elulähedased, realistlikud ja vanamoodsed. Uurijad peavad teda suurte kogemustega meheks, sest vastupidiselt ei ole võimalik kirjutada nii häid raamatuid. Eesti filosoof ja kirjanik Madis Kõiv on ajakirja "Akadeemia" 2005. a. kuuendas numbris võrrelnud Ristikivi Itaalia kirjaniku Umberto Ecoga ning tõdenud, et neil mõlemal on salastrateegia paljude probleemide lahti mõtestamiseks, mille filigraarsuseni teised autorid ei küündi. Ka lugejad hindavad võrratut kirjutamisoskust ja laialdasi teadmisi. Tema teosed annavad suurepärase ülevaate aegadest ja kommetest, mis kaugel minevikus. ''Mõrsjalinikus'' toimub tegevus keskajal ning kirjeldatud on nii kiriku, ühiskonna kui ka pereelu. Sellest saab aimu, kuidas tol ajal elati ja millesse usuti. Kõik on lugejani toodud konkreetselt ja tõsiselt ega tekita kahtlusi. Ristikivi on väga mitmekülgne autor ning tema teosed lausa harivad.
Leiutatud on internet, kus inimesed veedavad palju aega lugedes, mängides, filme vaadates ja nende suhtlemisvajadus on rahuldatud ja ei peagi raamatutest abi otsima. Tihtipeale ongi internet koht kus inimesed ennast välja elavad, kommenteerides erinevaid uudiste artikleid jne. Raamat on hea abivahend oma vaimsete meelte ergutamiseks, kuid see ei ole ainus võimalus. On tähtis lugeda raamatuid, see paneb mõtlema ja arendab lugemis- ja kirjutamisoskust. Minu arvates on raamatute lugemine tähtis ning tuleb palju kasuks.
Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka sõnavara ja kirjutamisoskust (lausete ülesehitust jpm). Paljud arvavad ka, et raamatud on halvad ja tervisele kahjulikud. Eks nad ikka ole kui lugeda vales kohas, vale valgusega ja asendis. Tänu sellele võib su silmanägemine halveneda. Samuti ka võib see aega kulutada nagu paljud arvavad. Mina loen raamatuid väga vähe. Aastas kõigerohkem kuni viis raamatut. Mulle ei meeldi lugeda aga kui midagi loen siis võtan midagi huvitavat mis mind ka huvitab.
kirjakeelt ja kolmanda isiku vaatevinklit(umbisiklik). Deduktiivse arutluskäigu kasutus – kirjatükisi algusosas lahatakse tees(juhtmõte) ja sellele järgnevad toetavad näited ja detailid, eesmärgiga anda edasi keerulisemad ideed arusaadavamal viisil. (Tutor Vista.) 3. „Akadeemiliste tekstide kirjutamine, nagu kirjutamine laiemalt, on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. See tähendab, et igaüks saab oma kirjutamisoskust parandada. Mõistagi ei piisa oma kirjaliku väljendusoskuse parandamiseks selle või mõne muu materjali lugemisest, akadeemiliste tekstide kirjutamine tahab palju harjutamist. Lisaks sellele on väljendusoskuse arendamise juures oluline veel üks aspekt – saada teadlikuks kirjutamisprotsessist, s.o nendest etappidest ja tegevustest, mida hea teksti kirjutamine endas kätkeb. Siinses teavikus keskendutaksegi selle protsessi kirjeldamisele
