aktiivsuse ja puhkuse tasakaalu (Niskanen 2008c) Tutvustan stressi vähendamise võimalusi (Penttilä 2008) Liiga kõrge kehakaalu puhul nõustan patsienti kehakaalu langetamisel ning suunan teda osa võtma rühmatööst, milles keskendutakse toidu valikule, liikumisele, söömisele (Niskanen 2008b) Nõustan ja toetan patsienti suitsetamisest ning alkoholi tarbimisest võõrutamisel (Kettunen 2008) Haigusest tekkiva psüühilise kriisi puhul, rahustan patsienti ja pakun talle turvatunnet (Penttilä 2008) Räägin patsiendile reeglipärasest elurütmist kinnipidamise vajalikkusest, mille juurde kuulub vähemalt 7-8 tundi und (Penttilä 2008) Jagan arsti poolt antud juhiseid igapäevaelus toimetulekuks. Oluline on kõigi tegevuste jaoks varuda rohkem aega, teha pause, olla oma tegevustes mõõdukas (Penttilä 2008) Kokkuvõte Dr
AORDISUISTIKU STENOOS AORDISUISTIKU STENOOS Hemodünaamika Vasema vatsakese vere pais → VV kontsentriline hüpertroofia (tipp terav) →VV dilatatsioon -ekstsentriline hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde
seostatakse vadjalastega alates 9. sajandi lõpust vene kroonikates ja dokumentides esinevaid tsud ja vod' etnonüüme. Asuala Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa, praeguse Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad, kelle eellased eristusid muudest läänemeresoome hõimudest arvatavalt I aastatuhandel e. Kr. Arvukus ja keel Aasta Allikas Arv 1848 Peter von Köppen 5148 XIX saj lõpp Eemil Nestor Setälä 1500-3000 1915 Lauri Kettunen 1000 1926 Rahvaloendus 705 1930 Vene TA ekspeditsioonide andmed 500 1942 Gustav Ränk 400-500 1943 Julius Mägiste ~ 500 1948 Paul Ariste 100 1957 Paul Ariste 25 1995 Heinike Heinsoo ~ 60 2002 Venemaa rahvaloendus 74 1998. aasta suvel kõneles vadja keelt emakeelena suuremal või vähemal määral u. 30-40 inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas: Liivtsüläs, Luuditsas ja Jõgõperäl. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 73 vadjalast. Vaid 12
Koostatud on akadeemilisi tekstiköiteid ja sõnastikke, käsil on 12-köiteline "Eesti murrete sõnaraamat" (4 köidet ilmunud Mari Must Valdek Pall 19942008). Eesti murdekeelt on alates 1957 süstemaatiliselt helilindistatud ja1999 digiteeritud. Koostöös Tartu Ülikooliga on valminud digitaalne eesti murrete korpus (http://eesel.fil.ut.ee/art.html). Tartu Ülikoolis pani eesti murrete ja sugukeelte uurimisele aluse Lauri Kettunen, seda on jätkanud Oskar Loorits, Paul Ariste, Tiit-Rein Viitso, Aino Valmet, Karl Pajusalu jt. Eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv sisaldab murdetekste, helisalvestisi, foto- ja filmikogu. 2000. a avati Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus (http://www.ut.ee/lekeskus/). Murdekeelte väärtustamine 1980. a-il tekkis murdekeelt ja kultuurikeskkonda väärtustav kodanikuliikumine, mille üheks väljundiks sai võru uus kirjakeel Lõuna-Eestis
Lisaks tutvustan kahte Emakeele Seltsi poolt väljastatavat perioodikaväljaannet Emakeele Seltsi aastaraamatut ning populaarset ajakirja Oma Keel, mis jällegi on vaid väike osa seltsi poolt välja antavatest trükistest. 1. Emakeele Seltsi ajalugu Emakeele Selts loodi 23. märtsil 1920. aastal Tartu ülikoolis. Selts oli esimene eesti keelt arendav ning uurib puhtkeeleteaduslik organisatsioon. Emakeele Seltsi loomise initsiaatoriks oli soomlane Lauri Einari Kettunen, Tartu ülikooli läänemeresoome keelte professor aastatel 19191924. Lauri Kettuse suhe Eestiga ja eesti keeltega oli välja kujunenud juba üliõpiasaastail Helsingis, pikalt enne seda, kui ta Tartu ülikooli professoriks sai. Kettunen näitas juba väga varakult üles huvi eesti keeleuuenduste ja keelekorralduste vastu ning keeleajalugu oli tema põhiline eriala kuni surmani. Eestis on Kettuse teadustööd alati kõrgelt hinnatud olnud. Selle tunnustuse eriti
Kirjakeele ajaloo uurimise alla käisid vormistik, sõnavara, eri tekstide ja perioodide keel, murdejooned, laenud. Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960
Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus.
