Veebikeskkonnast leitud programm paraku aga ei töötanud. UDK- süsteemi tuleks pisut selgitada, sest tundub segane. b) Koosta ühe relevantse raamatu kohta bibliokirje. Bibliokirje koostamiseks loe juhendit. Kasutatud kirjanduse nimestiku koostamine. Raamatu kirje. Vihje: Kõigepealt ava raamatu kirje ESTERis ja vaata, kas real "Autor" on nimi, siis tee kirje näite Raamat 1-3 autorit järgi, juhul kui on üle 3 autori või toimetajad, siis on abiks näide Raamat pealkirja järgi. Kirjetes peavad kõik elemendid olema kindlas järjekorras, nagu juhendis esitatud, samuti ei tohi olla liigseid elemente, mida ESTER raamatu kohta lisaks esitab. Cytotoxic, mutagenic and cardinogenic potential of heavy metals related to human environment : (1997). / edited by Nick D. Hadjiliadis. Dordrecht [etc.] : Kluwer Academic Publishers. (raamat pealkirja järgi) Raamat on kättesaadav Tartu ülikooli raamatukogus. 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus UDK
of B (Dennis & Ritchie).1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 Siemensiga. 1953 - IBMi first electronic computer, the 701, Speedcoding: John Backus. 1956 - IBM develops the first hard disk, the RAMAC 305(math 5mb). 1957 FORTRAN(loobimuutujatega,sisaldas if,do,goto)I kõrgkeel progekeel,vt70a prolog.1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas ja canadas.1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)-muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)-programm koosn loendite hulgast.1963 hiire patent(Engelbart).1964 - CDC's 6600 supercomputer(Cray),Basic progekeel(Kurtz,Kemeny).1965 Moores law(integrated circuits double iga aasta);PDP8 I kommerts miniarvuti(tutvustas DEC).1967 I floppy disk (IBM);LOGO arvutikeel lastele(Papert).1968 - Intel Corp(Moore, Noyce lahkusid Fairchild Semiconductorsst).1969 UNIX op.sys(Belli labor - ritchie,Thompson);4004 mikropr loomise algus (intel Hoff);XEROX laserkiire
kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 4. Muutke tabelis olevate kirjete andmeid. Kõik muudatused võib teha ühes tabelis aga võib iga muudatuse teha ka erinevas tabelis: a. Muutke andmeid ühes kirjes (kirje valiku tingimus peab viitama ühele kirjele) b. Muutke andmeid mitmes kirjes korraga (kirjete valiku tingimus peab viitama mitmele kirjele) c. Muutke korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes (näiteks liitke mingile arv-veeru väärtusele 5; kirjete valiku tingimus peab viitama kõigile kirjetele või siis puuduma hoopis) (ärge unustage tegevust COMMIT-ida, kui õnnestus või siis ROLLBACK-ida, kui asi nässu läks; siis peab muidugi uuesti tegema) 5. Kustutage tabelitest kirjeid: a. Ühest tabelist üks kirje (kirje valiku tingimus peab viitama ühele kirele) b
· CTRL+C: kopeerimine · CTRL+V: kleepimine · SHIFT+DELETE: valiku kohene kustutamine üksust prügikasti teisaldamata. · ALT+ENTER: valitud objekti atribuutide avamine Faili kopeerimine Vajutage ja hoidke faili teise kausta lohistamise ajal all juhtklahvi (CTRL). Otsetee loomine Vajutage ja hoidke faili töölauale või kausta lohistamisel all klahve CTRL+SHIFT. Üldkausta/otsetee kiirklahvid · F4: loendiboksi Mine teise kausta valimine ja loendiboksi kirjetes allapoole liikumine (juhul, kui Windows Exploreri vastav tööriistariba on aktiivne) · F5: aktiivse akna värskendamine · F6: Windows Exploreri paanidel liikumine · CTRL+G: tööriista Go To Folder avamine (ainult Windows 95 Windows Exploreris) · CTRL+Z: viimase käsu tagasivõtmine · CTRL+A: aktiivse akna kõigi üksuste valimine · BACKSPACE: emakausta aktiveerimine · SHIFT+klõps+nupp Sule: kaustade puhul aktiivse kausta ja kõigi emakaustade
tunnusega. Esimese normaalkuju anomaaliad: · Kirjete lisamine: Seotud tabelite objekt ei sattu andmebaasi enne, kui teda esimest korda seoses kasutatakse. · Kirjete kustutamine: Kui kustutada ainult üks kord kasutatud seotud tabeli objekt, kaovad kõik tema andmed baasist. · Kirjete uuendamine: Kui seotud tabeli mingi parameeter muutub, tuleb uuendada andmed kõikides nendes kirjetes, kus on tema andmed. · Tabelite seostamine: Seotud tabeli sama tunnustega objekt saab olla ülemustabeli objektiga seotud ainult üks kord. · Teine normaalkuju (2NF) - esimene normaalkuju, kus on kaotatud seotud tabeli väljade loogiline seos erinevate võtmetega; Osades ülemustabelites on kirjeldatud samas kirjes mitu erinevat objekti, mis on identifitseeritavad sama ID-ga. Sellist tabelit kutsutakse TRANSITIIVSE seosega tabeliks.
Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Äriühingust raamatupidamiskohustuslane, kes koostab konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande, lähtub omakapitali kohta äriseadustikus kehtestatud nõuetele vastavuse arvestamisel korrigeeritud konsolideerimata omakapitalist
MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE: Raamatupidamis kohustlane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ja kirjendama raamatupidamisregistrites nende tehingute toimumise ajal või kui see pole võimalik siis vahetult peale seda. MAJANDUSTEHINGUID KIRJELDATAKSE: Kahekordse kirjendamise põhimõttel domineeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga majandustehing muudab vähemalt kahte bilansikirjet. Ettevõttes toimuvat majandus operatsiooni toovad kaasa muudatusi bilansi kirjetes. TEKKEPÕHINE ARVESTUS: (Äriühingutel) on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingutoimumisele sõltumatta selles, kas sellega seotud raha on laekunud või väljamaksta. KASSAPÕHINE MEETOD: Kassapõhise arvestuse kasutamisel kirjendadakse tulud ja kulud siis, kui on toimunud tegelik rahaline tehing. Tulud arvestatakse selle aasta tuludeks, mil raha laekus ning tuludest lahutatakse ainult need kulud, mis välja maksti.
ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud ettevõttele soodsad või mitte. Lisas 3 toovad töö autorid välja Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsi koos endapoolsete hinnangutega. Estravel AS bilansi horisontaalanalüüsist on näha, et aastatel 2009 ja 2010 toimusid suurimad muudatused varade kirjetes. Nimelt suurenesid nõuded ja ettemaksed 274%. See võib tähendada, et kogunõudlus Estravel AS poolt pakutavate teenuste vastu suurenes ning klientidele esitatud nõudeid on rohkem. Antud ajavahemikul oli suur protsentuaalne muutus ka aruande aasta kasumis, mis oli 820%. See tähendab, et ettevõtte tulud ületasid väga palju kulusid ning majandustegevus oli antud perioodil tulemuslik. Seda mõjutas suuresti 2009. aasta majanduskriisi taandumine ning müügitulu suurenemine
seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansi väärtuste muutusi on neli rühma. Esiteks muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus, ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks: kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele.