Haridus. Esimesed koolid rajati kirikute juurde, kuna algselt oli kool kirikuga lahutamatu osa, sest kooli peamine ülesanne oli vaimulike ettevalmistamine. Olid ka raele alluvad linnakoolid, kus anti kodanike lastele ilmalikku haridust, et nad saaksid omandada algteadmisi edasiseks majanduslikuks karjääriks. Katoliku hariduse ja ilmaliku hariduse vahe oligi selles, et esimeses peeti tähtsaks vaimulikke õpetusi, kombeid ja tavasi, linnakoolides aga tähtsustati lugemis- ja kirjutamisoskust. Seoses reformatsiooniga katoliikliku haridussüsteemi areng küll peatus, kuid uue kiriku rüppes tekkisid isegi suuremad eeldused kogu kooliõpetuse, sealjuures ka eestikeelse õpetuse üldrahvalikuks muutumise. Siin üheks tähtsamaks sündmuseks oli 1525. aastal trükitud jumalateenistuse käsiraamatu trükkimine, sest see sisaldas nii eesti-, liivi- kui ka lätikeelset selgitavat teksti. Seda loetakse esimeseks eestikeelseks raamatuks
tsivilisatsioone. Oma arutluses räägin ma sellest, kuidas Muistne-Egiptus aitas ja mida ta andis maailma ajalukku. Muistses Egiptuses oli ühiskond kihistatud, ja inimese asukohta selles ühiskonnas määras rikkus, oskus või teadus. Talupojad, kes moodustasid suur osa egiptlastest, oskasid ainult teha primitiivseid asju, nagu maa harimine või niisutussüsteemide rajamine ning asusid alamal ühiskonnaastmel. Aga samad talupojad, kes õppisid kirjutamisoskust, tõstsid ennast astmele ülevale. Või käsitöölised, kes tänu oma oskustele, olid ülemal astmel, kui talupojad. Kõigi ajalugu perioodi ajal ja ka tänapäeval toimub sama süsteem: kes rohkem teab,oskab või omab, seda väärim ühiskonnas see inimene on. Riigi valistes peamine inimene, ,,jumala poeg" vaarao. Ta omas absoluutset võimu, ja vaarao trooni võttis endale uus vaarao poeg. Vaarao aidati preestrid ja järelevaatajad. Teistes
täisealiseks 13- ja tüdruk 12- teadmist ja nendest arusaamist aastaselt. peetakse iga juudi pühaks kohustuseks. Kui poiss on saanud täisealiseks,siis tal on kohustus ja õigus täita kõiki Lastele õpetatakse noorest east käske.Selle sündmuse juurde kuulub elementaarset lugemis- ja pühitsemistseremoonia.Ta peab kirjutamisoskust,palveid ja pühade siduma ümber käe teatud palvete tekstide lõike. puhul ette nähtud palverihmad ja jumalateenistusel kutsutakse ta välja Tähtis on heebrea keele õppimine. Toorat lugema. Tüdrukud teevad tänapäeval läbi sarnase pühitsemise. Juutide tähtsaim paik Juutide tähtsamaks ning kesksemaks paigaks oli Jerusalaim e. Jeruusalem. Nüüd on neil kõige tähtsamaks
Wastne Testament) · Eesti keel sobitati saksa keele reeglitega, mis jäi rahvakeelest kaugele (Hornungi "vana kirjaviis" arvestas rohkem eesti keele eripära) 19. Mil moel mõjutas vennasteliikumine eestlaste igapäevaelu? · Moodustas omaette kogudusi, valisid ise endale jutlustaja, ehitasid palvemajad · Hävitati vanu ohvrikohti, ehteid, torupille ja viiuleid, lõpetati peod ja alkoholi tarbimine · Päevikute ja kirjavahetuse pidamine innustas kirjutamisoskust arendama · Andis tõuke koorilaulu, hiljem puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas 20. Mille poolest erines ratsionalism pietismist? · Pietistlik jutlus pidi mõjutama usu sügavamat tundmist, panema nutma või õhkama · Ratsionalistlik jutlus oli õpetlik, jagas kasulikke nõuandeid või praktilist elutarkust · Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, väljapääs usuvagaduses
poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku elukutse. Rüütliks saada soovijaid kasvatati konkreetselt selles suunas, keegi ei saanud lihtsalt rüütliks hakata. Kuni seitsmeaastaseni elas poiss kodus, seejärel saadeti ta õppima kõrgemalseisva feodaali ehk süserääni juurde, kus temast sai paaz- patrooni ja selle abikaasa saatja. Kohati üllatav on see, et hariduse saamine polnud oluline, enamgi veel- kiideldi oma harimatusega. Lugemis-ja kirjutamisoskust ei peetud vajalikuks. Näiteks karjusid Normandia rüütlid oma kreeklastest vastastele, et need alla annaks, kuna lapsepõlves pidev krihvli ja tahvliga õppimise tõttu ei oskavat nad õigesti oda ega mõõka käes hoida. Kui rüütlid lasid endale midagi ette lugeda, pidid nad usaldama nii ettelugejat kui ka iseend. Rüütel pidi oskama seitset rüütlivoorust: ratsutamist, ujumist, vehklemist, oda ja vibu käsitsemist,
naistele vähem palka kui meestele. Lisaks sellele nõrgendas naiste positsiooni ka see, et pärimistavadest tingituna soositi poegi tütarde arvel, naised pärisid suuremaid varandusi väga harva. Linn oli aga hoopis uus elukeskkond, kuhu feodaalühiskonna köidikutest vabanenud talupoeg võis pääseda uut elu alustama. Aastal 1292 tegutsesid naised Pariisis 172-s ametis. Linnades töötasid naised näiteks kaupmeestena ning neilt nõuti lugemis- ja kirjutamisoskust ning teadmisi matemaatikas. Naisi töötas ka õpetajate, arstide, ämmaemandatena. Naisarstid olid tavaliselt suguvõsast, mille liikmed tegutsesid samas ametis. Naised kõrvaldati arsti ametist alles keskaja lõpus, mil ülikoolihariduse saanud mehed katsusid seda tööd enda valdusesse saada. Veel tegutsesid naised kopeerijate, käsitööliste, kõrtsipidajate, küttepuude vahendajate, müürseppade, kingseppade, vestitegijate, möldrite ja seppadena. Eelistatumad olid aga teenija,
ärajätmised, asendamised, tähtede kordused, moonutused ja peegelkujutised. Samuti tuginedes erinevate autorite uurimustele on artiklis ära toodud tõik, et võib oletada, et kuigi vaegkõnega ja ja vaimse arengupeetusgea laste kirjapildis puudub märgatav erinevus, on häälikuanalüüsi ja kirjutamispuuete põhjused nimetatud kahel õpilasgrupil erinevad. Viimane artikkel („Abikooli õpilaste ärakiri“) pärineb aastast 1984, kus Karl Karlep kirjeldatab abikooli õpilaste kirjutamisoskust, selle arengut ning kui suur mahajäämus on neil normaalsetest lastest. Seletatakse ära arvuliselt kui palju vigu ja kui palju kordi sama vigu kipuvad abikooli õpilased tegema. Sama artiklis mainitakse ära ka kirjutamispuuetega ehk düsgraafikute kirjutamisvead vastavalt ülejäänud tavalistele õpilastele. On esitatud täpsed arvud: 57 düsgraafikul esines ärakirjas 307 viga, 73 ülejäänul õpilasel aga 167; etteütluses vastavalt 1716 ja 524 viga.
