seedeelundkonna vilets seisukord. kasutamisel Rollisuhted Elab üksinda Lapsi ei ole Seksuaalsus ja reproduktiivsus rasestumine ei ole õnnestunud regulaarse seksuaalelu Viljatus korral pärast aastat Toimetulek ja pingetaluvus Väärtused ja veendumused 2. ÕENDUSPLAAN (eesmärgid ja õendussekkumised kirjandusallikatele tuginedes ja viidates) Tabel 2. Õendusplaan Õendusdiagnoos Eesmärk Õendussekkumised Kuupäev ja hinnang Tegelik õendusdiagnoos: Vanadusnõtruse sündroom Patsient tunneb end Räägi patsiendiga kõva ja selge Tasakaal jätkuvalt halb. Töötab 00257 turvaliselt,saab hakkama häälega. koos füsioterapeudiga.
Tartu Ülikooli Pärnu kolledz AÜTH1 Kristin Jakobson Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Essee Juhendaja: Dr Heli Tooman Pärnu 2010 Sissejuhatus Selle seminaritöö teemaks on Teeninduskeel kui organisatsiooni teeninduskultuuri kandja. Eesmärgiks selles seminaritöös on tuginedes loengumaterjalidele ja kirjandusallikatele, tuua välja olulisemad hea teeninduse tunnused ning tüüpilisemad vead. Analüüsida minu enda organisatsiooni teeninduskeelt ning anda kriitiline hinnang kasutatavale teeninduskeelele. 1. Olulisemad hea teeninduskeele tunnused Absoluutselt igas ettevõttes on teenindajad ja on ka kliendid. Klientide ja klienditeenindajate vahel toimub suhtlus. Olgu see siis kas suuline, kirjalik vms. Sellist suhtlemist saabki nimetada teeninduskeeleks. Samuti loetakse teeninduskeeleks ka
Akadeemilise kirjutise tüübid Diana Toomla Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Peamised tunnused on täpsus, teksti tihedus, selgitav põhilaad, vastavus alusteksti väitevõrgustikule, korrektne tsiteerimine ja viitamine, hea lausestus, korrektne keel (Teksti ja kõneõpetus, 2003). Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, 2006). Essee
· Uurimuslik töö on praktiline töö, mis koostatakse mitmele allikale tuginedes ja see on valdavalt analüüsiva iseloomuga ning see peab andma teemast teoreetilise ülevaate. Tähtsad on autori järeldused, tõlgendused ja üldistused ning töö tulemuse kirjeldused. Uurimusliku töö üheks oluliseks jooneks on originaalsus - see peab sisaldama midagi uut. Ning materjali kogumisel kasutatakse lisaks kirjandusallikatele otseseid allikaid - küsitluste läbiviimist, intervjuusid, faktimaterjali kogumist vmt., · Referatiivne töö on teoreetiline töö, mis on teatud probleemi või teema kokkuvõtlik teaduslik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse olemasolevatele kirjandusallikatele (reeglina üks konkreetne allikas). Põhieesmärgiks on teemast ülevaate andmine. Korralik referatiivne töö annab ülevaate probleemi olemusest kirjanduse allikate
Referatiivne töö olulisel kohal on töö autori järeldusteni. Mõlemad on on teatud probleemi või järeldused, tõlgendused ja suunatud ühele probleemile teema kokkuvõtlik teaduslik üldistused. See on teadustöö, ning eesmärgiks on leida ülevaade, mille koostamisel mille üheks oluliseks jooneks sellele vastus. Mõlema töö tuginetakse olemasolevatele on originaalsus, eesmärk on erinevate kirjandusallikatele. Töös põhiülesandeks on uudse materjalide uurimise tutvustatakse reeglina üht informatsiooni pakkumine: tulemusel jõuda omapoolsete konkreetset allikat. teatava probleemi lahendus järeldusteni. Mõlema või nähtuse kirjeldus, mis kirjutamine on aega ja lisab uusi tahke ja teadmisi kannatust nõudev tegevus. juba teadaolevale. Uurimuslik töö on põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. Selle koostamisel tuginetakse
