Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
RAHVALUULE ALGRIIM-sõnade algushäälikute kordamine värsi(või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku)piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti puändi ja vabastava naeruga. KÕNEKÄÄND-rahvapärane piltlik väljend.Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. LÕPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. MÕISTATUS-sõnaline peitepilt.Ta sisaldab küsimust, millele paeb vastama. NALJAND-lühika, koomilise või satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lühi...
Te olete sulam iseloomujoontest, füüsilistest omadustest, annetest, maitsetest. Ainult teie võite öelda ''mina'' oma nime ees! Olge oma otsuste ja tegude ainus isand ja kohtunik. Lakake laskmast end mõjutada arvamustel, mis on teie omadega vastuolus. Uskuge endasse! · VIHA. Võtke aeg maha järelemõtlemiseks ning harjutage end loendama arve kuni 20ni. Hingake sügavalt ja mõelge armastatud inimesele, meenutage mõnda head anekdooti või mälestust, et aeg rahustaks tormi, mis kohiseb teie sees. Pöörake viivitamatult tähelepanu oma viha objektilt kõrvale. Teadmiseks · Välised vahendid. vahendid Nt: Dussi all või vannis käimine aitab vabaneda stressist · Väline käitumine. käitumine Nt: selg-sirgelt seismine tekitab enesekindlust · Sisemine käitumine. käitumine Nt: sügavalt sisse hingamine ja aeglane välja hingamine aitab jääda rahulikuks · Mõtted.
>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid. MUISTEND-rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sndmuse, isiku vi uskumusega.Tnapeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, klakateks, linnajuttudeks jne. MISTATUS-snaline peitepilt.Ta sisaldab ksimust, millele paeb vastama. NALJAND-lhika, koomilise vi satiirilise sisuga rahavajutt. PAJATUS-lhike, mtoloogilise vi satiirilise sisuga rahvaj...
2. Täida lüngad. 1.Jalta 2.Potsdoni 3.1951 4.San Francica 5.esialgu 6. NSVL 7. USA 8.Prantsusmaa 9.suurbritannia 10. Saksamaaga 11.1994 3.Vasta kaardi ja teksti alusel? Millised territooriumid läksid pärast Tesist maailmasõda NSV Liidu koosseisu? Eesti, Läti, Leedu, Basseraabia Mis riigid jäid NSV Liidust välja? Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari Iseloomusta Nsv Liidu postisiooni maailmas pärast Teist maailmasõda. Kasuta ka anekdooti. Kuna NSV oli niivõrd võimas, siis suutsid nad teisi riike suhteliselt lihtsalt okupeerida. Mis riikide vahel kulges raudne eesriie? Kommunistikute ja sotsialistlike riikide vahel. Iseloomusta USA positsiooni pärast Teist Maailmasõda. Ta läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugemale ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa, ta oli üliriik. 4.Kriipsuta läbi tõigad, mis ei kuulu külma sõja põhjuste hulka. b) ÜRO asustamine 5
Essee Eesti lavastaja: Eino Baskin Eino Baskin sündis 17.juunil 1929 Tallinnas ja suri 11.märtsil 2015. Ta oli Eesti lavastaja ja näitleja. Baskin oli Eesti Draamateatri näitleja. Ta asutas Vanalinnastuudio, Vana Baskini teatri ning andis välja mitu anekdoodi raamatut. Baskin osales kaua aega raadioprogrammis “Meelelahutaja” tootmises. Eino Baskini vanemateks oli Hirsch Baskin (1900–1978) ja ema Maria Baskin (neiuna Raage) (1905–1984). Baskini ema omas oma juuksuri äri ja isa oli ametilt rätsep. Baskini hariduseks oli Eesti NSV Riikliku Teatriinstituudi mille ta lõpetas 1951. aastal. Kahjuks ei saanud ta diplomit kuna tal puudus keskkooli lõputunnistus. oma kursusega pääses ta ainult tööle Draamatetrisse. Töökäik meelelahutuses oli tal see, et ta töötas 1958–1961 aastatel mitmetes Leningradi komöödiateatrites. Ta oli 1961–1964 aastal Eesti NSV Riikliku Filhar...
