50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaanika priimägi
Õppematerjali autor
1. Eesti ja Euroopa geograafilise asendi kirjeldamine, äärmuspunktid. Euroopa asend: põhjapoolkeral, Atlandi ookeanist ida pool, (nullmeridiaanist ida pool), rohkem idapoolkeral, Euraasia mandril. Euroopa äärmuspunktid: Marroquí neem, Roca neem, Nordkinn ja Polaar-Uural. Eesti asend: põhjapoolkeral, idapoolkeral, Euraasia mandril, Euraasia mandril loodeosas, Euroopa maailmajaos põhjaosas, maismaa naaberriigid Venemaa ja Läti, meretagused (Läänemeri või Soome laht jääb vahele) on Rootsi ja Soome. Eesti äärmuspunktid: Naha talu, Narva, Nootamaa, Purekkari neem, Ramsi neem, Vaindloo saar. 2. Euroopa vanemad ja nooremad piirkonnad, nende geoloogiline kujunemine ning pinnamood.
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja
karbonaadid, sulfaadid ja savimineraalid. - Devonis põrkus Laurentiaga ning moodustas tuhast. Glaukoniit on rohekat värvi, esineb sageli Kerglahustuvad leelis- ja leelismuldmetallide Eurameerika 11. Miks Eesti settekivimite teradena, keerulise koostisega silikaatne raua- ühendid kantakse põhjaveega kompleksis ei leia (hästi) mineraal. murenemispaigast välja. Rasklahustuvad Al, Fe 4. Mis see Baltica üldse on? sauruste kivistisi?
Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti asub Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest(graniit,gneiss,kvartsiit jt )
Leia sobiv võõrsõnaline vaste: paiknemises. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik kui väikseim geokompleks, paigas Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: on ühel mesoreljeefivormil kujunenud geokompleks, paigastik on morfomeetrilisel reljeefitüübil ajutise vooluvee tekkelised delluviaalsed (c) kujunenud, maastikurajoon reljeefi suurvormil kujunenud. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse elutekkelisi biogeensed (b) põhjusi. Sisevete rohkus, kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannajoon ja meresaarte rohkus, paljude jõetekkelised alluviaalsed (a) liikide areaalipiiri ulatumine Eestisse, mullatingimuste mitmekesisus järvetekkelised limnilised (h) 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele
taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid