Ka oli iseloomulik joon saadikute arvu kasv. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsed valimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised üksnes dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Ülemnõukogu saadikute roll oli tähtsusete, nad pidid vaid kuulekalt hääletama juba varem heakskiidetud ja ettevalmistatud otsuste poolt. PARTEI KILP JA MÕÕK Liiduvabariigi valimistel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, poliitilise võimu nn kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Kahe struktuuri vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra taagamisega, teine riikliku julgeolekuga, sh ka luure ja vastuluurega. Pärast mitut reorganiseerimist moodustati 1954 aastal riikliku julgeoleku komitee (KGB)
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Athena-Minerva Jumala lugu Athena (Minerva) oli neitsilik kreeka jumalanna, Zeusi tütar, sündis raseda Metise allaneelanud Zeusi peast: pärast seda, kui Hephaistos oli peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus Athena sealt välja täies relvastuses (kiiver, oda, kilp, aigis-rinnakilp). Ateena linna kaitsejumalannana. Võitles gigantidega ja oli mitme kreeka kangelase kaitsja. Tööosavusjumalannana kandis hoolt teaduse eest. Temalt kui muistse kaarikuvõidusõidu tundjalt õppisid inimesed hobuse ja vankri kasutamist, õpetas ka laevade ehitamist ning naistele ketramist ja kudumist. Leiutas flöödi ja rajas areopaagil kohtu. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud.
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
Antarktika Nii Põhja-Jäämere aladel kui ka Lõunamandril on jää sulamine alanud juba kümnete aastate eest. Lääne-Antarktika jääkilp võib 7000 aasta jooksul sulada hoolimata sellest, kas toimub üleüldine soojenemine või mitte. Seetõttu võib maailmamere tase tõusta 5 kuni 7 meetri võrra. Mäeliustike osaks jääb tõsta mere taset kuni 30 sentimeetrit. Gröönimaa jääkilbi sulamine lisaks veel teist sama palju. Juba praegu väheneb jääkilp pidevalt. Sadade meetrite paksune jääkilp toetub praegu maapinnale, mis asub merepinnast allpool. Kui merevesi soojeneb ja jääkilbi alla pääseb, lisab see sulamisele hoogu juurde. Ennustatud on, et merepind tõuseb 2100. aastaks 60 cm Praegusel ajal hakkab inimese tegevus muutma maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside kogus kiiresti suurenenud ja kasvuhoonenähtus tugevnenud. Atmosfääri kogunenud kasvuhoonegaasid neelavad üha...
Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z). GPS-vastuvõtjad k...
Kliima muudab oma ilmastikku Maailma kliima muutub, Eesti kliima muutub. Kuna veetase tõuseb, jäävad käesoleval sajandil erilise löögi alla meie ranna ja kalda kaitse seadusega lubatust veejoonele lähemale ehitatud hooned, kirjutas juba viis aastat tagasi Tiit Kändler ajakirjas Loodus. Kujutlege ette maakera, mis on täielikult kaetud jääga. Ookeanid on suletud kilomeetripaksuse jääkattega, hiiglaslikud liustikud limpsavad oma keeltega kontinente. Miski muu ei liigu. Pole pilvi. Temperatuur on alla –40°C. Ellu jäävad vaid vähesed elusolendid. Vetikad pagevad vulkaaniliste allikate sooja embusesse ja bakterid kogunevad ookeanide hüdrotermiliste avade juurde. Miljonite aastate jooksul ei muutu midagi. Nii võis Maa välja näha mõnisada miljonit aastat tagasi. Vähemasti arvab nii osa teadlasi, kes leiavad kaljudest tõendeid, et Maa oli kunagi hiiglaslik lumepall. Kas Maa muutub kunagi jälle lumepalliks või hoopis sulab viimane kui jäätük...