osas järele saaks aidata. Kui vajakajäämised on suured, vajavad need lapsed eriti rohkesti pedagoogi tähelepanu ning mõnel juhul ei suudetagi piisavalt puudujääki korvata. (Kraav & Raudik, 1998) Oskuseni jõudmine võib toimuda väga erineval ajal, kuid mitte varem sellest, kui rinevate psüügiliste protsesside areng seda võimaldab, s.t. siis, kui laps on selleks valmis. Lapse valmisolek ja tema eripära lugemis-kirjutamisoskust nint teistegi oskuste omandamisel sõltub seeega nii tema looduslikest (sünnipärastest) eeldustest kui ka kasvukeskkonnast. (Kraav, 2000) Kuna koolieelses eas ja põhikooli esimesel astmel õppiva lpase jaoks on kõige olulisem tema psüühiliste protsesside arenemine, peaksid toimuma erinevad (õppe)tegevused lasteaias ja kooliski nii, et need moodustaksid lapse jaoks arengusoodsa keskkonna (kasutatavad
ja pealekauba kaseeris lits veel topelt(no on hoor!!). Tegelikult leiab Holden ka mõttekaaslase, kes teda näiliselt mõistab ja enda poole kutsub kui poisil kuhugi minna ei ole(koju ta minna ei taha, sest ema oleks väljakukkumise uudise peale närvivapustuse saanud ja isa oleks piltlikult öeldes olnud kupeldaja hotellist vol.2 ja peksa saamine oleks vast liiga vähe öeldud). Mr. Antolini (jälle mingi õpetaja) on see isik, kes hindab Holdeni head kirjutamisoskust ja raamatusõbralikkust(kusjuures epistel on minimaalne,võtab poissi omal tasandil ja väärilist), nad klapivad suurepäraselt ja Holden jääb ööseks diivanile magama. Oma imestuseks ärkab ta öösel avastades Antolini ta pead silitamast, oh seda pettumist, Holden tõmbab püksid välkkiirelt jalga ja toob ettekäändeks, miks ta peab kiirelt jalga laskma, kohvreid, mis jaama jäid. Pedofiil, kas tõesti, mõtleb Holden ja suures hädas
nad kasutavad neid, kui need on esitatud kellegi tsitaadina. Pressiteadet või infolehte koostades kasutage lihtsat keelt, lühikesi lauseid ja arusaadavaid sõnu. Vältige argooni ja lühendeid. Kasutage oma arvuti õigekirjakorrektorit ja kontrollige võõraid sõnu, eriti geograafilisi asukohti. Ärge siiski ainult sellele toetuge, arendage ja lihvige oma kirjutamisoskust, olge selle üle uhke ja näete, kuidas tulemused paranevad. Samuti saavutate meedia poolehoiu, kellega püüate koostööd teha. Pressiteade peaks harva ulatuma üle kahe lehe. Kõige parem üks lehekülg, mis on hästi kirjutatud ja sisaldab detaile. Harjutage lausete lühendamist, visake välja mittevajalikud sõnad ja tehke järgi meedia kokkusurutud kirjastiili. Kõmulehed pole ehk muidu küll parim ajakirjandus, kuid täpse
2011. aasta inglise keele lõpueksami keskmised osatulemused soo järgi Kuulamine Lugemine Keele struktuur Kirjutamine Rääkimine Poisid 84% 91,3% 75,2% 81,4% 87,6% Tüdrukud 85% 93,1% 78,9% 88,6% 92% 2.1 Kirjutamine Kirjutamisosa keskmine tulemus oli 84,8% ja keskmine punktisumma 12,7 (vt punktide jagunemist graafikul 2), (2010. a oli keskmine 83,5%). Õpilaste kirjutamisoskust kontrolliti kahe ülesandega, teate ja kirja kirjutamisega. Teate kirjutamise keskmine tulemus oli 83,4% ja kirja puhul 85,1% (2010. aastal 74% ja 86%). Erinevalt eelmistest aastatest olid tänavused kirjutamisülesannete keskmised suhteliselt sarnase raskusastmega. Ilmselt mängib siin rolli asjaolu, et mõlemas kirjutises oli õpilastele pöördumine juba ette ära antud. Võib eeldada, et eelmistel aastatel said õpilased teate (lühema kirjutise) eest just seetõttu vähem punkte, et
