Kultuurilood I Kontrolltöö Marie Udam Nagu elulugu ise, nii on ka eluloo tekst oma ajastuga sarnane. Keskaja õilsasse rüütlikultuuri sobis epopöalaadne ülistav lugulaul. Truväär Jeani kirja pandud kangelaslaul Guillaume le Maréchalist annab edasi ajastule iseloomulikku. Vormilt on lugu maailma parimast rüütlist romaan. Elulugu kui romaan on tüüpiline nähtus pea igal ajastul. Tänapäeval ilmuvad elulood lausa romaanisarjadena, kuid populaarseks on saanud ka meie kiiresse elutemposse sobivad bestsellerilaadsed biograafiad. Eluloo kirja panemiseks on mitmeid eesmärke. 13. sajandil jäädvustas Guillaume le Maréchali
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt. See aga ohustas Euroopa katoliku kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavst Gregorius Suur I (540- 604) /paavstiks valiti 590.a/ alustas Lääne-Euroopas liturgia (ehk ...
3.neuma + 10 joont 4.neuma + 4 joont + joonevahed (Guido, Arezzo, 11.saj) kõige lähedasem praegusele · tema mõtles välja noodisilpnimetused ut,re,mi,fa... 5.kvadraatneuma kandilised noodipead 12.saj 6.Marco Kölmist (lõi rütmi süsteemi) 13.saj Keskaja ilmalik muusika · goljaarid teenistuseta vaimulikud, üliõpilased · rüütlilaulukud õukondlik luule: trubaduur (Pr) truväär (Pr) minnesinger(Saks.) · minnesinger lembelaulik · olulised pillid: lauto(keelpill), tsitol, rebekk, fiidel, rataslüüra, portatiiv(orel)
reekviem- katolik leinamissa estampii- keskaegne tants ja muusikazanr ordinaarium- missa muutumatu tekstiline osa kitaroodia- hingestatud soololaul mida saadab kitario-keelpill auloodia- soololaul kanti ette aulose-puhkpilli saatel aoidid- kutselised luljad kes kandsid lüüra saatel ette eepilisi laule rapsoodid- rändlaulik kes kes ei olnud ise laulude looja vaid kandis ette valmis homofoonia- ühe juhitava meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas polüfoonia- mitme iseseisva meloodia kõlamine muusikas lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku ki...
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt. Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel...
Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ehk muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Minu arvates on muidu rüütlikultuur osa meie ajajärgust mis on paratamatu ning selline asi mis pidi lihtsalt olemas olema muusikas ja kultuuris.
org/wiki/Guillaume_le_Maréchal - 1185 palverännak Kuidas Guillaume le Maréchali mäletati? - Kuninga järelehüüd Philippe Auguste'ilt Gatinais'is - Hauamonument - Verbaalne monument (mõeldud kuulamiseks, elukutselise ettelugeja poolt, avalikul sündmusel) - Geneetiline järjepidevus: mis sai Guillaume'i lastest? Mis on ,,ajasõlm"? · pöördepunkt · läbilõige Enguerrand de Coudy VII (1340-1397) http://en.wikipedia.org/wiki/De_Coucy Truväär laulude koostaja, luuletaja, Chanson de geste laul tegudest, lugulaul mäletamist väärt inimesest Panegüürika La longue durée pikk, kestvus, ajaühik Mälu ja mäletamine ,,Jean d'Early mälestused ongi Guillaume le Marechali mälestused. Jean oli nende mälestuste volitatud esindaja; ta esindab neid ka pärast surma ning poleerib need läikima, nii nagu ta kunagi poeeris oma peremehe relvi." (40) · Mis tähendab ,,rikas mälu"?
teenistustel (missa ordinaarium). · Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid, müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. Kuulsaim on prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid. · Rüütlilaul ainuke keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest on tänaseks hea ülevaade. Teemadeks vaprus ja armastus. Tuntuim truväär Richard Lõvisüda. · Organum gregoriuse laulu meloodiale lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält. Organumi õitseng 12.-13. sajandil. · Motett Mitmehäälne kirikumuusika vorm, kus alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust, mille kohale lisandusid uute tekstidega uued hääled. Noodikirja teke: · 8.-9. sajandil, kui kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna
Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi. Pillidel mängiti laulumeloodia kaunistatud variante, aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge. Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Rüütliluule tähtsamad zanrid: Kantsoon (pr. chanson)- kõige kõrgem zanr, enamasti armastuslaul; Sirventees (sirventes)- teenistuslaul, laul poliitilisel või ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul; Tentsoon (tenso, partimen, jeu-parti)- vaidluslaul, tavaliselt kahe reaalse või kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema;
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi lau...