JÕHVI Mare-Elle Fjodorova Jõhvi nime pärimus · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. · 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi.
Ei igas nad päriselt paigas, unistuste mägedest kao. kust me kunagi rääkimata, Äkki haljendab mööda käinud. võõrad paigas ja ränduri kepp võõrad nimed Tallinna triloogia Diloog ia Katkend : Karl Ristikivi ,,Päevaraamat 1957- 1968", Varrak 2009 27.2.1963 H elistasin täna õhtul L epikutele ja kuulsin, et Lauri Kettunen on surnud teel Stockholmist H elsingisse. N ii vähe teame sellest, mis meid ootab. Ta oli külaskäigu ajal veel nii vitaalne ja rõõmus. N üüd jääb tal ,,H ingede öö" siiski lugemata. Täna tuli ,,Surma ratsanike" korrektuuri lõpp. Seda on kokku 116 veergu. Aga ma ei oska arvestada, kui palju võib sellest saada lehekülgi. M u kõht oli ka täna haige ja see on töö juures väga tülikas. Käisin fotograafi juures passipiltide pärast. N eed lubati alles reedeks.
Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus.
Tänapäeva keelde jäänud nt vokaalmitmus, lühike illatiiv jne. 1936 ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" Subjektiivne. Süstemaatiline grammatika. Sõnatähendusi, õigekeelsust, mitmesugust infot lisas. 12. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 eestikeelne ülikool, loodi rahvusteaduste professorite kohad. Süstemaatilise rahvusteaduste alase uurimistöö algus. Eesti k. prof. Jaan Jõgever, 1924 Andrus Saareste. Läänemeresoome k. prof. Lauri Kettunen, 1925 Julius Mägiste. Uurali keelte professor Julius Mark. Helsingis õppinud nt. Aavik, Grünthal, Mark, Saareste. 1920 asutati Akadeemiline Emakeele Selts. EKS andis ESile üle oma murdekogud. Murdeuurimine, murdematerjali kogumine ja talletamine. Eeskujuks E.N. Setälä 1896 ettepanek koostada suured sõnaraamatud: rahvakeele, kaasaja keele, vana kirjakeele, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L
Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud. Jõhvi nime päritolu Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Esimene kirjalik mainimine
Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused põhjalikumalt kui Ahrensil, totaalsuse partsiaalsuse kohta üsna täpsed reeglid. Põgus ülevaade liitlausest. 1924 L. KETTUNEN "Lauseliikmed eesti keeles". Detailne käsitlus, soome eeskuju, alus hilisematele käsitlustele. Rakenduslikud grammatikad eestlastele (Hermann, Aavik jt.). Kooligrammatikad ja õigekeelsuskäsitlused 20. sajandil. 1896 K.A. HERMANN "Eesti keele Lause-õpetus". Esimene eestikeelne süntaksiülevaade, normeeriv. Totaalsus - partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine. Esimesena: koopula, apositsioon. Terminid: eestipärased
Gustaviana. Esimeseks Akadeemia rektoriks kuningas Gustav II Adolf määratas oma õpetajat ja mentorit, Liivimaa kindralkubernerit, Ingerimaa ja Karelii-Yuhani Schutte. 5 3.2 Eesti aeg Tartu Ülikoolis Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud - Soomest Lauri Kettunen, Ilmari Manninen, Aarne Miikael Tallgren, Arno Rafael Cederberg,Johannes Gabriel Granö, Rootsist Sten Karling, Saksamaalt Walter Anderson jpt. Algul juhtis ülikooli kuraator. 1920. aastal rektoriks valitud Henrik Koppel algatas traditsiooni, mille järgi enamiku ülikooli rektorite perekonnanimi algab K-tähega. 1. jaanuaril 1938 jõustus Ülikoolide seadus. Uue põhiseaduse alusel oli Tartu Ülikooli rektor Riiginõukogu liige.