10 7 SÕNUM MINULE Hea positiivse sõnumi sain endale selle näol, et õppimine ka täiskasvanud eas on võimalik, vajalik ja hea. Nii saab enda aju pidevalt värskena hoida. Lisaks pean ära mainima, et mulle avaldas ka suurt muljet tema oskus kirjutada selgelt ja lihtsalt. Ja ometi selle kõige kõrvalt on tema tekstid sisukad ja huvitavad. See pani mõtlema enda ülikoolitöödele, et kuidas mina saaksin parandada enda kirjutamisoskust tema eeskujul. Muidugi sain palju olulisi teadmisi ka laste õpetamise kohta ja selle kohta, kuidas enda lapsi paremini õpetada. Arvan, et just teadmatus on see, miks emad enda lapsi valesti kasvatavad, kui me oleksime teadlikumad, siis oleksid ka lapsed meie ümber palju teadlikumad ja õnnelikumad. Seega on igaühel võimalik anda enda panus ühiskonna tulevikku ja see panus algab kodust, laste kasvatamisest ja ise õnnelik ja rahul olemisest. 8
.............................................................................13 Kasutatud kirjandus:...........................................................................................................................14 2 1. Sissejuhatus Minu geograafia referaadi teemaks on Tartumaa. Ma loodan, et ma saan teada läbi selle töö palju uusi teadmisi ning ka seda, et see aitaks mul arendada referaadi kirjutamisoskust ja materjali otsimist. Ma valisin Tartumaa sellepärast, et mulle meeldib see maakond ja ma loodan, et selles maakonnas on kõikide punktide kohta võimalik midagi leida. Samuti ma tahaks teha sellise töö, millest oleks kasu ka teistele õpilastele. Ma loodan, et saan sellega hakkama. 3 2. Üldandmed Tartu maakond asub Eesti idaosas. See piirneb nelja maakonna ning Võrtsjärve ja Peipsi järvega. Peipsi ja
sõnavara ja väljendeid, tõlkida, parandada vigu ja täita tabeleid. Võõrkeele õppimise alguses on oluline mudeli järgi kirjutamine ning ka selleks pakub õppekomplekt hulgaliselt võimalusi. Kirjutamisoskuse arengule aitavad kaasa ka tõlkeharjutused ja sõnade järjestamine lauseteks. Töövihikust võib leida ka loovkirjutamise ülesandeid, kus on antud suuniseid jutu või kaardi kirjutamiseks. Antud ülesanded võimaldavad arendada õpilaste kirjutamisoskust Euroopa keeleõppe raamdokumendis ettenähtud A 2.1. tasemele, kus õpilane oskab koostada õpitud sõnavara piires lähiümbruse ja inimeste kirjeldusi ning kirjutada lihtsaid teateid igapäevaeluga seotud tegevustest ja koostada lühisõnumeid. Kõnelmisoskuse arendamine Autorid on pööranud suurt tähelepanu suhtlemisoskuse arendamisele ja igas õppeühikus on selleks piisavalt ülesandeid. Õppekomplektis on väga palju erinevaid võimalusi
· Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus · Hea ilukirjanduse tundmine / erinevate näidete seostamisoskus · Lai silmaring + spetsiifilised teadmised mõnes kitsamas valdkonnas · Ladus väljendusoskus / hea grammatiline vaist / oskus ennast aidata (ÕS) Eksamile tuleb kaasa võtta:
