Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiirteed Wordis". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ctrl, shift, aktiveeri, nool, joondus, klahvid, print, tühistamine, avamine, delete, kiirteed, wordis, kombinatsioonid, klaviatuur, klahvide, vajutada, bold, kaldkirja, panemine, italic, kopeerimine, copy, lõikamine, paste, undo, tühistamise, redo, menüüriba, sulgemine, käsk, preview, vasakjoondus, backspace, graafika, aktiveerimineAlt-Shift-T Insert Time Kellaaja lisamine teksti Alt-Shift-X Index (Mark index) Indeksi märkimine Alt-Shift- ← Pealkirjaks tegemine (tase üles) Alt-Shift- → Pealkirjaks tegemine (tase alla) Alt-Shift- ↑ Lõigu/tabelirea nihutamine üles Alt-Shift- ↓ Lõigu/tabelirea nihutamine alla Alt-vahelöök Juhtmenüü avamine Alt-Ctrl-F1 System Information Süsteemiinfo kuvamine Alt-Ctrl-F2 Open Ava Alt-Ctrl-1 Heading 1 Rakenda pealkiri 1 (põhiklaviatuuril) Alt-Ctrl-2 Heading 2 Rakenda pealkiri 2 Alt-Ctrl-3 Heading 3 Rakenda pealkiri 3 Alt-Ctrl-. … ... lisamine Alt-Ctrl-C © © lisamine Alt-Ctrl-E Insert endnote € € sisestamine
MÄRGISTAMINE Liikumisel Shift+kursorijuhtimise klahv (nool, Home, End, Page Up, Page Down) Ristkülikuplokk Alt+hiir Funktsiooniklahv F8 4 Infotöötlus MS Word 2010 (2007) FUNKTSIONAALKLAHVID Klahvid Tegevus F1 spikker (abi) SHIFT+F1 kasutatud vormingu avaldamine CTRL+F1 minimeeri/aktiveeri lint F2 teisaldamine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER) SHIFT+F2 kopeerimine (ploki tekst või objekt; F2; asukoht; ENTER) CTRL+F2 prindi eelvaade (Print Preview) ALT GR+F2 dokumendi avamine
Selles vaates töötab programm oluliselt kiiremini; terve rida Wordi võimalusi on blokeeritud – lisatud pilte ja muid objekte tihti ei näidata. Veebivaade (ingl. Web Layout) – Word optimeerib lehekülje ja dokument kuvatakse sellisena nagu see on näha veebis. Veebivaates kuvatakse lehekülje foon, automaat- kujundid (ingl. AutoShapes) ja teised efektid, mida kasutatakse veebi dokumentides. Küljendivaade (ingl. Print Layout) – dokument kuvatakse maksimaalselt lõppresul- taadi lähedasena. Selles vaates on näha lehekülg valmiskujul, koos automaatselt lisatavate päiste ja jalustega, ning saab pilte ja muid objekte lehel paigutada vajalikku positsiooni. Suuremate dokumentide korral muutub töö selles vaates märgatavalt aeglasemaks. Lugemisvaade (ingl. Reading Layout) – lugemisvaates on leheküljed kõrvuti. Liigendusvaade (ingl
suuruseni. Vabastage aken, et see täidaks laienedes kogu töölaua. Akna algse suuruse taastamiseks lohistage akna tiitliriba kuva ülaservast eemale. Näpunäide Kui kasutate mitut kuvarit, saate lohistada maksimeeritud akna ühest kuvarist teiste. Muud võimalused avatud akna maksimeerimiseks Topeltklõpsake avatud akna ülaosa otse ülaserva all. Maksimeeritud akna algsuuruse taastamiseks topeltklõpsake uuesti akna ülaosal. Vajutage tegumiribal tõstuklahvi Shift ja paremklõpsake tegumiriba nupul või avatud akna eelvaatel. Seejärel klõpsake käsul Maksimeeri. Märkused Lk 2 / 8 Kontoritöö tarkvara Kui minimeerite akna klahvikombinatsiooniga Windowsi logo klahv +allanool, siis saate selle taastada, klõpsates selle eelvaatel tegumiribal või vajutades tõstuklahvi Shift ja paremklõpsates programmi nupul tegumiribal, klõpsates seejärel käsul Taasta.