aastatel, mil võisteldi kodanliku natsionalismiga. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu. Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Standardvalimised Alates 1950. aastast ei langenud enam poolthääletanute protsent alla 99.5%. Saadikute arv kasvas iga aastaga. Valimised olid formaalsed, hääletati ühe kandidaadi poolt. Partei kilp ja mõõk Liiduvabariigi valitsemisel oli tähtis roll julgeolekuorganitel, kes olid n-ö poliitilise võimu kilp ja mõõk. Julgeolekuorganite struktuuri kuulusid sõjajärgsetel aastatel siseasjade ja julgeoleku rahvakomissariaat. Nende vahel eksisteeris tööjaotus: esimene tegeles ühiskondliku korra tagamisega, teine riikliku julgeolekuga. 1954. aastal moodustati Riiklik Julgeoleku Komitee (KGB), mis andis märku mõjuvõimu vähenemisest
Unterblock Font Verkleinerung in Punkten nt Verkleinerung in Punkten Kilpide kirjeldus Mõõtmed Jrk nr Elemendi nimetus H L Pindala Mass cm cm m2 kg 1 2 3 4 5 6 Seinaelement 330x240 330 240 7.92 398.00 1 Kilp 1 330x240 330 240 7.92 398.00 Seinaelement 330x120 330 120 3.96 195.00 2 Kilp 2 330x120 330 120 3.96 195.00 Seinaelement 330x90 330 90 2.97 140.00 3 Kilp 3 330x90 330 90 2.97 140.00 Seinaelement 330x72 330 72 2.376 119.00 4 Kilp 4 330x72 330 72 2
ROOMAJAD madu sisalik krokodill kilpkonn LISA PILT Välimus (kirjelda eraldi igat rühma): Sisalikud Maod Krokodillid Kilpkonnad Tunnused Jäsemed, Kuiv nahk, Teravad hambad Selgroog külge jäsemete küljes vahetab nahka kinnitatud kilp on küünised iga aasta Nahk kuiv Kaetud Kuiv Kuiv soomustega Jäsemed Neli Puuduvad Asutavad küljel Neli jäsemed silmad Suu ja hambad Teravad, peenikesed,
Erinevad allikad: Mälestuste raamatud: Jaan Roos ,,Läbi punase öö II" Militaar.net Fotod ja filmikunst 1826 vanim säilinud foto L.J.M.Daguerre 1839 dagerrotüüp Filmikunst Lumiere T.A.Eddisson 1877 fonograaf Johannes Pääsuke Erinevaid infoallikaid kirjeldada Heraldika ehk vapiteadus (eksamil) Värviline, juriidiliselt kinnitatud, süboolika Koosneb: Kilp (põhiosa) viikingikilbi kujuline, kuldne (joonistamisel täpistada) hispaania kilp, must (joonistamisel ruuduline) prantsuse kilp, sisine (joonistamisel merelained) saksa kilp, punane (joonistamisel jooned ülalt-alla) naiste kilbid- roheline, tutiga (vallaline) hõbe, ilma tutita (abielus) Lubatud on kasutada vapil kaks metalli (kuld ja hõbe) ja viit erivärvi ja ainult isasloomi (suunaga paremale poole) Detailid peavad ka olema suunaga paremale poole Viljandi linna vapp- hõbedane roos sinisel kilbil Eesti Vabariigi vapil sammuvad lõvid, laenatud vapp taanlastelt Kolm lõvi tähendavad; Taani, Rootsi ja Norra
· http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8 Ajastut/kivimit Ajastu Kivim Näide
............ 3 Lähirelvad................................................................................................................................................ 4 Kaugrelvad.............................................................................................................................................. 4 Kaitserelvad................................................................................................................................................. 4 Kilp.......................................................................................................................................................... 5 Kiiver....................................................................................................................................................... 5 Kaitserüü................................................................................................................................................. 5