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
Keskaja kirjandus · Kirik · Rüütlid · Ristisõjad · Rändlaulikud · Paavst · Linnused Vanem keskaja kirjandus Varakeskaeg 5-10 saj. Kultuurkeeleks oli ladina keel. Säilinud väga vähesed tekstid. Rahvakeelne kirjandus hakkas tekkima sedakaudu, kuidas Rooma riigi terriooriumile tunginud, või selle ääremail elanud rahvad ristiusustatti. Keldi eepika 5 saj. Võeti Iirimaal rahumeelselt vastu ristiusk, aga valdav osa nende pärimusest kristuseelne müütlinine pärimus. Filid Ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad, jutustasid oma sugukondade pärimusi. Bardid Lõid mütoloogilisel ainestikul ülistuslaule Tänapäeva on jõudnud 18.saj sotlane James Macpherson ,,Ossiani laulud"' ,,Vanem Edda" 11-12 saj, põhjamaade pärimused. Kirjutatud vana islandi keeles. Iga laul on omaette tervik. Erinevate autorite poolt kirjutatud. Lühike, napp ja tihe stiil, iseloomulik on nimede suur hulk. Kasutatakse palju epiteete. Kenni...
Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - "Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta." Võrreldes rahvalauluga olid rüütlilaulud palju kunstilisemad. Levides rahva seas said nad hiljem rahvalauludeks. Guillaume de Machaut (1300 1377) - keskaja väljapaistvaim helilooja, nn. viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rändkunstnikke ei peetud kellekski, nad olid lindpriid, neid võis tappa ilma karistamata. Nende hulgas oli sageli madala moraalse tasemega inimesi, näit. ärakaranud munki
Kirjutasid peamiselt kirjanikud, kuid ka tavakodanikud. Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle inimliku rumaluse, ahnuse ja silmakirjalikkuse üle naerdakse. · Allegooria mõistukõne, õpetlikud lood elust enesest, mis antakse edasi lihtsas vormis. 13. P. truväär, trubaduur, zonglöör. S. minnesinger, spliimann H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased.
ILMALIK MUUSIKA KESKAJAL 11-14.saj on rüütlipoeesia Euroopas üldiseks nähtuseks 12.sajandiks oli välja kujunenud kõrgetasemeline rüütlilaulukunst.. Rüütlilaulikute seas on isegi kuningaid (Inglise kuningas Richard Lõvisüda 1157-1199) Esimesed rüütlilaulikud - trubaduurid Lõuna-Prantsusmaalt. Trubaduurilaulud tekkisid peale suuri sõdu, rahunemisajal (Püha Saksa Rooma Riigi asutamine 962 Otto II ) Rüütlilaulude seas on tantsulaule, kangelaslaule, kaebelaue, kõige enam armastuslaule (romantilisuse laine läbib Euroopat, naiselik mõtlemine kerkib esile, naised nõuavad oma õigusi – tekivad nunnakloostrid) Truväärid on rüütlilaulikud Põhja-Prantsusmaalt (ei erinenud eelmistest oma laulude poolest). Saksamaal tegutsesid rüütlilaulikud - minnesingerid, nende poolt loodut nim. minnesang Rüütlilaulud on säilinud kvadraatkirjas, rütm on küsitav. Rüütliluulet kanti alati ette lauldes - “Värss ilma muusikata on kui veski ilma veeta.” Võrreldes rahva...
Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi peaaegu kõigest. Rüütlilaulude peamiseks teemaks oli aga: Armastus Kangelased Neitsi Maarja teema Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la Halle Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Mina pean rüütellikkuseks seda, kui mees julgeb vastutada oma tegude eest ja julgeb tunnistada kes ta on
goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. Keskaegsed instrumendid Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill
13 saj II poolel algas truvääride ja minnesingerite luule linnastumine. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Bernart de Ventadorn 12 saj trubaduur, teenis Akvitaania Eleanori õukonnas, pühendas oma laulud enamikus kõrgele armastuskunstile, säilinud 19 viisi. Adam de la Halle truväär, 13 saj, Arrasi kuulsaim laulik, erandina lõi ka mitmehäälseid laule, temalt tuntakse kaht laulumängu, kuulsaim neist "Robini ja Marioni mäng". Walther von der Vogelweide minnesinger, säilinud suur hulk tekste, aga ainult üks viis "Palestiina laul", tegutses keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses. 2 Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik
6. Ars nova zanrid motett, ilmalik seltskonnalaul Ars Nova motetid keerulised, matemaatiliselt korrastatud. Poliitiliste sündmuste jaoks. Ilmalik seltskonnalaul kompositsioon keeruline, põhinesid prantsuskeelsel luulel, sageli oli teksti autor ka muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul
Keskaeg Keskaeg algas 476.aastal, kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Keskaeg oli periood, mis jäi vana ja uue aja vahele. 5.-15.sajand Ristiusk- kõiki ristiusulisi ühendas katoliku kirik. (Katoliku kirik-üleüldine) Vaimulikud ja kloostriinimesed olid ainsad haritud. Haridus oli privileeg. Usuti hauatagusesse ellu. (Taevariiki ja põrgut) Kolm seisust oli ühiskonnas: 1)Vaimulikud 2)Aadlikud 3)Lihtrahvas Elu jagunes heaks ja kurjaks- nende vahel toimus võitlus. Saatan oli endine ingel Lucifer, kelle jumal minema kihutas pattude pärast. Puhastustuli- purgatoorium Pärispatt- Aadama ja Eeva patt. Kõik kehalised, ihulised naudingud ja vajadused olid tagaplaanil (puhtus oli tabu ja keelatud) Alavääristati tunded. Piibel- kreeka keeles biblia- raamatud Vana (jumala sõnum- saabuv jumalariik, Iisraeli rahva ajalugu) ja Uus (Jeesuse elu j...
Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head muusikalist haridust. Esitasid teiste loomingut, kuid täiendasid neid. Mängisid suurt rolli rüütlilaulude kujunemisel ja levikul. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn 2) Põhja-Prantsusmaal truväär / Adam de la Halle, Richar I Lõvisüda 3)Saksamaal minnesinger / Walter von der Vogelweide Rüütlimuusika oli enamasti armuavalduseks rüütli südamedaamile. Laulude teema oli seega armastus ning ka kangelaslikkus. 5. Keskaegsed instrumendid Üks pillidega seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. Ja 14. Saj käsikirjadest tuntud estampii. Kirikuorel algselt õukonnamuusika pill, positio(väikesed) ja portatiiv(ühe käega mängitav)
luuletajad olid ühtaegu ka laulikud Rändlaulikud Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid, menestrelid . Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ,,Lõokese laul (1 ja teine variant)'' 13. saj. truväär - Adam de la Halle ,,Robini ja Marioni mäng'' Minnesinger - Walther von der Vogelweide Minnesinger- Heinrich von Meissen (hüüdnimega Frauenlob (daamied ülistaja) Itaalias vaimuliku laulu nim. Lauda (hispaanias contiga) kuulsaim lauda Püha Assisi Franciscuse ,,Päikeselaul'' Hispaaniast pärit suurim laulukogu ,,Contigas de Santa Maria'' (,,Püha Maarja laulud'') Alba- koidulaul Serena - õhtulaul Pillid ja pillimuusika 13
saj. lõpul ·Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust ·Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: ·armastus ·kangelased ·Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: ·12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn ·13. saj. truväär - Adam de la Halle ·Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: ·trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal ·truväärid - Põhja-Prantsusmaal ·minnesingerid - Saksamaal