to_date('20050101', 'YYYYMMDD')); Tulemus 4. Tabelis olevate kirjete andmete muutmine a) Muudan andmeid ühes kirjes - Mari Maasika perenimi muutus abielutõttu UPDATE ISIK SET PERENIMI = 'Mustikas' WHERE ISIKUKOOD = '49204136581'; Tulemus b) Muudan andmeid mitmes kirjes - rolli "sanitar" muutuvad "arst"-iks UPDATE VAEOSAS_OLEMINE SET ROLL = 'arst' WHERE ROLL = 'sanitar'; Tulemus c) Muudan korraga andmeid ühe tabeli kõigis kirjetes - tabelis VAEOSAS_OLEMINE kommentaar = Eesti Vabariigi väeosa UPDATE VAEOSA SET KOMMENTAAR = 'väeosa'; Tulemus 5. Tabelis olevate kirjete kustutamine a) kustutan ühest tabelist ühe kirje - kustutan VAEOSAS_OLEMINE tabelist suhte ID-g 13 DELETE FROM VAEOSAS_OLEMINE WHERE ID=13; Tulemus b) kustutan ühest tabelist mitu kirjet - kustutan tabelist VAEOSASO_OLEMINE kõik suhted, mille roll on arst DELETE FROM VAEOSAS_OLEMINE WHERE ROLL='arst'; Tulemus
select * from HUVIRINGI JUHENDAJA; select * from HUVIRING; select * from TÖÖ_HUVIRINGI_JUHENDAJANA; Näen kõiki kolme tabelit. Commit; Commit succesful Muudan tabelis kirjeid: Ühes kirjes: UPDATE HUVIRINGI_JUHENDAJA SET sugu='M' WHERE HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=3; 3. Juhendaja muudab sugu; Mitmes kirjes korraga: UPDATE HUVIRINGI_JUHENDAJA SET sugu='M' WHERE sugu='N'; Kõik mehed tegid soovahetuse naisteks; Ühe tabeli andmed kõigis kirjetes: UPDATE HUVIRINGI_JUHENDAJA SET sugu='N'; Kõik mehed on naised. Kustutan tabelitest kirjeid: a) Ühest tabelist üks kirje: DELETE FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA where HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=1; b) Ühest tabelist mitu kirjet: DELETE FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA where HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=3 OR HUVIRINGI_JUHENDAJA_ID=2; c) Ühest tabelist kõik kirjed: DELETE FROM HUVIRINGI_JUHENDAJA; Kirjete taastamine:
1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END . e.m.a) - Platon (428/427 - 348/347 e.m.a). Aristoteles: Süllogismide näited:1. eeldus: iga koer muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- 2. COBOL on imetaja.2. eeldus: mõned neljajalgsed on programm koosn loendite hulgast. PROCEDURE SUMTO USING N, koerad.järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Answer. 1. eeldus: iga anarhist on süsteemi vastane.2.
1960 – COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- Windowsile tõsiseks konkurendiks. 3D analüüs;Klassikaline füüsika;Mõõtmised, tugevus Parallels (MacOS)). 2. Linuxipõhised graafikaprotsessorid muutuvad oluliseks standard- jms klassikaline insenerivärk. Katkevad ehk virtualiseerimisvahendid(Virtuozzo. OpenVZ, muutujad jades ja kirjetes;LISP(McCarthy)- diskreetsed asjad:Täisarvud,Loogika,Hulkade Vserver, XEN, UML,QEMU). programm koosn loendite hulgast. kaubaartikliks.Apple läks üle UNIXi-põhisele struktuurid, Tekstid, Programmid. Mõtlemisviisid - 1.Operatsioonisüsteemi tuuma funktsioonid: opsüsteemile (OS X)
vahel on väga pikk ajaline distants, võib see ettevõttele väga suuri, kui mitte fataalseid, probleeme tekitada. Seetõttu on väga oluline jälgida lisaks kasumi kujunemisele ka ettevõtte raha liikumisi. Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Kreeditoride kaitseks on äriseadustikuga kehtestatud piirid netovarade vähenemisele (netovarad vähenevad, kui ettevõte töötab kahjumiga) Üldreegel on, et kui on netovara on vähem kui pool osakapitalist või vähem kui 2 500 eurot,
Teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel 9 pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Loetelu kirje koostatakse viidatava algallika keeles. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Loetelu kirjetes on teatud kohustuslikud andmed ja valikulised andmed. Mingite kohustuslike andmete puudumisel allikas jäetakse vastav kirjeelement esitamata. Allikakirjed kirjutatakse 1,0 reavahega. Kahe kirje vahele jäetakse vahe 6 punkti. 1.7.1. Raamatud Raamatute puhul kantakse kasutatud kirjanduse loetellu järgmised andmed: autor (perekonnanimi koos initsiaalidega), pealkiri, kordustrüki puhul väljaande number, ilmumiskoht, kirjastus (väljaandja), ilmumisaasta. Näide Tooman, H., Mae, A
