Mn konkretsioonid. Laanemere lounaosas on toitainete (fosfor, lammastik) ulekullus veekogus, mis sageli esineb toostusliku nafta ja polevate gaaside leiukohti. Koige pohjustab vee kvaliteedi halvenemise. Eutrofeerumine voib olla olulisemad on Alam-ja Kesk-Kambriumi kivimitega seotud looduslik voi inimtekkeline. Rannikumere seire eesmargiks on leiukohad Sambia ps.-st laanes. Moodunud sajandi esimesel inimtegevuse poolt Laanemere keskkonnale ja elustikule poolel on ka Eestis uritatud naftat ammutada (Hiiumaa, Kopli avaldatava moju kindlakstegemine ja selle ulatuse maaramine jne). Tanapaeval on teadlased joudnud jareldusele, et naftat kui looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele voetud
Petrograafia klassifitseeritakse kivimeid erinevate mineraali terade suuruse ja proportsioonide alusel. Petrograafia ülesandeks on uurida kivimite omadusi: mineraloogilist ja keemilist koostist,ehitust,teket jne. Hüdrogeoloogia- on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Hüdrogeoloogia uurimisojektiks on maapinnaaluse vee liikumine, põhjavees sisalduvad keemilised ühendid ja nende liikumine, põhjavee vastastikumõju ümbritsevate kivimitega jne. Hüdrogeoloogia on rakenduslikult tähtis teadus, sest suur osa inimkonna poolt tarbitavast mageveest on põhjavesi. 3. Maa kui planeedi ehituse põhijooned(kolmikjaotus), Maa kuju. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakoreks. Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimasstist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni
kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9] Joonis 4 Põhja-Eesti klindi kivimid [9] Pilt 6 Põhja-Eesti klindi läbilõige Pakri neemel [2] PAESED PINNAVORMID Paene aluspõhi avaneb põhja pool Pärnu-Mustvee joont. Aluspõhja kivimitega on seotud kaunid ja ülevad looduslikud pinnavormid: Põhja-Eesti klint, Saaremaa rannapangad, Lääne-Eesti salumäed, paepõrandatega kalda- ja loopealsed, paeastangutelt laskuvad joad ja erinevad karstivormid. [10] Antud tabelis (Tabeli 2) on näha põhilisemad paekivi lademed Eesti piires. Peamiselt kasutatakse paekivi kas ehituskivina, killustikuna, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Sõrmuspaas,
Meeksi oja orus, Peetri jõel, Irboska lavamaa põhjapiiril Mustvee-Pärnu joonest lõunas. Valdavalt terrigeensed liivakivid – jõgede poolt kantud krist. kivimite murend (SiO2), mis pärineb Skandinaavia kilbilt, settis Lõuna-Eesti kohal olnud järvedes, deltades, rannikumeres. A. Palo foto Olulisus: Aluspõhjakivimeis asuvad meie põhjaveevarud. Aluspõhja kivimitega on seotud meie peamised maavarad: põlevkivi, fosforiit, paekivi, dolomiit, savi, mineraalvesi, klaasiliiv, diktüoneema argilliit jne. Aluspõhja kivimid määravad suures osas ära seda katva pinnakatte iseloomu. (Näiteks Põhja- ja Kesk-Eestis domineerib lubjakivirikas moreen, Lõuna-Eestis aga lubjavaene.) See omakorda määrab ära muldkatte ja taimkatte iseärasused. Raukas, A. (koostaja), 1995. Eesti. Loodus. lk.61 Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all