südamedaamiga. Lauldi serenaade, mis on kirja pandud. Rüütel laulis oma kangelastegudest, tunnetest. Rüütlilaulik – sai olla ainult see mees, kes oli sünnist rüütliseisus. Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise seda teha ei suutnud. Rändmuusikutel võimalus õukonnas tööd saada, rüütel võis palgata. Rüütlilauliku nimetus: Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur Põhja-Prantsusmaal – truväär Saksamaal - minnesinger Lauludele ei pandud kirja autoreid. Rüütlid ei pannud ise oma laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. Keskaja tähtsamad pillid: Rebekk Rataslüüra Lauto Harf Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi
3) vehklemine 4) oda ja vibu käsitsemine 5) maadlemine 6) kabemäng 7) luuletamine (galantsete värsside sepitsemine ning ettekandmine oma südamedaamile) linnakirjandus (alates 13. sajandist) linnalüürika linnaeepika (lühivormid, narrikirjandus, romaanid draama (kiriklikud draamad, õpetlikud ja moraliseerivad lood, koomilised näidendid Suurim keskaja linnalüürik Francois Villon Kuulsaim truväär Chrétien de Troyes Surmatants (Bernt Notke) 1633 RENESSANSS (14-16saj) Renessanss märgib hiliskeskaega ehk uusaja algust klassikalisele keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest huvitunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas kunstivoolu ehk -suunda, sealhulgas kirjandusvoolu Kirjandusvoolu ajajärgul kirjanike tuginevad teoste idee on sarnane; ühtemoodi saadakse aru sellest, mis on hea ja ilus, stiilis on ühiseid jooni. Renessansi põhijooned:
saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal
iiri printsess Isoldest. Tristan peab tooma Isolde Cornwalli oma kuningast onu Markele naiseks, kuid reisil tärkab noorte vahel armastus. Isolde laseb oma ustaval sõbral ja teenijal Brangänel valmistada keelatud kire lunastuseks surmajooki, kuid viimane vahetab selle armujoogi vastu. Tristani onu ja Isolde abielluvad, kuid noorte tunded teineteise vastu ei kustu. 43. Chretien'i looming ja kuningas Arturi lood. Lancelot jne. Chretien oli nimekaim prantsuse truväär, ning oli ka esimene, kes rüütliromaanis algatas Graali teema. 5 suurt värssromaani:"Lancelot", ,,Ivain", ,,Graali lugu" jne. ,,kuningas Arturi lood"- Artur on võimas Euroopa valitseja, kelle õukond on rändrüütlite ideaalne vennaskond. Täiuslik rüütel peab olema olnud Arturi õukonnas ja istunud ümmarguse laua taga, mis näitas vendlust ja võrdsust. 44. William Langland, tema teose iseloomustus ja mida tähendab ditaktilist laadi luule.
) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud "LA MESSE DE NOSTRE DAME" Machaut' kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14
· Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal
spiinmanideks (mängumehed), Hispaanias shuglariteks, Venemaal skomorohhideks ja Inglismaal bardideks. Rändmuusikute looming inuustas ka rüütlite fantaasiat. Õitseajaks 12. 13. saj. Rüütlilaulikud tegelesid õukondade juures luuletamise ja laulmisega. Rüütlilaulikute hulgas oli nii lihtrahva, kui ka kõrgema seisuse esindajad. Rüütlilaulikuid nimetati erinevalt: 1. Lõuna Prantsusmaal trubaduur 2. Põhja prantsusmaal truväär 3. Saksamaal minnesinger Rüütlilaulu peamised liigid on armastuslaulud ja kangelaslaulud. Pillid: 1. Lauto 2. harf 3. salteerium ( kandle taoline) 4. fiidel (viiuli eelkäija) Renessanss Renessanss jaguneb kolmeks perioodiks: 1. vararenesanss (14.saj) 2. kõrgrenessanss (15.saj) 3. hilisrenessanss (16.saj) Renessanss tekkis 14.-ndal sajandil Firenze linnas Itaalias, ja kandus sealt õige pea teistesse
