Koostas: Egert Luha Õppegrupp: ev210 TARTU 2010 Kuivkrohv Kuivkrohv Massiivsete seinte renoveerimisel ja ebatasaste seinte või vigastatud müüritise tasanduseks sisetöödel on krohvimise asemel ideaalseks lahenduseks Knaufi kipsplaatide paigaldus kuivkrohvina või vooderkattena. Kuivkrohvi puhul liimitakse kipsplaadid kinnitusseguga Knauf Perlfix otse seinale. Veega valmisegatud Perlfix kantakse kelluga ligikaudu ühesuuruste kogustena kas kohe seinale või horisontaalselt lebavate kipsplaatide tagumise külje peale ja seejärel surutakse kipsplaat vastu KUIVKROHV Koosneb Kuivkrohv ehk kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis
mis tootmisprotsessi käigus töödeldakse tugeva kartongiga kaetud plaadiks. Kipsplaat on tervisele kahjutu lõhnatu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab 93% kips ja 6% kartong. Ülejäänud osa koosneb tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel ehitustööde käigus ega edaspidi nendes ruumides elamisel. Normaaltingimustes ei kahjusta plaate mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni perioodiga, eeldusel et ruumide suhteline niiskus jääb talvel vahemikku 25 45 % ja suvel 30 60 %. Plaat sobib kasutamiseks ruumirühmades A F: elumajad, bürood, koolid, haiglad ja tööstushoonete kõik siseruumid, niisked ruumid ning ehitiste kandekonstruktsioone täiendavad osad jne. Erinevaid plaaditüüpe kasutatakse peamiselt vaheseinte, põrandate ja
•Plaatide tehnilised omadused •Plaaditüübid ja struktuur Lk3 •Kasutuskohad •Plaatide vastupidavus •Tulepüsivus Lk4 •Eritehnilised omadused •Heliisolatsiooni omadused •Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 •Karkassitüübid Lk 6 •Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 •Metall-karkassseinad Lk9,10 •Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 •Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 •Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 •Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks
· Plaaditüübid ja struktuur Lk3 · Kasutuskohad · Plaatide vastupidavus · Tulepüsivus Lk4 · Eritehnilised omadused · Heliisolatsiooni omadused · Puit-ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Lk5 · Karkassitüübid Lk 6 · Konstruktsioonide õhuheliisolatsioon Lk7,8 · Metall-karkassseinad Lk9,10 · Kipsplaatide hinnad Lk 10,11,12,13 · Kipsplaatide paigaldus puitkarkassile Lk 14 · Kipsplaatide paigaldus metallkarkassile Lk 15 · Kakrassitangid Lk16 Gyproc plaadid Gyproc-kipsplaadid ja -plaadikonstruktsioonid Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks
saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega
......................................................................................................................................................................3 Kipsi tooraine............................................................................................................................................................3 Gyproc-kipsplaadid ja plaadikonstruktsioonid................................................................................................... 3 Gyproc-kipsplaatide tehnilised omadused............................................................................................................ 3 Plaaditüübid ja struktuur.......................................................................................................................................4 Plaatide valmistamine........................................................................................................................................... 4 Puhas ja kahjutu....................
Gyproc Super kipspahtli kulu vuukimisel on ca 0,25-0,35 kg / m2, ning Cove karniisiliistude kleepimisel 5 kg / ca 20-25 jm. Gyproc Vario on kipsipõhine, kõrge kvaliteediga, kiiresti kivistuv pahtel eriti suurt tugevust nõudvate kipsplaat- konstruktsioonide vuukide viimistlemiseks ning probleemsete pindade lauspahteldamiseks kuivades siseruumides. Kipsplaatkonstruktsioonide viimistlemisel kasutada segu koos vuugilindiga. Gyproc Vario kipspahtel sobib ka kumeraservaliste kipsplaatide viimistlemiseks. Gyproc Vario pulbrile lisatakse vaid vett. Segada käsitsi või drelli otsa kinnitatud vispliga. Valmis seguga töötamise aeg on ca 45 minutit, seejärel hakkab segumass tarduma. Tarduvat segu mitte kasutada! Pahteldatud pinnad lihvitakse liivapaberiga. Gyproc Vario on kiirkivistuv kipspahtel. Lauspahtelduse võib teha ca 2 tunni möödudes pärast kipsplaatide vuukimist. Lauspahteldusel on korraga pealekantava kihi paksus 0-5 mm.