Keskaegsed relvad jagunevad ründe- ja kaitserelvadeks. Ründerelvad jagunevad lähirelvadeks ja kaugrelvadeks. Lähirelvad jaotatakse varre pikkuse järgi kolmeks: lühikese varrega e. käepidemega (mõõk, pistoda), keskmise varrega (kirves, vasar, nui; vars kuni 1m) ja pika varrega (oda, hellebard; vars kuni 2m). Kaugrelvad: viskerelvad (ling, viskeoda), mehaanilised laskerelvad (vibu, amb), tulirelvad (püssid, suurtükid). Kaitserelvadeks alla kuulusid kilp, kiiver ja kaitserüü. Mõõk keskajal kõige levinum relv. Kaitserelvastuse täiustumisega muutus ka mõõk (kaheteralisest kolmeteraliseks). Pooleteisekäe mõõkade teraviku pikkus oli 120-140 cm, kaal 3kg. Kahekäemõõga pikkus 160-180 cm, põhiliselt jalamehe relv, olulisemaid funktsioone lahingu alguses vastase jalaväe odade puruks raiumine. Timukamõõgal oli ots kumer/lame, teradel oli tekst (,,Jumal aitab mind vaest patust
Kilpkonnad võivad elada maismaal, magedas vees või meres, kuid kõik liigid munevad maale. Nende jässakat ja laia keha kaitseb nii selja kui kõhu poolt luuline kilprüü. Selle põhjal eristataksegi kilpkonnaliste seltsi teistest loomarühmadest. Seljakilpi nimetatakse karapaksiks ja kõhukilpi nimetatakse plastroniks. Seljakilp on selgroo ja roietega kokku kasvanud. Ohu korral tõmbab kilpkonn oma jalad ja pea kilbi alla, ehkki osal liikidel on kilp vähenenud, nii et kilpkonn ei mahu täielikult kilbi alla. Kilpkonnad liiguvad aeglaselt, sest kilp on raske ja kohmakas. Vee-eluliste kilpkonnade rüü on tunduvalt õhem, kergem ja lamedam. Nende jäsemed on arenenud loibadeks. Suurimad kilpkonnad (kaal kuni 450 kg) on merikilpkonnaliste alamseltsis. Enamik kilpkonni kasvab mõnekümne sentimeetri suuruseks. Suurimad maismaakilpkonnad on kooldkaelaliste alamseltsi (Cryptodira) kuuluvad Galápagose saartel elavad elevantkilpkonnad. Samasse
tähendab «République Française» (Prantsuse Vabariik); • oliivipuuoksa, mis sümboliseerib rahu; • tammeoksa sümboliseerib tarkust; • pealispinda, mis on õigluse sümbol. Seda embleemi kasutamine rõhutab valitud tee poliitilise süsteemis - vabariigi. See seletab teadliku tagasilükkamist sümbolite kasutamise Prantsuse kuningavõimu, ja ennekõike, liilia. • Kuni 1305 Prantsusmaa kuninglik vapp oli taevasina kilp koos kuldse liilia õiede pildiga. Kui Philip V (kuni 1328) kilp raiuti vertikaalselt, parem pool oli punane ja kilp krooniti kuldne kroon. Pärast seda, kuni 1376 Prantsusmaa sümboliks oli kilp kuningliku liiliaga. Alates 1376-1515 pardal oli ainult kolm liiliaid, kuid kroon tagastati. Pärast seda vapp lisati mitmed osad, ja selle nime oli - Kuninga vapp Prantsusmaa Kuningriigi. • Iga järgnev kuningas ja keiser lõi oma vappid, oma sümbolite ja detailidea. Kuigi 1898. aastal oli juba mitteametlik embleem Kolmanda Vabariigi, kus oli juba võimalik
Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia. Kesk Doonau madalik, Alam Doonau madalik, Lombardia madalik. KLIIMA Euroopa kliimat mõjutavad tegurid:
Maismaa kilpkonn Iseloomulikud tunnused Nende keha kaitseb kilprüü Silmad on hästi arenenud Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad Tugevad küünistega jäsemed Suurimad kaaluvad kuni 450kg Elavad kuni 80-150 aastat Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine Söövad heina, lehti, lilli Paljunevad munemise teel, nad matavad munad mulla või liiva alla Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, milles on kuni 100 muna Kaitsekohastumused Värvus vastab ümbruskonnale Ohu korral tõmbab oma jalad ja pea kilbi alla Huvitavaid fakte Kilpkonna liha süüakse
Trilobiidid Trilobiit (Huntonia Lülijalgsete hõimkonda kuulunud väljasurnud loomade klass; lingulifer.) Trilobiidid arenesid ühistest esivanematest putukate, vähkide, ämblike ja hulkjalgsetega ning elasid vanaaegkonna meredes umbes 550 - 220 miljonit aastat tagasi. Enamik trilobiite olid 3 - 10 cm pikkused lamedad loomad, kelle keha selgmist poolt kattis kitiinist ja mineraalainest kilp, kõhupool oli kaetud vaid pehme kilega. Kilp jaotus seljal keskmiseks teljeosaks ja lamedamateks küljeosadeks. Trilobiitide keha koosnes lülidest. Igale lülile kinnitus paar ühesuguseid jalgu. Nad elasid madalates rannikumere vetes, kus olid mitme ajastu vältel valitsevaks loomarühmaks. Tänan tähelepanu eest!