) taktimõõdu kõrval ka kaheosalist. See uuendus tegi teoste rütmika vägagi keerukaks, tihti kasutati vahelduvat taktimõõtu ja polümeetriat (ehk mitmikmeetrum) - mitme erineva meetrumi kasutamine heliteose eri häältes. Kasutusele võeti isorütmika - meloodiat ja teksti mittearvestav rütmijärgnevuste kordumine (peamiselt motettide tugihääles tenoris) 7. Guillaume de Machaut (u.1300-1377) ars nova tuntum helilooja, esimene autori poolt kirjutatud missa, viimane truväär. Tema loomingut tuntakse ars novast kõige enam - säilinud on 23 peamiselt ilmalikku motetti, muusikaajaloo esimene tervikteosena loodud missa autor. Tuntud ka luuletajana, lõi oma laulude tekstid ise. Teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Teda on püütud muusikaloos näidata suure uuendajana, kuid tegelikult alustas ta küllaltki küpses eas, 1324, mil stiili põhialused olid juba välja kujunenud "LA MESSE DE NOSTRE DAME" Machaut' kuulsaim teos, ühtlasi tähtsaim teos kogu 14
1. PIIBLI ÜLESEHITUS, TÕLKIMINE Biblia tähendab kreeka keeles raamatuid. Biblia tuleb foiniiklase linnast Biblos, kus toodeti papüürust. Piibel koosneb kuuekümne kuuest raamatust. Vanas Testamendis on 39 raamatut, kirjapanek kestis 1000a. (1200eKr- 165eKr) Algab maailma loomisega. 1-5 raamat – Moosese raamatud „Seadused”. 6-14 raamat – Ajaloolised. 15+ - poeesia (salmid, õpetussõnad, Iiob) Prohvetite(ettekuulutajad) raamatud Uues Testamendis 27 raamatut. Kirjapanek peale 2.saj. Kõneleb Kristuse elust. Evangeeliumid – ettekuulutused(Matteuse, Markuse, Luukase, Johannese) Apostlite teod (usukuulutajad) Kirjad Roomlastele, korintlastele, 15 raamatut (Peetruse, Johannese, Juuda kirjad) Johannese ilmutus Piiblil on umbes nelikümmend erinevat autorit.. Kaanon tähendab kreeka keeles mõõdupuud, selle järgi valiti Piiblisse lood välja. Testament tähendas tol ajal lepingut. Peatükkideks jagati Piibel alles 13. sajandil, salmidek...
silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de Dia Teemad: Armastus Alkohol Sõjad Vaimulikud ( Neitsi Maarja) Pilalaulud, pilkelaulud Käidi südamedaami akna taga laule laulmas. Keskaja tähtsaimad instrumendid
õukondlik luule. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la HalleMinnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid: truväär Richard I Lõvisüda. Pillid ja pillimuusika Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist.
esitasid oma laule ise. Rüütli laulikuid nim. trubaduurideks (lõuna
aastal keelustati liturgilise draama esitamine kiriku teenistuse raames, keegi ei keelanud seda esitada aga väljaspool kirikuteenistust. Teater sai jälle vaba arenguruumi trepi peal mingeid piiranguid ei olnud, seal saigi liturgiline draama rohelise tule algas tormiline areng. Kogu materjal oli autorite käsutuses. Kui palju tegelasi, siis vaimulikest jõududest ei piisa, ilmalikud jõud+kõik võisid osaleda. Jean Bode (1165-1210) arvatavasti professionaalne truväär, umbes 1200. aasta paiku kirjutas ,,Püha Nikolause mängu". See polnud veel miraakel, sisaldas küll ime, aga selles puudub Neitsi- Maarja sekkumine. Püha Nikolaus elas 4. sajandil, oli imetegija, seotud karnevali naerunäoga. Tema päev on detsembris ning temaga algab jõulukarneval. Kuna üliõpilased pidasid teda oma eestkostjaks, siis see oli nende pidupäev ning ülikooli hierarhia pöörati peapeale. Teda peeti varguse eest kaitsjaks. Samas pidasid tema oma eestkostjaks ka vargad
Neid nimetati erinevates maades erinevalt - huglaarid, spielmannid, zonglöörid. Rüütlimuusika tekkis aga 12.-ndal sajandil. See esindas peene ja ilusa elu kultust. Rüütlimuusika oli peamiselt õukonnamuusika. Teadaolevalt tekkis rüütliluule õukonnas Lõuna- Prantsusmaal umbes 11. sajandi lõpus. Tuntuim rüütlilaul on Rolandi laul. Nende peamisteks teemadeks oli armastus, Neitsi Maarja ja kangelased. Tuntuimad rüütlilaulikud on trubaduur Bernart de Ventadorn, truväär Adam de la Halle ja minnesinger Walther von der Vogelweide.Guido Arrezzost oli 10.-11.-nda sajandi muusikateoreetik, kes võttis esimesena kasutusele noodinimed, võttes need ühe religioosse sisuga laulust. Pilet nr. 14- Frangi kultuur Küsimused: Frangi riik ja selle areng. Merovingide ja karolingide kunst. Keskaegsed pillid. Frangi riik ilmus ajalooareenile kolmandal sajandil. Rooma allikad mainivad seda hõimu esmakordselt 238. Esimene tugev riik, mis tekkis lagunenud Rooma alale. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