AUTORIDEKLARATSIOON (paigutada tiitellehe pöördele) Autorideklaratsioon Kinnitan, et olen oma uurimistöö koostanud iseseisvalt ning seda ei ole keegi varem kaitsmisele esitanud. Oma uurimuses kasutatud teiste autorite töödele, olulistele seisu- kohtadele, kirjandusallikatele ja mujalt pärit andmetele olen lisanud allikaviite. ______________ __________________________ (kuupäev) (nimi ja allkiri)
Suhtlisaldis. Hea isu. Defekatsioonihäired puuduvad. Allergiad eitab. Köndi alumine serv tsünootline, haavast tuleb eritist ja haava servad põletikulised, patsient 2x kukkunud peale opi. Subjektiivsed andmed: Suitsetab paki päevas. Enesetunne hea. Kurdab probleemi seoses kukkumisega, mis juhtunud 2 korda, harjumatu peale amputatsiooni ühe jalaga hakkama saada. 3. ÕENDUSPLAAN (kirjandusallikatele tuginedes ja viidates nagu näidisel) Õendusdiagnoos Eesmärk (viide Õendustegevus/õendussekkumised Hinnang ja koos seonduva kirjandusallikale (kirjandusallikatele tuginedes ja viidates) NB! kuupäev teguriga/määrava kui tõlgitud NOC- Patsiendi õpetamisega seotud tegevus nimetada tunnuse/riskitteg i alusel) õendusplaanis aga põhjalikumalt käsitleda pt. 4 uriga
koostamisel tuginetakse järeldused, tõlgendused ja olemasolevatele kirjandus- üldistused. allikatele. · Originaalsus peab sisaldama midagi uut. · Oluline on vastava teema erialase · Materjali kogumiseks kasutatakse kirjanduse otsimine ja sellega lisaks kirjandusallikatele otseseid töötamine. Võib sisaldada fotosid allikaid - küsitluste läbiviimist, jms näitmaterjale. intervjuusid, fakti-materjali kogumist vmt. Sarnasused · Kõikidele töös kasutatavatele teiste autorite väljaannetele tuleb viidata. Esitatakse täpne, sõnasõnaline väljavõte teise autori tekstist. · Töö vormistamise nõuded on
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3
Kehatemperatuuri kontroll 36.7 C Füüsiline aktiivsus Liigub iseseisvalt abivahenditega (kork) Magamine Unehäired Sotsiaalne võrgustik elab tütarlapsega Sotsiaalne toimetulek: pension Informatsiooni edastamine tütarlaps patsiendi tervisliku seisundi kohta 2. ÕENDUSHOOLDUSPLAAN ( kirjandusallikatele tuginedes ja viidates) Õendusprobleem Eesmärk Õendustegevus (kirjandusallikatele Hinnang ja kuupäev tuginedes ja viidates) Valu hüppeliigese Liikumisel valu Asetada külmpakendi 17.03.2013 Valu piirkonnas, VAS 5 p väheneb 3 pallini, vagastuse kohale, mitte otse vähenes 3 pallini liikumisel, VAS 1 p puhkeasendis valu nahale
Too üks binaarse tunnuse näide ja kirjuta see punktiirjoonele! Sugu VIII Vali täpseim definitsioon miniuurimistöö (MU) jaoks! 1. MU on probleeme lahendav lühike praktiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub internetiallikatele. 2. MU on probleeme tekitav lühike empiiriline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub isiklikele kogemustele. 3. MU on probleemi lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel kirjutaja toetub kirjandusallikatele. 4. MU on probleeme püstitav lühike kvantitatiivne uurimus, mille koostamisel kirjutaja teeb statistilise analüüsi ja toetub loogilisele mõtlemisele. IX Uuringu valiidsust ja täpsust illustreeritakse tihti märklaua abil. Millise täpsusega ja valiidsusega on uuring, kui tabamused on märklaua keskpunkti ümber? Märgista õige vastus! 1. suure täpsuse ja väikese valiidsusega 2. suure valiidsusega ja suure täpsusega 3. väikese täpsusega ja suure valiidsusega 4
refereerimisel peab käsitlema vähemalt kahe autori seisukohta. Töö kokkuvõtvas osas esitatakse sissejuhatuses püstitatud probleemi lahendus. Siin ei vaadelda küsimusi, mida eelmistes peatükkides ei käsitletud. Kokkuvõte peab andma 1 lõpliku lahenduse, see ei tohi püstitada uut probleemi. Kokkuvõte ei koosne eelnevates peatükkides kasutatud lausete koopiatest. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele. Tekstiline osa Töö peab olema vormistatud ühtse tervikuna, kasutatakse läbivalt ühesuguseid vormistamise põhimõtteid. Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst joondatakse mõlema serva järgi (reziim justified). Alates
