Ivo Linna ja Rock Hotel (2)

Sarnased õppematerjalid

2

docx

Rock Hotel

Rock Hotel Rock Hotel on eesti rock-ansambel. Ansambel loodi 1978. aastal seoses ühe saatega TV-sarjast "Muinaslood muusikas". Selle koosseisu kuulusid Ivo Linna (solist), Andres Põldroo (kitarr), Margus Kappel (klahvpillid), Heigo Mirka (bass), Harri Kõrvits (löökriistad). Esimene esinemine oli 20.10.1978 Kunstiinstituudi saalis. 1983. a. lahkus ansamblist Andres Põldroo ja uueks kitarristiks tuli Tiit Kõrvits. 1986. a. lisandus ansamblisse saksofonist Ülari Kirsipuu, kes lahkus ansamblist 1996 ning lõi oma ansambli. Aastatel 1986 ja 1987 esines koos põhikoosseisuga puhkpillikvartett koosseisus: Jaan Rajala (trompet), Tarmo Marken (trompet),

Muusika

9

doc

Referaat rock-muusikast ja Rock Hotelist

Kool Rock Hotel Refereaat Koostas: Nimi 2012 Sisukord Rock-muusika........................................................lk 3-4 Rock Hotel.............................................................lk 5-7 Rock Hoteli koosseis.............................................lk 8-9 2 ROCK-MUUSIKA Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleks rock-muusika sünniajaks lugeda 1954. aastat, mil Bill Haley koos oma ansambliga Comets plaadistas pala "Rock Around the Clock". Aasta hiljem kujunes sellest esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul

Muusika

30

doc

Eesti levimuusika 80ndatel

..............................................11 3.1.Solistid.................................................................................................................................11 3.1.1.Tõnis Mägi....................................................................................................................11 3.1.2.Jaak Joala......................................................................................................................12 3.1.3.Ivo Linna.......................................................................................................................14 3.1.4.Anne Veski...................................................................................................................15 3.1.5.Tarmo Pihlap................................................................................................................15 3.1.6.Silvi Vrait..........................................................................

Muusika

32

pdf

Levimuusika

6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus. lk. 32 Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv

Muusika

17

odt

Punk rock kokkuvõte

Punk rock Punk rock Stilistiline päritolu psühhedeelne rock, pub rock, garage rock, proto- Punk rock on 1970. aastate keskel tekkinud rock- punk muusika stiil, mille iseloomulikud esindajad on Kultuuriline 1970. aastad USA, ansamblid Ramones, Sex Pistols, The Damned ja päritolu Suurbritannia ja Austraalia. The Clash. Instrumendid vokaal, kitarr, basskitarr,

Muusikaajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID  TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu

92

pdf

PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991

On raske uskuda, et punk oleks muidu tollal, sellises mahus ja sel kujul hoo sisse saanud. Lisaks mainib Anti Pathique, et ka Soomes levitatud ajakiri „Suosikki“ (mis sugulaste ja tuttavate kaudu ENSVsse smugeldati) aitas pungivaimustusele kaasa15. Soome televisioonist sai ENSV punk veel kaks tähtsat mõjutust. Esiteks tähendas Soome televisioonisignaali levimine vaid Põhja-Eestisse seda, et peamine punkliikumine ENSVs koondus just liiduvabariigi põhjaossa, peaasjalikult suurimasse linna Tallinnasse. Ehkki ka Ida-Virumaal oli punkarlus täiesti olemas (millest tuleb lühidalt edaspidi juttu), oli mujal liiduvabariigis liikumine tagasihoidlikum ning info selle kohta on allikates piiratud, lisaks jõudis punk liiduvabariigi lõunapoolsematesse piirkondadesse oluliselt hiljem. Lauri Sommer maalib näiteks Viljandi omaaegset punkarite kogukonda kirjeldades sellest elujõulise ja tegusa pildi ning kirjutab, et punkkogukondi oli temale teadaolevat veel Tartus, Pärnus,

Ühiskonna uurimine ja analüüs

55

docx

Eesti Lähiajalugu

Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu) 1949 - Tegelike ettevalmistuste aasta. 26. september 1950 - ENSV ÜP seadus. "Maarajoonide moodustamise kohta Eesti NSV-s", millega: a) Likvideeriti maakonnad ja vallad. b) Teostati rajoniseerimine. c) Muudeti külanõukogud esmatasandi haldusüksusteks. Pärast haldusreformi: 5 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Narva, Kohta-Järve, Pärnu. 39 maarajooni. 27 rajoonilise alluvusega linna. 22 alevit. 641 külanõukogu. Oblastieksperiment: (1952-1953) N. Karotamm 1949 "Oblasteid pole vaja, olen kategooriliselt nende vastu. See on liigne lüli ja kasu temast pole." 3. mai 1952 - Oblastite loomine Eesti NSV-s. 4. aprill 1953- Oblastite kaotamine Eesti NSV-s. Eesti NSV (1952-1953): Pärnu, Tartu, Tallinn. Läti NSV (1952-1953): Daugavpilsi, Liepaja, Riia

Eesti Lähiajalugu

Meedia

Kommentaarid (2)