" ("Vanamees ja meri", 1952) [12] Francis Scott Key Fitzgerald (1896-1940) · Ameerika Ühendriikide kirjanik · Üks 20. sajandi tuntumaid kirjanikke · Kirjutas romaane, lühijutte ja novelle · Sõber Hemingwayga · Esimene romaan "Romantiline egoist" lükati tagasi · 1920. ,,Teisel pool paradiisi" o Kirjutas ja nimetas ümber teose ,,Romantiline egoist" o üks esimesi Esimese maailmasõja järgsest Ameerika popkultuurist rääkivaid romaane · ,,Ilus ja neetu" o Inspireeritud New Yorgi hullumeelsest elustiilist o Noore eduka paari allakäik, oodates suure päranduse saabumist · ,,Suur Gatsby" [9] · Tsitaadid o ,,Kolmekümneselt vajame sõpru. Neljakümneselt teame, et nad ei säästa meid rohkem kui seda tegi armastus." (Märkmikud) o ,,Aga eks ole ju nõnda, et enne peab eluga olema kokkupuude ja alles siis saab end elust lahti tõugata." ("Sume on öö", 1934) [13] Viited: 1
osa sissetulekutest. Romaan "Siin pool paradiisi" ilmus 1920. aastal ja tegi Fitzgeraldi üleöö kuulsaks, nädal pärast seda abiellus ta lõpuks ka Zeldaga. Talle hakkas tekkima tõelise kirjaniku reputatsioon, aga tänu tema elunautimisele ja pidevatele pidudele ei suutnud ta kirjandusele keskenduda. Fitzgerald muutus vaikselt alkohoolikuks. Pärast tormilist suve uurisid nad New Yorgis korteri ning kirjutas oma teise romaani "Ilus ja neetu". Natukene aega pärast seda jäi Zelda rasedaks ja pärast nende esimest Euroopa reisi aastal 1921 sündis neil poeg. Surres oli Fitzgerald veendunud, et ta on ebaõnnestunud kõiges, mida ta oma elujooksul korda on saatnud, kuid pärast surma sai temast kultuskirjanik. Romaan "Sume on öö" Fitzgeraldi viimane romaan, mille kirjutamine võttis aega üheksa aastat. Tänu alkoholiprobleemile oli tal
· Suri südamerabandusse, maetud on koos Zeldaga. Looming Kirjanduses dzässiajastus ja ''kadunud põlvkonna''esindaja Läbuvad tegelased: kõrgkihti kuuluvad noored(mehed), kel puuduvad ideaalid, illusioonid, keda vaevad igavus ja depressioon ja ainsaks eesmärgiks on neile elu põletamine. Pidutsemine, armuseiklused ja aja surnuks löömine. Võtmeromaanid: · esikteos ''Romantiline egoist'' ehk ''teisel pool paradiisi'' - tuntus ja populaarsuse algus · ''Ilus ja neetu'' (1922) · ''Suur Gatsby'' (1925) -kuulsaim teos - hingetühjus, külbeline hoolimatus -ebaõiglus · ''Sume on öö'' ( 1934) -Hemingway sõnul: ''kummaline on see, et ''Sume on öö'' muuub tagasivaates ikka paremaks ja paremaks'' · kirjutanud on ka luuletusi, novelle, lühijutte, publitsistikat · kirjanduskriitikutele eelkõige seltskonnaromaanide autor, moemees, elunautija ''Hästi kirjutada tähendab hinge kinni hoides vee all ujuda''
esimene tekst kooliajalehes. 1913 läks Printzetoni ülikooli, kus kirjutas esimese romaani ,, Romantiline egoist", mida kiideti aga ei avaldatud. Pettus ja läks sõjaväkke. Armus kohtuniku tütresse Zeldasse, põgenesid New Yorki, et rikkaks ja kuulsaks saada. Ei läinud nii nagu algul sooviti ja Zelda katkestas kihluse. Francis läks koju tagasi ja avaldas romaani teise nimega ,,Teisel pool paradiisi". Siis tuli tuntus ja Zelda abiellus temaga. Kirjutas uue romaani ,,Ilus ja neetu". Sõbrad kutsusid neid ,,Oma generatsiooni printsiks ja printsessiks". 1924 kolisid Prantsusmaale, kus suhtles Hemingwayga. Romaan ,,Sume on öö". Lõpetas peateose ,,Suur Gatsbi". 1932 sai Zelda närvivapustuse, kuna tekkisin probleemid ja Francisil alkoholiprobleemid. 1937 läks Holliywoodi, kus alustas viimast romaani ,,Viimane magnaat", kuid suri paari kuu pärast südamerabandusse. William Faulkner(1897 1962 ) William Guthbert Falkner Keskkool jäi pooleli
meditatsiooniga. 2) grupilunastus - grupiväärtused, seal kus muutub lunastuse vorm. Kogudus, riik. Mida rohkem inimesi keskendub mingisugusele ideele. 3) sisemiste väärtuste keskne lunastus teatud vaimuseisundid, seesmise kirgastuse, puhtuse, valgustuse taotlemine, nirvana. Lunastus keskendub pigem moraalsetele- eetilistele kategooriatele. 4. pühad paigad ja esemed templum eraldatud koht 1077 Canossa sakraalne profaanne. Sakraalne eraldatud, võib olla püha, võib olla ka neetu. Profaanne kõik, mis on igapäevane, normaalolukord. Euhemerism 5. pühad toimingud ehk riitused iga religiooni juurde kuulub tegevuslik osa. Rituaal või riitus.või sisaldada lausungeid, kummardusi, põlvitamisi, ohverdamisi jne. kogu religiooni arhailine ajalugu on läbi teinud ohverdamiste astmed. Ohver jaguneb: väärtuslikukspeetava olendi, taime, aine, eseme annetamine kõrgemal seisvale olemisele- jumalale nt. Jaguneb astmeteks : 1) inimohver. Kallimad ohvrid
jumalad, vaimud, hinged jne). Loomulik on nähtus või objekt, mis on meile aistitav, tajutav või tuletatav kui objektiivne reaalsus. Piir üleloomuliku ja loomuliku vahel on liikuv vastavalt 2 inimtunnetuse arengule. Sakraalne ehk püha on nähtus, olend, paik või ese, milles on üleloomulik vägi, millel on usundiline kaitse ja mida austatakse, kummardatakse ja teenitakse. Rüve ja neetu kuuluvad pühaduse negatiivsele vastandpoolusele ebapuhas, roojane või vandealune, mis on keelatud. Profaanne on tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Nii püha kui ka rüve ja neetu on eraldatud profaansest tabudega. Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga. Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks.