osakuteks Aktsiateks Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. OSAKAPITALI VÄHENDAMINE Osakapitali vähendamise otsus loetakse vastuvõetuks kui vähemalt 2/3 koosolekul osalenutest on andnud oma hääle(kui põhikiri ei näe teisiti ette).Osakapitali vähendamine võib toimuda
ettevõtte tegevust ja jälgib hoolega konkurente. Majandusaasta aruanne Osaühingu majandusaasta aruanne koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest: · raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt Eesti raamatupidamise heast tavast ning juhindudes raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest; · raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse RTJ 2 lisas 1 toodud bilansiskeemi ja lisas 2 toodud kasumiaruandeskeemi nr 1. · aruannete kirjetes tehakse täiendavaid liigendusi juhul, kui see on oluline, et aruandeinfot paremini mõista; · aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse lisale 3. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud, majandusaasta aruanne peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Ettevõtte majandusaasta aruanne sai esitatud rik.ee keskkonnas. Vastavalt raamatupidamis seadusele oli 2016. a raamatupidamise aastaaruande
seotud tulude ja kuludega. Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. 6 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi,arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Raamatupidamise aastaaruande lisad Raamatupidamise aastaaruande lisades on raamatupidamiskohustuslane kohustatud avalikustama: 1) millisest raamatupidamistavast lähtuvalt on raamatupidamise aastaaruanne koostatud;
põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. [2] 10.4 Omakapitali muutuste aruanne Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastabraamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi muutusi omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 30 Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja: · kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum; · tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides vastavalt teistes RT juhendites nõutud või lubatud arvestuspõhimõtetele (nt muutused välismaiste tütarettevõtete valuutakursside muutuste reservis);
· perioodi algbilansist · perioodi lõppbilansist · perioodi kasumiaruandest · raamatupidamise kontodelt kasutatakse otse- või kaudmeetodit · erinevus seisneb põhitegevuse rahakäibe erinevas kajastamises · Investeerimis- ja finantseerimistegevust kajastavad aruandeosad on mõlema meetodi rakendamisel identsed Omakapitali muutuste aruanne · kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes · Aruandes tuuakse eraldi välja: · kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või -kahjum; · tulud või kulud, mida kajastatakse otse omakapitali reservides · arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele · ränkade vigade korrigeerimise mõju omakapitali kirjetele; · omanike poolt tehtud sissemaksed omakapitali · omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist · tehingud omaaktsiatega; · aktsiate ja osade tühistamised;
20 Parameeterpäringu Sünnikuupäeva valik parameetrite kirjeldus 7.1.3. Päringu omadused Päiringu omaduste muutmiseks klikatakse paremat hiire klahvi suvalises reas vastava välja peal, mille omadusi soovite muuta. Avaneb hüpikmenüü, millest valitakse Propertis. Päringu vormindamise tulemusena mõjutatakse ainult välja omadusi päringu andmetabelis. 7.2. Toimingpäring Toimingupäringud jagunevad: · kaasajastamispäring (Update Query) kaasajastab infot mõnedes kirjetes · tabeliloomispäring (Make-Table Query) loob uusi tabeleid teistes tabelites hoitavatest andmetest · lisamispäring (Append Query) lisab andmeid ühest tabelist teise · kustutamispäring (Delete Query) kustutab kirjeid. Access- lihtne ja vajalik 30 Sobiva toimingupäringu valimiseks kujundusvaatest kas: · valitakse menüüst Query · klikatakse nupul .
algusega. ·Passivakirje vähenemine näitab raha enamat kasutamist muutuse (hälvete) summas. Näiteks vähenesid võlad tarnijatele (võrreldes eelmisel perioodiga), mis tähendab, et majandusüksus tasus tarnijatele tavalisest kiiremini võrreldes eelmisel perioodiga või enne seda. OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 43 Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi ettevõtte omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.
Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg.). Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne: inglise keeles p., saksa keeles S. Kasutatud allikmaterjalid nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii
käitlus. Joonis 2. Põhivara muutus aastatel 2010-2015 (autorite koostatud) Põhivara 100.00% 99.00% 98.00% Põhivara 97.00% 96.00% 95.00% 94.00% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Ettevõtte bilansi vertikaalanalüüsi passiva kirjetes on näha, et ettevõtte peamine rahastamisallikas on kohustised, mis tuuakse ka välja joonisel 3, kus on näha, et omakapitali pole piisavalt, mis võib tulevikus suurendada pankrotiohtu. Mida rohkem kohustisi ettevõttel tekib, seda suurem on tulevikus tõenäosus, et kohustisi ei suudeta õigel ajal täita. Ettevõtte maksevõime on kindlasti parem, kui kohustised ja omakapital oleks rohkem tasakaalus. 6 Joonis 3
Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg.). Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne: inglise keeles p., saksa keeles S. Kasutatud allikmaterjalid nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii
8.6.) tuleb märkida ka interneti aadress. Näide 8: Plonsky, M. (2004). Psychology with Style: Hypertext Writing Guide. University of Wisconsin http://www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm. (28.06.05). CD-Rom jms materjalide kasutamise korral märkida allika lõppu pärast punkti nurksulgudes CD-Rom ja panna punkt. Näide 9: Anderson, S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom]. 3.8.6. Õigusaktid Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number, sellega seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise kuupäev. Näide 10: Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001) http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05). Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02
tabeli kõikidest ridadest, kuid väljastab ainult ühe rea - kliendi koodide summa. Ühe rea funktsioonid: UPPER(`ants') Päringud rohkem kui ühest tabelist. Seoste määramisel näitasime, millise tabeli milline väli sisaldab väärtusi, mida võib leida teise tabeli näidatud väljas. Kui päringuga on tarvis küsida andmeid mitmest tabelist, kasutatakse join - meetodit. Kirjed ühed tabelist on päringus ühendatud teise tabeli kirjetega nendes kirjetes asuvate ühiste väärtuste alusel. On olemas 4 tüüpi join -tingimusi : 1. Equal-join : kahest tabelist valitakse ainult need kirjed, mille vastavate veergude väärtused on võrdsed ( võrduse operaator = on kasutusel.) SELECT veerud FROM tabelid WHERE joini tingimus on ... SELECT nimi, osakonna_nimetus FROM tootaja,osakond WHERE tootaja.osakonna_nr = osakond.osak_nr; Joini tingimuses on veergude nimetuses ära märgitud ka tabeli nimi
12). 44. Kursimuutuste mõju välisvaluutas hoitavale rahale ja raha ekvivalentidele kajastatakse eraldi äri-, investeerimis- ja finantseerimistegevuse rahavoogudest. (SME IFRS 7.13). 9 RTJ 2 - Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 45. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi kõikides raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes. 46. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse eraldi välja (SME IFRS 6.2, 6.3): (a) kasumiaruandes kajastatud aruandeperioodi puhaskasum või kahjum (ettevõtted, kes koostavad vastavalt käesoleva juhendi paragrahvile 30 koondkasumiaruande, esitavad puhaskasumi või kahjumi asemel aruandeperioodi koondkasumi); (b) arvestuspõhimõtete muutuste mõju omakapitali kirjetele (näiteks jaotamata kasumi tagasiulatuv korrigeerimine seoses uue RT juhendi rakendamisega);
kuupäeva seisuga, konkreetse arvestusperioodi lõpul (kuu, kvartal, aasta). Samas on ju ka üsna kindel, et peale bilansipäeva on veel tekkimas tehinguid, mis muudavad bilansi eri kirjeid mitte enam selles, vaid juba järgmisena koostatavas bilansis. Tegutsevas majandusüksuses ikka ostetakse-müüakse kaupa, arvestatakse töötasusid, soetatakse põhivara jne. Kõikide tehingute järel on toimumas muutused bilansi alarühmade kirjetes - kas suurenemine või vähenemine. Võimalikke bilansiväärtuste muutusi kajastatakse neljas rühmas. Muutus toimub nii aktivas kui passivas samaväärses summas. Sellisel juhul suureneb bilansi üldine väärtus ehk bilansimaht ühtlaselt nii aktiva kui passiva lõppsumma (ikka eraldi, mitte kokku liites). Näiteks kui ostetakse kaupa lattu edasimüügiks ning arve eest ei tasuta koheselt, siis suureneb korraga bilansi aktivapool varudena ning passivapool võlgnevustega tarnijatele.
