vaid õnnetuste katkendlik ahel.'' Arvan, et nii see ongi. Me ei ütle kunagi, et tahame saada õnnelikuks vaid tahame saavutada seda või toda. Kui see asi käes, tunneme rahulolu, siis see möödub ja asume uue eesmärgi täitmisele. Tihti ei tunne me äragi, et olime tol hetkel õnnelikud ja võiksime veidi peatudagi ning seda nautida. Seepärast vist öeldaksegi, et õnn on ikka meist möödas või alles ees... Itaalia kirjanik Romano Battaglia kirjutab:" Tavaliselt seome õnne mõistega mingi sündmuse, mis peab elus kindlasti juhtuma, tegelikult peitub õnn hingerahus, rõõmus jagada ligimestega kõike , mis meil on ja võtta seda kui loomulikku.'' Mulle meeldib selline õnne tõlgendamine , sest kui süda on rahulik ja miski sind ei piina, võidki olla õnnelik. Kõigile teada on see, et õnnelikuks teeb inimest armastus ja armastatud inimene. Teadmine, et sinust keegi hoolib, paneb igaühe isegi väliselt särama. Õnnelikud inimesed näevad välja erinevad
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat taga
oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Mõned leiavad, et kui neil on palju raha, siis see raha teebki nad õnnelikuks. Seega, hakkavadki nad tööd rabama, et aga rohkem raha kokku kraapida, paremaid töökohti saada ja "edukamaks" saada. Nad ei hooli eriti kellestki, saavad paar last, kellele üritavad armastust rahaga kompenseerida, rügavad, kuni lõpuks tervis üles ütleb. Alles siis, kui nad on vanad, haiged ja laste poolt maha jäetud, mõistavad nad, kus nad kaldusid kõrvale oma teest õnne juurde. Teised inimesed, vastupidi, leiavad, et õnn tuleb ise nende juurde. Nad ei viitsi õppida ega otsi tööd, vaid loodavad lihtsalt oma vedamise peale. Mõnel veabki, saab mõne töö, kuid ta ei viitsi ka seal tööd teha ja langeb ikkagi kuhugi allapoole.
Raha ja õnn käivad käsikäes Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus
Kas õnn ja raha käivad käsikäes? Terve meie elu keerleb raha ümber. Küll meil pole seda, küll ei tea, kuidas seda kulutada või mil viisil ja kuhu investeerida. Kui raha on vähe, oleme õnnetud, kuid ka väga suure rahaga ei ole võimalik tervist ja õnne osta. Niikaua, kui me seame raha teiste väärtuste hulgas esiplaanile, ei suuda me seda kunagi piisavalt omada, vähemalt mitte niipalju, et olla õnnelik. Kuidas siis tasakaalustada neid kahte, et inimene tunneks end täisväärtusliku ja õnnelikuna? Meie tänapäevane ühiskond põhineb tarbimisel, mitte loomisel. Raha on käibevahend, mis on loodud selleks, et saada vajalikke kaupu ja teenuseid.Kuid arvan, et raha väärtus ühiskonnas on
peamiseks mõtteks ongi õnnelikkuse poole püüdlemine, selle täielikul saavutamisel ongi inimene täitnud oma eluülesande. Pidevalt õpetatakse, kuidas olla õnnelikum inimene ning arutletakse õnne teemal. Siiski on õnnelikkusel ka tumedam pool, mis võib sind takistada soovitud tulemuseni jõudmast. Õnnelikkus on üldjuhul väga kasulik õnnelikud inimesed saavutavad sagedamini oma eesmärgid, on tööl edukamad ning tunnevad end igapäevaselt paremini. Siiski pole õnnelikkus alati kasulik ja positiivne kogemus. võib juhtuda, et liiga õnnelik olles ei pööra me piisavalt tähelepanu ohtudele ja ähvardustele. Näiteks, kui iga päev on meeletult hea tuju, siis ei pruugi me tähele panna oma halvenevat füüsilist tervist. Õnnelik olemises pole midagi halba, kuid ei tohiks lasta õnnetundel segada oma ratsionaalset mõtlemist ning tuleks tähele panna erinevaid ohuallikaid. Muidugi tahavad
Üldlevinud mõiste ütleb, et armastus on kõik, mida üks inimene vajab. Jah, see on ainult teatud mõttes nii, siiski ei saa elada ainuüksi ,,õhust ja armastusest". Selleks, et olla õnnelik, on vaja soetada ja luua endale kodu. Kodu on elu esimene alustala, kuid ka see toetub millelegi olulisele RAHALE! Elus on kolm kõige tähtsamat asja, raha, lähedased ja armastus. Koduga käib käsikäes raha, armastus omakorda koduga, järelikult on armastus seotud rahaga ja ongi ring täis saanud. Nüüd olemegi jõudnud järeldusele, et edu ja õnne elus saab mõõta raha ja üldise rikkusega.