Õhusaaste ärritab silmi, hingamisteesid. Kipitavad silma, allergiline nohu, köha ja hingamisraskused on sagedased sümptomid kõrge õhusaaste korral (WHO, 2002). Õhusaaste suhtes on enamtundlikud lapse, rasedad, vanemad inimesed ning südame ja kopsuhaigustega inimesed. Kõrgema saastetaseme piirkonnas esineb sagedamini bronhiiti ja astmat. Mida väiksemad on saasteinete osakesed seda sügavamale nad hingamisteedes võivd sattuda. * võimaluste analüüs olukorra parandamiseks (kirjandusallikatele lisaks ka enda mõtted) Terviseriski vähendamiseks on kehtestatud piirnormid , Parem linnade ja elamurajoonide planeering: Vähendada autode hulka kesklinnas, soodustada ühistransporti ja kergliiklust. Soovituslikke allikaid: http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=959943/HIA_Tallinn_ohk_ARTH.p df
TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE MERLE PINTSON PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM TEADUSLIKUD TEKSTID KOOLIS REFERAAT UURIMISTÖÖ Edastab Olemasolevale olemasolevat teabele lisandub teavet autoripoolne uurimus Toetub kirjandusallikatele Koosneb algallikatele Annab ka kirjutaja tuginevast oma arvamuse referatiivsest osast EI OLE allikmaterjali ja autori loodud sõnasõnaline uurimuslikust osast ümberkirjutus Analüüs, järeldused VIITAMINE
Vltida liigset "snavahtu", mitte minna tlgendustes phjendamatult julgeks (kik tlgendused ja uued hpoteesid tulenegu loogiliselt teie enda ja/vi teiste autorite tulemustest ja toetugu neile). ige lhidalt vib vajaduse korral meelde tuletada tulemuste osas leitut. Seejuures ei esitata (korrata) arutelus enam numbrilisi tulemusi, tulemustest rgitakse kvalitatiivsel tasemel ja ldistatult. Jlgige, et arutelu oleks tielikult kaetud viidetega relevantsetele kirjandusallikatele. Kokkuvte Vga lhike kokkuvte kige olulisematest tulemustest (mitte numbriliselt, vlja arvatud juhul, kui mingi(te) suurus(t)e absoluutvrtus(ed) ise ongi keskse(te)ks tulemus(t)eks). Lhikesed ning konkreetsed vastused ainult pealkirjas ja/vi sissejuhatuses pstitatud ksimustele. Kokkuvttes ei tohi esmakordselt esitada tulemusi, mida pole eelnevas ts mainitud. Sisukokkuvte (Abstract, eestikeelne resmee) 1 2 lehekljeline levaade tst, selle eesmrkidest, ksitlevatest
refereerimisel peab käsitlema vähemalt kahe autori seisukohta. Töö kokkuvõtvas osas esitatakse sissejuhatuses püstitatud probleemi lahendus. Siin ei vaadelda küsimusi, mida eelmistes peatükkides ei käsitletud. Kokkuvõte peab andma 1 lõpliku lahenduse, see ei tohi püstitada uut probleemi. Kokkuvõte ei koosne eelnevates peatükkides kasutatud lausete koopiatest. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele. Tekstiline osa Töö peab olema vormistatud ühtse tervikuna, kasutatakse läbivalt ühesuguseid vormistamise põhimõtteid. Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Jooniste ning piltide puhul võib kasutada ka värvitrükki. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe
· praktikaaruanne; · lõputöö. · Essee · On lühem vabas vormis teadusliku sisuga kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Essee on teadustöö liigituses kõige madalamal hierarhilisel astmel. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne arvamus, väidete tõestamine ei ole kohustuslik. Referaat · on teoreetiline töö, teatud probleemi või teema kokkuvõtlik ülevaade, mille koostamisel toetutakse kirjandusallikatele; · ei eelda uudsete seisukohtade väljatoomist; · nõutav on järelduste tegemine ja oma arvamuse esitamine; Referaat · ei ole vaadeldavate tööde ümberjutustus või konspekt; · referaadis kõrvutatakse, võrreldakse, süstematiseeritakse, analüüsitakse, üldistatakse jne vaadeldavates töödes esitatut. Referaat · tähtis on korrektne viitamine! · referaadi maht on tavaliselt 1520 lk. Praktikaaruanne