Kipsplaadi kihi all kasutatakse jäigastavat puitlaast- või OSB plaati. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult ehitustööde käigus ega edaspidi nendes ruumides elamisel. Normaaltingimustes ei kahjusta plaate mikroorganismid ega hallitusseened. Pilt 1 Kipsplaat 2.1 Erinevad kipsplaadid Plaatide põhipaksuseks loetakse 12.5 mm, kuid on ka eriplaate paksusega 6.5 või 9.6 või 15 mm. Kipsplaatide laius on 1200 mm ja enamlevinud pikkusteks 2.6 ning 3.0 meetrit, kuid plaate saab toota pikkustega alates 2.0 kuni 4.0 meetrit. Plaatide pikiservad on kaetud kartongiga, otsad on lõigatud. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni perioodiga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääb talvel vahemikku 25 45 % ja suvel 30 60 %. Eraldi on olemas ka kipsplaadid, kus kartongkatte asemel on klaaskangas või kips ja
kaalult kerged konstruktsioonid. Gyproc-kipsplaat on sobiv kasutamiseks kõigis siseruumides, niisketes ruumides, elumajades, büroodes, koolides, haiglates ja tööstushoonetes, samuti kandekonstruktsioone täiendavates osades. Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. Standardplaat GN 13 Eriti kõva plaat GEK 13 Tuuletõkkeplaat GTS 9 Remondiplaat GN 6 Tuletõkkeplaat GF 15 Põrandaplaat GL 15 Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik
See on üks levinumaid laetüüpe, kuna võimaldab peita kõik ruumi laes paiknevad konstruktsioonid ja kommunikatsioonid ning säilitada samaaegselt ruumile monoliitse sileda (värvitud) lae. Rippkipsplaatlagesid ehitatakse siis, kui soovitakse teha madalamaks ruumi kõrgust või peita lae kohal olevad kommunikatsioonid või allaulatuvad kandekonstruktsioonid. Kipslae puhul on võimalikud väga erinevad lahendused: erinevatest karniisidest, kald- või vertikaalpindadest, akustiliste kipsplaatide või erinevate moodul- ja metallripplagedega kombineerimisest süvistatud valguskanalite ja -valgustite kasutamiseni. Kipslagi võimaldab teostada pea kõiki funktsionaalseid ja visuaalseid soove. Kipslagedes kasutatakse vajadusel plekist või kipsplaadist hooldusluuke. Kipsplaadist lae ehitamiseks on 2 moodust- ehitamine puitkarkassile või metallkarkassile. Paigaldus puidust aluskarkassile
Kipstooted Kipsplaat. Kipsplaat (ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprok) on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal
veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta plaati ka mikroorganismid ega hallitusseened. Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega.
kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna
kivimeid siduvaks kaltsiidiks. Eestisse jõudis see ehitusmaterjal 13. sajandil. * Stukk on kipsist, lubjast ja liivast segatud kiiresti kivistuv pastataoline mass, millest vormitakse või valatakse seina- ja laekaunistusi. * Kipsplaati nimetatakse ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprokiks. Kipsplaat ehk küprok on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehtiuses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm ja laius 1,2m, pikkus varieerub 2-3m piires. Eestis toodab kipsplaate Norgips Estonia AS. * Silikatsiit on liivast ja lubjast erimenetlusel valmistatud tsemendivaba ehitusmaterjal, mis on rahvusvaheliselt tuntud kui laprex. Silikaltsiiti saadakse aluseliste ja happeliste ainete ning vee segu aktiveerimise.Seejärel pannakse need desintegraatorisse ja kivistatakse hüdrotermiliselt. Silikaltsiidist valmistatakse kive ja paneele. Nõukogude
panema.Lakke tuli panna iga 40cm järel karkass ja seina iga 60cm järel. · Järgmise nädala algul esmaspäeval pidin ma hakkama tubasid soojustama benoplastiga. · Kolmapäeva lõunast sain alustada koos ühe töötajaga kipsplaadi panekut lakke,selleks kasutasime tõstukit millega kipsplaadi ülesse tõstsime. Praktikandi tegevus ettevõttes · Viimasel nädalal hakkasin viimistlema oma tööd ehk siis hakkasin pahteldama kipsplaatide liite kohtasid ja kruve peitma,hiljem lihvisin siledaks. · Uuele objektile minek ja seal tulid ka tunduvalt raskemad tööd.Mina aitasin meestel sarikad püsti tõsta ja kinnitada müürilatile ja hiljem pidin vedama järgmiseks nädalaks auto pealt maha ka aluskatte ja roovipaigaldus materjali · Aluskatte ja roovi paigaldamisel ma pidin laudu ülesse andma ja kilet vedamaja lõikama täpselt,kuna üleval polnud palju ruumis siis lauad olid kõik all ära laotud.