oda, millega oli mugav vastast torgata. Teisel pool pulga tippu oli haamri taoline otsik millega oli hea vastast vastu pead koksata. Ja teisel pool haamri otsikut on oda, millega oli kerge vastasele sellega selga torgata, või pähe. Sõjakirve käepide on üldiselt puust. Pilt 1.6 Keskaja sõjavasara otsik Kaitse Keskajal oli kaitse väga tähtis, lahingus kaitseks oli kilp, millega blokeeriti vastase lööke. Kilpe oli mitmeid tüüpe, oli tavaline rusikakilp, mis oli ümmargune ja lapik, keskel oli poolkera kujuline lohk, kuhu sisse käis rusikas. See kilp on väga effektiivne järseteks käeliigutusteks, millega võib vastasele väga kiire ja kriitilise löögi teha. Pilt 1.7 Keskaegne rusikakilp Teiseks kilbiks oli täiesti tavaline kilp, mis võis olla ruuduline või rombikujuline. Seda kasutati lähivõitlustes, sama moodi nagu rusikakilpigi
võim ja katoliku kiriku vägevus. Samas oli kõrgkeskaeg ka ristisõdade ajajärk. Hiliskeskaeg tõi endaga kaasa katkuepiteemia, saja-aastase sõja Inglismaa ja Prantsusmaa vahel ning paavsti võim hakkas alla käima. 2 Kuigi keskajal oli tähtis roll kirikul ja riigiaparaadil oli kõige olulisem sõjavägi. Sõjaväe tugevust näitas rüütlite ettevalmistus ja relvad, mis pidid olema head ja tugevad. Aegade jooksul arenesid ka relvad. Kui algul kuulus varustusse mõõk, turvis, kilp ja piik, siis hiljem tuli kasutusele kasutusele amb ja rõngasärgist sai raudrüü. Keskaegne relvastus Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV sajandi I poole rüütel kasutas kaitse- ja ründerelvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer
erikeelest. 1659. aastal defineeris Claude F. Menestrier vappi kui märki, ,,mis kujutab endast midagi terviklikku hieroglüüfilises mõttes, koosnedes joonistatud või graveeritud ja kindlate reeglite järgi paigutatud kesksest kujundist." (Saare 2006, lk 7) Vapiajaloo üldkäsitlusi hakati avaldama entsüklopeediates 18. sajandil. 20. sajandi algul piiritleti märksa rangemalt heraldilise uurimisobjekti kriteeriumid. Vappi defineeriti embleemina, mille aluseks on kilp, sellega välistati iga juhusliku heraldilise pildiga kilbi nimetamist vapiks. Vapp tekkis seega hetkest, mil kilbil kujutatud pilti kasutati selle omaniku pitsatis teda või tema tiitlit tuvastatava embleemina. Kilbist sai vapp siis kui see muutus õigusasjaks. Pärast II maailmasõda asutati Belgia ja Prantsuse heraldikute algatusel Pariisis Rahvusvaheline Heraldika Akadeemia, mis pani aluse rahvusvahelisele koostööle. Tänu rahvusvahelisele
2010 aasta Kuldsuude kõnevõistluse juubel toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis 26. veebruaril toimus Vabariiklik kõnevõistlus Kuldsuu 2010 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi aulas, kus võistluse patrooniks oli Riigikogu esimees Ene Ergma. Võistlustulle astus 11 julget osalejat: Terje Jürvetson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumist, Elen Veenpere ja Martin Kilp Tartu Miina Härma Gümnaasiumist, Maarja Lehemets Mart Reiniku Gümnaasiumist, Linda Maisväli ja Sirli Tell Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Taavi Meier, Ivar Piterskihh, Mario Tänav Kuressaare Gümnaasiumist, Jane Saluorg varstu Keskkoolist, Kristo Peterson Pärnu Vanalinna Põhikoolist. Neist andekaimaks kõnelejaks osutus Martin Kilp, kes arutledes ja ilmekaid näiteid tuues jutustas audioraamatute headest ja halbadest külgedest. Tublile II kohale tuli Jane Saluorg, kes
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand
Keskaja relvad Sissejuhatus v Peeti igasuguseid sõdu. v Talupoegadel puudusid kaitsevahendid ja sõjamehele vajalik väljaõpe. v Ratsa- ja jalaväe relvastus erines kaalu poolest. v Esimesed tulirelvad võeti kasutusele 1320. aastal. v Turvised e. kaitsevahendid olid sammuti märkimisväärse arengu läbi teinud. Keskaja relvad Ründerelvad Kaitserelvad 1) Oda 1) Kiiver 2) Mõõk 2) Kilp 3) Kirves 3) Rüü 4) Pistoda 5) Sõjahaamer 6) Falkonett 7) Hellebard 8) Morgenstern Relvad ja nende iseloomustused Ründerelvad Oda v Varrega torke või viske relv. Click icon to v Vars on valmistatud puust add picture ( põhiliselt kasutatud saarepuud). v Ots on tehtud kivis, pronksist või rauast.