Õnn mis on selle hind ? Maria Trave 11B Tihtipeale muutume me kõik kadedaks, kui kellelgi läheb hästi. Isegi kui see on vaid hetkeks ja me ei näita seda välja. Loomulikult ei võrdu õnn ainult rahaga, vaid ka pere ja sõprade olemasoluga ning kindlasti ka muude tähtsate saavutustega elus. Niisiis on August Kitzbergi näidendites ,,Libahunt" ja ,,Kauka jumal" üks kindel ühine joon. Peaaegu kõik inimesed armuvad tõeliselt vähemalt kord elus ja oma armastatuga koos olles on tunne, et maailmas pole midagi halba. Kõik on lilleline ja täiuslik, vaid hetkeni, mil astub mängu kolmas isik. Keegi, kes armastab kedagi aga armastusega vastata ei saa. Nii üritabki, see isik ajada
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Kõigil on soov tunda õnne ja olla õnnelik, kuid õnn peitub igaühe jaoks erinevates asjades. Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvasti. Andes uskus
ja kolmandaks vaimutööga seotud elu. Nautlemine tähendab elamist ainult söömise, joomise ja lõbutsemise nimel. Poliitikga seotud elus peetaske oluliseks kuulsust ja seda selleks, et ennast oma tubliduses veenda. Leida tunnustust oma loomutäiuse tõttu. Mille traditsiooniline vaste oleks voorus. Aristotelese mõistes tähendab see aga nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Õnn on Aristotelese järgi ülim hüve, sest õnne me valime tema enda pärast; kuulsust, naudingut, mõistust ja kogu loomutäiust aga sellepärast, et loodame nende abil saada õnnelikuks. Õnne aga mõistame meiegi suhteliselt erinevaid olukordi. Tähenduses hetkeline õnn, juhuslik õnn või tervet elu kestev õnn. Edasi hüvest rääkides öeldakse, et see ei saa olla midagi ühest ja üheselt mõistetavat. On need mis on hüved iseenesest ja teised, mis on nende saavutamiseks. Seetõttu, kui igasugustel
Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning majandusteadlased on tõesti hingelt advokaadid ning majandusmehed? Kavatsen oma õnneotsingutel kuulata südame häält ning soovitan seda kindlasti ka teistele omavanustele. Kuid on veel midagi, ilma milleta pole võimalik õnnelik olla see on iga inimese igiomane soov armastada ning olla armastatud. H. Fielding on öelnud, et: ,,Armastuse meeletuses on rohkem tõelist õnne, kui kogu filosoofia tarkuses." Jah. Elu ilma armastuseta on elamata elu. Kas igaüks on võimeline siiralt ja omakasupüüdmatult armastama? Võimsaimad tunded on emaarmastus ning romantiline kahe inimese vaheline side. Peaaegu iga naine tahab olla ema. Mis võib olla õnnelikum hetk, kui vastsündinu asetatakse ema rinnale? Side, mis vanema ja lapse vahel toimib, on nähtamatu,