Kardetakse, et neil on mingi eelis "normaalsete" ees. Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist. Poemüüja ei hakka kliendile anekdooti rääkima. Ajalehe kujundaja ei saa pilti vahelduseks tagurpidi panna. Õpetaja ei tohi kirjandi kirjutamise ajal klassi ees üles-alla hüpata. Ei tohi. Ei saa. Nii ei tehta. Sest see oleks vastuolus "hea tavaga". See oleks veider. Mõelgem hetkeks. Kas eelpooltoodud näited pole siiski teostatavad? Need on veidrad, seda küll, kuid samas ka huvitavad. Need aitaksid vaheldust tuua halli ja rutiinsesse argipäeva, oleksid elu väikesed rõõmud. Seega täiesti normaalsed
raputama, kuid topsist ei tule terakestki. ,,Mis kurat see siis on?!" imestab mees, võtab teise topsi ja proovib seda. Teise topsi kaas tuleb lahti ja kogu sool jookseb mehe taldrikusse. ,,Ah sa raisk...!" ütleb mees. Vanasõnad "Parem suutäis soolast kui maotäis magedat" "Ilma soola, ilma leivata jutt ei edene" KASUTATUD ALLIKAD 2001. Eesti lasteluule valiimik II. Tallin: Avita Kõlu, Erkki. 20 000 anekdooti. http://anekdoot.ee/anecdote/show/id/8 Naljad. http://www.naljad.ee/nali?nali_id=2105 Soola ajalugu. http://www.soolaladu.ee/soola-ajalugu Sutt,Jaak- Kristjan. 2011. Keedusool mitmekordistab arvuti kõvaketta ruumi. http://forte.delfi.ee/news/digi/keedusool-mitmekordistab-arvuti-kovaketta- ruumi.d?id=60015399 Vikipeedia. 2011. Vanasõnad. http://et.wikipedia.org/wiki/Vanas%C3%B5na
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
pensioniamet ja väiksemad koolid. Kas maapiirkondades siis ei elagi Eesti oma kodanikud? Ja kas sealsed lapsed on halvemad kodanikud, et peavad juba varakult kodudest lahkuma ja asuma elama linnadesse, et saada kätte oma kohustuslik põhiharidus? Ometi maksame me ju nende asutuste ülalpidamiskulud... Praeguses Eesti Vabariigis on ühistuid, seltse, seltsinguid, mittetulundusühinguid päris palju, aga kui mõelda nende osale Eesti elus, siis tuletab see meelde ühte Nõukogude- aegset anekdooti, kus isa oli nagu partei, ema nagu valitsus ja vanaema nagu ametiühing tunneb kõigile kaasa, kuid aidata ei saa kedagi. Selle näite abil veendun, et Eesti praegune kodanikuühiskond on abitu ja selles tõdemuses veendun üha enam. Põhjusi, miks me pole jõudnud elujõulise kolmanda sektorini, on mitu. Kui tüürida riigi tasandile, tundub, et kodanikuühiskonna arendamine ei ole teema, mis aitaks erakondi võimule. See on oluline peatükk, aga poliitikas mitte just müügihitt.
Leonid Stolovits. Akadeemia 21. Aastakäik, 2009, number 7 (244). Lk 1251. 2 Lk 1254. 3 Lk 1255. 4 Lk 1258. 5 Lk 1259. Totalitaarse reziimi oludes ei võtnud anekdoot endale mitte ainult ajalehe, vaid ka eepose funktsiooni. Tänapäeva anekdoot on tõepoolest 20. Sajandi eepos, kusjuures see suudab ajada pööraselt naerma. Nii nagu muistne eepos, nii sai ka anekdoot totalitaarses ühiskonnas eksisteerida üksnes suulise, pealegi üpris ohtliku rahvaloomingu kujul. Anekdooti ei lähenda eeposele mitte ainult suulisus ja anonüümsus, mis muudavad ta tabamatuks, vaid ka sügavamad seosed.6 Totalitaarse ideoloogia väljanaermise põhivorm oli ,,pühakirja" parodeerimine ja selle autoparoodia avastamine. Loomult autoparoodiline oli rohke propagandakirjandus.7 Reaalne sotsialism näitas, et ta on endasse koondanud kõik eelnenud ühiskondlik- majanduslikud formatsioonid: ürgkogukondlikust korrast on ta võtnud tootmisviisi,
Linnakirjandus oli keskaja kirjanduse kõrgeim, viimane arenfutase. Vana usulistest eelarvamustest, puudusid kangelased ja peenutsemine ning püüe elu ilustada. Autoritel oli asjalik ja kriitiline hoiak. Stiil oli valdavalt satiiriline ja õpetlik. Tõsteti ausse moraliseerimine, tauniti kohtunike ostetavust, kirikumeeste patuelu ja rikaste ahnust. Tegelased pärit folkloorist. Kõigepealt jõudis see realistlikum lähenemine lühi zanritesse-naljanitesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt. Fiblioo - Prantsusmaal, rahva lõbustamiseks loodud lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Elurõõmus, stiilne, jõuline, mahalakas. Svank - Saksamaal. Fiblooga sarnane ja sellest mõjutatud. Põhineb rahvapärimustel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Kuulsaim svank Strickeri " Papp Amis". Üheks keskaja kirjanduse iseloomulikuks jooneks on allegoorlisus
Meeldib meile või ei, aga tegelikult tunneme selle raamatu peategelastes päris paljud inimesed elust ära. Ei ole parata, eks sellised me olemegi. Ants: See on üks väga veider ja mitte üldse halb raamat, mille ulme hulka arvamisel esineb mul raskusi. Pigem on tegemist humoristlike taotlustega folklooriainelise pseudoajalooliste sugemetega muinasjutuga. Silver: Huumor ei tohiks olla 200 lehekülge pikk. Nali peab olema lühike ja mahtuma ühte lausesse, situatsiooni või anekdooti. Raamatus on hulgaliselt ülivaimukaid kilde, ent kogumis on nad ikka tüütavad. Janek: Üldiselt on Rehepapp nagu parem osa Vonnegutist, et loed ja kõõksud naerda, aga nutumaitse on suus.
Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Kõigepealt jõudis see realistlikum temaatika naljanditesse, juttu, anekdooti. Värsivorm taandus aeglaselt, seda kasutati ka muinasjuttude puhul. Prantsusmaal oli populaarne fabiloo (ld fabula jutt), rahva lõbustamiseks lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. Värvikust lisasid kõnekäänud ja vanasõnad. Lõpus esitatakse loo moraal. Saksamaal levis svank -põhinevad rahvapärimusel, tegelasteks koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. Näiteks on see motiiv H. Cr
Rmt. Juri Lotman. Semiosfäärist. Tallinn 1999, lk. 76-90.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.5. Tüüp ja variant Mõisted "tüüp" ja "variant" on ennekõike tüpoloogilise koolkonna mõisted. Neid mõisteid vajatakse, et kirjeldada tekstide omavahelisi genuiinseid seoseid. Selline tekstide omavaheline seotus tuleneb rahvaluule kui iseseisva kultuurivaldkonna eripärast - tekstide võimest püsida vaid paindlikult muutudes. Kuuldes mõnd muinasjuttu või anekdooti tunneb kuulaja selle ära ("kas sa tead seda anekdooti, et...?", "kas sa oskad seda mängu...?"). Kui ühe loona tuntud, kuid erinevaid esitusi tekstidena omavahel võrrelda, siis selgub, et need ei kattu - rahvaluuletekstid ei ole omavahel originaali ja koopia suhetes, kuigi tegemist võib olla sama looga (rahvaluuleteaduses: teksti põhikujuga). Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp -- s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju.
võimaluse iseenda ning oma maailma mõtestamiseks just kaasajal, kus kõik on lubatud ning suhteliseks kuulutatud. Psühhoanalüüs sai areneda vaid uusaja ühiskonnas. Teda on nimetatud nüüdisaja kaose nähtuseks ning katseks kõik pahupidi pöörata (Evola 1994: 41). Psühhoanalüüs ei paku võrdlusi, ei otsita mõistmist, arusaamist, vaid erinevatele nähtustele põhjusetagajärje suhtele toetudes seletusi. Iseasi on, kas juba loomuldasa eitusel põhinevat anekdooti saab seletada teise pahupidipööraja abil. Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi
" Järgmisel päeval on koolis asendusõpetaja. Ta küsib Juku käest: "Mis su nimi on?" "Lenin." "Kes su ema-isa on?" "Vingeri-Vangeri." "Kas sa oled hull vä?" "Ei tea, seda veel uuritakse." "Kust küll sellised hullud tulevad?" "Moskvast, kümme tükki pakendis." * Kutsealune tuleb arstlikku komisjoni sildiga: "Ma ei saa rääkida." Arst virutab poisile haamriga vastu pöialt. Kutsealune röögib: "A!" Arst:"Homme õppime btähte. * Mees tahab teisele rääkida riigivastast anekdooti. "Ära räägi, ma olen miilits!" "Ma räägin hästi aeglaselt ja mitu korda. * Üks poliitik küsib teiselt, mitu maad on Eestimaal. Teine vastab, et Eestimaa on üks maa. Esimene imestab: "Aga mis maa see Mulgimaa on?" * Haige palub kõrvasilmaarsti vastuvõtule, kuna ta kuuleb üht, aga näeb hoopis midagi muud. Keerdküsimused * Milline riik on maailma suurim riik? Eesti. Tema piir on Läänemerel, pealinn on Moskvas ja parimad pojad Siberis