eristamiseks kasutati lihtsaid termineid: väike, keskmine ja suur). Ühekäemõõk on põhiliselt mõeldud lahinguks jala. Poolteisekäemõõk on aga tüüpiline ratsaväelase käepikendus. Kahekäemõõk tekis 14.-15. Sajandil, kui tuvisearengu tõttu kilbi tähtsus vähenes ja vabanes ka teine käsi. Lööke tõrjuti mõõgatera lapiku, teradevahelise osaga, et säästa relva. 2) Kilp Kuni Rõngasturvise täieliku asendumisele plaaturvisega, blokiti kõik lõõgid kilbiga, mida hoiti tavaliselt vasakus käes. Kilpe valmistati mitmekihilisest, kokkuliimitud spoonist, millele tehti nahast käepidemed ja rihm, mille abil sai kilpi endale kaelale või üle pea riputada, et lahinguvälislt seda kanda. Lahingus, kui rüütel väsima hakkas kasutas ta rihma selleks ,et koorumust paremale käele vähendada
· Jalaväe osakaal muutus väiksemaks (suurem, kui ratsavägi). Kui jala- ja ratsavägi kokku juhtusid, proovisid esimesed lahingut vastu võtta metsas või soos, kus neil oli palju rohkem eeliseid Relvastus · Väga tähtis, sellest sõltus palju. · Turviste ja korralike relvadeta talupojegadel ei olnud lootust hästivarustatud rüütlisalga vastu saada (tähtis ka väljaõpe). · Rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. · Kaitserelvadest põhilisem oli kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu raske võidelda. pistoda plaatrüü mõõgad Ründerelvad · Keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü. · Levisid relvadena nuiad ja sõjahaamrid (kurdistamis tehnika).
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Konverents USA-s, kus jõuti järeldusele, et sõda on käinud juba koos inimesega tema kujunemise algusest peale. Tänu sõdadele arenesid väitetavalt inimeste koostöö oskused ja meeskonnatöö, mille tulemusel tekkisid ühised organiseerumised. Keskaegsed relvad: 1. Ründerelvad: a) lähirelvad käepide, keskmine vars, pikk, vars b) kaugrelvad viskerelvad, laskerelvad, tulirelvad 2. Kaitserelvad- kiiver, kilp, kaitserelvad. Lihtsaim masin vibu. 13. saj alguseks on ammud muutunud juba üheks olulisimaks relvaks. Linnade peamine relvastus. On isegi antud korraldusi, et iga majapidamine peab omama ambu ja sadakond noolt. 14. saj Tallinnal võis varuks olla umbes 150 000 ammu noolt. MÕÕK Mõõk on iseenesest juba pronksi ajal välja kujunenud relv. Tegelikult hakati tegema järjest pikemat pistoda. Pistoda on olemuse poolest esimene sõjarelv aga kaitse iseloomuga ehk rohkem ründe tõrjumiseks.
automaat talitlust. Juhtimisruumi etteande käsklus kujutab endast hoone personali poolt reguleeritavat liidest, mille abi saab muuta automaatreziimi. Ventilatsiooni jõukilp on elektriline juhtimis liides. Ventilatsiooniajami täiturorganiteks on sissepuhke ja väljapuhke ventilaatorid, mille tööd juhib ja soodustab õhuklappide ajam. Ventilatsiooni juhtimise osa Ventilatsiooni süsteemi asukoht magistraalvõrgu skeemil Joonis 1 1.) Keldri korruse ventilaatsiooni süsteem 2.) Põhi jõu kilp 3.) Mõõtekilbid ja alajaam 4.) Sise jõu kilp, ehk reservtoite kilp 5.) diiselgeneraator Kommentaarid punktide kohta: 1.) Ventilatsiooni süsteemi kilp. (Edasine seletus järgmises punktis) 4 2.) Põhi jõu kilp sisaldab liigpinge piirikuid, hoone siseseid elektriarvesteid ja kontrollmõõteriistu, toite jutmeid mis läheb edasi lattliinidesse ja sealt edasi korruste
Nii sümboliseeris osa relvi teatud sotsiaalset kuuluvust: näiteks mõõga kandmist peeti vaba mehe tunnuseks ja relvade puudumine näitas isiku madalat päritolu. Mõõgal oli läbi keskaja eriline tähtus, kuulsaid mõõku pärandati isalt pojale ja nii said nad kõige väärtuslikumateks perekonnareliikviateks. Mõõk sümboliseeris õiglust ja õigusemõistmist. Relvade liigitus Keskaegne relvastus jagunes ründe- ja kaitsevarustuseks. Viimase hulka kuulusid kaitserüü, kiiver ja kilp. Ründerelvade seas eristuvad kaks suuremat rühma: lähivõitlusrelvad mille alla kuuluvad mõõgad, odad ja muu taoline, ning laskerelvad kuhu kuulusid ammud, vibud, kiviheitemasindad ja muud. Algselt oli relvade arengus põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk- järgult hakkas laskerelvade osa kasvama ja keskaja lõpul olid need peamiselt tulirelvad lahinguvälja olulisemad sõjariistad. Kaitserüüde areng
3. Kuidas eristate rästikut ja nastikut? Kas nad on mürkmaod? Kellest nad toituvad 4. Nimetage aru ja kivisisaliku tunnused välimuse järgi ja erinevused eluviisis ja paljunemises 5. Kus Eesti roomajad veedavad talve? Kas nad on talvel aktiivsed? 6. Kes on vaskuss ja kas ta on ohtlik? 7. Millised roomajad elavad TÜ loodusmuuseumi vivaariumis? 8. Mis on Jacobsi elund madudel? 9. Mis on ovovivipaarsus? 10. Millest on areneneud kilpkonnade kilp? VASTUSED Imetajad 1. PUTUKTOIDULISED mets-karihiir, siil, mutt 2. KÄSITIIVALISED põhja-nahkhiir, suurkõrv 3. NÄRILISED kobras, kaelushiir, orav, leethiir 4. JÄNESELISED valgejänes, halljänes 5. SÕRALISED põder, metskits, metssiga 6. KISKJALISED hunt, karu, kähri, rebane, ilves, saarmas 7. LOIVALISED hallhüljes 8. VAALALISED pringel Eestis elab 65 liiki imetajaid.
