Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjanurk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
insenerigraafika, formaat, formaadi, kirjanurk, kirjanurga, näidis, masinaehitus, vormistamisel, raamjoon, kontrollisутолщенная линия линия kriipspunktpeenjoon – штрих-пунктирная poolitama – деление на две части тонкая линия 7 Tabel 1. Joone liigid ja kasutusala. 8 Kirjanurk Kirjanurk asub joonisel alumises parempoolses nurgas. Vastavalt standarditele ISO 7200 ja ISO 7573 leiab iga firma ise endale kõige sobivama kirjanurga vormi. Õppeotstarbeks on soovitav kasutada lihtsus- tatud kirjanurka. Selel 2 ja selel 3 on toodud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonnas kasutatavad kirjanurgad. Sele tähendab joonisekujulist selgitust. Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus mõõtulõigatud
E 335 (1.0060) ISO 2768 - m 1:2 Teostas Karl Sepp Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Sokolov Peeter CADjoonised.dft Kinnitas Sokolov Peeter KOOSTEJOONIS Leht: Tähis: Formaat TTK AT-31 1 TOL 05.03 A4 4 R1 O 10 134 120 60° 15 25 12 Ra6.3 ( )
Reijo Sild HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE LÕPUTÖÖ Mehaanikateaduskond Masinaehituse eriala Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1. TÖÖ ANALÜÜS..............................................................................................................................5 2. SILINDRI KONSTRUKTSIOON ...................................................................................................7 2.1 Tugevusarvutused.......................................................................................................................8 3. VALMISTAMISE TEHNOLOOGIA ............................................................................................12 3.1 Tootmismaht.......................................
54 Vorm I.1. Valemite vormistamise näited. .....................................................................56 Vorm J.1. Kokkuvõtte näide [12].................................................................................. 57 Vorm J.2. Kokkuvõtte näide [13].................................................................................. 58 Vorm K.1. Kasutatud kirjanduse loetelu näide..............................................................59 Joonis L.1. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4 [3].............61 Joonis L.2. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]...................62 Joonis L.3. Jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 [3]........................................ 63 4 EESSÕNA Iga inimene, kes omandab või omab kõrgharidust, peab suutma väljendada oma mõtteid nii sõnaliselt (verbaalselt), kui ka kirjalikult õigekeelselt. Haritud inimeste
väldi slängi, ajakirjanduslike, populistlike, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist; mitte eksida keeleloogika vastu. Akadeemilisele tööle on iseloomulik ka terminite ja muude eriala keelendite sisaldumine sõnavaras ning arvude, valemite, tabelite, arvjooniste ja muu taolise ulatuslik kasutamine. 1. Üldnõuded Kõik kirjalikud tööd trükitakse valge kirjutuspaberi ühele poolele (formaat A4), kasutades arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni
................................................................................................................................ 58 5.6 Koostu lõplik komplekteerimine ......................................................................................................................... 58 6. Jooniste loomine ............................................................................................................................... 60 6.1 Lehe parameetrite määramine, kirjanurga loomine ........................................................................................... 60 6.1.1 Joonise vormistamise lehe häälestus ........................................................................................................ 61 6.1.2 Kirjanurga loomine .................................................................................................................................... 61 6.2 Joonise loomine ..........................