veel savi, liiva, lubjakivi. Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150...170oC juures. Kipsi tardumine ja kivistumine toimub peale tema segamist veega Kipsi tardumine ei tohi alata enne 4 minutit (vee ja kipsi kokkusegamise hetkest alates) ja peab lõppema 6...30 min vahel. Ehitus kips Kipsi kasutatakse peamiselt järgmistes kohtades: krohvimörtides tardumise kiirendajana (eriti lagede ja puitpindade krohvimisel), kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks (lühike tardumisaeg kiirendab remonttöid), kipspahtlina pindade silumisel (kuna kips ei kahane, siis saab siluda küllalt ebatasaseid pindu), Ehituskips Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Nõrk veekindlus seisneb selles, et niiskudes ta kaotab
· Kipskivi jahvatatakse ja kuumutatakse ehituskipsipulbriks. Kipsplaat valmistatakse ehituskipsist, veest, lisanditest ja kartongist · Toorained segatakse mördiks ja valatakse liugrihmal liikuvate kahe kartongikihi vahele · Kips kivistub rihmal liikudes niivõrd, et see võidakse lõigata plaatideks · Kipsplaadi koostises on kaaluliselt 93% kipsi, 6% kartongi ning 1% moodustavad hügroskoopiline niiskus, orgaanilised pindaktiivsed ained ja tärklis Kipsplaatide kasutusala · Kipsplaat on siseseintee ja -lagedes, välisseinte sisepindadel ning heli-ja tuleisolatsiooni konstruktsioonides enim kasutatav ehitusplaat. · Kipsplaat on kasutatav ka niisketes ruumides; ei soovitata saunaruumides ega külmkambrite sisepiiretel · Perforeeritud ja soontega kipsplaate kasutatakse koos heliisolatsioonikihiga ruumides, millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes
enne, kui kõik ohutu töötamise tingimused on täidetud. 2. Pahtlite liigid ja omadused Pahtlid jagunevad: täite- ehk aluspahtlid viimistluspahtlid kipskrohvid Need jagunevad omakorda: kuivades ruumides kasutatavad pahtlid niisketes ruumides kasutatavad ehk niiskuskindlad pahtlid Täite- ehk aluspahtel on jämedateralisem, pinna esmaseks täitmiseks, katab suuremad pinnavead ja tagab vajaliku sileduse peenpahtli või viimisluspahtli peale kandmiseks. Liimpahtel: eripahtel kipsplaatide vuukimiseks ja pahteldamiseks kuivades ruumides. Pahtlit kasutatakse pindade ettevalmistamiseks, tasandamiseks. Kuivsegusid on lihtne ladustada. Pahteldatav pind peab olema puhas, kõva, tolmuvaba. Kasutatakse tellis-, betoon-, kergbetoonpindade, tsementkrohvist pinna ja kipsplaadi tasandamisel. Nõuded kasutamisel: Alati puhast vett kasutada! Liiga palju vett- pehme pahtel Töö temp. +10 kraadi vähemalt. Külmunud segu ja külm vesi= valmissegu alla 0 kraadi, jäätub!
· Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine. Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke
Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus – korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga. 12. Õhumüra leviku takistamine maastikul
Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid. Kivi- ja betoonseintel määrab seina õhumüra isolatsiooni seina ühe ruutmeetri kaal. Erinevate plaatkonstruktsioonis seinte puhul (nt kipsplaatsein) on aga määravaks peamiselt seina poolte (nt kipsplaatide) mass, õhuvahe laius kipsplaatidest seinapoolte vahel, helineelava materjali olemasolu. Peale seina ja vahelae konstruktsioonide on väga tähtis erinevate liitumissõlmede teostus ja helipidavus korteritevahelise seina liitumine vahelaega (põranda ja laega), välisseina ja muude piirnevate seintega; eri korruste vahelise heliisolatsiooni seisukohalt on oluline ka vahelae liitumine välisseinaga.
Jahvatuspeenus (jääk sõelal max %) 15 20 30 N /mm 3 2,5 2 Min paindetugevus (¿¿ 2) ¿ 2 6 5 4 Min survetugevus ( N /mm ) Kipsi kasutatakse peamiselt: krohvimörtides tardumise kiirendajana, kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks, kipspahtlina pindade silumisel ja skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudusteks võime lugeda tema suhteliselt väikest tugevust ja nõrka veekindlust, mille tõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2.3
Kipssideaineid kasutatades valmistatakse vaheseinaplaate, paneele, vahelaeplokke, kipskrohviplaate ja mitmesuguseid kipsplaate. Kipssideaineid kasutatakse sideainena mitmesuguste kipskrohvide jt. Ehituses kasutatavate segude valmistamiseks Kipstooted on leidnud laialdast kasutamist eelkõige seetõttu, et nende töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, nad on suhteliselt kerged ja samas nad ei põle jms. Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning tundlikust niiskuse suhtes. OMADUSED:tardumin ei tohi hakata enne 4.min ja peab lõppema 6-30 min vahel Porseland tsemendi tooraineteks on:75-78% tsementi ,22-25% savi, sealjuures on portseland tsemendi tardumisaegasid reguleerivaks lisandiks sissejahvatatud looduslik kips HÜDRAULILINE SIDEAINE.TSEMENT. Tsement on peeneksjahvatatud hüdrauliline sideaine, mis veega segamisel
6. Vastused küsimustele 1) Millised on ehituskipsi põhilised positiivsed ja negatiivsed omadused? Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, vähe töökulu nõudev viimistlus, kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Kirjeldage kipssideainete kivinemisprotsesse. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul
standardile kõige lähedasem tulemus, mille saime, oli 46,026% kipsi kogust kipsitaignas. 7. Küsimused 1. Ehituskips on töödeldav, odav, kergesti viimistletav, kiiresti kivistuv vee lisamisel ning materjal ei põle. Negatiivne omadus on aga see, et tegu pole kuigi tugeva ega kõva materjaliga - mõjutab vastupidavust. Ei sobi konstruktsioonimaterjaliks, pigem viimistluseks. 2. Kipssideaineid kasutatakse ehituses: kipsplaatide ning viimistlussegude valmistamisel, modelleerimisel, skulptuuride tegemisel, ning ka meditsiinis. 3. Kõrgtugev kips on ehituskipsiga võrreldes suuremate tugevusnäitajatega (väiksem veevajadus ning pikem kivistumisprotsess). 4. Kipssideainete kivinemisprotsessideks on kõrge- ja madala temperatuuriga põletused. Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul
tunduvalt odavamad (1kg u. 350krooni). Olenevalt pinnast (krohv, puit, kipsplaat) ja maalrist saab katta 1l värviseguga 5-7 ruutmeetrit. Reeglina ei ulatu OÜ Loomuliku poolt pakutav kaseiinvärviga värvimine 135-250m2 krooni piire. Erandid tulevad lasuurimise, maalingute ja trafarettide tegemisest. Sellistel juhtudel võib ruutmeetri hind küündida 250- 3000 kroonini. · KASUTUSKOHAD Seina- ja laevärv siseruumidesse. Sobib krohvi-, kivi- ja betoonipindade, pabertapeetide ning kipsplaatide värvimiseks. Tinglikult sobiv ka eelnevalt dispersioonvärvidega värvitud pindade ülevärvimiseks. Sel juhul tuleb eelnevalt teha kindlasti prooviruut ja veenduda tulemuse sobilikkuses (vt nõuanne lõpus). Tugevalt või ebaühtlaselt imavad aluspinnad tuleb eelnevalt kruntida kaseiinkrundiga (art nr 145). Värv ei sobi eelnevalt liimvärviga värvitud või määrivatele lubivärviga pindadele, vanale õlivärvile, lateksvärvile, kunstmaterjalist