Open - avab olemasoleva dokumendi Close - sulgeb parajasti aktiivse dokumendi Save - salvestab parajasti aktiivse dokumendi Save As olemasoleva faili salvestamine uue nimega (dokumendi vana versioon jääb muutmata kujul alles) Save As HTML - salvestab dokumendi hüpertekstina Versions dokumendi erinevate versioonide salvestamine Page Setup lehekülje suuruse ja muude parameetrite seadmine Print Preview - saab vaadata, kuidas näeb dokument välja trükikujul Print - dokumendi välja trükkimine Send To faili kopeerimine vastavalt vajadustele Properties - dokumendi statistika ja sisu kirjeldus Viimati kasutatud dokumentide loetelu Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word EDIT - teksti parandamise-muutmisega seotud käsud Undo korralduse tühistamine Repeat korralduse kordamine Cut lõikamine Copy kopeerimine
eriti mängudes. Ühendus arvutiga Klaviatuur ühendatakse arvutiga 5 nõelase DIN või PS/2 (mini DIN) pistiku abil. Uuemaid klaviatuure pakutakse ka USB pordi jaoks. Klaviatuuri ja arvutit ühendava kaabli kaudu edastatakse nii signaal. Kuidas täht ekraanile jõuab Vanematel klaviatuuridel oli iga klahvi all lüliti, mis andis tagasisidet kui teda vajutatid ning tegi klõpsu kui seda piisavalt kõvasti vajutati. Tänapäeval odavamatel klaviatuuridel on klahvid, mis moodustavad mehhaanilise kontakti, kui neid vajutatakse. Parematel on kummitaolisest materjalist leht või kiht nuppude ja nende all oleva trükkplaadi vahel. Iga klahvi all on väike kuplikke, mis väändub, kui seda piisavalt vajutada. Väike täpike, mis on elektrit juhtivast materjalist sulgeb vooluringi. Mõningail klaviatuuridel on magnet iga klahvi all, mis läbib pooli, kui teda vajutatakse, tekitades nii voolu, mida on võimalik tuvastada.
Väljale Suurus tippige või klõpsake suurust, mida soovite kasutada. Värvi muutmiseks: Valige tekst, mille värvi soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Font. Suvandi Värv alt kõpsake soovitud värvi. Joonduse muutmine: Samuti saate joondada oma dokumendi teksti (või lõigu) kas vasakveerisesse, keskele või paremveerisesse. Valige lõik, mille joondust soovite muuta. Menüüs Vorminda klõpsake suvandit Lõik. Väljal Joondus klõpsake soovitud joondust. 6 Dokumendi salvestamine Soovitatav on töötamise ajal perioodiliselt dokumenti salvestada, et te ei kaotaks oma tehtud tööd, kui arvuti mingil põhjusel töötamise lõpetab. Samuti võimaldab dokumendi salvestamine teile hiljem selle juurde naasta, kui soovite sellega taas töötada. Dokumendi salvestamine: Menüüs Fail klõpsake käsku Salvesta.