Piiramisel oli kolm võimalust kindlust ära võtta: tormijooks, müüride lõhkumine ja näljutamine, kuid need ei garanteerinud sugugi alati edukat piiramist. Alles kahurite arenguga (kui nad muutusid kergemateks, liikuvamateks ja oli võimalik lasta raudkuule) sai kindluse müürid kiiresti puruks pommitada ja nad seejärel vallutada. 14.saj. esimesel poole rüütel kasutas mitmeid relvi: kaitseks oli plaatrüü või plaatvest, kilp, kiiver, ründerelvadeks oda, mõõk (neid oli mitmeid tüüpe), pistoda, kirves, nui või sõjahaamer. Kaitserelvadest põhilisimad olid ilmselt kiiver ja kilp: pead on alati oluline kaitsta (ka tänapäeva sõduritel on veel kiiver) ja kilbita on kilbiga vastase vastu väga raske võidelda. Sõja kõrval oli keskajal tähtis ka piinamine.Piinati oletatavaid nõidu ja ketsereid.Piinamiseks kasutati erinevaid piinamisriistu:piinapinki (inimene oli seotud lavatsi külge jalgu-ning
on rüü kaetud enam-vähem võrdsete sarvkilbistega. Iga kilbis kasvab iseseisvalt ning neil on näha aastarõngad, mille järgi saab hinnata kilpkonna vanust. Kilkonnal on võimalus ka oma rüü sisse pageda erinevatel põhjustel. Nahkkilpkonnal on luuline rüü kuni 2 m pikk ja kaalub kuni 600 kg. Kilprüü ja jalad Kilpkonna kilbi kuju näitab tavaliselt milline on tema elukeskkond. Maismaal elavatel kilpkonnadel on tavaliselt kumer ja kõrge kilp, mis pakub neile kaitset kiskjate eest. Neil on tugevad ja jämedad jalad, mis suudavad kanda rasket kilprüüd. Vees elavatel kilpkonnadel on lamedamad ja kergemad ja voolujoonelised kilbid, et kergendada ujumist. Nende eesjalad on pikad ja ujumiseks hästi kohastunud. Hingamine Kuna kilpkonnaliste roided on kilpüüga kokku kasvanud, ei saa kilpkonn rinnakorvi hingamiseks liigutada.. Kopsudesse pumpavad neil õhku jalgade
Sisukord 1.Puitlaastplaadid.......................................................................................................2 2.Puitkiudplaadid........................................................................................................2 3.OSB plaadid............................................................................................................2 4.HDF ja MDF plaadid...............................................................................................2 5.Vineerplaadid..........................................................................................................2 6.Tislerplaadid............................................................................................................3 7.Tsementlaastplaadid...............................................................................................3 8.Tsementkiudplaadid................................................
Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal nim. kilpideks. Moreen mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mis koosneb savist, liivast, kruusast ja veeristest. Ürgorg vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. Rändrahnud mandrijääga esialgsest asukohast eemale kantud suured kivid. Kõige suuremad kivid moreenis. Fossiilid ehk kivistised kunagiste organismide kivistunud jäänused. Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta ala...
Kreeka jumalad Aphrodite Vanakreeka armastus-, ilu-, ja viljakusejumalanna. Sümboliteks tuvi ja mürt. Aphrodite vastandiks Roomas on Venus. Ares Sõjajumal Ares Zeusi ja Hera poeg. Aphrodite abikaasa ja Erose isa. Sümboliteks on kiiver ja kilp. Hera Kronose ja Rhea tütar. Abielujumalanna ja abielunaiste kaitsja. Zeusi naine. Sümboliks on paabulind, mis sümboliseerib ilu ja surematust. Zeus Olümpose valitseja, piksejumal. Sümbolid on välgunool, kotkas, härg ja tamm. Zeusi kujutatakse tavaliselt kindlas poosis, kas seistes (välgunoolega) või istudes (valitsussauaga). Kronose ja Rhea viimane laps. Poseido n Merejumal, sümboliks kolmhark. Kronose ja Rhea poeg.