© 2014. Janek Keskküla 22 Omakapitali muutuste aruanne (RPS § 20) Omakapitali muutuste aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitali kirjetes, tuues eraldi välja omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasumi või kahjumi, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamise ja vähendamise ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud. Omakapitali muutuste aruanne (tuhandetes kroonides) Oma aktsiad või osad
lihtaktsia kohta. Arvutuskäik on järgmine: DPS DIV (5.38) d = = , EPS NI kus d dividendide väljamaksekordaja. Dividendide väljamaksekordajaga seondub otseselt ka säilitatud tulu suhtarv (retained earnings ratio), mis on arvutatav järgmiselt: (5.39) RER = 1 - d , kus RER säilitatud tulu määr. Säilitatud tulu ei ole üksnes kirjel "eelmiste perioodide jaotamata kasum", vaid ka muudes omakapitali kirjetes. 29 Kehtib vaid juhul, kui turutingimused püsivad kogu selle aja muutumatutena.
University of Wisconsin http://www.uwsp.edu/psych/apa4b.htm. (28.06.05). CD-Rom, On-line jms materjalide kasutamise korral märkida allika lõppu pärast punkti nurksulgudes CD-Rom või On-line ja panna punkt. Näide 8: Anderson, S. C., Poulsen, K. B. (2002). Anderson`s electronic atlas of hematology. Philadelphia: Lippincott Williams and Wilkins. [CD-Rom]. 29 3.8.5. Õigusaktid Õigusakti kirjetes tuuakse akti nimetus, allikas, kus akt on ametlikult avaldatud, vastuvõtmise aasta ja õigusakti number ning seonduvate aktide arv ning õigusakti jõustumise kuupäev ja aasta. Kui on kasutatud interneti andmebaasi, siis ka kirjutada interneti aadress ja info võtmise kuupäev. Näide 9: Palgaseaduse muutmise seadus (RT I 2001, 50, 287; 11. 06. 2001) http://seadus.ibs.ee/seadus/aktid/rk.s.20010516.62.20010611.html (2.07.05). Täiskasvanute koolituse seadus (RT I 1993, 74, 1054; 15. 02
koostaja valitud otstarbeks sobimatud sõnapõhised meetodid ongi üsna tõenäoliselt üks praeguse vastuoluderohke sõnastikutoodangu põhjusi. Sellise eelistusega koostajatel oleks eriti abi tõdemusest, et leidub ka teistsuguseid koostamismeetodeid. Tehniline mõistelisus Tehniliselt mõistelise koostamise korral on sõnastiku aluseks olevas andmebaasis üks kirje iga mõiste, mitte iga lähtekeele sõna kohta, st sünonüümid on ühes kirjes ja nii homonüümid kui ka polüseemid eraldi kirjetes. Selline andmebaas, mille näidiseid allpool ka kirjeldame, sisaldab infot mõistete ja nende tähistamise viiside kohta (onomasioloogia), mis ei ole harjumuspärane ei sõnastiku kasutajate ega ka paljude koostajate jaoks – harjunud ollakse nii sõnastikust lugema kui ka sinna kirjutama infot sõnade ja nende tähenduste kohta (semasioloogia). Kasutajate puhul ongi see loomulik ja peaaegu vältimatu, kuna tähestik on tõhusaim teadaolev meetod sõnastikus navigeerimiseks;
annaabi.ee 