Põhitekst koosneb ridadest, lausetest, lõikudest, märkidest. Lehekülje tekstialas võivad paikneda kujutised mis tahes graafika, tabelid või tekstikastid. Kujutisega on seotud tema suurus, paiknemine teksti suhtes ja graafika all- või tabeli pealkiri. 2. Tekstitöötlusest Lõik (Paragraph) on tekstiosa, mille lõpetab vajutus klahvile ENTER, mis tekitab lõigu lõppu märgi. Lõiguga on seotud sellised määrangud nagu reavahe, joondus, lõigutaane, taandrida, vaba ruum lõikude ees ja järel, jms. Lõigumäärangud on seotud lõigu vormindamisega (formaatimisega). Lõigu vormindamist on kasulik ja mugav teha laadi (Style) abil, sest laadiga defineeritud määranguid on kerge muuta ja rakendada selle laadiga määratud dokumendi komponentidele korraga üle kogu dokumendi. 3. Muud komponendid Loetelu (List) on kas täpitud (Bulleted) või nummerdatud (Numbered) tekstiosa, mis koosneb lõikudest
Siit edasi peaksid RGB osas leidma tuttava sRGB. Jätame kõik ülejäänud nii nagu on ja CMYK'ist räägime printimise juures. Oleme aegajalt kasutanud lühendeid nagu RGB ja CMYK. Ärme selle pärast veel muretseme, sest nendest räägime värvihalduse ja printimise juures natukene pikemalt. 23 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1) Teemad pildi avamine programmis navigeerimine pildi suuruse muutmine kadreerimine (kärpimine) tegevuse tagasivõtmine salvestamine ja rastergraafika pildiformaadid Pildi avamine Vaatame hetkel tüüpilist meetodit pildi avamiseks - File>Open. Leia oma pilt ja vajuta Open. Kui sa pole veel mitte ühtegi pilti avanud, siis saab pilte avada ka topeltklikiga lõuendil. Ning kolmas võimalus on pilte lohistada.
· Save Workspace - salvestab tööpiirkonna ekraanikuju (järgmine kord Excelisse sisenedes avatakse need tabelid, mis salvestamise ajal avatud olid ja paigutatakse nad ekraanile nii, nagu nad salvestamise ajal paiknesid) · Find File - saab faile otsida · Summary Info - saab vaadata ja muuta dokumendiga seotud informatsiooni · Page Setup - saab vaadata ja muuta lehekülje parameetreid · Print Preview - saab vaadata, kuidas näeb dokument välja trükikujul · Print - dokumendi välja trükkimine · Print Report - aruande trükkimine · Viimati kasutatud nelja dokumendi nimed · Exit - väljumine tekstitoimetist MS Word Edit menüüs on järgmised käsud: 4 · Undo - tühistab viimati teostatud tegevuse · Repeat - kordab viimati teostatud tegevust · Cut - lõigatakse märgistatud andmed välja (kopeeritakse lõikelauale (clipboard) ja kustutatakse)
Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine.
) Kuigi oled ehk siiani märkimisega hakkama saanud, tasub ikkagi järgnevaid tutvustusi vaadata. Kindlasti avastad nii mõnegi uue nipi, mida varem ei teadnud. Terve tabeli märgistamiseks on klahvikombinatsioon Ctrl+A, eeldab, et aktiivne lahter on tabelis ja tabelis ei ole ühtegi tühja rida ega veergu. Mitme erinevas kohas oleva lahtri ja/või lahtriploki märkimine 1. Märgi esimene osa lahtreid. 2. Vajuta alla ja hoia all CTRL klahvi. 3. Nüüd märgi ülejäänud lahtrid. Sama nippi saad kasutada ka tervete ridade, veergude, üksikute lahtrite ja kõikvõimalike segavariantide puhul. Märkimist ei saa sammuna tagasi võtta. Põhjus lihtne - märkimisega ei ole ju veel midagi toimunud! Vahel ajab segadusse see, et märkimise käigus jääb märgitud plokis ikka üks lahter valgeks. Seda lahtrit nimetatakse juhtlahtriks ja selle aadressi näed valemirea vasakus servas. Kui