üksolek mulla ja tõega, milles peab sobima võluga võikus lihtsalt kui lihase õega. Kirjas on öeldud, et armastus käitub sageli veidralt kui varas: siseneb vargsi ja võitjana läitub südames andumisaras. Võrdsetes annustes õndsust ja valu küpseb ta mürgiseis tarjus. Kes neist on maitsnud, see nõrkevijalu käib oma suuruse varjus. Mustade merede metsikuil rannul maastik on ohtlik ja teetu; sääl oma pühima unelma kannul hulgun kui jumalast neetu. Ah, et ma laulan ja keegi ei kuule mu hõõguvaid helitiraade. Nad lendavad tagasi väsinud suule, nõutuse nukrusest saadet. Kasutult kaovad kui unenäopaines parimad päevad ja püüded. Pilvini paisuvas jäikuselaines lämbuvad uppuja hüüded. Ag, et ma pihin ja kellegi juures ei ole mu avalust vaja. Hüljatult ebalen sünguses suures vaikima manatud ajas. Meeletud tähed mu ulmaderiigist purskuvad-kustuvad aeva. Ah, miks küll ilusaim laulude liigist
süljeerituse, mida nad üle terve keha laiali määrivad. Mõistatused siilist 1. Hall kera, okkaid täis? (Viru-Jaagupi, 1936). 2. Üks saks ja sada nõela? (Pärnu- Jaagupi, 1896). 3. Põrsas, põnjas, ise üsna nõelas, metsas lepapuu tüika pääl? (Paistu, 1888). 4. Madala jalgega, terava sulgega, kui laulab, teeb pott-pott? (Haljala, 1936). 5. Madala jalga, terava karva, saba ei ole, nokka neetu, ise laulab popp-popppopp? (Vaivara, 1936) Ülal näited väljaandest "Eesti mõistatused" 6. Juba 1732. aastal ilmus Anton Thor Helle keelekäsiraamatus mõistatus Nina nirsis, karvad kärsis? Seda mõistatust on trükitud õige mitmes raamatus ja tuntud on ta ka rahva seas, näiteks edasiarendatuna: Nina kirsis, karvad kärsis, jalad all kui murakalehed? 7. Mis saab olla hirmsam,kui elevant portselanipoes? Vastus: siil kondoomitehases! 8
Ta on poja õudus ema ees. Ta on ema armastus poja vastu. Ta on maa vaimustus ja taeva julmus. Tema palge ees inimene kangestub. Tema ei küsi ega vasta. Ta on Loome elu. Ta on erinevuse toime. Ta on inimese armastus. Ta on inimese kõne. Ta on inimese näivus ja vari. Ta on petlik tõelisus. Seepeale surnud ulgusid ja märatsesid, sest nad polnud rahul. Sermo IV Surnud, kes täitsid nurisedes ruumi, sõnasid: Räägi meile, neetu, jumalatest ja kuraditest. Jumal- Päike on ülim headus, Kurat tema vastand, niisiis on teil kaks jumalat. Kuid on olemas palju kõrgeid hüvesid ja palju raskeid pahesid, ning seepärast on ka kaks Jumal- kuradit- üks neist on põlev ja teine kasvav. Põlev on leegikujuline Eros. Ta valgustab, samal ajal ta hävitab. Kasvav on Elu puu; ta haljendab, kusjuures kasvades ta kogub endasse elusainet. Eros leegitseb ja sureb seetõttu, aga Elu puu kasvab aeglaselt ja lakkamatult kogu mõõtmatu
Ja kui inimene leiutab selle igavese ja paratamatu tõe, siis on kurat eo ipso lunastatud, sest tema on ju ürgvale ise -- maailma lunastusest sündinud vale. Siit aga järgneb raudse loogikaga, et inimene ei tohi milgi tingimusel valetada, olgugi tõerääkimine mõnikord ei tea kui raske ja valus. Inimene peab ikka ja alati kasvatama tõde, tõde ja veel kord tõde, et võiks viimaks ometi sündida see paratamatu ürgtõde, mis lunastab kuradi, selle ainukese neetu maailmas. Aga vähe on neid, kes seda mõistavad, peale minu ei kedagi. Hiljuti ei mõistnud ka minagi seda, sest muidu poleks ma oma isale valetanud. Ja kas aimate nüüd, mis on need kalmud kui niisugused siin üksteise kõrval? Ei aima? Need on valevirnad, üks virn teise kõrval, sest ei puhka siin kalmistul ainustki, kes poleks ise valetanud kellegi surisängil ja kellele poleks valetatud sealsamas. Igal pool ainult vale, vale ja vale. Hirmus! Aga veel hirmsam tuleb
annaabi.ee 