Küll siis ka korralikud vastused välja vupsavad. Minul sellega probleemi pole, ma suudan ka väga lihtsalt öelda, mis elu mõte on. Sellegi poolest ma seda ei tee, sest nagu öeldakse, et enne mõlte, siis ütle või üheksa korda mõõda ning üks kord lõika. Need vanasõnad peavad alati paika. Kui küsida minult, mis on minu elu mõte, siis esimesena lööb mulle pähe, et rahateenimine Raha muudab elu palju muretumaks. Rikkal inimesel on võimu ning ta saab lubada endale mida iganes. Rahaga on lihtsam oma unistused ja eesmärgid täide viia. See on vahend, mida me kasutame iga päev. Ilma selleta pole võimalik elada, sest meil on vaja makse maksta, süüa osta ja muid teenuseid kasutada. Niisiis üheks minu elu mõtteks on rahateenimine. Inimene ei toitu ainult leivast, vaja läheb ka vaimuvara - on tänapäeval laialt levinud arvamus. Seepärast elame me teadmisega, et inimene peab iga päevaga üha rohkem uusi tarkuseterakesi koguma
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Samas ei tohi olla ainult tunnustuseotsija, ei tohi ära unustada ka söömist ja seksi. Sisemine tasakaal. Selle tasakaalu eest on vastutav mõistus. Eeskujuks peaks võtma planeetide ideaalse liikumise. Küünikud loobuvad tasakaaluideest ja lähevad tagasi hedonismi juurde. Tekib B) intellektuaalne hedonism - õnn peitub targalt valitud naudingutes. Äärmuslik versioon: ainult tõde pakub naudingut, mis on väärt kogemist, kõik muu on teisejärguline C)Religioosne hedonism inimese ülim hüve on taastada side jumalaga. Probleem: see taastub tavaliselt alles hauataguses elus, õnn jõuab meieni alles hauataguses elus. Lahendus: elan oma elu nii, et saan hauataguses elus nn õndsa ekstaasi. Alates 11. Sajandist hakatakse sellest lahti ütlema. D),,Hüpe" idee suurimast hüvest hauatagusest elust jääb. Ainult, et lisandub see, et elus peab selle ka ära teenima. E)Romantismi eetika ülim hüve peitub loomingus. Hea elu peitub loomingulises eneseteostuses.
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Iidne tarkus, moodne maailm Dalai-Laama Õnn Moraalselt võttes oleme kõik inimesed ja meil kõigil on sama õigus - õigus olla õnnelik. See mis teeb ühe õnnelikuks, võib olla teisele kannatuste allikaks. Kindlasti on palju neid, kellel on elus olnud vähem õnne. Dalai-laama selgitab, kuidas õnnetunne on seotud vaimse seisundiga. Tuleb hoida ja arendada meeleseisundeid, näiteks lahkust ja kaastunnet, mis aitavad õnnetunnet hoida ning hoiduda nendest, mis seda hävitavad, nagu vihastamine ja kadedus. Me oleme ühiskondlikud olevused. Meie ellujäämine sõltub teistest ja seega tekib ka suurem osa meie õnnetundest suhetest teistega. Dalai Laama- õnn on seisund, mis jääb kestma hoolimata tõusudest ja mõõnadest. Tõelist õnne iseloomustab sisemine rahu. Sisemist rahu ei saa arsti käest osta. Tuleb vältida tegureid, mis seda takistavad ja arendada omadusi, mis sellele kaasa aitavad. Eeltingimuseks sisemise rahu saamiseks on hoiak. India õpetlane SANTIDEVA- jalg
bioloogia ja keemia. NÄITEKS: Romaani "Rohtaed" peategelane Juulius töötas õpetajana. Ometi polnud ta õpetajatööd alustades kuigi silmapaistev ega suutnud õpilaste silmi särama panna. Nagu tegelase mõtetest selgub, tundis ta ka ise, et pole selleks tööks sobilik, kuid ei kujutand end ka midagi muud tegemast. Mida rohkem hakkas mees ametit hindama, seda enam muutas ka õpilaste suhtumine. Seega peab õpetaja õpetama kirega, et sütitada ka õpilastes huvi õppimise vastu. Õnn ja õnnelikkus Vana-Kreeka filosoof Platon (400 eKr) Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte
"Raha inimese elus" Tõenäoliselt pole olemas inimest kellele ei meeldiks olla rikas ja omada suurel hulgal raha. Meie elud on enam kui kunagi varem sellest sõltuvad. Maisest varast on aga palju tähtsamaid asju ja just see kipub meil vahel meelest minema. Raha on osa inimese elust olnud juba aegade algusest. Muutunud on küll selle kuju, kuid mõte on ja jääb samaks. Enne valuuta kasutusele võttu mõõdeti rikkust loomade, materjalide ja muu sarnase arvelt. See fakt tõestab, et ühiskond ei saaks toimida kui ei oleks midagi mida saaks vahetada kauba ja teenuste vastu. Paratamatult kaasnes sellise vahendi kasutusele võtuga koheselt üks suur probleem, mis püsib tänini ebavõrdsus. Ajaloo vältel on üritatud majanduslikku ebavõrdsust vähendada. Kuulsaim ja samas ka brutaalseim üritus sooritati Kommunistliku Venemaa poolt kahekümnendal sajandil. Loomulikult põrus see katse täielikult, loodi ainult vägivalda, viha ja kadedust tollase e
Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest. Sa oled nii tark, et isegi õpetaja ei saa sulle midagi vastu öelda. Sa oled loogiline inimene. Kas ma ei öelnud seda juba viiendat korda ? See,kes on rahulik ei sega ennast ega teisi. Ükski vihane mees ei pea ennast ebaõiglaseks. Sa oled nii hea inimene, et kui keegi Sind ei salli, on see sellepärast, et ta ei suuda taluda mõtet, et olemas on ka täiuslikud inimesed. Sina oled see, keda ma saan usaldada 101% ja kelleta ei ole võimalik elada. JUHTMED KOOS: Narivoodi moodi voodi, viidi voodipoodi. Vahetevahel on vahede vaheliste vahede vahedel vahed vahel.
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Need filosoofid, kellest raamatus ,,Filosoofia lohutus" juttu tuleb, ei kartnud ära põlatust, nad uskusid seda, mis tundus neile loogiline ning südamelähedane. Sokrates sündis 469.aastal eKr Ateenas. Tema välimus polnud just kiita, kuid sõbrad pidasid igati lugu tema tarkusest ja huumorimeelest. Mis ta siis õieti targaks tegi? Tegeles ta ju igapäevaselt võõrastega suhltemisega, püüdes nendega filosoofilist juttu arendada. Üks väepealik oli öelnud: ,,...Kui keegi iganes Sokratesega lähedalt kokku puutub ja temaga koos viibides arutleb, läheb paratamatult nii, et ka sel juhul, kui ta esmalt hoopis mingi muu asja arutamisega alustas, ei saa ta Sokratese poolt kõneluse käigus segadusse aetuna lõpetada enne, kui hakkab aru andma iseenda kohta: sellest, mismoodi ta elab praegu ja mismoodi on ta elanud oma eelnenud elu. Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud."
*** Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. *** Aeg on kõige targem nõuandja. *** Ajaratast ei peata keegi. *** Aeg ravib kõik haavad. *** Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. *** Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem. *** Armastus tuleb pimedana, läheb nägijana. *** Esimene armastuse ohe on viimaseks mõistuse ohkeks... *** Pilgud on esimesed armastuskirjad.