-11.sajand Feodaalhierarhia madalaim aste 12.-13.sajandil päritav suletud seisus Linnused Kindlustatud elamud ehk linnused Puust 11.sajandil kivist Rajati looduslikult hästi kindlustatud kohtadesse Kõige enam levinud tornlinnused Suuremaid linnuseid piiras ringmüür või vallikraav relvastus Ründevarustus Kaitsevarustus § Mõõgad § Kaitserüü § Odad § Kiiver § Vibud § Kilp § Tulirelvad § Ammud § Bilda turniirid Organiseeritud sõjamängud ehk turniirid Kuulsaim turniirisangar: prantsuse rüütel Guillaume le Marechal Kestsid kolm päeva:ratsa,jalgsi,grupikaupa Nürid relvad rüütlikirjandus Kangelaseeposed ,,Rolandi laul" ,,Nibelungide laul" Rüütliromaan Kuningas Artur Guenevere Armastusluule Trubaduurid Kas keskaeg oli pime aeg ? Arenenud relvastus Linnused
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid • KGB- ühiskonna silmad ja kõrvad • Vabatahtlikud või sundvärvatud Võõrsõjaväe kohalolek • Sõjavägi jäi Eestisse režiimi kindlustamiseks • Sõjavägi elanikele ränk koorem • Eesti „Oma sõjavägi“ • 1956.a saadetu laiali Lembit Pärn Moskva kontrollimehhanismid • 1944-1947.a Üleliidulise Kommunistliku Pa...
närib ta vaevata. Seljakilp (karapaks): Luustunud ja sarvplaadikestega kaetud. Põhivärvus ja mustrid erinevad. Kõhukilp (plastron): Luustunud ja tugevasti seljakilbiga kokku kasvanud. Tagajäsemed: Hästi tugevad ja lihaselised. Varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud. Poeg: Esialgu rohelist värvi, ent hiljem ilmuvad pruuni või musta värvi laigud. SUURUS Pikkus: Kilp 12,5-20 cm, emasloomad on isastest suuremad. Kaal: Kuni 1 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Innaaeg: Kevade algul. Munade arv: 2-22. Arenguperiood: 10-13 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsivad loomad, peesitavad sageli hulgakesi päikese käes. Toitumine: Veetaimed, mageveekalad, limused, putukad. Eluea pikkus: Kuni 40 aastat. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID Punatriip-kilpkonnaga samasse sugukonda kuulub veel näiteks euroopa sookilpkonn (Emys orbicularis). ESINEMINE
Viikingid Tarvi Langus 7. klass Sissejuhatus 350.-550. aastatel Millega viikingid tegelesid Viikingite välimus Pikkakasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades Viikingid pidasid ka orje Viikingi majas Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud Kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ning taevajumal Thor. TÄNAN KUULAMAST!
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine Raha ja toidu hankimine ehk pere ülalpidamine Viikingiks saamine Viikingiks saadi pärimuse kaudu Viikingite pojad tahtsid olla isade moodi, et raha teenida ja oma võimu suurendada Naise positsioon Meestega ...
Tormis Laine Sünniaeg: 06.08.2000 Treener: Oliver Nindl Klubi: A.B.G. Westlichesmittelgebirge M Suurslaalom 18.02.2018 (kokku osalejaid 109) 40.koht, ajaga 2:30.88 (kaotus võitjale 12.84) M Slaalom 22.02.2018 (kokku osalejaid 106) katkestas Tormis Laine Foto: Eesti Suusaliit Murdmaasuusatami ne Marko Kilp Sünniaeg: 01.11.1993 Treener: Anti Saarepuu Klubi: Võru Suusaklubi M Klassikasprint 13.02.2018 (kokku osalejaid:80) II veerandfinaalis 18.koht, aeg: 3:12:00 (kaotus võitjale 1,45) M Teatesõit sprindis 21.02.2018 (kokku osalejaid: 28 *14 võistkonda) 17.koht,(Eesti koondises olid Marko Kilp ja Karel Tammjärv) *I poolfinaalis 9.koht. Tulemus 16.30,30 (kaotus võitjale 26,33) Marko Kilp
Ares ja tema kujutamine kunstis Elvis Liivamägi, Jürgen Laas 10. c TÜG Ares Sõjajumal Peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg Sõja ja hävingu sümbol Vihatuim jumal Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine Arese kultust välja ei kujunenud Aresest on loonud kujusid Thorvaldsen ja Canova ning maale Bottichelli, Tintoretto , Rubens , Velazquez , Rembrandt ja Corinth. Arese kujutamine Kiivri ja kilbiga, ründeasendis Istuvana, relvad tema ette maha asetatud Kujutavas kunstis tugineti Kreeka müütidele Alessandro Botticelli. Venus and Mars. 1483. National
Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes RIIGIKORD Geruusia ehk 2 KUNINGAT ...