Ajaloo referaat: Eesti Vabariigi kultuurielu aastatel 1920-1940. 1920. aasta Asutati Emakeele Selts. 23. märtsil toimus Tartus Emakeele Seltsi asutamiskoosolek. Selle esimeheks valiti Professor Lauri Kettunen, abiesimeheks lektor Johannes Voldemar Veski. Selts korraldas ettekandekoosolekuid, kogus süstemaatiliselt Eesti murdematerjali, kirjastas oma väljaandeid, sealhulgas keeleteaduslikku ajakirja Eesti Keel. See on üks väheseid Eesti Vabariigi ajal loodud seltse, mis tegutses edasi ka Nõukogude korra ajal. 1921. aasta Tarapita- uus kirjanduslik rühmitis ja ajakiri. Uue kirjandusliku rühmitise ja ajakirja asutamise korraldustööd algasid 1921. aasta suvel.
(2009). http://humanbodydisease.com/category/cardiovascular-disease/heart-disease/cardiac- arrhythmias (12.03.2011). Herold, G. (1999). Sissehaigused. Tartu: OÜ Greif trükikoda. Jaanson, T. (1996). Sissehaigused. Käsiraamat õdedele. Tartu. Lindsay, A.E. (2006). ECG Learning Center. http://library.med.utah.edu/kw/ecg/image_index/index.html#Vtachy (10.03.2011). Maramaa, S. (1991). Südame rütmihäired. Tartu: TÜ trükikoda. Mäkijärvi, M., Kivelä, A., Kettunen, R., Parikka, H., Yli-Mäyry, S. (2008). Südamehaigused. Tallinn: AS Medicina. Pulsita elektriline aktiivsus (2010). http://et.wikipedia.org/wiki/Pulsita_elektriline_aktiivsus (13.03.2011). Taaselustamine kliinilisest surmast (2010). http://new.ivk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=102:taaselustamise- ravi-algoritm-spetsiaalsed-ravivotted&catid=21:algoritmid&Itemid=71&lang=ru (13.03.2011). Ventricular Arrhythmias - PVC's. http://user.gru.net/clawrence/vccl/chpt5/pvc.htm (08.03
Ta arendas ja kasutas rikast ja paindlikku tuletussüsteemi. 11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). 1919 Eesti Vabariigi Tartu Ülikool- õpetus- ja teaduskeeleks eesti keel. Tekkis mitmeid teaduslikke ühinguid, nt Akadeemiline Emakeele Selts, foneetikalaboratoorium, Eesti Keele Arhiiv, Õpetatud Eesti Selts hakkas ka taas tööle. Ajakirjad nt Eesti Kirjandus, hakkasid ilmuma korrapärasemalt ja suurema mahuga. Tuli juurde ka uusi sarju nt Eesti Keel. Lauri Kettunen õpetas TÜ-s lähemaid sugulaskeeli. Ta oskas eesti keelt ja oli palju uurinud eesti murdeid. Andrus Saareste valiti 1925 eesti keele professoriks. sel ajal peeti oluliseks koguda võimalikult täielik murdekogu. Koostati palju sõnaraamatuid. P. Ariste uuris rootsi ja alamsaksa laensõnu eesti keeles. Uuriti ka läti laene eesti keeles ja muuretes. Kettunen püüdis anda väga selget ülevaadet lauseehitusest eesti keeles. Üks olulisemaid projekte oli 1920-1930
Laadivaheldus passiivne, vältevaheldus aktiivne. Vaheldus, mis tekitab küsimusi: New Yorgis ??? kohanimedes võib selliseid mugandusi malle kasutada. selle üle arutletud. Seda ei tohi laialt rakendada. Enamiku nimede puhul jääb klusiili pikkus muutmata. -burg lõpulised nimed. Hamburg. Varasemas kirjakeeles XX saj alguses mall, mis laadivahelduslik buri. Peterburi, Viiburi. Soome nimede käänamine. Soome keele oskajad käänavad soome keelele lähedasemalt. Nt Kettunen. Eestikeelne paradigma soome omale lähedane. Vuolijoki vuolijoe, joke. segaparadigma. Tänapäeval seisukond, et n lõpulistel nimedel käänamine mõlemat pidi võimalik. Tavalisem on võtta kui võõrnime. Ülakoma. Kui rohkem häälikuid kaob, tuleb kasutada ülakoma. Kui ei kao, siis ülakoma pole vajalik. Viimased aastad lihtne juhis selle kohta, millal ülakoma kasutada. Ülakoma kasutada: 1