Materjalide üldomadused Defineerida: · tulepüsivus · külmakindlus · hügroskoopsus · tulekindlus · tugevus Pilet 6 1. Kaarseinte ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Kipsplaatide liigid ja omadused · kasutusotstarve · säilitamise tingimused · nõuded kasutamisel Pilet 7 1. Betoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · vuukimine ja armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: looduslik ehituskivi ja tehiskivi
Materjalide üldomadused Defineerida: · tulepüsivus · külmakindlus · hügroskoopsus · tulekindlus · tugevus Pilet 6 1. Kaarseinte ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Kipsplaatide liigid ja omadused · kasutusotstarve · säilitamise tingimused · nõuded kasutamisel Pilet 7 1. Betoonplokkidest müüritise ladumine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamine ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · vuukimine ja armeerimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: looduslik ehituskivi ja tehiskivi
hakkab põlema või kivineb nii kiiresti, et ilmuvad praod. 7. KORDAMISKÜSIMUSED 1) Positiivseteks omadusteks on lihtne töödeldavus, viimistlus mis nõuab vähe töökulu, kergus, ei põle. Negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus ja tundlikkus niiskuse suhtes. 2) Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamiseks. Samuti sideainena mitmesuguste kipskrohvide ja teiste ehituses kasutatavate segude valmistamisel. 3) Kõrgtugev kips on võrreldes ehituskipsiga väiksema veevajadusega ja kõrgema tugevusega. 4) Madalatemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, kus kipsi kuumutatakse tingimustes, kus vesi eraldub auruna või vedelal kujul. Kõrgtemperatuurne põletus on kivinemisprotsess, mis toimub 700...1000oC juures. Sideained, mis sel viisil toodetakse,
1. Lubja põhilised kasutuskohad? • Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört • Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 3. Kipsi põhilised kasutuskohad? • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks 2. Lubja ja kipsi olulised eelised ja puudused? Kustutamata lubjale omased puudused: suur mahukahanemine, kõrged
Kuid kipsist ripplae ehituseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Ripplaena, mille funktsioon peaks olema varjata lakke paigaldatud kommunikatsioone, võimaldades neile vajadusel kergesti ligi pääseda, ei ole monoliitsena ehitatud kipsplaadist ripplagi just parim lahendus. Esiteks ei ole õige katta sellisel meetodil väga suuri pindu, kuna pole praktiliselt võimalik vältida materjalide hilisemast paisumisest või kokkutõmbumisest kipsplaatide liitekohtade pahtlisse ja värvikihti tekkivaid pragusid. Teiseks on lae taha pääsemiseks vaja lae sisse integreerida hooldeluugid, mis "risustavad" eesmärgiks olnud ühtlast pinda. Eriti ebaõnnestunud juhtudel on hooldeluugid kavandatud valedesse kohtadesse, ning võib tekkida vajadus neid hiljem juurde lisada. See loomulikult tähendab aja- ning rahakulu ning ebamugavust ruumide kasutajaile, rääkimata lae välisilme rikkumisest.
viimistlemine, kipstooted on suhteliselt kerged ja mittepõlevad, kiire tardumine ja kivistumine, kõrge sulamistemperatuur. Peamised negatiivsed omadused on haprus, väike tugevus, tundlikkus niiskuse suhtes (juba RH=60% juures algab kipstoodete pehmenemine ja tugevuse langus). [1] 7.2 Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipssideaineid kasutatakse vaheseinaplaatide, paneelide, vahelaeplokkide, kipskuivkrohvplaatide ja mitmesuguste kipsplaatide valmistamisel. Sideainena kasutatakse neid mitmesuguste kipskrohvide jt ehituses kasutatavate segude valmistamiseks (portlandtsement). Kõrgetemperatuursetest kipssideainetest valmistatakse tehismarmorit ja valatud põrandaid. [1] Kipssideaineid kasutatakse keraamikast ja portselanist vormide valmistamiseks, kasutatakse ka meditsiinis. 7.3 Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes?