Ilmnevad planeeritava kõne elemendid: laps räägib oma tulevasest/kavandatavast tegevusest, mille kohta tal on kogemusi. Eeldatavad oskused kooliküpsel lapsel (Tolga, M. veebimaterjalid) · Hääldab kõiki häälikuid õigesti, räägib selgelt ja arusaadavalt. · Oskab leida riime lihtsatele sõnadele. · Tunneb enamikku trükitähti ning oskab kirjutada oma nime, lihtsamaid sõnu · Kasutab kõnes 5-6-sõnalisi lauseid ja liitlauseid. · Oskab rääkida mõnda juttu või anekdooti. Kasutab õigesti ja kohaselt viisakusväljendeid tere, tänan, palun, vabandust... · Suudab selgitada sõnu ja kirjeldada vastavat eset, nähtust. · Oskab vastata lihtsamatele küsimustele materjali kohta. · Suudab ümber jutustada mõne telesaate või filmiTeab peast mõnda lastesalmi või juttu. · Suudab 8-10sõnalisest loetelust meelde jätta kuulmise teel 3-5 sõna. · Oskab nimetada öeldud sõna algustähte . · Oskab rääkida oma tegevustest ja kavatsustest.
b) Püüan ise uue jututeema leida. 7. Sattusid tööl ebamugavasse olukorda. Kas räägid sellest oma tuttavatele? a) Jah. b) Räägin ainult lähedasele sõbrale. c) Ma ei räägi sellest kellelegi. 8. Kas lisad omalt poolt juurde loole, mida kelleltki kuulsid ja hiljem teistele edasi räägid? a) Jah. b) Vahel juhtub. c) Peaaegu mitte kunagi. 9. Kas kannad kaasas armsama pilti, et seda sõpradele näidata? a) Jah. b) Vahel. c) Mitte kunagi. 10. Seltskonnas räägitakse anekdooti, millest Sa aru ei saa. Kuidas käitud? a) Naeran koos teistega. b) Jään tõsiseks. c) Palun, et keegi mulle seda selgitaks. 33 11. Kuidas käitud, kui Sul hakkab seltskonnas pea valutama? a) Kannatan vaikselt. b) Palun peavalutabletti. c) Lähen koju. 12. Oled sõbra juures külas. Teleris algab saade, mida tahaksid kindlasti näha. Kuidas käitud? a) Palun sõpra, et ta teleri sisse lülitaks.
Nii algas ta kirjanduslik tegevus suuresti ka majanduslikel mõjutustel. Grigorovitsi kaudu sai ta ilmutada oma esimese romaani ,,Vaesed inimesed", millel oli edu. Isegi Belinski kiitis seda. Dostojevski kuulsus tõusis, ta oli õnnelik, isegi uhke ja pisut upsakas. Siis muutusid aga teised kadedaks, eriti noor 25-aastane Turgenev, keda Dostojevski esialgu jumaldas. Teda naeruvääristati, pilgati, kõneldi temast seltskonnast koomilisi anekdooti. See mõjus, Dostojevski loobus seltskonnast mitmest aastaks, muutus närviliseks, hulkus öösiti väljas, jutles omaette, zestikuleerisja oli väga kummaline. Teda peeti hullunuks. Sellest ajast algas Dostojevski ja Turgenevi vaen. Kahe suure kirjaniku auahnus põrkas kokku. Nad ei leppinud iial ära (A.Meiessaar 1935:10). 19. sajandi keskel pöördus kirjanduses keskne tähelepanu tegelaste sisemaailma vaatlusele ja eneseanalüüsile
neidsamu probleeme, mida realistliku draama meistridki. Wilde tundis hästi kõrgema seltskonna elu, ta naeris sealse võltsmoraali üle, asetas selle ette otsekui peegli ja rebis maskid halastamatult maha. Kui see toimus tema sädelevates ja vaimukates komöödiates, naeris publik koos temaga, kuid selle naeru varjus kasvas viha ja põlgus. Wilde´i võlusid epigrammid, aforismid ja paradoksid, millel oli vestluses keskne koht ei iial ühtki labast anekdooti. Ka tema näidendite tegelased hakkavad emotsionaalsetel hetkedel epigramme pilduma. G. B. Shaw nimetas Wilde´i ,,ainsaks põhjalikuks näitekirjanikuks, sest ta mängib kõigega: vaimukuse, filosoofia, draama, näitlejate ja publikuga kogu teatriga". Kõik tahtsid kõneleda nagu Wilde´i tegelased, pilduda säravaid epigramme, paista silma sõnaosavusega. Suur lavamenu saatis tema näidendeid, nagu ,,Leedi Windermere´i lehvik", ,,Tähtsusetu naine" ja ,,Ideaalne abikaasa"