Seda kasutab ka suulise kõne korpus; Keeleatlased ja –kaardid Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste. Kaardil on sõnad peale kirjutatud piirkondadele, kus need esinevad; Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse. Erinevatele vormidele on antud erinevad tingmärgid. Parem koostada, lugeda, kuna märke on lihtsam paigutada; Viirutatud kaardid, nt Toomse; MURDELIIGENDUS paikkondlik-kirjeldav: eri kihelkondades eri murrakud; võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu vanematel erijoontel; sünkrooniline murdegeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Valitakse uuritavad nähtused ja panakse geograafiliselt paika, millisel alal millist vormi kasutatakse; dialektomeetriline – statistika + elektrooniline andmetöötlus. Selgitatakse välja, kui palju mingeid vorme kasutatakse, ning töödeldakse andmeid elektrooniliselt; Keelejoonte valik murdeliigendusel Häälikulised Morfoloogilised;
11. Eesti keele uurimine Eesti Vabariigi ajal (1919-1940). Al 1920.aastast ülikooli juures mitmed rahvateaduste uurimise instituudid (kabinetid) ja akadeemilised, peamiselt õppejõududest ja tudengitest koosnevad teaduslikud ühingud. 1919 eesti keele ja sugulaskeelte uurimiseks loodi kolm professuuri koos lektoraatidega, nende juures elustus vana Õpetatud Eesti Selts ning tekkis Akadeemiline Emakeele Selts. Andrus Saareste, Mihkel Toome, Paul Ariste murdeuurimine Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles" (1924) 1920. -1930 õigekeelsussõnaraamatu koostamine Kaasaegse keele uurimine vähene, korraldavat laadi. ,,Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika" (1936) Johannes Aavik Eesti häälikuloo alusepanijaks Lauri Kettunen (Koddavere murdest doktoriväitekiri); ,,Eesti keele häälikuloo peajooned" (1917, 1929, 1932), eesti-soome sõnaraamat (1917), ,,Eesti ja soome keele erinevused" (1916, 1926) Paul Ariste väitekiri Hiiumaa murde häälikuloost 1939 12
Eesmärgiks koostada suured sõnaraamatud: rahvakeel, kaasaja keel, vana kirjakeel, etümoloogiline. Soome ja Läti eeskuju. ES eesmärk rahvakeele (=murrete) sõnaraamat. L. Kettuneni uurimused Kodavere murrakist innustasid murdeid uurima. · Kaasaja keele (kirjakeele, ühiskeele) uurimine: vähe, peamiselt keelekorraldusliku suunitlusega. Aavik, Veski, Jõgever eri suundade esindajad töötasid õppejõududena. · 1924 Lauri Kettunen ,,Lauseliikmed eesti keeles": soome süntaksi põhimõttest lähtudes esitab eesti lauseliigendussüsteemi detailse kirjelduse. Näitab nii sõnu lauseliikmetena kui moodustajaid. Lauri Kettunen 5 Eesti häälikuloo uurimise rajaja, on avaldanud eesti keele kohta artikleid, õpikuid, käsiraamatuid, eesti-soome sõnaraamatu