esmamulje temast ja seda paremini temasse suhtutakse. Esmamulje inimesest võib tekkida juba enne temaga kohtumist. See võib tekkida näiteks lihtsalt kirjutamise abil. Selleks, et jätta head esmamuljet paberil või internetis kirjutades, tuleb kirjutada ilma vigadeta. Tänu sotsiaalmeediale ja internetile jäetakse üha tihedamini endast esmamulje just läbi kirjutamise. Tuleb lihvida oma sõnavara ja grammatikat. Peab harjutama oma kirjutamisoskust ja tuleb teha jõupingutusi selleks, et mõelda enne ja siis alles öelda. (Daum 2013) Selleks, et luua head esmamuljet peab kandma sobivat riietust ja olema hoolitsetud välimusega. Esmamulje puhul on välimus tähtis. Välimusel on esimesel kohutumisel suurem tähendus kui hilisematel. Kui inimene näeb hea välja ja tunneb end mugavalt, libiseb tema välimus aegamisi tagaplaanile ja teised võivad keskenduda tema isikule ja sõnadele
Selleks tarbeks oli kolbapuurijal ka kaasas verepidurdaja, kelle kohalolek ei lasknud verel voolata.. Juhul, kui vaarao suri, kas siis talituse käigus või kolme päeva jooksul pärast ,,operatsiooni" pidid arstid ,,surema". Suremise all peeti sellisel juhul ühe nime lisamist oma algupärase nime juurde. Haridus Vanas Egiptuses oli haridus väga tähtsal kohal ja näitas seisust. Kirjutamis-ja lugemisoskus oli haruldane, seda oskasid ainult need, kes olid õppinud Elu majas, kirjutamisoskust hinnati tollal väga kõrgelt, see oli harituse märgiks. Lastel tuli 7-aastaselt otsustada, mida nad hakkavad edasi tegema kelleks saada tahavad. ,,Kõrgemat" haridust pakkusid sel ajal templikoolid (Elu maja), kus õpetati kunstiõpetust, õigusteadust, usuõpetust, meditsiini. Et Elu majja õppima asuda, pidid noored sooritama ka esimese astme preestri eksami, kus pidid Amonit ülistama ning talle ohverdama. Austati traditsioone ja tavasid, küsimuste küsimine ei olnud eriti moes
Tekst: Maksimaalselt loogilise ülesehitusega ning täpselt liigendatud, lähtutakse käsitletavast ainestikust. Kasutusala: Teaduskirjandus: uurimus, teadusartikkel jms. Kõiki stiililaade ühendavad heale stiilile iseloomulikud nõuded. Heaks peetakse stiili, mis on lihtne täpne, tihe, elav ja ühtne. Kirjutamine Tekstiloome eeldused Kirjutama õppimine on kogu elu kestev protsess. Kirjutamisoskust ei ole võimalik omandada mõne päevaga, toetudes vaid teoreetilistele teadmistele. Tekstiloome on kogemuslik tegevus, mille puhul ka vilunud kirjutajad tunnetavad iga teksti alustades ainestiku suuremat või väiksemat vastuseisu, tarvidust luua mõtetest korrastatud tervik, raskust mõtteid keeleliselt täpselt väljendada. Tekstiloomes puudub piir, millest alates võiks kirjutaja öelda, et ta on saavutanud täiuse ning tal ei ole enam midagi õppida.
kirjutaja, inimestetundja ja tegema ka oma piltidele kõrvale ka loo. Eesti pressifotograafide seas on tublisid ja vähem tublisid. Domineerib suhtumine, et las ajakirjanik annab mulle teema, mina teen pilti. Mina nii ei arva. Arvan, et pressifotograaf toob ise teemad koju ja vormistab nö pildis ja helis ära. Selles suunas liigub kogu maailma pressifotograafia. Mida ütlete neile noortele, kes tahaksid samuti pressfotograafideks saada? Mõned näpunäited? AP: Julgust, suhtlemist, kirjutamisoskust, maailmanägemis ja mis peamine - suhtlema peab, siis tekivad ideed. Lihtsalt nurgas pika toru ja kaameraga istudes võib jäädagi sinna istuma. 3. KÜSITLUSE TULEMUSED Küsitlus vormistati arvutis ning esitati vastajatele digitaalselt. Küsitleti 22 noort inimest, kellest 2 olid mehed ning ülejäänud 20 naised. Küsitlus oli anonüümne ning koosnes kolmest küsimusest. Küsitluste ankeet on esitatud Lisas 1. Esimese küsimuse põhjal saadud andmed on esitatud järgneval graafikul.
Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. Laps ei pea õpetajalt paluma joonistamis- ja meisterdamistarbeid, soodustab laste iseseisvust ja loovust. Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. Kirjutamiskeskus võib asuda kunstikeskusega koos, kuid oluline on planeerida sinna ülesandeid, mis toetavad laste kirjutamisoskust. Näiteks: mustritepaberid, erinevad pliiatsid, millel on küljes värvi sildid Lugemiskeskus. Häälimine on lugemisoskuse aluseks. Sõimelastega saab selles keskuses vaadata pildiraamatuid. Suuremad saavad aga ise juba raamatuid lugeda. Matemaatikakeskus. Matemaatika annab võimaluse palju tegevusi mänguliseks muuta. Teaduskeskust on kerge siduda liiva- ja veekeskusega, kus saab katsetada. (kaevata liiva seest välja esemeid; upub ei upu) Ehituskeskus
lomulikult. Kõnelemisstrateegiate väljatöötamisest pole mingit kasu, kui te pole valmis neid harjutama. Meile võib tunduda, et ainult rääkimisoskus on see, mis tõepoolest loeb, ning et inimesed hindavad meie keeleoskust ainult selle järgi, kui hästi suudame võõrkeeles vestelda. Kuid asjad pole sugugi nii lihtsad. Et olla hea keeleoskaja, ei ole teil vaja mitte ainult head vestlemisoskust, vaid ka head kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisoskust. Ometigi on selge, et võõrkeeles soravalt rääkimine jääb alati oluliseks oskuseks, mis meil peab olema. (Nannetti 2004: 63, 65-67, 73-74) 4. MEETODI VALIK 4.1. Traditsioonilised meetodid Võõrkeeleõppe meetodi valikul tuleb silmas pidada mitut tegurit: õppijate vanust, vajadusi ja haridustausta, ajaraame, mille piires soovitakse tulemusi saavutada, kultuuripiirkonda, milles keelt õpetatakse jm. Igal meetodil on oma lähtekohad ja
panemisega ja kestvuse määramisega. Antud etapp on väga keelespetsiifiline ja sõltub keele foneetikast ja õigekirjareeglitest. 3. Kodeerimine. Selles etapis tuleb lapsel valida õige grafeem (ühekordne või kahekordne). Antud oskus eeldab foneemanalüüsi oskuse olemasolu. 4. Enesekontroll. Eelnevalt tehtud analüüse korratakse ja tulemust võrreldakse originaaliga Kirjutamisoskuse uurimine: Selleks, et välja selgitada lapse kirjutamisoskust kasutatakse etteütlust, ärakirja, iseseisvat kirjutamist ning vigade leidmist ja parandamist (korrektuurülesandeid). Kõige paremaks võtteks peetakse etteütlust. Etteütluseid on aga mitut liiki: harjutav, kontrolliv, grammatilise ülesandega, loominguline etteütlus. Lapse kirjutamisoskusest ülevaate saamiseks kasutatakse diagnoosetteütlust, mis on tavalisest natuke pikem ja sisaldab kindlaid ortogramme. Selle
arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown, 2001). Suulise kõne arendamine on oluline nii suhtlemisel kui ka akadeemilises, sotsiaalses ja emotsionaalses arengus; selle areng toetab kirjaliku kõne arengut ning lugemise, kirjutamise ja õigekirja oskusi (Williams, 2006). SKAP lapsed on õpiraskustega laste riskigrupp koolis. Kuna eelkooliealiste laste tagasihoidlik tekstiloomeoskus ennustab koolieas tagasihoidlikku lugemis- ja kirjutamisoskust, on vajalik toetada tagasihoidlikumate tekstiloomeoskustega laste jutustamisoskuse arengut. Seega plaanin keskenduda just narratiivsete oskuste arendamisele. Siit tõstatub käesoleva magistritöö uurimisprobleem: vaja on täpsustada lapse kõnes avalduvad raskused ja leida võimalused lapse kõne vastavate valdkondade arendamiseks, et arengulisest kõnepuudest tekkivaid õpiraskusi ennetada. Uurimuses on kavas hinnata kompleksselt kõiki lapse kõnelisi oskusi, pöörates
annaabi.ee 