Suure niiskuse ja kõrge temperatuuri korral hakkavad kipsi tugevuslikud omadused vähenema. Võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on kipsi tugevuslikud näitajad väiksemad. Kipstooted on niiskustundlikud ning võivad hakata pehmenema, seega on oluline neid kaitsta ülemäärase õhuniiskuse ja vee eest. Samuti võib niiskus kipsplaadi muuta ideaalseks keskkonnaks hallitusseentele, mis hakkab mõjutama inimese tervist. Kus kasutatakse kipssideaineid? Kipsi kasutatakse kipsplaatide valmistamisel, samuti plokkide või krohvina seina- ja laetarindites. Kipsist on tehtud ka soojus- ja heliisolatsioonplaadid. Kipsi kasutatakse ka meditsiinis jäsemete fikseerimiseks nende paranemiseks. Millised on põhilised erinevused ehituskipsi ja kõrgtugeva kipsi omadustes? 6 Kõrgtugev kips kristalliseerub hästi väljakujunenud kristallidena. Suured kristallid, kas nõelte
Kipstooted on leidnud laialdast kasutamist eelkoige seetdttu, et nende t66tlemine
on lihtne,
viimistlemine viihe ttiOkulu n6udev, nad suhteliselt t
krohvide ja tasanduskihtide pragunemisohu vähendamiseks mittetolmuvate pindade saamiseks pindade tugevuse ja kulumiskindluse saamiseks krohvide või tasanduskihtide veetiheduse tõstmiseks pigmenteritud krohvi värvuse ergstamiseks uue betooni nakke parandamiseks vanaga kui vanale betoonile tahetaks eriti õhukest kihti peale valada Kuivkrohvplaadid kipsplaatide tulepüsivus aeg on : 6mm 7,5min 9mm 10 min 13mm 15 min 15mm 30 min www.knauf.ee Krohvitööd Fasaadi soojustamiseks õhukese kattekrohviga moodustatakse liittarindid, mis koosnevad: Fasaadile kleevitud või mehaaniliselt kinnitatud soojusisolotsiooni plaatidest Armeeringust Viimistluskiht Fasaadi soojustuse liitsüsteem koosneb seitsmest omavahel süsteemselt koos töötavast kihist: 1. Aluspind 2. Liimisegu 3
viimistlusmaterjalina. 9. Mineraal- puitplaadid Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui tsementi oluliselt rohkem ning see muudab kõnealuste plaatide kaalu suhteliselt suureks. Mineraal- puitplaate on võimalik toota väga erinevatest puitpartiklitest, kuid üldjuhul kasutatakse tsementplaatide tootmiseks pikka laastu ning kipsplaatide tootmiseks puidukiudu. Oluline on valida õige puuliik, kuna mitmete liikide suhkrusisaldus või ekstraktid võivad takistada mineraalsete lisandite kõvastumist või seda oluliselt pikendada. Mineraal-puitplaatide suureks eeliseks on nende niiskuskindlus, mõõtude stabiilsus ning tule- ja mädanikukindlus. Puuduseks on suur kaal ning töömahukus transpordil. Neile ei mõju hästi ka kiirelt vahelduvad läbikülmumis- ning sulamistsüklid. Ka mõõtulõikamine ning kinnitamine on vaevarikas.
