Keskkonnaluba - keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus kompleksload või lihtload Tegevusluba on ehitusluba, vee erikasutusluba, jäätmeluba, geoloogilise uuringu luba,raieluba, kalapüügilua Planeerimisseaduse põhimõtted Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering: eesti 2010, eesti 2030pluss, asusstus,transport jne 2. Maakonnaplaneering 3. Üldplaneering 4. Detailplaneering. Hõbedane majandus on pensionäridel raha, ja neilt vaja raha välja meelitada, spaad jne Monitooring, seire plaanipärane ja programmeeritud pidev keskkonna seisundi (ja
Tallinn. Lk 147. 5 ehitise vundament. Püsivalt ühendatava ehitise puhul on lisaks määrav ka tingimus, et ehitist ei saa maatükist eraldada ehitise hävimise või olemuse muutumiseta. 7 Ka maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik, samuti külvatud seeme, puu või muu istutatud taim on kinnisasja omaniku omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele seatud kitsendusi. 7 Kõve, P., Priidu, P. (1996). Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura. 234-235 lk. 6 2. KINNISOMANDI KITSENDUSED 2.1. Kitsenduste liigid ja kehtivus Kinnisomandile kehtivad kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või
.............13 2 SISSEJUHATUS Küsimus kinnisomandi ulatusest on probleem sellest, mis kuulub maatüki juurde, kui maatükk on kellegi omandis, siis mille omanik see isik ühtlasi on? Esiteks tekib küsimus kinnisomandi piiride suhtes – kui kõrgele ja kui sügavale piirid ulatuvad? Antud referaadi eesmärgiks on määratleda kinnisomandi ulatus nind lahti seletada kitsendused. Ulatuse piiramiseks on riik seadnud kinnisomandile teatud kitsendused. Kinnisomandi kitsendused näiteks sättestavad mil määral võib iga teine isik omaniku maatükil või metsas viibida, veekogust kala püüda, metsas seeni või marju korjata jne. Kinnisomandiga seotud küsimused tekivad näiteks kinnisvara soetamisel, naabriga vaidlusel ning isegi metsas erateele sattudes. Siin kohal tasub otsida vastuseid kinnisomandi kitsendustest. Riik on seadnud kinnisomandile teatud kitsendused ning piiranud selle ulatust.
põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus 4) Üldplaneering, mille eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise 2 arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on üldplaneeringu koostamise alus 4) Üldplaneering, mille eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi 5) Kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kohaliku omavalitsuse eriplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse territooriumi või selle osa kohta. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi
kõrvalhoone või kuni 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks · olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks · maa-ala kruntideks jaotamise korral Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: · detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu alusel · detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral kehtestatud üldplaneeringu alusel Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 2) krundi ehitusõiguse määramine
Loodusuurijate Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Roheline liikumine, Säästva Eesti Instituut, Balti Keskkonnafoorum, Kaitsealade Liit, Eesti Ornitoloogiaühing. PLANEERIMISSEADUS Planeerimise põhimõtted planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid 1. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. 2. Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. 3. Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. 4. Detailplaneering - koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks
• ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine 13) Eesti ühendused 14) Rahvusvahelisedühendused 15) Planeering Planeerimise põhimõtted – planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid Üleriigiline planeering – koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Maakonnaplaneering - koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Üldplaneering - koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Detailplaneering - koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse
omanikuks muutumisel kui eelmine omanik ei ole välja ilmunud). Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va. Juhul, kui üleandmine ei ole toimunud heauskselt. 26.Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomand on kinnisvara omandiõigus. Sellele kinnisomandile võib seaduse järgi määrata kohtu poolt kitsendused (ehituskeeld või hoopis ehitusluba naabri maale nt naabri maad läbiva torustiku remondiks jne, samuti teede, tehnovõrkude, veekogude ja metsa omandiga seonduvad piirangud või lisaõigused) 27.Mis on kasutusvaldus? Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada
teatud perioodilisi sooritusi. Sooritused ei pea olema rahalised. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast ja vastupidi, kindla isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga. Teiste sõnadega, ühte liiki reaalkoormatist ei tohi muuta teist liiki reaalkoormatiseks. 44. Mis on hoonestusõigus? Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. 45. Mis on hüpoteegipidaja peamine võimalik õigus hüpoteegiga koormatud kinnisasja osas? Hüpoteek on rahalist nõuet tagav piiratud asjaõigus, mis kinnisasja koormatisena annab
