hästi välja tuli. Muusikal oli väga hea ja hästi organiseeritud, kuigi oleksin soovinud minna vaatama etendust peaosas Hanna-Liina Võsaga, kuid ka peaosa Birgit Õigemeelega polnud täielik ajaraiskamine. Sellest etendusest jäidki kõige paremini meelde laulud, kuna need olid suhteliselt lihtsad, kuid ilusad ja lõbusad. Seda muusikali soovitaksin ma kõigile, kuna isegi kui on nähtud ,,Heliseva muusika" filmiversioon Julie Andrewsiga võin üpris kindlalt öelda, et muusikal on parem kui filmiversioon, kuna tegevus ei veni nõnda ja on huvitav jälgida otse, kuidas muusikal kulgeb. Arvan, et seesuguste aegumatute muusikalide taaslavastamine on väärt tegevus, kuna nendest ei tüdine ära ja see annab võimaluse jälgida muusikali ka nendel, kes varem ei ole seda näinud ning samuti saavad ka näitlejad sellega võimaluse end tõestada.
Jevgeni Onegin filmi ja raamatu võrdlus Kindlasti on inimesi, kelle arvates on Puskini kuulsa meistriteose ,,Jevgeni Onegin" filmiversioon kohutav ja moonutatud, samuti neid, kes peavad filmi väga ilusaks ja romantiliseks. Isiklikult näen eeliseid nii romaanil kui ka filmil, kuid siiski hindan rohkem linateost, hoolimata mõnes mõttes kehvast näitlejate valikust ja erinevustest nende kahe vahel. Suurem osa raamatu esimesest peatükist kirjeldab Onegini kirevat elustiili Peterburis. Seevastu filmis kuvatakse publikule üsna lühike ülevaade kunagise Petrogradi elavast kõrgklassist ja õukonnaelust
nõrk, et isegi iseseisvalt püsti seista. Eva Perón suri 26. juulil 1952. Muusikali peaosades olid: Evelin Võigemast – Evita Vaiko Eplik – Che Guevara Kalle Sepp – Juan Perón „Evita“ anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni Londoni West Endis 1978 ja Broadwayl aasta hiljem. 1996. aastal valmis filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. Tegelikult pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón üldse kunagi kohtusid. Seekordse lavastuse osatäitjad sobisid kõik osadesse väga hästi. Minule oli eriti meeldiv näha Vaiko Eplikut muusikalis mängimas. Sama emotsiooni tekitas ka Evelin Võigemasti nägemine, kes on tuntust kogunud nii näitleja kui ka muusikuna, kuid mitte suure muusikalinäitlejana. Evelin Võigemast on sündinud 22
balletirühm. ,,Evita" helilooja on Andrew Lloyd Webber ja libretist Tim Rice. Lavastajaks on Georg Malvius Rootsist, muusikajuht ja dirigent on Tarmo Leinatamm Eestist, kunstnik Ellen Cairns Sotimaalt, valguskunstnik Palle Palme Rootsist ning koreograaf Igor Barberic Horvaatiast. ,,Evita" anti kõigepealt 1976. aastal välja muusikaalbumina. Plaadi edu viis lavastusteni 1978. aastal Londoni West Endis ning 1979. aastal Broadway'l. 1996. aastal valmis Alan Parker'i poolt lavastatud filmiversioon, mille staarideks olid Madonna Evita ja Antonio Banderas Ché Guevara osas. ,,Evita" tegevus toimub 20. sajandil. ,,Evita" on muusikal Argentiina presidendi Juan Perón'i teise seadusliku abikaasa Eva Perón'i lühikeseks jäänud elust, teest tippu, heategevustööst ning tema surmast, jutustatuna teise tolleaegse poliitikategelase- popikooni Ché Guevara suu läbi. Kuigi pole teada, kas Ché Guevara ja Evita Perón kunagi üldse kohtusid,
Erich Maria Remarque (1898 1970 ) Paul Remark Sündis 22 juuni 1898 Saksamaal ja suri 25 septembril 1970 sveitsis. Kuulus kadunud põlvkonda. Koolipoisina läks esimesse maailmasõtta. Sai mitu korda haavata. Pärast sõda töötas õpetaja ja ajakirjanikuna. 1931 läks elama sveitsi. Võeti ära kodakontsus ja tema teoseid põletati. Elas ka USA-s. 1929 saavutas maailmakuulsuse romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" (samal aastal tõlgiti eesti keelde). 1939 tehti sellest I filmiversioon. ,,Kolm sõpra" ,,Lissaboni öö" ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" ,,Must obelisk" ,,Taeval pole soosikuid" ,,Varjud paradiisis" Näidend ,,Lõpp-peatus" Tsitaadid: ,,Ka allakäigul on oma sihikindlus" ,,Ükski tõusja ei usu, et kukub" ,,Naisi tuleb jumaldada või maha jätta" Francis Scott Key Fitzgerald Suri 1940. 20 sajandi 20 tuntuima hulgas. Nime päris isapoolselt sugulaselt, kes on USA
teatri fenomen). Teledramaturgiat on senisest rohkem telekanalite tellimus suureneb, igasugused sarjad ja iseseisvad näitemängud. Ridamisi sündmusi, mis rõhutavad vajadust draamatekstide kirjutajaid: Tendentse näitekirjandusest: ,,Ristumine peateega" (1998) sajandivahetusel, Jaan Tätte jt Tätte fenomen (1999-2005). Tema esimene näidend saab populaarseks, tehakse film, lavastatakse jne. Tätte kui draamakirjanduse uus lunastaja. 2005.a ,,Meeletu" (filmiversioon 2006). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (Mart Kivastik tegi esimesed avalöögid, paralleelselt Kivirähuga. Alguses kirjutas peaasjalikult proosat, kuid 1990ndate lõpus esimesed draamad. ,,Peeter ja Eerik" lavastati 1997.a. ,,Külmetava kunstniku portree" (2004) algas Kivastiku fenomen. Tegi omakorda sissejuhatuse näidendite sarjale, mis on koondatud 2006 Külmetava kunstniku portreed raamatusse. Kivastik töötles nende näidenditega välja lahenduse, mis sai
jutustada. Saavad kokku nõiduslikuks või müütiliseks. Süzeedlõhkuv lahendus ,,Elli lend" (1999), mis tiirleb püsimotiivide ja kontsentrite ümber. Veel: Andrus Kivirähk, Tõnu Õnnepalu Kauksi Ülle on väga hea jutustaja proosas. Kutsub esile võrukeelse kirjanduse uue tõusu. Võrukeelne romaan ,,Paat" (1998). Pole laiemat tuntust, kuna jääb võru keele tõttu oma kitsamasse sektorisse. Fenomen algas ,,Taarka" (2004, filmiversioon 2008), siis koos Ruitlasega ,,Peko" (2006 (2011)) ja 2015 Obinitsa (+ Ain Mäeots). ,,Kuus tükkü" (2006) näidendite raamat (kuus näitemängu kokku). Neid on raske lugeda, sest need on poolenisti laulumänguks kirjutatud, puudub tekstiline iseseisvus. Seto teemadega seotud taustad. Peeter Sauter (Omaeluloolised alüürid, teatav dokumentaalsus, luuserkirjanduslik hoiak.1990ndatel on tunda piltkirjanduse tausta. ,,Indigo" (1990) mõjus põlvkondliku märgina
annaabi.ee 