4. Töö põhiosa see jaotatakse loogiliselt seostatud ja kronoloogiliselt järjestatud peatükkideks ja alapeatükkideks. Kui peatükis on alapeatükid, siis peab neid olema vähemalt kaks; liiga lühikesed alapeatükid on otstarbekas ühendada sisuliseks tervikuks. Teema esitamise süsteemsuse huvides on soovituslik kasutada:· tabeleid, · diagramme, jooniseid ja graafikuid · loetelusid · tsitaate · valemeid 5. Töö peab olema korrektselt viidatud - viited kirjandusallikatele, elektroonilistele materjalidele (Wikipedia ei ole allikana aktsepteeritav). 6. Kokkuvõte - siin esitatakse lühidalt (0,5 lk), kas tööle seatud eesmärgid said täidetud ning uurimisküsimus(t)ele vastatud. Kokkuvõttes enam uut infot ei esitata. See on töö lõplik hinnang. 7. Lisad Töö peab olema korrektselt vormistatud: · Uurimustöö vormistatakse arvutil lehe ühele küljele, kasutatakse paberi formaati A4. Töö maht on orienteeruvalt 6-10 lehekülge
teema valiku põhjendust: uurimistöö tausta kirjeldus ja selge uurimisprobleemi sõnastus; töö eesmärki, uurimisülesandeid või küsimusi; metoodika kirjeldust (ainult referaadi koostamisel); empiirilise uurimuse korral (diplomitöös) lühiülevaadet metoodikast; keskseid mõisteid ja nende seletusi ning vajadusel sõnaseletusi. Uurimistöö tausta kirjeldamisel tuleb toetuda kirjandusele, viidates uurimistulemustele ja varasematele seisukohtadele ning viidata kirjandusallikatele. Uurimisprobleem on sellise olukorra või situatsiooni kirjeldus, mis tuleneb praktikast ja vajab lahendamist, arendamist või muutmist. Probleemi sõnastusel on oluline selle täpsus ja selgus. Ebamääraselt esitatud probleemist saab sageli alguse teema laialivalguvus ja teemast möödakirjutamine. Töö eesmärk näitab, milleni soovitakse jõuda probleemi lahendamisel. Sõltuvalt eesmärgist määratakse kindlaks konkreetsemad ülesanded või küsimused, kuna nende lahendus peab
Tulemused peavad vastama püstitatud küsimustele (eesmärkidele) ja kontrollima hüpoteese. Esitatakse ka need tulemused, mis ei kinnitanud hüpoteese. 2.8 Arutelu Arutelu osas tõlgendatakse saadud tulemusi ning seostatakse need kirjanduse ülevaates kirjeldatuga. Arutelu peab olema konkreetne, liigseid sõnu tuleb vältida. Kõik tõlgendused peavad tulenema loogiliselt uurimuse autori ja/või teiste autorite tulemustest, seejuures tuleb viidata kirjandusallikatele. Tuuakse välja sarnasused ja erinevused käesolevas töös saadud tulemuste ja kirjanduse ülevaates esitatu vahel ning pakutakse leitud erinevustele/sarnasustele põhjendusi või selgitusi. Arutelus tuuakse välja järeldused ja üldistused ning arutletakse nende kehtivuse üle. Arutluse käigus peavad selguma autori isiklikud seisukohad uurimistulemuste kohta. Tehakse soovitusi uurimistulemuste rakendamiseks või täiendavateks uuringuteks. Kui
Hea essee on kergesti mõistetav, mõjuv, isikupärane ja lugejat haarav. Essee kirjalikul vormistamisel lähtuda käesolevast juhendist. Essee orienteeruv maht ilma tiitellehe ja kasutatud kirjanduse loeteluta on 1-5 lehekülge. Vajadusel annab konkreetsemad suunised õppeaine õppejõud. 2.1.2. Referaat Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu probleeme tõstatama ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks ning samuti ei tohi lisada omapoolseid seisukohti.