tähelepanu pööramata oma kasule, kuid siiski tungis 1740 kallale Austriale. Sõda 1.Vana ja Uus Testament sõjapidamisest. Vana Testament põhimõtteliselt ütleb, et sõdida tuleb uskmatutega, et nad ei teeks enam pattu jumala vastu, nende linnade hävitamine, meeste tapmine ja riisumine on igati õigustatud. Uus Testament keelab aga igasuguse vägivalla (keera teine põsk, headusega võidad kurjuse jne), sest ülim kohtu mõistja on jumal ja kurjategijate patud saavad nii kui nii karistatud. 2.Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin. Piibli käsk armastada ja mitte vastata kurjusele kurjusega ei välista sõdimist. Mitte surm sõjas ei ole patt, vaid sõjas tekkivad ihad ja tungid. Samas on tapmine enesekaitseks patt, sest siis sa hoiaksid kinni maistest asjadest. Seega on sõda õigustatud vaid teiste inimeste ja kogukonna kaitseks, et patused ei kahjustaks üksteist. Õiglane sõda
Kehalised asjad. Siia kuuluvad: füüsika, astronoomia, bioloogia ja anatoomia. Kehatud asjad. Siia kuuluvad: teoloogia, psühholoogia ja matemaatika. b. Maiste asjade hulka kuuluvad: eetika ja riigiteadused. b. Hiljem on kahe eelneva kõrvale lisandunud ka tehnilised asjad. Siia alla kuuluvad loogika, dialektika, retoorika. 3. Filosoofiaga alustamiseks on pakkunud välja mitmed filosoofid erinevaid võimalusi. G.W.F.Hegel ja M.Heidegger on öelnud, et filosoofiaga pole võimalik üldse algust teha. Nende arvates on olemas kaks võimalust kas me oled filosoofia sees või me ei ole filosoofia sees. Filosoofia sisse minek mingi abivahendi abil pole võimalik. Aristoteles omakorda ütleb, et filosoofia algab imestusest millegi suhtes. R.Descartes soovitab aga filosoofia otsimiseks kahelda kõiges niikaua kuni lõpuks kahtleja leiab üles millegi, milles pole võimalik kahelda
mida ta oma elus teeb, ja ta oli valmis alustama uut ja ilusat tööpäeva. ,,See mees ei tee maiustusi mitte sellepärast, et hiljem reisima minna või kaupmehe tütrega abielluda. Ta teeb seda sellepärast, et see meeldib talle," mõtles poiss ja märkas, et suudab sedasama, mis vanameeski- näha, kas inimene on Oma loole lähedal või sellest kaugel. Piisab vaid inimesse vaatamisest. ,,Kõik on ainult üks," oli vanamees öelnud. Poiss mõistis, et õpib seal võõral maal samu asju, mida lambadki olid õpetanud. ,,Kõik on ainult üks," oli vanamees öelnud. Poiss sattus kristallikaupmehe juurde, kes ütles talle, et isegi kui poiss aasta otsa kristalle puhastaks, isegi kui ta nende müügi pealt suurt tasu teeniks, ikkagi oleks tal vaja raha juurde laenata, et Egiptusesse jõuda. Tangeri ja püramiidide vahel on tuhandete kilomeetrite laiune kõrb. Järsku jäi nii vaikseks, et tundus, nagu magaks kogu linn
Ükski neist eeldustest pole täidetud. + arutlus inimeste ebavõrdsusest Machiavelli Machiavelli ideed: o Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve. Erinevalt Aquino Thomasest: need on loomupärases konfliktis Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559, linnriikide iseseisvuse häving Nii valitsejate (kuningriigis) kui kodanike (vabariigis) ülim eesmärk on riigi säilitamine. Selleks on enamasti ainuvõimalik vahend ekspansioon, sest võim on relatiivne (sõltub teiste riikide võimu suurusest) · Varauusaja vabariiklikud mõtlejad (Machiavelli ja Guicciardini 16. saj. Itaalias, James Harrington 17. saj. Inglismaal): mixed government on ideaal, sest loob tasakaalu. 2. Machiavelli vooruseõpetuse põhiprintsiibid Alternatiivne voorusõpetus. Machiavelli "Valitseja" 1513 (ilmus 1532)
198. Tähed on küll kuumad, kuid liig kaugel, et meid soojendada. 199. Optimistlik puu säilitab lehed kevadeni ega lase uutel seetõttu tulla. 200. Linnukesel, kellel pole jõudu ennast kaitsta, on tiivad, et pageda ja kui ta on õhku tõusnud, naerab ta paelte ja püüniste üle. 201. Tänulikkus on ülla hinge tunnus! 202. Kõige raskem on iseend tunda, kõige kergem on teistele nõu anda. 203. Ma eelistan kõige ebaõiglasemat rahu kõige õiglasemale sõjale. 204. Inimeste heaolu on ülim seadus. 205. Pole midagi rumalamat, kui rumal naer! 206. Kasuta tänast päeva, usalda homset nii vähe, kui võimalik! 207. Pidage meeles: väga vähe on vaja selleks, et olla õnnelik! 208. Ei ole suuremat nukrust, kui meenutada õnneaega õnnetuse ajal... 209. Pimedatemaal on ühesilmne juba kuningas! 210. Haritud loll on suurem loll, kui harimatu loll! 211. Ükskõik, kui palju te ka ei teeks, kunagi pole küllalt! 212. See, mida te ei tee, on alati tähtsam sellest, mida teete!