mineviku analooge. Leiti usa edelarannikult austripankad. 50 protsenti makroskoopilistest liikidest arvestava säilimispotentsiaaliga. Säilinud vaid 25 protsenti fossiilides. Isegi ideaalsel juhul on säilimine ainult 50 prot, mis on tegelikult. Teistes kooslustes on 1:2 suhe teine, ei toimi enam. Arvestatav säilimispotentsiaal vaid arvukatel liikidel. Geoloogilise faktori mõju paleoandmetele. Erinevad ladestud erineva hulga kivimitega esindatud. Kivimite maht ei määra kindlaks veel, palju neid liike leiame, oluline paljandamine ehk kättesaadavus funktsioon sellest, millises geoloogilises kaadris on esindatud. Asjasse tuleks tinglikult suhtuda. Näiteks juuras, triiases suur maht, aga vähe liike saada. Mineviku suured globaalsündmused radiatsioonid, väljasuremised. Kui ületab mingi teatud fooni, on sel geoloogilised põhjused. Ei suuda kuidagi organismidele programmeerida sellist väljauremismehhanismi
kaldu paeplatoo olemus jäi aga teadmata. () 1994. aastal läbi viidud Loode-Eesti suuremõõtkavalisel geoloogilisel kaardistamisel uurisid geoloogid Kalle Suuroja ja Tõnis Saadre sadakonda omapärast bretsarahnu (nn gneissbretsat), milliseid märkis juba oma Osmussaare geoloogiat käsitlevas töös 1927. aastal Armin Öpik. Temalt pärineb ka termin ,,gneissbretsa". Nende kivimiline sarnasus Kärdla meteoriidikraatri ringvalli kristalse aluskorra bretsastunud kivimitega lubas teha oletusi, et ka Loode-Eesti gneissbretsad võiksid pärineda mõnelt nende levikualalt põhja poole jäävalt impaktstruktuurilt. Geoloogide huviobjektiks sai Soome lahe suudme lõunaosas, Osmussaare ja Suur-Pakri saare vahel asuv Neugrundi madal, millel on omapärane ringstruktuur. Selle madala ringikujulise moreenipõndaku tekkehüpoteesi polnud seni veel keegi välja pakkunud. () 1996
kivide varingud laavakuplist vôi kraatri seintest ning mudavoolused, mille päästavad valla kiire lume sulamine vôi tugev vihm. Laavakupli kasvu peatumisest hoolimata jäävad môned ohud. Igal ajal ja ette hoiatamata vôivad toimuda väikesed plahvatused, mis tekitavad ohtusid kraatri pôhjas ja ülemistel külgedel. Sellised plahvatused vôivad olla pôhjustatud auru (tekib kui vihma- vôi lumesulamisevesi puutub kokku veel kuumade kivimitega) kogunemisest maa- alustes pragudes, mille tulemusel tekib kôrge rôhk, mis laheneb plahvatusega. Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti vôimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tôenäolised. Erandiks on oht lennundusele allatuult triivivate tuhapilvede tôttu. Juulis 2007 oli uue laavakupli maht 93 miljonit kuupmeetrit. See on
LK SEADUS (2004) LK seaduse eesmärk loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade säilitamine ja kultuuriväärtuste. LK põhimõtted looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. Kaitstavad LK objektid 1. Kaitsealad - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala,
Leonardo da Vinci oli üks esimesi kes jagas ära asjaolu, et jõe vooluhulk võrdub jõe ristlõike pindala ja voolukiiruse korrutisega: Q = Fv kus Q on vooluhulk m3/s F ristlõike pindala m2 Ja v voolukiirus m/s. Samuti kui pinnavee vooluhulkade määramine on tahtis ka põhjavee hulga määramine. Nagu üks tuntud vene hüdrogeoloog Lange on ütelnud, et hüdrogeoloog tegeleb nii teoreetiliselt kui praktiliselt liiva tüüpi kivimitega, st põhiliselt poorse keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis. Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks. Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub. Veeand sõltub kivimi terasuurusest: · Peeneteraline liiv ja saviliiv 0,1...0,15 · Väikeseteraline liiv ja savikas liiv 0,15..