· Kulunorm u 1,2 kg/m2 · Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR · Orgaanilise sideainega · Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides · Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla · Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav · Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5- 1,0 kg/m2 · Veekulu 8-9L/25 kg kott · Kuivamisaeg 3 tundi 1 ööpäev · Kihipaksus 1-3 mm Pilet 2 1. Pindade pahteldamine Aluspinnad peavad olema puhtad tolmust ja lahtistest osakestest. Selle saab pinnalt lihtsalt eemaldada harja või tolmuimejaga. Põrandale panna kaitsekile või ehituspapp. Vajadusel lihvida pinda enne pahteldamist, muidu võib pahtlikiht minna liiga paksuks. Parema nakke
Isover OL-P 70mm lmekatuste mineraalviil 754,7 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex, pealmine 4,5 mm, alumine teraline kiht 3 mm 754,7 m2 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 513 Metallvaheseinad Teraskarkass 66 mm 1926 jm. 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatide pigaldamine metallkarkassile, ilma karkassi maksumuseta 1156 m2 52 Siseuksed 521 Lukustus ja varustus 60 tk 523 Terasuksed Terasprofiilist kahepoolne tuletõkke uks EI30 2 tk 525 Puituksed Spooitud ukseplokk sile SP, M8x21 58 tk 53 Siseseinte pinnakatted
.....................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada veel ja veel. Selles osas kips on unikaalne tooraine. Kipsist ja kipsbetoonist materjalide tootmine ja kasutamine Kipssideainete (ehituskips, kõrgtugevkips jt) tootmisel on tarvilik silmas pidada järgmist: · tuleb kasutada lisandeid, et vähendada sideaine kulu, aga ka kipsdetailide deformatiivsust
lamell-liidete jaoks süvendite freesimiseks. (Lamellid sarnanevad oma funktsioonilt tüüblitega, ning kujutavad endast ovaalseid kokkupressitud plaadikesi). Universaalfreesi on võimalik kasutada nii ülafreesina kui lamellfreesina. See eeldab vastavate rakiste olemasolu. Samuti on universaalfreesi võimalik kasutada otslihvimismasinana. 21 Universaalfreesiga freesimine paralleeljuhiku abil. Ringlõikur on mõeldud põhiliselt kipsplaatide töötlemiseks, kuid kasutatakse ka puidu, puitlaastplaatide ja plastide töötlemiseks. Puuritaoline freesitera võimaldab alustada lõiketöötlemist materjali mistahes punktist ning lõigata välja erinevaid kujundeid ja figuure. Nõuandeid freesi kasutajale. 1.Freesimine peab toimuma ühtlase sujuva liikumisena. 2.Mida suurema läbimõõduga on freesi tera, seda madalamad peavad olema pöörded. Pehme puidu puhul
ja puuvillavarred. Samasse tooteperekonda kuulub ka HDF (High Density Fiber Board). Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui tsementi oluliselt rohkem ning see muudab kõnealuste plaatide kaalu suhteliselt suureks. Mineraal-puitplaate on võimalik toota väga erinevatest puitpartiklitest, kuid üldjuhul kasutatakse tsementplaatide tootmiseks pikka laastu ning kipsplaatide tootmiseks puidukiudu. Oluline on valida õige puuliik, kuna mitmete liikide suhkrusisaldus või ekstraktid võivad takistada mineraalsete lisandite kõvastumist või seda oluliselt pikendada. Mineraal-puitplaatide suureks eeliseks on nende niiskuskindlus, mõõtude stabiilsus ning tule- ja mädanikukindlus. Puuduseks on suur kaal ning töömahukus transpordil. Neile ei mõju hästi ka kiirelt vahelduvad läbikülmumis- ning sulamistsüklid. Ka mõõtulõikamine ning kinnitamine on vaevarikas.
ja puuvillavarred. Samasse tooteperekonda kuulub ka HDF (High Density Fiber Board). Mineraal-puitplaatide hulka kuuluvad tsement- ning kipsplaadid. Tsement või kips on neis plaatides sideaine rollis, asendades liimi, kuid liimiga võrreldes kulub nii kipsi kui tsementi oluliselt rohkem ning see muudab kõnealuste plaatide kaalu suhteliselt suureks. Mineraal-puitplaate on võimalik toota väga erinevatest puitpartiklitest, kuid üldjuhul kasutatakse tsementplaatide tootmiseks pikka laastu ning kipsplaatide tootmiseks puidukiudu. Oluline on valida õige puuliik, kuna mitmete liikide suhkrusisaldus või ekstraktid võivad takistada mineraalsete lisandite kõvastumist või seda oluliselt pikendada. Mineraal-puitplaatide suureks eeliseks on nende niiskuskindlus, mõõtude stabiilsus ning tule- ja mädanikukindlus. Puuduseks on suur kaal ning töömahukus transpordil. Neile ei mõju hästi ka kiirelt vahelduvad läbikülmumis- ning sulamistsüklid. Ka mõõtulõikamine ning kinnitamine on vaevarikas.