Seega tungraua kasutegur on = 46% . 5 Materjal: Märkimata piirhälbed: Mass: Mõõt: Teras 35, hallmalm C4 18-36 Teostas Vello Lääts Nimetus: Faili nimetus: Kontrollis Eino Aarend Tungraua põhimõtteskeem Kinnitas Leht: Tähis: Formaat: EMÜ TE-TA 1 TA-III-080387-01 A4
Kontrollis L. LEETSAAR ERAMU 1. KORRUSE PLAAN Formaat
NM H13A Terahoidja: CoroMill 790 R790-032A32S1- 16M 2. Sõrmfrees: CoroMill Plura 2P340-1600- PA 1630 Koostas: Allkiri: Kuupäev: Kontrollis: Allkiri: Kuupäev: Ivo Hein 13.09.2017 Janis Piiritalo 5 TTK Leht/lehti: MEHAANIKATEADUSKOND MARŠTUUTKAART 1/2 Tähis: Nimetus: Det. Mass:
Treida soon(sinine) tagades mõõdu Ø38 +0,2 -0,3 Läbilõiketera(soonetera) KLM003, karbiid 38 20 2 1 0,05 735 120 Koostas:Türnpuu ja Hillep Kuupäev: 14.05.12 Kontrollis: A.Hermaste Kuupäev: 15.05.12 Leht: 1 Lehti: 3 Toode: Reduktor TR - 04 Det. tähis: TR-04-12-001 TTÜ ME TEHNOLOOGIAKAART Det. nimi: Vahevõll Dok. tähis: MH- 920155-002
..... 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine............................................................................................................... 10.5. Posterettekanne..................................................................................................................................... 11. Arvutil vormistamine.................................................................................................................................... 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus............................................................................................................. 11.2. Teksti liigendamine............................................................................................................................... 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine.................................................................................... 11.4. Viidete sisestamine arvutil.............................
....... 12 10.4. Efektiivse slaidi kujundamine.......................................................................................................... 12 10.5. Posterettekanne ................................................................................................................................ 14 11. Arvutil vormistamine. ............................................................................................................................. 15 11.1. Lehe formaat ja teksti paigutus. ....................................................................................................... 15 11.2. Teksti liigendamine ......................................................................................................................... 15 11.3. Sisukorra loomine ja pealkirjade vormistamine .............................................................................. 16 11.4. Viidete sisestamine arvutil .................................
............................15 3.5 Tabelid.............................................................................................................................15 3.6 Joonised ..........................................................................................................................17 4 AUTORI VASTUTUS .................................................................................................................18 Lisa 1. Tiitellehe vormistamise näidis ........................................................................................19 Lisa 2. Kasutatud allikate loetelu näidis .....................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Õpilane peab õppeaja jooksul koostama mitmeid kirjalikke töid. Kõigi nende tööde eesmärk on
MÕÕTMESTAMINE JA TOLEREERIMINE 2 ×16 tundi Teema Kestvus h 1. Sissejuhatus. Seosed teiste aladega 2 Mõisted ja terminiloogia. GPS standardite maatriksmudel 2. Geometrilised omadused. Mõõtmestamise 2 üldprintsiibid. Ümbrikunõue, maksimaalse materjali tingimus 3. ISO istude süsteem. Tolerantsiväljad 2 4. Istud. Võlli ja avasüsteem 2 5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälb
lisatakse lehekülje jalusesse (Footer) paremjoondatult alates teisest leheküljest; Lehe vabad servad üleval ja all peavad olema 2,5 cm, vasakul 3 cm ning paremal 2,5 cm; Töö osi (uus peatükk või muu iseseisev osa – sisukord, sissejuhatus jm) alustatakse uuelt leheküljelt. Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale mahuks leheküljele ka järgnevat teksti. Teksti vormistamisel kasutatakse töö põhiteksti trükkimisel kirjakuju Times New Roman ja tähesuurust 12 punkti. Kaldkirja (Italic) kasutakse vaid võõrkeelsete sõnade ja väljendite esitamisel. Lõigukujunduses kasutatakse põhiteksti trükkimisel 1,5-kordset reavahet (välja arvatud loendid, tabelid ja muud sarnased tekstiosad, kus kasutatakse 1,0-kordset reavahet) ja rööpjoondust, seejuures ei tohi tekstis tekkida põhjendamatuid sõrendusi ja lünki, vajadusel tuleb kasutada poolitamist