1) lühidalt esitada peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne., milleni töö sisulises osas on jõutud; 2) välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata uusi seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Üldjuhul ei viidata kokkuvõttes kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõtte maht on nagu sissejuhatuse puhulgi umbes 510% töö sisulise osa mahust. 1.7. Kasutatud kirjandus Kasutatud kirjanduse loetelu hõlmab ainult töös kasutatud ja viidatud allikaid. Teosed loetletakse autorite perekonnanimede tähestikulises järjekorras, autori nime puudumisel 9 pealkirja esimese sõna järgi
töödelda - Lisadena vormistada: 1. eelmiste aastate õpilastööde ja oma lisaks leitu (kuidas otsisid) kokkuvõte 2. edasised uurimisküsimused (2-4 küsimust), mille kohta materjali hetkel ei leitud Peale tavapärase korrektse vormistuse (vormistusreeglid vaata www.pc.ut.ee alt, olulisemad: 1,5 reavahe, pealkirjad stiilidega, sisukord, tiitelleht, kirjandusallikad ja lisad) peab töös olema vähemalt viis viidet kirjandusallikatele (parem rohkem, sh võõrkeelsed!) ja töö sisu maht (ilma tiitellehe, sisukorra, kirjandusallikate, lisade jms) 4- 10 lk, sh kaks selgitavat pilti või joonist. - ajamäärang (failitüübi või mudeli ajalugu, arengusuunad, muutumine, versioonid) Algselt arendas vormingu spetsifikatsiooni Sun Microsystems, kuid standardi töötas välja OASISe (Organization for the Advancement of Structured Information Standards,
Valemitele viidates pannakse viide valemile eelneva (valemit sissejuhatava) lause lõppu. Lisas pannakse viide eelnevaga analoogselt. Lisadele viidates (teksti sees) pannakse vajadusel viide lisa numbri lõppu. Viitamine põhijaotistele, alajaotistele ja jaotistele on ümarsulgudes, nt (jaotis 2, jaotis 2.2 või jaotis 2.2.7). Loetelu puhul pannakse viide selle sissejuhatava lause lõppu. Viidata tuleb alati numbrilises järjekorras nt [1]...[100] ja eelviidatud kirjandusallikatele võib korduvalt viidata. Kui viidata tuleb mitmele allikale, siis tuleb viited kirjutada suurenevas järjestuses, nt [1,3,7,9] või [1, lk 3; 2, lk 72]. Viide võib kuuluda kas kogu allika, lause või viidatud tekstiosa kohta. 2.2.7. Töö põhijaotised ja jaotised Töö üldstruktuuris liigendatakse tekst põhijaotisteks, alajaotisteks ja jaotisteks (Joonis B.1 [3]), mis järjestatakse hierarhilise numeratsiooniga (põhijaotis 1, alajaotis 1.1, jaotis 1.1
uurimisülesannetele ja/või hüpoteesidele ning siit selgub, kas sissejuhatuses püstitatud küsimused leidsid lahenduse. Lahenduse puudumisel tuua esile lahendumatuse põhjused. Hea on, kui kokkuvõttes suudetakse osutada antud valdkonna eriti aktuaalsetele probleemidele. Kokkuvõte peab andma piisava ülevaate tööst ka ilma ülejäänud osasid lugemata. 3 Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme ja ei viidata kirjandusallikatele. Kokkuvõttes ei tohi olla uusi, eelnevas tekstis esitamata andmeid. Vajadusel võib viidata töös olevatele joonistele ja tabelitele. 2.3. Võõrkeelne kokkuvõte Antakse lühiülevaade kogu tööst: töö pealkiri, eesmärgid, kasutatud meetodid, tulemused. Võõrkeelne kokkuvõte algab uuelt lehelt ja sisaldab töö võõrkeelset pealkirja ja autorit. BT võõrkeelne kokkuvõte võib olla kirjutatud inglise (soovitatav), saksa või vene keeles. 2.4. Lisad
Kokkuvõtte peamisteks ülesanneteks on: · lühidalt esitada töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne; · välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehaaniline kokkutõstmine. 3.7. Kasutatud allikate loetelu Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.