Kuivsegud Lubi-liiv tooted (silikaatkivid) Lubivärvid Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 41. Too välja erinevus kivistumise kohta madalatemperatuursel ja kõrgtemperatuursel kipsil Madalatemperatuursele kipsile on iseloomulik kiire kivinemine. Kõrgtemperetuursele kipsile on omane aeglane kivinemine. 42. Kus kasutatakse madalatemperatuurset kipssideainet? Kipsplaatide ja seinapaneelide tootmine, keraamika ja portselani vormide valmistamine, meditsiinis, arhitektuursete elementide valmistamiseks 43. Tsemendi tootmispõhimõte? Tsemendi tootmine seisneb sisse toodud klinkri jahvatamises vajalike lisakomponentidega. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%.
Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine -Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine - Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks - Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides - Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte - Arhitektuursete elementide valmistamiseks Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades
Kasutusaeg: valmissegatuna kinnises nõus 2-3 ööpäeva Kulunorm u 1,2 kg/m2 Segukihi paksus 1-3 mm laustasandus, osaline tasandus kuni 5 mm Viimistluspahtel Vetonit KR Orgaanilise sideainega Betoon-, kergbetoon-, tellis-, kipsplaat jt mineraalsete aluspindade pahteldamiseks ja viimistlemiseks kuivades ruumides Tagab sileda pinna värvi, tapeedi vm viimistlusmaterjali alla Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge.
• Krohvimördid segus kipsiga • Kuivsegud • Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) • Segasideained koostisosadena esinevad räbud ja putsolaanid • Lubivärvid • Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks • Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.) 22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad Kasutuskohad : • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks Eelised: Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25
Lisandite sisaldus võib olla 10-25%, milledest sõltub ka saadava kipsi kvaliteet. Tootmine: Kipsi tootmine seisneb selles, et looduslikku kipsi kuumutatakse 150-170C juures. Kips jahvatatakse. Saadud sideaine on valge-hallikas pulber mahumassiga 800- 1000kg/m3 Kips kivistub veega segades. Teiste sideainetega võrreldes on kips väga kiire tardumisega. Kipsi enamlevinud tugevusklassid: 6; 5; 4. Kipsi kasutatakse: krohvimörtides tardumise kiirendajana Kipsplaatide valmistamisel Kipsbetoonis sideainena Remonttöödel krohvi parandamiseks Kipspahtlina ja skulptuurdetailide valmistamisel 25. Kipsi omaduste määramine Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. Kipsi töötlemine on lihtne, viimistlemine vähe töökulu nõudev, kips on suhteliselt kerge ja samas kips ei põle. Negatiivsetest omadustest peab märkima kipsplaatide haprust ja väikest tugevust ning
läbijuhtimisega. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalahustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. Kasutuskohad: Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks Ehituskipsi kasutatakse krohvides Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte Arhitektuursete elementide valmistamiseks 22. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine Toormaterjal lubimergel või kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor) 75% ja savi 25% 1. Tooraine kaevandamine 2. Segu ettevalmistamine
siis valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse, kuivatatakse ja jahvatatakse. 17. EHITUSKIPS saadakse kipskeedukatlas 100-160C juures. 18. VORMIKIPS erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. 19. b) KÕRGTEMPERATUURSED kipssideained põletust 600-1000C. Aeglane kivinemine. Kõrgpõletatud kips. 20. Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse looduslikku kipskivi või anhüdriiti. 21. KIPSSIDEAINETE KASUTAMINE: 1. kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine 2. vormikipsi kasutatakse vormide valmistamiseks 3. ehituskipsi kasutatakse krohvides 4. meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi 5. arhitektuursete elementide valmistamiseks. 22. 21. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) 23. Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. 24. Toormaterjal: a) looduses leiduv lubimergel
Kivi- ja plokkseinad laotakse nõnda sirged, et neile saab anda sileda pinna õhukese, kuni 3 mm paksuse peenmördikihiga. Muidugi võib jätta kiviseina faktuuri ka nähtavale, kas puhasvuukmüürina või ülevärvituna. Kvaliteetsed rõhtpalkseinad jäetakse samuti nähtavale. Sõrestikseinad kaetakse viimistlusplaatidega, tavaliselt kipsplaatidega. Ühekihiline kipsplaatkate kobiseb; kvaliteetsema seina annab kahe- või kolmekihiline kipsplaatkate. Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K.
annaabi.ee 
