töötasud, turustusega seotud põhivara amortisatsioonikulu, turustuseesmärgil tehtud transpordikulu, reklaamikulu jne.) Üldhalduskulud Ettevõttes üldhaldusfunktsiooni täitmiseks tehtud kulud (sh. üldhaldus- ja juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne.) Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad kulud, sh. kahjum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvid ja viivised; netokahjum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui
Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist4 Vähemusosaluse osa kasumist5 4 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. 5 Kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus, kusjuures jääkide vähenemist näidatakse kuluna ning jääkide suurenemist kulude vähendusena ("negatiivse kuluna").
Rahavood investeerimistegevusest 40. Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil (SME IFRS 7.10). Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad (ostmisel tehtud väljamaksed tuleb näidata eraldi müügil laekunud summadest), sealhulgas (SME IFRS 7.5): (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük; (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük; (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük; (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük (finantsasutused kajastavad lühiajaliste finantsinvesteeringute ostu ja müüki äritegevuse all); (e) teistele osapooltele antud laenud (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest); (f) antud laenude laekumised (välja arvatud finantsasutused, kelle jaoks laenude väljastamine on üks põhitegevustest);
täpsustada ja täiendavalt selgitada: - inventeerimise eesmärki; - eduka inventeerimise eeldusi; - inventuurikomisjoni moodustamise põhimõtteid; - inventuurikomisjoni tööprotseduure; - inventeerimise üldpõhimõtteid; - varade spetsiifikast tulenevad täiendavad inventeerimistoimingud; - inventuuri tulemuste vormistamist. Inventeerimise juhend on abimaterjaliks materiaalse põhivara (sh kapitalirendile antud, kasutusrendile võetud), immateriaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja väheväärtuslike varade inventeerimisel nii inventeerimiskomisjoni esimehele kui ka komisjoni liikmetele. 2. Mõisted FIS linna majandusarvestuse korraldamiseks kasutatav finantsinfosüsteem, milles peetakse linna asutuste raamatupidamisarvestust, sh varade arvestus. FIS tugineb peamiselt standardtarkvaral SAP; Inventeerimine inventuuri tegemine. Inventuuri läbiviimisel tehakse kindlaks ja fikseeritakse
1500 Müügiootel põhivara Aktiva Müügiootel põhivara 16 Pikaajalised finantsinvesteeringud Aktiva 1600 Tütarettevõtete aktsiad või osad Aktiva Tütarettevõtete aktsiad või osad 1610 Sidusettevõtete aktsiad või osad Aktiva Sidusettevõtete aktsiad või osad 1620 Muud aktsiad ja väärtpaberid Aktiva Muud aktsiad ja väärtpaberid 1630 Pikaajalised nõuded Aktiva Pikaajalised nõuded 17 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva 1700 Kinnisvarainvesteeringud Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 1701 Kinnisvarainvesteeringute kulum Aktiva Kinnisvarainvesteeringud 18 Materiaalne põhivara Aktiva 1800 Maa Aktiva Maa 1820 Ehitised Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1821 Ehitiste akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Ehitised (jääkmaksumuses) 1830 Masinad ja seadmed Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1831 Masinate ja seadmete akumuleeritud kulum (miinus) Aktiva Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 1840 Muu materiaalne põhivara Aktiva Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) 1841 Muu mat.pv
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, ümberklassifitseeritud maa õiglane väärtus on 5 500. 11. Lühiajalise laenukohustuse aruandeaasta intress on 30 (tuleb tasuda järgmise aasta jaanuaris). 12. Kirjel ,,Võlad ja ettemaksed" sisaldub võlg tarnijale 1000 USD, mis on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 0,7 EUR. 13. Pikaajalisest laenukohustusest 300 moodustab järgmise aasta osamakse. 14. Ülejäänud kinnisvarainvesteeringute õiglane väärtus on aruandeaastal vähenenud 7 000 võrra. 15. Aktsiakapital on makstud sisse dollarites, kursiga 1 USD = 0,9915 EUR 16. Vastavalt üldkoosoleku otsusele tuleb reservkapitali suurendada 100 võrra (eelmiste perioodide kasumi arvel). Korrigeeritud Bilanss (eurodes) 31.12.20XX 31.12.20XX Raha 3 944 3 948
· töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); · intresside maksmine*; · kindlustus- maksed; · maksude tasumine; · kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) · materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; · kinnisvarainvesteeringute müük; · teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; · saadud dividendid*; · futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; · äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) · materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; · teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks; · kinnisvarainvesteeringute ost;
kajastatakse tehing analoogselt varude müügitehinguga. 12 Kinnisvarainvesteeringu lõpetamine Lõpetatakse, kas selle müügi, kapitaliseeritud rendile andmise või mõnel muul põhjusel kasutamisest eemaldamise tõttu. Kinnisvarainvesteeringu müügist saadud kasum või kahjum kajastatakse jooksva perioodi kasumiaruandes. 13 Kinnisvarainvesteeringute kajastamine aruandluses Majandusaasta aruande lisas esitatakse kinnisvarainvesteeringute kohta täiendav informatsioon. Avalikustamise üldpõhimõte seisneb selles, et tuleb esitada kõik kinnisvarainvesteeringu kasutusalad, saadud tulud, ning seotud kulud, aga ka kinnisvarainvesteeringus aruandeperioodil toimunud muutused ja nende põhjused. 14 Materiaalse põhivara soetamine
• töötajatele palkade ja lisatasude maksmine (avansid); • intresside maksmine*; • kindlustus- maksed; • maksude tasumine; • kasutusrendimaksed, trahvid, kaotatud kohtuasjad, annetused. 8. Nimetage palun millistest suurimatest bilansi gruppidest saab informatsiooni investeerimistegevuse rahavoogude koostamiseks? RAHA SISSETULEK (LAEKUMINE) • materiaalse ja immateriaalse põhivara müük; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade müük; • kinnisvarainvesteeringute müük; • teistele ettevõtetele antud laenude põhisummade tagasimaksed; saadud intressid*; • saadud dividendid*; • futuurlepingud, ostuvahetuslepingud vastulaenud; • äriüksuse (tütarettevõtte, filiaali,osakonna jm) müük. RAHA VÄLJAMINEK (VÄLJAMAKSED) • materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine; • teiste ettevõtete aktsiate ja võlakirjade soetamiseks; • kinnisvarainvesteeringute ost;
Varude muutus Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Laekunud intressid Makstud intressid Makstud ettevõtte tulumaks Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Muud rahavood äritegevusest Kokku rahavood äritegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 16,17,18 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 16,17,18 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 15 Laekunud kinnisvarainvesteeringute müügist 15 Laekumised sihtfinantseerimisest 29 Tasutud tütarettevõtjate soetamisel 8 Laekunud tütarettevõtjate müügist 8 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 Laekunud sidusettevõtjate müügist 9
müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seotud kulutusi (notaritasu, riigilõivud, nõustamistasu jms). Edasisel kajastamisel kasutatakse: õiglase väärtuse meetodit (hinnatav mõistliku kulu ja pingutusega) või soetusmaksumuse meetodit. Ümberhindlusest tekkivaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse kasumiaruandes kirjetel "Muud ärikulud" / "Muud äritulud". Kinnisvarainvesteeringute kohta koostada aastaaruande lisa. 10.Materiaalne PV Materiaalne põhivara on vara, mida RPK kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitteäriühingust RPK talle seatud eesmärkide täitmisel) ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Kasulik eluiga on periood: - mille jooksul vara ettevõtte poolt tõenäoliselt kasutatakse või
Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 476 -14 953 -27 296 Makstud tulumaks 41 -88 -694 Netorahavoog äritegevusest 8 523 -3 733 6 385 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetamine -58 -195 -152(-486) Põhivara müük 340 850 404 Kinnisvarainvesteeringute müük 0 709 708 Tütarettevõtete soetamine, neto 0 1 rahavoog Tütarettevõtete müük, neto rahavoog 0 -615 10 Sidusettevõtete soetamine 0 -2 -383 Antud laenud -213 -549 -5 166 Antud laenude laekumised 1 745 177 1 911
· Aastaaruandes avalikustatakse kõikide materiaalse põhivara gruppide jaoks kasutatavad amortisatsioonimeetodid ja- määrad ning jääkmaksumuste muutuste analüüs sh: soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi algul; ostud ja parendused perioodi jooksul; amortisatsioonikulu; allahindlused väärtuse languse tõttu; ümberhindlused; müügid; muud muutused; soetusmaksumus, akumuleeritud kulum ja jääkmaksumus perioodi lõpus. · Kinnisvarainvesteeringute kohta tuleb koostada aastaaruande lisa. · Bioloogilisi varasid on soovitav bilansis või vastavates aastaaruande lisades kajastada põhiliste rühmade kaupa (nt tarbitavad varad, tootvad varad). · Väikevahendid- Vastutaval hoiul olevad bilansivälised varad tuleb avalikustada aastaaruande lisas.
maksuseaduste ning Raamatupidamis Toimkonna juhenditele [1 : 176]. Tulusid võib liigitada vastavalt maksustamise määradele: · 20% määraga müük; · 9% määraga müük; · 0% määraga müük; · maksuvaba müük. Müügitulusid võib liigutada vastavalt tegevusliikidele: · kaupade müük; · teenuste müük [14]. 5.1.2 Muud äritulud Muud äritulud on ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist, saadud trahvid ja viivised, netokasum valuutakursimuutustst nõuetelt ostjate vastu ja ohustustelt tarnjate ees [8 : 56]. Muud äritulud võivad olla veel ka: · eelmiste perioodide tulud, kui tulu selgub aruandeaastal ja see pole oluline viga, et korrigeerida eelmiste perioodide kasumiaruannet; · ebatõenäoliseteks ja lootusetuks kantud summade laekumised; · ümmardusvahed; · varade ümberhindlusest tekkinud tulud jne [1 : 177-178]. 5.1.3 Finantstulud
· asukoht; · kasutaja või vastutaja nimi. 7.7 Materiaalse põhivara hindamine Igal bilansipäeval tuleb õiglases väärtuses kajastatav vara hinnata ümber hetke õiglase väärtuse järgi. Bilansipäeval tuleb hinnata, kas vara õiglase väärtuse muutumise tunnuseid esineb. Kui selliseid tunnuseid esineb, tuleb õiglases väärtuses kajastatavad varad hinnata igal bilansipäeval ümber nende hetke õiglasse väärtusesse. Finants- ja kinnisvarainvesteeringute õiglases väärtuses ei võeta arvesse võimalikke realiseerimisega kaasnevaid tehingukulusid. 8 IMMATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Immateriaalseks põhivaraks on ettevõtte raamatupidamistarkvara HansaWorld SBE. Selle amortisatsiooni arvestatakse samal meetodil nagu materiaalset põhivara ning amortisatsiooni norm on samuti 20% aastas. 12 9 LÜHIAJALISTE KOHUSTUSTE ARVESTUS 9
1. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 “Tulu kajastamine”) 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel “Muud ärikulud”) 3
nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi; nõuete laekumise tõenäosuse hindamine vajadusel allahindluse kajastamine; nõuete jaotus lühi- ja pikaajaliseks; intressikandvate nõuete puhul intressiarvestus; Saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega. 3.4 Varade inventuur Materiaalse põhivara, kinnisvarainvesteeringute ja bilansiväliste varade inventeerimisel viiakse läbi järgmise protseduurid: lugemislehtedel kajastatakse varade kogused ja maksumused ning andmed põhivara järelejäänud amortisatsiooni peridoodi kohta. Inventeerimiskomisjoni poolt kantakse lugemislehele vara tegelik seis, mis hinnatakse inventeerimise ajal; hinnatakse vara ümberhindluse teostamise vajadust;
Määrab see kes raamatupidamist korraldab. Määratakse vastavalt vajadusele, kui palju on vaja erinevaid kulu kontosid. TULUDE ARVESTUS Müügitulu nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev tulu, mis ei hõlma käibemaksu ega aktsiise Muud äritulud kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara, bioloogiliste varade ning kinnisvarainvesteeringute müügist; trahvitulud, viivised ostjate arvetelt jms ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud. Finantstulud tulud, mis on seotud aktsiate ja osade ning muude finantsinvesteeringutega MÕISTED Tulu Sissetulek, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine. Kulu Tulu tekkimiseks vajalik väljaminek, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. Kasum Tulud-kulud
1. Müügitulu Aruandeperioodil toodete, kaupade ja teenuste müügist saadud tulu (arvestatud vastavalt juhendile RTJ 10 "Tulu kajastamine") 2. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus tekkivad tulud, sh. kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul, kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel "Muud ärikulud") 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide
eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, administratiivsetel eesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingukulusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse kas õiglase väärtuse meetodist või soetusmaksumuse meetodist. 6.2.1 Kinnisvarainvesteeringute parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust kõrgemale objekti algselt hinnatud väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks remont, hooldus), kajastatakse perioodikulude koosseisus. Parenduste kapitaliseerimine või kajastamine perioodikuludes omab tähtsust ainult
-429 -431 -434 amortisatsioonikulu Põhivara väärtuse langus -15 304 50 0 Muud äritulud 13 926 100,00% 13 116 100,00% 420 100,00% Ühisreklaami tulu 6 061 43,52% 6 853 52,25% 0 0,00% Renditulud 3 650 26,21% 3 260 24,86% 0 0,00% Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus 1 304 9,36% 0 0,00% 0 0,00% Tulud valuuta konverteerimisest 50 0,36% 15 0,11% 22 5,24% Põhivara müügikasum 9 0,06% 35 0,27% 9 2,14% Parkimisteenuste tulud 46 0,33% 56 0,43% 0 0,00%
juhtivpersonali töötasud, administratiivhoonete ja -seadmete amortisatsioonikulu, valdav osa konsultatsioonikuludest jne) 5. Muud äritulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 35 tekkivad tulud, sh kasum materiaalse ja immateriaalse põhivara ning kinnisvarainvesteeringute müügist; saadud trahvid ja viivised; netokasum valuutakursimuutustest nõuetelt ostjate vastu ja kohustustelt tarnijate ees (juhul kui tulemuseks on netokahjum, kajastatakse see kirjel «Muud ärikulud») 6. Muud ärikulud Ebaregulaarselt äritegevuse käigus 46 tekkivad kulud, sh kahjum materiaalse ja
· inventuuri ettevalmistus · inventuurihetke määratlemine · rendile- või tasuta kasutusse antud varade inventeerimine · inventuuri tulemuste kujunemine ja vastav vormistamine -----------Aasta lõpus peaks vaatama üle nüuded ja kohustused ja et kas kõik kajastub õigesti. Aastainventuurid - kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni 2 kuud enne aruandeaasta lõppu · varude inventuur; · materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur; · nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine; · kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine; · sularahakassade inventuur; · pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks; · muude varade inventuur. · Nõuete ja tehtud ettemaksete ning Kohustuste ja saadud
(b) äritegevusega seotud varade ja kohustuste saldode muutusega, (c) investeerimis- või finantseerimistegevusega seotud tulude ja kuludega (nt kasum põhivara või finantsinvesteeringute müügist). Rahavood investeerimistegevusest Investeerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised investeerimistegevusega seotud laekumiste ja väljamaksete kategooriad: (a) materiaalse ja immateriaalse põhivara ost ja müük, (b) kinnisvarainvesteeringute ost ja müük, (c) tütar- ja sidusettevõtete ost ja müük, (d) muude finantsinvesteeringute ost ja müük, (e) teistele osapooltele antud laenud, (f) antud laenude laekumised, (g) saadud intressid ja dividendid, alternatiivina on lubatud saadud intresse ja dividende kajastada äritegevuse all. Rahavood finantseerimistegevusest Finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil. Brutosummadena esitatakse kõik põhilised finantseerimistegevusega seotud
Muu äritulu tekib kasumiaruandesse, kui valuutakursi tõusmisel tekib kasum esitatud, kuid veel laekumata valuutaarve korral ning kui ostja tasub viivist hilinenud arve tasumise eest (Garminder-Laur, 2001, lk 26). Kasumiaruande muud äritulud sisaldavad tulusid, mis on tekkinud ebaregulaarse äritegevuse tulemusel (RTJ 2, lisa 2): • kasum põhivara (materiaalse ja immateriaalse) müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute müügist; • kasum kinnisvarainvesteeringute väärtuse muutusest; • saadud trahvid ja viivised; • valuutakursimuutuste netokasum nõuetelt ostjate vastu ning kohustustelt tarnijate ees. 16 Ettevõttes tekivad tulud erinevate tehingute kaudu ning seoses sellega on tulude kajastamine ettevõttes olulise tähtsusega, kuna sellest sõltub omanike tulu. Oluline on eristada tulu tekkimist põhitegevusest ja kõrvaltegevusest. 1.3.2 Kulude kajastamine kasumiaruandes skeem 2