(edaspidi ka RTJ) sättestanud erinevaid nõudeid. RTJ-i eesmärgiks on selgitada raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprinsiipe ning sätestada konkreetsed reeglid rakendatavate arvestuspõhimõtete osas. Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 põhimõtteid. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada ja kirjeldada varude arvestuse teoreetilised lähtekohad. Teoreetiliste andmete hankimisel tugineb autor enamasti eestikeelsetele kirjandusallikatele. Peamiste allikatena on kasutataud RTJ nr 4, mis sätestab reeglid, mõisted ning alusprinsiibid Eesti Hea Raamatupidamistava kohaselt. Kirjalikest allikatest on enim kasutatud Lehte ja Jaan Alveri teost ,,Finantsarvestust", Juta Tikk ,,Finantsarvestus", Anu Allikvee kirjutatud teost ,,Raamatupidamise sise-eeskirja koostamine" ning peamiseks internetiallikaks on Raamatupidamise ABC veebileht. Eesmärgi täitmiseks on koostatud uurimisküsimused. Kursusetöö valmib lähtudes
Valikut arboristile vajalikest sõlmedest on tutvustatud ka internetis leiduvates, peaasjalikult käsikirjalistes õppematerjalides. Põhiosa töö sisust olen kogunud siiski omaenda töökogemustele toetudes: vilumust treenides, sõlmede töötamist võrreldes ning oma kogemust arboristiks õppijatele edasi andes. Väärtuslikke kogemusi on andnud ka koostöö ja ühistreeningud teistest maadest pärit arboristidega. Seetõttu ei ole töös võimalik viidata ka konkreetsetele kirjandusallikatele, vaid niivõrd, kui nende põhjal üldse oli sõlmede moodustamist võimalik õppida, on nad loetletud 3 töö lõpus, kasutatud kirjanduse punktis; tekstis viited puuduvad. Sõlmede nimetuste leidmisel ja liigitamisel on tuginetud valdavalt D.Pawsoni käsiraamatule „Sõlmed“i1. Fotod sõlmedest olen teinud ise, mistõttu fotode autorit töös tagapool enam ei mainita. Fotodel on sõlmed esitletud juba korrastatult
ja uurimisulesanded taidetud ning hupotees toestatud voi umber lukatud. Kokkuvottes tuleb vordset tahelepanu poorata koikidele too osadele, kuid see ei ole too eelnevate osade tekstiloikude mehhaaniline kokkutostmine. Kokkuvottes ei pustitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega jareldusi kusimustes, mida too varasemates osades pole kasitletud; ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt parinevaid seisukohti ja jareldusi. Kull aga peab selgelt valja tulema uliopilase panus too sissejuhatavas osas pustitatud eesmargi ja uurimisulesannete taitmisse. Kokkuvotte maht on nagu sissejuhatuse puhul ca 5–10% too sisulise osa mahust. 32) Resümee on… - Lõputöö võõrkeelne kokkuvõte - Ca 2/3 sissejuhatuse ja kokkuvõtte mahtude summast - Töö sissejuhatuse ja kokkuvõtte süntees
................................... Neljas peatükk sisaldab Viies peatükk uurib, analüüsib ja defineerib ptk 1-4 saadud lähteandmete ja teooria põhjal................... Palun koosta uus sissejuhatus Vastuste otsimisel püüdsin leida abi võimalikult hilisest kirjandusest, et saada uudseimat ja huvitavamat materjali ja arvamusi, ja et avastada, mis ikka töötajaid kõige enam motiveerib ja kas nad tunnevad end oma töökohal motiveerituna. Lisaks kirjandusallikatele jagasin laiali ankeetküsitlused kolmes ettevõttes. Antud uurimistöö eesmärgiks on leida vastuseid küsimustele: ( see ei ole eesmärk), need on pigem ülesanded · Mis motivatsioon üldse on? 4 · Kuidas tuntud teadlased seda näevad (motivatsiooniteooriad)? · Kuidas juhiti ettevõtet vanasti ja kuidas juhitakse (peaks juhtima) praegu?
ettepanekud jne; · välja tuua töös tehtud järelduste ja ettepanekute kasutamise võimalused ja edasiarendamise suunad ning edaspidist lahendamist vajavad probleemid. Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. 17 Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehhaaniline kokkutõstmine. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte algab uuelt lehelt ja seda peatükina ei nummerdata, pikkus ei ole rohkem kui 2 A4-ja. 6.6. Kasutatud lühendite loetelu Lühendite loetelu lisatakse tööle sel juhul, kui töös on kasutatud üle kümne vähetuntud lühendi või sümboli. Kõikidest loetelus toodud lühenditest tuleb kogu töö ulatuses kinni pidada. Üldlevinud lühendeid (näiteks lk, a) loetellu ei lisata
14.11.2011 Tulemused · Esitatakse andmete statistilise töötluse tulemused ja nende usaldusväärsuse hinnangud. Tulemused esitatakse, kasutades arvjooniseid, tabeleid ja autori siduvat teksti, ning milles analüüsitakse, sünteesitakse ja üldistatakse saadud andmeid. · Peab olema kirjutatud ilma teadusliku väitluse elementideta ning viideteta kirjandusallikatele. · Suured, üksikasjalikud tabelid, vaatluste protokollid, küsitluste andmed, intervjuude transkriptsioonid ja muud tulemuste õigsuse kontrollimist võimaldavad materjalid esitatakse lisades. Arutelu · Esitatakse saadud tulemuste interpretatsioon (tõlgendus), · Tuuakse välja seosed, seaduspärasused, võimalikud üldistused, aga ka erandid, ebakindlad kohad, mittekorreleerumised jne. · Kõrvutatakse töös saadud tulemusi teiste autorite
annaabi.ee 
