Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosneb 3
Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõikuv meeleolu - Enesekontrolli puudus - Vihapurksed koos agressivsusega, vägivaldsus Piirialast tüüpi ebastabiilne isiksus - Kõik need sümptomid, mis on impulsiivset tüüpi isiksusel - Lisaks ebaselge mina-pilt ja eesmärgid - Äärmuslikud katsed vältida hülgamist - suitsiidiähvardused ja enesevigastamine 22. Histrioonilise isiksuehäire tunnused - Dramatiseerimine, teatraalne olek, käitumine - Labiilne (kõikuv) emotsionaalsus - Kerge mõjutatavus ja sisendatavus, kergesti manipuleeritav - Võrgutav välimus ja käitumine - Püsiv iha olla tähelepanu keskpunktis 23. Kerge vaimse alaarengu diagnoosimise kriteeriumid - IQ vahemikus 50-69 - Keele ja kõne hilisem areng - Orgaaniline etioloogia (ajukahjustus) on diagnoositud vähestel
Schuberti-eelsed kõrgetasemelised soololaulud olid Beethovenil: 1816.a.kirjutas ta tsükli "An die Ferne Geliebte" ("Kaugele armastatule" meditsiiniüliõpilase A. Jetteles´ sõnadele). Romantilise lied´i suurmeistriks oli Franz Schubert (austria), kelle soololauludes peegeldus poeetiline ajastuvaim. Schubert lõi enamus oma soololaule 1840.aastail. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga". Tsüklid on loodud luuletaja Mülleri tekstidele, kelles Schubert avastas tõelise sugulashinge
täiuslikuks. SPENCER 1820 - 1903 Spencer, kes oli mõjutatud Schillerist, peab mängutungi energia ülejäägiks, mida bioloogiliseks alalhoiuks enam pole tarvis. Mängule on omane võidu saavutamine ning kaasvõitleja üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Inimese aktiivsuse arendamine on kaasasündinud. Lapse mäng on täiskasvanutetegevuse dramatiseerimine. Mäng on käitumine, sest lapsed käituvad mängides nii nagu nad on näinud täiskasvanuid tegutsemas. Laps areneb läbi mängu (kui tüdrukud mängivad nukkudega õpivad nad laste eest hoolitsema, kui poisid mängivad.Spencer esitas oma raamatus The Principles of Psychology (,,Psühholoogia põhitõed", 1878, viimane väljaanne 1898) mängu vähem entusiastliku käsitlusviisi. Tema arvates toimub mäng ,,kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu"
meid mõlemaid kindlustanud. Siis abiellus ta teisega... Tänapäevani armastan teda ikka veel." 1817.a. kevadel tutvub Scubert, üliõpilase von Schoberiga, kes võtab ta enese juurde elama ja seega vabastab ta koolitöö orjusest. 6 Laulutsüklid · Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga". · Esimese laulutsükli klassikalises muusikas lõi Beethoven 6 laulu ("Kaugele
nende vastu alati peenekombeline ja armuline, eriti kui nad olid ilusad. Ta pani end ümbritsevad inimesed naerma oma lõikava huumoriga ja jäljendamistalendiga. Ja ta oli väga ustav nendele oma kamraadidele, kes olid toonud ohvreid, toetades teda varajasest ajast peale. Hitler vihkas juute hingepõhjast. Ta jutustab "Mein Kampf'is" oma loo, kuidas temast sai antisemiit pärast üht kokkupõrget kaftanisse riietatud mustalokilise vennikesega Viini tänavatel. See oli asja ilmne dramatiseerimine. Oma Linzi päevil luges Hitler juba pangermaani ja antisemiitlikke ajalehti ja oli juba siis Austria antisemiitide ja pangermanismi juhi Georg von Schörneri austaja. Kuid pole kahtlustiki, et mis vaateid tal juutide kohta ka juba poleks olnud, süvenesid need Viinis elades märgatavalt. Alates oma palkamisest Reichswehr'i agendiks kuni oma poliitilise testamendi kirja panemiseni 29. aprillil 1945 jäi Hitleri mõttemaailma keskpunktiks juutide hävitamine
Mõned Schubert instrumentaalteosed on üles ehitatud tema enda laulude teemadel ja kasvavad otseselt välja tema vokaalloomingust: klaverikvintett "Forell" (4 osa) , keelpillide kvartett "Surm ja tütarlaps" (2 osa) , klaverifantaasia "Rändur" , variatsioonid flöödile ja klaverile "Närbunud lilled" jm. Schuberti laulutsüklid 1. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "soolo-ooperiga". 2. Esimese laulutsükli klassikalises muusikas lõi Beethoven 6 laulu ("Kaugele armastatule",