6040 Pensionikulu Kulud 7010 Kinnisvara investeeringu amortisatsioon Kulud 7020 Ehitiste amortisatsioon Kulud 7030 Masinate seadmete amortisatsioon Kulud 7040 Muu põhivara amortisatsioon Kulud 7100 Kahjum põhivara müügist Kulud 7110 Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist Kulud 7200 Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulud 7210 Maksuametile intressid Kulud 7220 Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Kulud 7230 Kingitused ja annetused Kulud 7240 Tulumaks kingitustelt Kulud 7310 Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega Kulud
Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktiva poolelt põhivara kajastavast osast, sest reeglina kaasnevad investeerimistegevusega suured muutused ettevõtte põhivarade koosseisus. Rahakäibe aruande see osa näitab, kuidas firma kasutab põhitegevusest saadud raha, investeerides seda põhivarasse ja väärtpaberitesse, samuti laekumisi investeeringute müügist. Tüüpilised investeerimistegevuse rahavood on: + materiaalse ja immateriaalse põhivara müük, kinnisvarainvesteeringute müük + teiste ettevõtete väärtpaberite müük 23 + teistele osapooltele antud laenude tagasimaksed + saadud intressid ja dividendid - materiaalse ja immateriaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute ostmine - teiste ettevõtete väärtpaberite ostmine - teistele osapooltele laenude väljaandmine Finantseerimistegevus hõlmab tegevusi, mille tulemusel muutub omakapitali ja võetud laenude suurus ja struktuur
Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 291 3854 Makstud ettevõtte tulumaks -8506 -6911 Kokku rahavood äritegevusest 46096 44835 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel 4292 -5827 Laekunud materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist 126 543 Tasutud kinnisvarainvesteeringute soetamisel 156 Laekunud intressid 272 1029 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4049 -4255 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud dividendid 32000 26000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -32000 -26000 Kokku rahavood 10047 14580
6020Sotsiaalmaksu kulud Kulud 6030Töötuskindlustuse kulud Kulud 6040Pensionikulu Kulud 7010Kinnisvara investeeringu amortisatsioon Kulud 7020Ehitiste amortisatsioon Kulud 7030Masinate seadmete amortisatsioon Kulud 7040Muu põhivara amortisatsioon Kulud 7100Kahjum põhivara müügist Kulud 7110Kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist Kulud 7200Ettevõtlusega mitteseotud kulud Kulud 7210Maksuametile intressid Kulud 7220Tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt Kulud 7230Kingitused ja annetused Kulud 7240Tulumaks kingitustelt Kulud 33 7310Valuutakursikahjum arveldustest ostjate ja tarnijatega Kulud
................................................................................................. 68 2 SISSEJUHATUS Kinnisvara täidab majanduslikust seisukohast väga olulist rolli, olles nii riigi majanduskasvu üheks indikaatoriks kui rikkuse mõõtmise allikaks. Kinnisvara on olnud läbi aegade üheks kindlamaks ja pikaajalisemaks rahapaigutamise võimaluseks. Mida enam kasvab inimeste jõukus, seda rohkem suureneb huvi kinnisvarainvesteeringute vastu, seda nii pangapoolse finantseeringu abil kui ka sissetulekute kasvust tingituna. Kinnisvaraturg on muutunud efektiivsemaks tänu mitmetele finantsinstrumentidele, kapitali kättesaadavuse paranemisele ning investeerimisvõimaluste kasvule. Seoses sellega kasvab vajadus kinnisvaraga seotud riskide hindamise, analüüsimise ja juhtimise järele, mis on viinud paljude teadlaste tähelepanu antud sektori uurimisele ning kinnisvara- ja finantssektori koosmõjude analüüsimisele.
annaabi.ee 