kalade hingamist). Puutumata ei jää ka taimed ja vetikad. Kui pH langeb alla 4,5 hukkub praktiliselt kõik." (Portaalist: Bioneer 2009, Katrin Lipp). ,,Ojade ja jõgede kaudu järvedesse mineva ning põhjavette imbuva vee keemia sõltub põhiliselt lõplikku asukohta viiva tee pikkusest ja materjalist, milles vesi liigub. Kui vesi ise on happeline, siis lahustab ta kivimeid. Paljanduvate happeliste kivimitega ja vähese taimkattega aladel kahjustavad happevihmad veekogusid kõige enam. Happevihmadega kaasneb rida tüüpilisi keskkonnakahjustusi. See regionaalseks peetav saaste levib tuhandete kilomeetrite kaugusele. Taimkatte, sealhulgas põllukultuuride ja metsade kahjustused tekivad nii hapete tooraineks olevate gaaside kui otse hapete toimel. Vahetu toime avaldub taime maapealsele osale või siis läbi mulla juurtele. Kuivsadestusega satuvad taimedele gaasilised SO2, NO2 ja
Aastast on Venemaalt Uurali mägedest leitud sadu tuhandeid volframist ja molübdeenist valmistatuid esemeid, mis ei teki mitte mingil juhul looduslikel põhjustel. Nende keskmiseks vanuseks on määratud enam kui 100 tuhat aastat! On leitud ka nn Coso leid, mis oma ehituselt sarnaneb süüteküünlaga andes madala suurusega elektrilööke. Müstilise objekti vanuseks määrati 500 tuhat aastat. Hiinas Baigongis Quinghai provintsis on mäe sees mõistatuslikud rauast torud, mis on juba kivimitega segunenud, mis teeb need torud uskumatult vanaks. Keemilised analüüsid näitavad, et 8% torude koostisest ei ole identifitseeritavad, mis teeb need meie päevade üheks suurimaks mõistatuseks. Hartwigi raamat räägib veel teistest sadadest, nagu enne välja toodud objektidest ja monumentidest, millel pole teaduslikku põhjendust ega midagi. Tagajärjed Mis siis üldsegi muutuks inimeste maailmas, kui me avastame endast arenenumad olendid? Eelkõige muutuks meie maailmavaade, uskumused
Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohorovićići auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks
Mineraalide tõttu, temperatuuri ööpäevased kõikumised, taimejuured aitavad kaasa. 20. Erosioon vooluvee kulutav tegevus (jagatakse pinnaliseks erosiooniks ja lineaarseks erosiooniks). 21. Litosfäär maakera suhteliselt kivimiline kest, mis hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa (tükeldab laamadeks). 22. Astenosfäär litosfääri alune osaliselt üles sulanud kivimitega vöönd. Selle abil liiguvadki laamad. 23. Pedosfäär biosfääri osa, mis hõlmab muldkatet. 24. Atmosfäär õhukiht. 25. Hüdrosfäär veesfäär. 26. Kionosfäär atmosfääri osa, kus aastas langeb rohkem sademeid kui aurub, sulab. 27. Biosfäär sfäär, kus on elu. Hõlmab atmosfääri alumise osa, hüdrosfääri, litosfääri ja pedosfääri ülemise osa. 28. Laam litosfääri hiigelblokk. 29
Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Tänapäeval teatakse, et astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise basaltse
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare.
piiramatu, selle kasutamist võiks seetõttu soovitada. Varud paiknevad väljaspool asustatud ja puhkemajanduslikke piirkondi, nende kasutuselevõtt ei kujuta ka keskkonnakonflikti (Suuroja, Kadastik, 1998). Turvas Hiiumaa turbavarud asuvad saare keskosas. Pihla rabas asub tüseidaim turbalasund, mis on 2- 4 m. Turba kaevandusmahud on piiratud, nii ei mõjuta see lähedalasuvat Pihla- Kaibaldi looduskaitseala (Aasma, 2006). Lubjakivi Ainsaks aluspõhja kivimitega seotud ja suuremat praktilist tähtsust omavaks maavaraks on Hiiumaal lubjakivi. Praegusel hetkel pidevalt tegutsevaid paemurde ei ole, aga varasematel aegadel on murtud lubjakivi paljudes kohtades ja seda nii lubja põletamiseks kui ehituskiviks. Oma tootmis-tehniliste omaduste poolest kuuluvad Hiiumaal avanevad paekivid (lubja-ja 7 dolokivi) keskpäraste kilda ega kujuta saare tarvis arvestamisväärset ekspordiartiklit. Hiiumaa
annaabi.ee 