Õpiobjekti nimetus: Keevisliited ja keevitusasendid Õpiobjekt sisaldab keevisliidete praktilise valmistuse ja tehnilistel joonistel tähistuse kirjeldusi ning keevitusasendite olemust ja tähistamist vastavalt euronormidele. Autor: MSc Ruubo Roots Tehniline teostaja: MSc Andrus Rähni Õpiobjektist Keevitustehnoloogiad on väga laialdaselt kasutatavad nii kaasaegses masinaehituses, aparaaditööstuses kui ka ehituses. Vähemal või suuremal määral peavad keevitusega seonduvat tundma tulevased insenerid, tehnoloogid-konstruktorid, tootmisjuhid ja keevitajad, kes on seotud otseselt keevisliidete projekteerimisega või keevitustöödega. Esitatav õpiobjekt ,,Keevisliited ja keevitusasendid " on mõeldud nii kõrgkoolide üliõpilastele, kui ka keevitajate algõppe ja täiendõppe kursustest osavõtjaile. Õpiobjekt võib olla abiks materjali iseseisval omandamisel töölistele, ametikoolide õpilastele ja kõigile huvilistele
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri: Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused: g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ü
..................................................................... 17 4.1 Viitamine ja keeleabi ...................................................................................................... 18 Kasutatud kirjanduse loetelu .................................................................................................... 24 Lisa 1 Tiitelleht ......................................................................................................................... 25 Lisa 2 Sisukorra näidis ............................................................................................................. 26 2 Sissejuhatus Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilased kirjutavad õpingute jooksul paljudes õppeainetes erinevaid teadustekste: uurimusi, referaate ja artikleid. Sagedasemad on referaadid. Referaadi koostamine eeldab kindlate nõuete täitmist
............................ 26 29.Valemi kopeerimine...............................................................................................................................26 30.Viited teistele toolehtedele.....................................................................................................................27 31.Tabelite ühendamine .............................................................................................................................28 32.Tingimuslik formaat...............................................................................................................................28 33.Lehekulje kujundamine enne printimist.................................................................................................29 34.Andmete illustreerimine graafikute abil................................................................................................ 33 35.Graafiku loomine nõustaja abiga......................................................
32-10030-AC19A Tsang: Sandvik 393.14-20 110 Tsangpadrun: Sandvik Varilock 393.14-20 50 052 Mõõteriist: digitaalne nihik 150/0,01 Koostas: Kuupäev: Kontrollis: Kuupäev: 16.10.2011a. 10 Tabel 2 TTK Leht/lehti: MEHAANIKATEADUSKOND MARSRUUTKAART 2/2
joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For- mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin- dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1. Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimega 600 kg ja maksimaalse tõste
joni esimehelt kaitsmise kohta. Juhendis toodud nõuete täitmist on Word’is võimalik saavutada mitmel viisil (Jokk 2003). Juhendis viidatakse ühele võimalikest viisidest. Kasutatakse inglisekeelseid termi- neid, kuna teaduskonna arvutiklassi arvutites on Word inglisekeelne. Juhendis toodud näited on ümbritsetud raamiga. Word’i dokumendi loomist alustatakse vormingu määramisega (lehekülje formaat, kirjatüüp ja suurus ning reavahe). Lehekülje kõikidesse servadesse jäetakse 3 cm laiune äär (File>Page Setup>Margins). Kirjatüübiks valitakse Times New Roman ja tähesuuruseks 12 punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For- mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin- dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1. Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada
10 7 10 7 Osa Väli Nimetus, materjal Tähis Arv Märkus Materjal Märkimata piirhälbed Mass Mõõt 14 1:1 Teostas Nimetus 15 15 Kontrollis Kinnitas Leht Tähis Tallinna Polütehnikum B. Перечень элементов электрической принципиальной схемы. Nimetus Arv Märkus 10 Osa tähis tähis 7
tavaprinteritega, mis lubavad printida ka rastergraafikat. Lõikeplotterid on see-eest muutumas populaarsemaks, sest on suurenenud huvi pabermudelite vastu, mida saab plotteriga ülitäpselt välja lõigata. 2.2.8 Professionaalsed tindiprinterid Lisaks laialdlaselt kodus ja kontoris kasutatavatele väiksestele tindiprinteritele on olemas ka professionaalsed tindiprinterid. Mõned üle-leheliseks laiaformaadiliseks printimiseks. "Lehe laiuse formaat (Page width format)" tähendab, et trüki laius ulatub umbes 20cm kuni 100cm (umbes 8,5" kuni 37"). "Lai formaat (Wide format)" tähendab, et trüki laius on alates 24" kuni 15"."Lehe laiuse" formaadis printivad printerid on tähtsad kataloogides ja ajalehtedes. Enamik lai formaadis printivate printerite kasutusala esineb reklaampiltide/logode printimsel. Veel kasutatakse arhitektide ja inseneride dokumentide printimisel.