Töölaua alaservas paikneb tavaliselt tegumiriba (taskbar), mille võib pukseerida ka ekraani teistele servadele. Tegumiriba vasakus otsas on nupp Start, millele klõpsamine avab stardimenüü. Stardimenüü avamiseks on klaviatuuril tihti Windowsi-logoga erisõrmis. Stardimenüü koosneb kahest paanist. Vasakpoolses paanis on enamkasutatavate programmide nimed, parempoolses paanis tähtsamate kaustade nimed. Kui viid hiirekursori mõnele stardimenüü reale, mille parempoolses servas on nool (nt All Programs), avaneb kohe (ilma hiireklõpsuta) järgmise taseme menüü. Viimase taseme alammenüüs tuleb korralduse andmiseks selle nimel klõpsata. Avaneb valitud aken või käivitub valitud programm. Stardimenüü parempoolses paanis on järgmised korraldused: · My Documents Avab kaustad, millesse on salvestatud sinu poolt koostatud dokumendid. · My Rescent Documents Sisaldab viimati töödeldud dokumentide nimekirja (Home-versioonil seda vaikimisi ei ole),
Lehekülgede nummerdamine Insert -> Page numbers - ülal/all - vasak/parem/keskel - esimese lehe number NB! Tiitellehel ei tohi lehekülje numbrit olla Eemalda linnuke ! Nummerduse alustamine suvalisest numbrist : Insert -> Page numbers -> Format -> Page numbering -> Star at -> ...nr Ülesanne Nummerda konspekt järgmiselt : - Üles paremale - Alates 120 Lehekülje numbrite eemaldamine * View -> Header & Footer -> aktiviseeri number -> Delete · aktiviseeri 2x klõpsates number -> Delete Ülesanne: · Eemalda konspekti lehekülgede nummerdus · Nummerda konspekt korrektselt ...................................... ...................................... Standardveerised : File -> Page setup... ......................................
Eestikeelsete mõistete ingliskeelsed vasted (ja vastupidi) on nende esmakordsel esinemisel paigutatud ()-sulgudesse. Sõna, mille vaste antakse, on paigutatud jutumärkidesse, näiteks: “booting” (alglaadimine), tähenduses “kuum algkäivitus” Akende nimetused on kirjutatud allakriipsutatud kaldkirjas poolpaksus kirjaviisis Sõrmiste nimetus on antud poolpaksus kirjaviisis [ ]-sulgudesse kirjutatult, näiteks [ F8 ], [ Ctrl ], [ * ], [ < ], [ F6 ], [ C ] (tavaliselt on seal selguse mõttes kirje algusesse ja lõppu kirjutatud tühik (tühiku tähist ⌴ ei kirjutata), arvuti ise oma vastustes neid tühikute märke ei kasutata). Kui on vaja ühe korraga vajutada mitmele sõrmisele, on nende tähiste vahele paigutatud plussmärk. See tähendab, et esimesena tuleb alla vajutada rea esimene sõrmis, see hoida all ja alles siis vajutada
........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2.3 Kontoritarkvara interaktiivsed programmid.......................................................15 2.3.1 Tekstitöötlus.................................................................................................15 2.3.2 Tabelitöötlus................................................................................................16 2.3.3 Esitlus..........................