Kui aga isik on 30 aastat katkematult vallanud kinnisasja, mis pole kantud kinnistusraamatusse või mille omanik kinnistusraamatust ei nähtu või mille omanik enne valduse algust on surnud, võib valdaja nõuda enda kandmist kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuks. Kinnisomand lõpeb kustutamisega kinnistusraamatust, samuti kinnisasja täieliku hävimisega. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve. Servituut on oma või võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. 25. VÕLASUHE JA SELLE TEKKIMINE
kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. kinnisasja täieliku hävimisega. Asju liigitatakse: 1) Kinnis- ja vallasasjad Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste Kiinisasi maatükk koos selle oluliste osadega isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja Vallasasi asi, mis ei ole kinnisasi selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi 1) Üldisteks, avalikeks ja eraasjadeks kitsendused kehtestatakse seadusega või seatakse kohtuotsuse või Üldine asi oma loodusliku olemuse tõttu ei saa kuuluda kellegi tehinguga. Kinnisomandi spetsiifilise piiranguna on käsitletav omandisse ja on kasutatav igaühe poolt nagu õhk ja avameri
osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile, Eesti CO2 kvoodimüük. Planeerimise seadus. seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute koostamine on avalik. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid. Üleriigiline, maakonna, üld ja detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule. Demokraatlik, Kõikehaarav, Funktsionaalne, Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid Riigi regionaalse arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine, transpordivõrgustiku ja infrastruk kujundamine
kasutusõiguse tasu; Kalapüügiõiguse tasu; Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus. Planeerimisseadus: Seaduse eesmärk tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: Planeeringute koostamine on avalik; Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik; Kinnisomandile võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid: Üleriigiline planeering; maakonnaplaneering; üldplaneering; detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus pikaajalisusele. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited:
ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 7 detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. Planeeringute liigid:
Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks kinnistusraamatu kanne omaniku kohta, valdus ei ole oluline (vt § 118 lg 1 ja § 119 lg 3). Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes
ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted: (1) Planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. (2) Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritletavatel kompaktse asustusega territooriumi osadel. (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 7 detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. Planeeringute liigid:
Keskkonnale tekitatud kahju hüvitus 100 100 Planeerimise seadus. Planeerimis seaduse eesmärk on tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks,ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks. Planeerimise põhimõtted. 1)planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik. 2)Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. 3)kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid. 1)Üleriigiline planeering- riigi territooriumi käsitlemine 2)Maakonna planeering- maakonna territooriumi käsitlemine 3)Üldplaneering- valla või linna territooriumi põhisuundade ja tingimuste määramine. 4)detailplaneering- maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine linnades ja alevites. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule.
planeerimise põhimõtted: o planeeringute koostamine on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus o detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites ning alevike ja külade olemasolevatel ja kavandatavatel selgelt piiritlevatel kompaktse asutusega territooriumi osadel o kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel planeeringute liigid: o üleriigiline planeering (riigi territooriumi ja asustuse arengu üldistatud,
pindalaga väikehoone, püstitamise korral ja on selle hoone püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 2) olemasoleva hoone, välja arvatud üksikelamu, suvila, aiamaja või nende kõrvalhooned, maapealse osa kubatuuri laiendamise korral üle 33 protsendi ja on selle hoone laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks; 3) maa-ala kruntideks jaotamise korral. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (3) Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi: 1) detailplaneeringu koostamise kohustuse korral – kehtestatud detailplaneeringu alusel; 2) detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral – kehtestatud üldplaneeringu alusel. § 4. Planeerimisalase tegevuse korraldamine (1) Planeerimisalase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve on Siseministeeriumi pädevuses ning planeerimisalase
Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. Tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud, omandamise aluseks olev testament ja abieluleping peavad aga olema tehtud seaduses sätestatud vormis. Kinnisomandi kandmine kinnistusraamatusse toimub asjaõiguslepingu alusel, vajalik leping peab olema notariaalselt tõestatud. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi, näiteks naabrusõigused, mis piiravad nt kinnisasjal ehitamist, kui see võib tekitada kahju naaberkinnistule. Servituudid. Reaalservituudi mõiste ja sisu. Servituudi tekkimine ja lõppemine. Isiklikud servituudid. Kasutusvaldus ja isiklik kasutusõigus. Kinnisomandi spetsiifilisi piiranguna on käsitletav servituut, mille eesmärk on ühitada ja kokku sobitada naabruses asuvate kinnistute omanike huve
keegi töötas heauskselt ümber võra vallasasja, kuulub see asi ümbertöötajale, kui töö on väärtuslikum esialgsest asjast. · igamisega kui isik valdab vallasasja heauskselt ja katkematult viie aasta jooksul nagu omanik · loodusvilja omandamisel heina äraniitmine jne Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Avalik-õigusliku isiku omandis olev veekogu on avalik. Kaldaomanik peab jätma veekogu äärde kaldariba kallasrajana kasutamiseks, mida võib kasutada igaüks. Maatükil kasvav mets ja looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omand. 38 Servituut on võõra kinnisasja kitsendatud kasutamise õigus. Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva
Mitme kinnisasja piires olev veekogu kuulub igale kaldaomanikule vastavates osades. Kuivanud jõesäng või jõest tekkinud saar on lähemate omanike omandis. Pinnast, mis uhutakse või millega kallast täidetakse jääb kalda osaks. Kinnisvara ulatub mereranna jooneni. Rannajoon on mere tavaline veepiir. Kinnisomand ei ulatu põhjaveele, mis on riigi omandis. 12 By Matti `98 Kinnisomandile on tehtud rida kitsendusi. Üldine reegel on: eraõigusliku isiku omandis oleval kinnisvaral, mis on piiratud või tähistatud ei või teised isikud ilma omaniku loata viibida päikeseloojangust päikese tõusuni. Veekogud Avalik-õigusliku isiku (kohalik omavalitsus või riik) valduses olev veekogu on avalik. Riigi valduses on sisemeri, territoriaalmeri ja teised piiriveekogud, aga samuti seaduses nimetatud veekogud. Kalda omanik ei või
Detailplaneering Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. • Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus. • Detailplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi. Detailplaneeringu ülesanded 1) planeeringuala kruntideks jaotamine; 2) krundi hoonestusala määramine; 3) krundi ehitusõiguse määramine; 4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine; 5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;
Kinnisomand tekib kinnistusraamatusse kandmisega ehk kinnistamisega ning läheb ka teisele isikule üle kinnistusraamatu kande kaudu. Kinnisomandit saab käsutada (asja võõrandada ja koormata) alles peale kinnistusraamatusse sissekandmist. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Otseseid tingimusi maa kasutamiseks ja ehitamiseks igasugusele kinnisomandile- nii eramaale ja sellele paiknevatele ehitistele saab seada ainult 1) kehtestatud detailplaneeringu alusel (juhul kui see on antud alal kohustuslik), 2) kehtestatud üldplaneeringu alusel. 3) projekteerimise st. ka ehitamise aluseks on detailplaneeringu kohustuseta alal projekteerimistingimused. Ehitusettevõtja peab ehitustöid teostama omaniku loal ja kooskõlas vastavalt kehtivatele seadustele. Ehitusettevõtja peab arvestama kinnisomandi kitsendustega, mis on
ole hüvitatud tema poolt müüjale tasutud ostuhinda. Pärast ostueesõiguse omaja omanikuna kinnistusraamatusse kandmist on ostjal samal põhjusel õigus keelduda valduse üleandmisest. Kui ostueesõigust omav isik peab tasuma ostuhinna ostjale, vabaneb ta sellega ostuhinna tasumisest müüjale. X Hoonestusõigus Hoonestusõiguse mõiste ja sisu Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile: · Hoonestusõiguse suhtes kohaldatakse kinnisasja sätteid, sh kinnisomandi kaitse sätteid (AÕS §241 lg4); · Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav ning piiratud asjaõigustega · Hoonestusõigus loetakse kinnistus ja selle kohta avatakse kinnistusraamtus eraldi registriosa. Eesti hoonestusõigus on kujundatud Saksa õiguse eeskujul. Hoonestusõigusena käsitletakse
kinnistusraamatusse notariaalselt tõestatud avalduse alusel ja omand läheb üle riigile. Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool, sügavuseni või kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses, ega põhjaveele, mis on riigi omandis. Et ühe kinnisasja omaniku õiguse teostamine ei kujuneks teiste isikute õiguste piiramiseks või rikkumiseks, on kinnisomandile ja selle kasutamisele kehtestatud kitsendusi. 41 Õiguse alused Kinnisomandi kitsendused kehtestatakse seadustega või seatakse kohtuotsuse või tehinguga. Eraõigusliku isiku omanduses oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt piiratud või tähistatud, ei või teised isikud loata viibida. Kinnisasjal, mis pole piiratud ega tähistatud, ei
põllumajandustöödeks. Tulenevad looduskaitseseadusest. Eesti seadusandluse kohaselt on vähemasti 75 nähtust, mis võivad kitsendada maa-ala kasutust. Nendeks on kõikvõimalikud veekogude piiranguvööndid, looduskaitseobjektid, sanitaarkaitsealad, maardlad, teede, trasside, liinide, kultuurimälestiste jms kaitsevööndid. Natura alad jne. Keskkonnaalased kitsendused kehtivad ka kinnisomandile (planeeringute kitsendused), loodus- ja veekaitselised kitsendused jne. Kitsenduste tõttu saamata jäänud omanditulud kompenseeritakse. Kitsendused, et tagada maastike ning eluslooduse piisav kaitse, vältida elupaikade killustumist, reostust jne. Keskkonnanormatiiv ja –standard Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.
annaabi.ee 