klaveritrio B-duur ja palju teisi. 1828. a. Schubert projekteeris rida uusi suuri töid. Teda tiivustas mõte, et tema elus saabub lõpuks pöördepunkt, et tee suure kuulajaskonna juurde on nüüd lahti tema ees. Sel hetkel tabab teda surm. Schubert suri tüüfusesse 19. nov.1828. a. Schuberti laulutsüklid 1. Schuberti suured tsüklid "Kaunis möldrineiu" ja "Talvine teekond" moodustavad tema laululoomingus tippsaavutuse. Laulu dramatiseerimine astub siin uude, kõrgemasse etappi. Laulud on väga mitmekesised ja iga laul kujutab endast terviklikku, täiesti individuaalset kunstiteost. Paljusid neist kantakse sageli ette kontserdisaalides ja nad on võitnud laialdase populaarsuse. Kuid kõik laulud on sisult omavahel seotud ja tsüklit tervikuna võib võrrelda omapärase lüürilise "sooloooperiga". 2. Esimese laulutsükli klassikalises muusikas lõi Beethoven 6 laulu ("Kaugele armastatule", 1816), kuid
Spencer põhjendab mängutngi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist, mida bioloogilise liigi alalhoiuks enam ei vajata. Kõikidele mängudele on tema arvates omane võidu saavutamise ning kaasvõitlejast üleolemise püüe. Ta leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. Spencer toob näite tüdrukutest, kes hoolitsevad oma nukkude eest, joovad teed jne. See on Spencri arvates täiskasvanute tegevuse dramatiseerimine. Poiste mängudes, nt üksteise tagaajamises, vangi võtmises või kaklustes toimub laste röövellike instinktide rahuldamine. Tema arvates toimub mäng kohese rahulduse saamiseks, silmas pidamata varjatud või edasist kasu. Seda käsitlusviisi nim „liigse energia“ teooriaks. Granville Stanley Hall (1844 –1924): oli Ameerika Ühendriikide psühholoog ja kasvatusteadlane. Ta tegeles peamiselt lapseea arengu ja evolutsiooniteooriaga
(Clinical Reference Systems 24.04.2007). Histriooniline isiksus Histriooniline inimene näeb ennast võluva ja muljetavaldavana, teised inimesed on võrgutatavad ning imetlevad teda. Inimene leiab, et ta on imetlusväärne ning õnne saavutamiseks vajab ta teiste tähelepanu. Ta on dramaatiline - võrgutab, vihastab, nutab. Teda iseloomustavad ka suitsiidikatsed. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007). Ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanuvajadus. Dramatiseerimine, teatraalsus. Kergesti mõjutatav olukordade ja teiste inimeste poolt. Egotsentrik, hellitab ennast, teiste vastu hoolimatu. Histrioonilisel inimesel on püsiv iha erutavate sündmuste, tunnustuse ja tegevuste järele, kus oleks võimalik olla tähelepanu keskpunktis. Ta muretseb ka liigselt kehalise veetluse pärast, on sobimatult võrgutava välimuse või käitumisega. (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007).
Eesti näitekirjanduse tollasel taustal tõi Tammlaanele teatud uudsust värske miljöö, pingelisema tegevuse ja hoogsa lühilauselise dialoogi poolest. 3) Artur Adson (1889-1977) alustas samuti 1920ndatel ekspressionistlike näidentidega, kuid 1930ndatel kirjutas ta ajaloolisi ja eepilisi teoseid eesti ajaloost (,,Toomapäev"; ,,Lauluisa ja Kirjaneitsi"). Sama stiili järgisid palju teised (Visnapuu, Kallas). 23. Teater ja omadraama 1930. aastail. Proosa dramatiseerimine. 1930ndatel süveneti nii kirjanduses kui teatris rahvuslikkuse probleemidesse. Märksõna omakultuur väärtustas eesti kultuuri eripära võrdluses teiste rahvaste kultuurigega. Teatris oli päevakorras saksa ja vene mõjudest vabanemine. Arutleti eesti rahvusliku tüübi, eesti vaimu erijoonte ja näitleja väljendusvahendite seose üle. Leiti, et näitleja mäng peab olema kooskõlas rahvusliku karakteriga ning eesti teater eristuma teiste maade teatritest
+ Karl August Hindrey + Evald Tammlaan tema loomingutee jääb lühikeseks, tegi koostööd lavastaja Priit Põldroosiga, kes tegutses Töölisteatris, mis säilitas sotsiaalkriitiku hoiaku. Tammlaan läks kaasa Nõuk võimuga, aga suri sks vangilaagris. Kõige tuntum näidend "Raudne kodu" + Andres Särev dramatiseeringud: Mahtra sõda, Mäeküla piimamees, Kõrboja peremees, versioon Tõest ja õigusest, Mälgu rannaproosast jne. Draamakirjanduse lünga täidab suuresti proosa dramatiseerimine. Särev on selles mõttes juhtrollis, et ta töötab ühe klassikalise variandi välja, kuidas dramatiseerimine võiks käia. Hugo Raudsepp (1883-1952) + komöödiatraditsioon + Raudsepa tee kirjandusse on pikk ja veniv Hindrey mängis elumeest ja käis Aafrikas jne. Alustab ajakirjaniku ja eelkõige följetonistina ja kasutab pseudonüümi Milli Mallikas. + ebamäärasust ja amorfsust annab seletada nende huvisuundade kaudu, mis tal 1920ndateks välja kujuneb
annaabi.ee 