Puänt (ingl. punch-line) on "naerukoht" anekdoodi lõpul. Anekdoodi headust hinnataksegi õieti naeruplahvatuse tugevuse järgi, mille ta suudab esile kutsuda. Naljandil ja anekdoodil on seega põhimõtteline vahe: naljand põhineb sündmustiku kaasanautimisel ja sama juttu kestab kuulata ka korduvalt. Anekdoot põhineb uudsusel ja üllatusel ning teda saab tõeliselt nautida vaid esmakuulmisel. Kui selgub, et enamik kuulajaid anekdooti juba teavad, siis selle rääkimisest tavaliselt loobutakse, kuna see kutsuks neis esile pettumustunde. Aristotelesest tänini on filosoofia, poeetika, psühholoogia, antropoloogia, folkloristika jt. alade raames püütud välja töötada mitmesuguseid üldteooriaid huumori, nalja ja naeru kohta. Kuid üha enam uurijaid näib jõudvat veendumusele, et need nähtused on nii mitmepalgelised ja paljuvormilised, et neid pole võimalik mahutada ühteainsasse koondteooriasse. Tuleb välja, et kõik
" Hunt: "No sa ise panid ju Eesti hümni, hümni ajal peab ju püsti olema." Kõik naeravad. Felix vajub niisamuti naerust põrandale pikali. FELIX Oh, ma tean ka ühte... Mis vahe on WC ja lennuki vahel? Lennukisse istutakse, et lennata, WC-sse aga lennatakse, et istuda. ANN Ma pean vist jälle lendama. Ann suundub WC-sse, teised naeravad endiselt. FELIX Ma tean veel üht anekdooti. KAREEN Räägi... FELIX Mida ütlevad oma daamidele restoranis viibivad venelane, sakslane ja prantslane kui tekib vajadus minna tualetti? Venelane ütleb otse: "Ma lähen kusele." Sakslane vabandab, et peab WC-s ära käima. Prantslane ütleb aga oma daamile: "Vabandage, ma lähen kätlen oma head sõpra, keda on mul au Teile veel täna õhtul tutvustada..." KAREEN Vastik... Kareen ja Felix naeravad
asjade kohta on võimalik uusi fakte teada saada, seevastu abstraktsioone nagu gravitatsioonikese või uskumused, tunneme ammendavalt, kui tunneme seda teooriat, milles nad figureerivad. Uskumuste omistamine hõlmab idealiseeritud ratsionaalsust. Lõplikku suurusega ajju mahub lõputu arv uskumusi. Küsimusel, millal täpselt keegi omandas antud uskumuse, puudub objektiivne või selgepiiriline vastus. Uskumuste nimekiri, mida on tarvis selleks, et mõista Newfie anekdooti ei ole rida selgepiirilisi seisundeid ajus. Newfie anekdoot. Mõlemad kõrvad sidemes – telefon helises ja triikis särki samal ajal ja pidi arstile helistama sp mõlemad kõrvad sidemes. Seesmine intentsionaalsus. Masina kirjeldamine intentsionaalse süsteemina ei ole metafoor. Dennett eitab seesmise intentsionaalsuse olemasolu, mis eristaks inimesi masinatest ja muudest asjadest. John Searle: Me
loogika, seda ei saa alati ja üheselt formaliseerida, ometi on informaalsest loogikast kasu dialoogi analüüsimisel ja suunamisel. 1 Arvatavasti ei pidanud Ryle silmas just täpselt sellist informaalset loogikat, nagu allpool tutvustame. 2 Informaalsel viisil saab analüüsida nt üht tuntud anekdooti, vt joonis 14.1. Joonis 14.1. Auto numbrimärgiga 000 AAA läheneb T-kujulisele ristmikule vasakpöörde eesmärgiga. Autojuht A ei näe paremale, ta vaatevälja varjab suur pappkarp. Kõrvalistuja B on äsja (ning üle jõu) ostnud märksa kallima auto kui see, mis läheneb paremalt. Toimub dialoog: A (autojuht) dialoogi eeldused: B (ülejõumees) dialoogi eeldused: Ei näe paremale. Näeb paremale.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