Tektoonika Teadusharu, mis tegeleb maakoore ehituse ja arenguga. Tektooniliselt rahutud (aktiivsed) alad Maakoore osad, mis liiguvad (laamade liitumiskohad). Tektooniliselt rahulikud (passiivsed) alad Maakoore liikumine väike (laamade keskosad). Kurrutus Laamade vastastikkuse surve järel kivimikihtide paindumine ja settekivimitest koosneva pealiskihi kortsumine. Kurrutusmäestik Kerkinud kurdudest moodustunud mäestik. Platvorm Tektooniliselt suhteliselt püsivad alad, mille pealiskord koosneb settekivimeist, aluskord aga tardkivimeist. Kilp Pikka aega jäikadena püsinud platvormide osad, millel settekivimid puuduvad ja aluskorra kurdunud kivimid avanevad. Vanad mäestikud: Baikali, Altai, Skandinaavia, Soti mägismaa, Kaljumäed, Sihhote-Alini, Verhojanski, Apalatsid ja Uurali mäestikud. Uued mäestikud: Kordiljeerid, Karpaadid, Püreneed, Andid, Alpid, Pamiir Himaalaja ja Kaukaasia mäestikud. Vanad madalikud: Ida-Euroopa, Lääne-S...
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa
võimalikult lähedalt täidab. Alar Kilpi artikkel keskenduski inimeste osalusele poliitikas, liigitades poliitilise aktiivsuse ning inimtüübid neljaks. Mina, noore ja võrdlemisi poliitikakauge inimesena sellisest kodanikujaotusest varem palju ei teadnud ning minu teadmised piirdusid sellega, et leidub inimesi, kes otsuseid küsimusteta järgivad, ning aktiviste, kes iga hinna eest muutusi soovivad. Alari Kilp aga liigitas kodanikke tunduvalt rohkem süvitsi. Esimeseks tõi Alar Kilp välja konformse vastustustundliku kodaniku tüübi, kelle puhul on tegu inimestega, kes poliitikas asjatundlike pealtvaatajatena otsuseid toetavad, ning teavad, et seaduste järgimine on õige ning petmine vale. Ühes demokraatlikus süsteemis on nemad minu meelest oma hulgalt domineerivad ning neid on vaja igal valitsustüübil, olgu see siis demokraatia või diktatuur, et tasakaalustada ühiskonna radikaalsemat poolt ning tagada stabiilsus. Kuigi selline kodanikutüüp
18.saj.Oldenburg.Maalikunst. Arese kujutamine kaasajal Varem teadsin Varem ma olin ainult tema nime kuulnud Enim kujutatud Teda on enim kujutatud 18.sajandil ning enamasti skulptuuris. Ares(Mars) kokkuvõte · Ares on sõjajumal · Enim kujutatud 18.sajandil · Enamasti kujutatud skulptuuris · Armastas surma, hävingut ja oli rumal. · Ta oli Zeusi ja Hera poeg. · Tema sümboliteks on raisakotkas, oda, kiiver ja kilp. Kasutatud allikad: · http://www.maicar.com/GML/000Iconography/A · http://www.realmagick.com/mars-bar/ · http://et.wikipedia.org/wiki/Ares · Hamilton, Edith ,,Antiikmütoloogia".1975 .Tallinn · Hjortso, Leo .2007. ,,Rooma jumalad ja kangelased" Tallinn,"Tänapäev"
ia n e e K Info · Presidentaalne riik · Üle 44 miljoni inimese · Pindala 580 000 km2 · Pealinn Nairobi · Riighümn Ee Mungu Nguvu Yetu · Rahaühikuks on silingud Keenia lipp · Koosneb kolmest võrdsest horisontaal laiust (must, punane, roheline) · Must tähistab keenia rahvast · Punane vabadusvõitlust · Valge rahu ja ühtsust · Embleemiks on Masai sõdalase kilp Keenia mägi · 5199 meetri kõrgune · Keenia mäe järgi on ka tulnud Keenia nimi. · Maailmas 32. kohal Elamine · Madal elatustase ajab inimesed linna elama lootes paremat toimetulekut · Keenias eleab 40% rahvast linnades · Keskmine inimene peab saama hakkama päevas umbes ühe dollariga Iten maailma jooksupealinn · Elavad sajad riigi parimad sportlased · Õhus on vähe hapniku, kuna linn asub mägedes ·
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