Töölaualt leiate ikoonid, menüüd ja aknad, mida saate kasutada programmide avamiseks ja toimingute tegemiseks. Windowsi töölaual saate neid liigutada ja ümber paigutada, nendega tegelemist alustada ja lõpetada just nagu tavalisel laual. Menüü Start Üks olulisimaid asju töölaual on menüü Start, mis sisaldab kõike vajalikku Windowsi kasutamise alustamiseks. Siin on mõned toimingud, mida saate Start-menüü abil teha: programmide käivitamine, failide avamine, arvuti taaskäivitamine, arvuti sulgemine. Mõne Start-menüü käsu juures on paremnool. See tähendab, et lisamenüü kaudu saab teha veel valikuid. Liikuge noolega käsule (näiteks Kõik programmid) ja kuvatakse teine menüü. Start-menüüs vasakul on nende üksuste otseteed, mis alati Start-menüüs sisalduvad, näiteks teie Internetibrauser ja e-posti programm. Kui lisate Windows XP-le tarkvaraprogramme, lisatakse menüüsse Start otseteed nende
Tulemusena avaneb dialoogaken (vt. joonis 1), millelt saab valida, kas alustada uut joonist või avada olemasolev, mida saab kaustadest (folder) otsida. Valikuvõimalusi on neli: · Open a Drawing olemasoleva joonise avamine; · Start from Scratch uue joonise alustamine vaikimisi määrangutega, vastavalt soovile kas inglise (jalgades ja tollides) või meetermõõdustikus; · Use a Template uue joonise avamine, kasutades varemloodud malli (template, failid laiendiga .dwt; kus valida saab mitmesuguste formaatide ja kirjanurgastiilide vahel); · Use a Wizard uue joonise avamine koos määrangute täpsustamisega (pikkus- ja nurgamõõtude stiilid nii nagu käsus `UNITS, samuti joonise tööväli). 4 Kasulik on teada, et kuni nelja viimasena avatud joonise saab taas avada ka rippmenüü File
1.1.4 Command Line 6 1.1.5 ArcGISi töövahendid 6 2 ANDMETE KUVAMINE JA NAVIGEERIMINE ARCMAP`IS 8 2.1 K AARDIKIHT 10 2.2 A NDMEFREIM 10 2.3 K AARDIKIHTIDE JA ANDMEFREIMIDE HALDAMINE KIHIHALDUR (TOC) 11 2.4 K AARDIDOKUMENDI LOOMINE JA AVAMINE 11 3 KAARDIKIRJAD 12 3.1 M ÄRGISED 12 3.2 A NNOTATSIOONID 13 4 SELEKTEERIMINE JA PÄRINGUD 14 5 TABELITEGA TÖÖTAMINE 15 5.1 T ABELITE SEOSED 16 5
on kasutada tööriistaribal asuvat nuppu ning valida All Programs Microsoft Access. Avaneb dialoogiaken (joonis 2.1). Joonis 2.2 Andmebaasi loomiseaken Andmebaasisüsteem Access pakub töö alustamiseks kolme võimalust: · Blank Acess database andmebaasi loomine alustades nullist · Access database wizards, pages, and projects andmebaasi loomine targa abil · Open an existings file olemasoleva andmebaasi avamine. Andmebaasisüsteemiga Access on kaasas tark Wizard, mis aitab andmebaasi ehitada ja kasutada. Tark koosneb reast dialoogiakendest, mis küsivad küsimusi ning loovad seejärel vastuste põhjal andmebaasi tabeli (päringu, aruande, vormi). Antud õppematerjali eesmärgiks on aga teha võimalikult palju iseseisvalt, alustades nullist. Uue andmebaasi salvestamiseks märgistatakse valik Blank Access database ning klikkatakse nupul
tasapind; lisaks küsitakse, millist punkti see tasapind läbib (vaikimisi koordinaatide
alguspunkti);
· XY, YZ või ZX peegeldustasapinnaks on jooksva koordinaadistiku vastavalt XY-,
YZ- või ZX- tasapinnaga paralleelne tasapind; lisaks küsitakse, millist punkti see
tasapind läbib (vaikimisi koordinaatide alguspunkti);
Kolme punkti sisestamine määrab peegeldustasapinna samuti. Lõpuks tuleb vastata küsimu-
sele Delete source objects? [Yes/No]
Arvutigraafika I ÜLESANNE II Tihend Uued käsud CIRCLE lk. 23 COLOR lk. ID lk. 31 LAYER lk. 41 LAYERPMODE LK. 51 LINETYPE lk. 66 OSNAP lk. 33 TRIM lk. 75 WIEWRES lk. 31 A(235,185) L C A M D E J K H B G F .5 Tööülesanne Ülesanne II Tihend 1 Tööülesane: Joonestada tihendi joonis, lähtudes pun