Mõiste „vaikimisi” tähendab seda, et arvuti pakub välja vastava tegevuse, nime v.m.s. Ikoonide tähendused, alates vasakult: – Open a Drawing – olemasoleva joonise avamine; – Start from Scratch – uue joonise alustamine lihtsaimal moel, “vaikimisi” sisse lülitatud; – Use a Template – eeskuju-joonise (šablooni, trafareti) kasutamine, millel on näiteks raamjooned, kirjanurk, tähised, mingid tabelid jne. – Use a Wizard – abimehe (sõna-sõnaline tõlge: “võlur”, Knicks-Marichen ütleks „viisard”) kasutamine, millega seadistatakse pikkuse- (fm, µm, m, ÜLESANNE I Pinnatükk 9 km, valgusaastad jne.) ja nurgaühikud (grad, degrii-minut-sekund (koolis oleme küll õppinud „kraad-minut-sekund”), radiaan jne.).
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
Markus Põder TEHNOLOOGIA MÄÄRAMINE PROJEKT Õppeaines: LÕIKETÖÖTLEMINE JA LÕIKERIISTAD Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31 Juhendaja: Masinaehituse õppetooli hoidja Tavo Kangru Tallinn 2015 SISUKORD 1. Ülesande sisu ................................................................................................................................4 2. Lintsaag Bomar STG275 ..............................................................................................................5 3. Treipink Haas TL-1 ......................................................................................................................6 4. Puurpink Bench Mount Drill Press ..............................................................................................7 5. Materiali ja tooriku andmed ...................................................................
Haridus- ja Teadusministeerium Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutehnoloogia PTo-07 Andres Kooser Praktiline töö Vineeri tootmine Juhendaja: Taivo Tering Väimela 2010 1 Vineeri tootmine. Metoodiline juhend praktiliste tööde teostamiseks. Vineer kujutab endast treispoonilehtede kokkuliimimisel saadud kihilist materjali. Sõltuvalt kasutatavast liimi tüübist jagatakse vineer kahte gruppi: a) fenoolformaldehüüdliimide baasil valmistatud kõrgendatud veekindlusega vineer. b) karbamiidformaldehüüdliimide baasil valmistatud keskmise veekindlusega vineer. Käesolevas praktiliste tööde juhendis on toodud vineeri valmistamise tehnoloogiliste operatsioonide loetelu, toorainekoguse arvutamise metoodika ning seadmete valiku ja arvutuse alused. Praktiliste tööde koosseisu kuuluvad veel joonised: a) spooni valmistamise jaoskonna
Vastused 1.1. Sissejuhatus, aine alusmõisted, skeemid, klassifikatsioonid 1. Tootmine on protsess mille käigus valmistatakse esemeid ja materjale.Tooted on tootmisprotsessis valmivad esemed ja materjalid. Ka mis tahes ese või esemete kogum,mida ettevõte (aga miks mitte ka üksikisik!) valmistab. Tooteid tarbib inimene vahetult või vajab tootmise edasiarendamiseks. Tooteks võib olla ka teenus, projekt, programm, telesaade jms. Põhitoode on selline toode, mida valmistatakse müügiks. Põhitoodeteks on näiteks masinad,arvutid, autod, laevad, telerid jms; samuti aga ka mitmesuguste seadmete koostisosad -- detailid(kruvid, mutrid, kirjaklambrid, rõngastihend jne.) ja koostud ehk lihtsalt - komponendid. Abitoodeteks loetakse aga sellised tooted, mis on tootjale vajalikud põhitoodete valmistamisel ja mida mujal ei valmistata või mida pole mingil põhjusel kasulik teistelt osta. Need on kõigepealt mitmesugused töövahendid, -abinõud ja -riistad, mõnikord kogunisti unikaalsed t�
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes pun
ÕHKSIDEAINED SAAMINE, KASUTAMINE, TOOTMINE REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................4 1.SIDEAINED......................................................................................................................................5 2.SIDEAINETE SAAMINE...............................................................................................................
annaabi.ee 