ise. Eesmärke on palju, nagu ka tegevusalasid, kunste ja teadusi, kuid eelistatuim on juhtiva alaga seotud eesmärk, sest selle tõttu taodeldakse ülejäänut. Pole vahet, kas toimimine on ise tegutsemise eesmärgiks või on lisaks sellele ka midagi muud. (Nikom.eetika, 2007:7) Kui tegutsemisel on mingi eesmärk, mida me selle enda tõttu soovime, muu aga tuleb selle kaudu ja kui me ei eelista kõike mingi muu asja pärast siis ilmselt olekski see hüve ja ülim hüve. Kas selle mõistmisel pole siis elus suurt kaalu? Kui nii, siis tuleb üldjoonteski püüda tabada, mis see on, millise teadmise või võime juurde kuulub. Tundub, et see peaks kuuluma mõjukaimate ja kindlasti juhtivamate alade hulka, milline paistab olevat poliitika. Poliitika määrab ära, mis teadused peavad riigis olema, milliseid neist on vaja igaühel teada ja mil määral. Poliitika eesmärk peaks hõlmama ka kõigi teiste alade oma, nii et just see võikski olla inimese hüveks
kasutades mõistust või kogemust. Kant pooldas autonoomia teesi, arvas, et paikapidav usuline eetika ei saa erineda paikapidavast filosoofilisest eetikast. Jumal ja inimkond peavad ühtviisi alluma samadele ratsionaalsetele printsiipidele ja mõistusest piisab, et juhtida meid nende printsiipide juurde. Kanti süsteem ülendab eetika seesmiseks hüveks: õigupoolest on oma kohuse täitmine mitte millegi muu kui selle pärast, et see on kohus, ülim hüve. Säärasena on see seotud religiooniga. See on meie kohus Jumala ees. Jumal armastab vooruslikke ning tasub neile lõpuks õnnega vastavalt nende vooruslikkuse astemele. Jumal ja surematus on eetika tarvilikud postulaadid. 12. Kas usk soosib moraalselt elu ? Kuidas ? Kui Jumal on olemas, siis hea tahe võidab halva. Kui Jumal on olemas -kosmiline õiglus valitseb universumis. Moraalsed põhjused kaaluvad alati üles moraalivälised.
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
(F. Nietzsche) Täissöönul pole isu ja nälginul toitu ning hädas on mõlemad. (A. H. Tammsaare) Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) Mida sul ei ole, seda ajad sa igavesti taga, unustades selle, mis sul on. (W. Shakespeare) Armastage ennast ja teil algab romaan, mis kestab elu lõpuni! (O. Wilde) Iga antud lubadus on võlg. (Itaalia vanasõna) Originaalsus ei seisne selles, et öeldakse seda, mida keegi teine pole öelnud, vaid selles, et öeldakse seda, mida mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau)
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
4. Palu endale, mida soovid kuid ära nõua seda. 5. Kasvata oma armastust ja jaga seda ümberolijatele. 6. Näe ennast suule elujõe osana ja tõde, et just sinu panus on oodatud ja väärtuslik. Me ise teame kõige paremini tõde iseendast! Oleme ise endale teejuhiks. Nimelt sellepärast ongi nii oluline kuulatada sissepoole ja ennast tundma õppida. Nii on see meie kõigiga. Meil tuleb otsida kontakti oma sisemise tõega ning õppida selle peale lootma. Peame olema avatud kõigele, mis toimub meie ümber, nõnda et saaksime kogu aeg korrigeerida oma tõde samas taktis oma teadvuse kasvuga. Nimelt pole tõde sugugi staatiline suurus. Meie oma tõde sõltub meie emotsionaalsest olekust ja teadmistest. See muutub samas taktis meie teadvuse muutumisega. Meditatsioon on üks näide oma sisima tasakaalustamiseks ja tundmaõppimiseks. Eelkõige oleme me ise need, kes kannavad vastutust omaenda tegelikkuse eest. Oleme vastutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