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
10 mysqli_close($yhendus); 11 ?> 12 04 - PHP ja MySQL - SQL päringud: andmete lugemine; SELECT (Ülesanne 2) Teemad USE SHOW SELECT WHERE ORDER BY agregaatfunktsioonid Sissejuhatus SQL päringulaused saab laias laastus jagada kaheks grupiks: DML (Data Manipulation Language) - andmete manipuleerimiskeel. See osa teostab erinevaid päringuid andmebaasile: o SELECT - loeb o UPDATE - uuendab o DELETE - kustutab o INSERT INTO - lisab DDL (Data Definition Language) - andmete defineerimiskeel. See osa võimaldab manipuleerida andmebaasi endaga: o CREATE DATABASE - loob uue andmebaasi o ALTER DATABASE - andmebaasi muutmine o CREATE TABLE - tabeli loomine o ALTER TABLE - tabeli muutmine o DROP TABLE - kustutab tabeli o CREATE INDEX - loob unikaalse indeksi o DROP INDEX - eemaldab indeksi
Nagu näha, mõistab arenduskeskkond olemasoleva(d) klassi(d) ise välja pakkuda. Ning ongi rolli tähistavad kohad alla joonitud. Ülesandeid 17. Loo oma korvpallimeeskonna lehestikust koopia või koosta ise väike lihtne lehestik. 18. Värvi mõni lõik ja mõne lõigu taust, katseta teksti suuruse ja paigutusega. 19. Tutvu www.w3schools.com css-i näidetega. Katsu sealt vähemasti kümmekond enesele üle võtta (nt borderi abil jooned koos värvi ja laiusega, joondus, rasvasus (font-weight)). 20. Määra lehe taust ja vaba serva laius (margin-left) päises. Katseta. 21. Tõsta need määrangud eraldi laadifaili. Veendu, et algsest lehest on kujundus kadunud. 22. Ühenda veebileht ja laadifaili @import käsu abil 23. Ühenda sama laadifail ka teise veebilehega ning veendu, et kujundus tuli mõlemasse üle. 24. Muuda laadifailis lehe tausta ja veendu, et see mõjub mõlemale lehele. 25. Loo klass nt
1. Trigerid Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti informatsiooni. Triger on kahe stabiilse olekuga loogikalülitus (1 või 0). Trigeri olek vastab tema väljundsignaalile. Sõltuvalt sisendsignaalist säilitab triger endise oleku või muudab seda hüppeliselt (seega sültub trigeri väljund ka selle eelmisest väljundist). Trigeril on tavaliselt 2 väljundit: otsene Q ja invertne Q . Tööpõhimõtte järgi jaotatakse trigerid seadesisenditega ehk SR- trigeriteks, loendussisenditega e. T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D- trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTRIAJAMITE JA JÕUELEKTROONIKA INSTITUUT ROBOTITEHNIKA ÕPPETOOL MIKROPROTSESSORTEHNIKA TÕNU LEHTLA LEMBIT KULMAR Tallinn 1995 2 T Lehtla, L Kulmar. Mikroprotsessortehnika TTÜ Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut. Tallinn, 1995. 141 lk Toimetanud Juhan Nurme Kujundanud Ann Gornischeff Autorid tänavad TTÜ arvutitehnika instituudi lektorit Toomas Konti ja sama instituudi dotsenti Vladimir Viiest raamatu käsikirjas tehtud paranduste ja täienduste eest. T Lehtla, L Kulmar, 1995 TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 1995 Kopli 82, 10412 Tallinn Tel 620 3704, 620 3700. Faks 620 3701 ISBN 9985-69-006-0 TTÜ trükikoda. Koskla 2/9, Tallinn EE0109 Tel 552 106 3 Sisukord Saateks
0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad .......................................... 78 Matemaatika kui keel ....................................21 Naturaalarvud ...............................................78 Matemaatika muutub ja areneb ....................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