–jala võis ka lüheneda –la lõpuks. la-lõpulisi kohanimesid on palju Saaremaal, Harjumaal ja Virumaal, aga palju vähem juba Kagu-Eestis. Tuntuim kohanimesufiks on –vere. Kunagi oli determinant, iseseisev sõna. Kõige rohkem levinud Vahe- Eestis (Põ-Tartumaal). –vere lõpp on teisenenud, nt –pere, -ra või –vete. See on ka mõnel juhul tüvesse sulandunud. Hupel seletab, et see on pärit pere-sõnast. Veske ja Kettunen pakkusid, et –vere võis olla lühenenud lõpust –veer. Alvre pakkus pere-variandi välja, Ariste jäi ikkagi veer-variandi juurde, mis pole aga tänapäevase tähendusega, vaid tuhmunud tähendusega sõna (mordva k: vir = mets). Alvre leidis hiljem, et see on viertää-lõpust. Teadlaste seletused on tulnud üksteisele lähemale, ent mitte kattunud. Palju esineb seda Põ-Tartumaal, Virumaal, Järvamaal ja Põ-Viljandimaal, veidi Harjumaal ja Saaremaal. Kagu-Eestis pole.
1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus." 1924 ,,Keeleuuenduse äärmised võimalused" (kirjutatud 1914-1918). "Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata." Keel kui tööriist, masin: väljendab mõtteid, mõjub esteetiliselt. Parandada, arendada kõikvõimalike vahenditega XX saj. algus: euroopalikkus eestlus. Noor-Eesti. Keeleuuendus: J. Aavik, V. Grünthal, O. Loorits, L. Kettunen Aavik Saaremaalt, Helsingi ülikoolis romaani ja soome filoloogia. Keeleteaduslikud artiklid Noor- Eesti albumites, Eesti Kirjanduses. Sõnavara rikastamine. Sõnavara rikkus määrab keele väärtuse. Väljenduse lühidus: sõnaühend liitsõna tuletis tüvisõna Laenamine. Uute tüvisõnade hankimine muudest keeltest parim viis. Oluline häälikuline sobivus eesti keelde, mitte algupära. Soome keel lähedane, samal tasandil eesti murretega, samas rikkam ja arenenum.
Perekonnanime eesti- või võõrkeelsust saab määrata mitme tunnuse järgi: 1. Leksikaalsete tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mis sisaldavad äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult, Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode (saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed), Järvenpää, Kettunen (soomekeelsed nimed). 2. Ortograafiliste tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mille kirjutusviis ja hääldus on kooskõlas eestikeelsete sõnade ortograafiaga, näiteks Jürine, Martna, Lugus. Võõrkeelsete nimede tunnuseks on võõrtähtede esinemine, näiteks Cederberg, Ericsson; samuti kirjapildi ja häälduse lahknevus (eesti kirjaviisi mõttes): näiteks hääldatakse nime Uesson [uuesson] ja nime Adoberg [aadoberg]. 3
marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist oli erakondadeülese organisatsiooniga. Kõik suuremad parlamendiparteid (5) saatsid sinna 3 oma esindajat, sh Oskari Louhivuori, Kallio, Lauri Kettunen. Peatoimkonna eesmärgiks oli värvata vabatahtlikke, kes läheksid eestlastele appi Vabadussõtta võitlema. 23.12 kirjutati alla ametlikule lepingule Oskar Kallase ja toimkonna vahel. Soome poolt kohustus luua 2 väeosa, vähemalt 2000 meest. Eestlased pidid varustama ja Eestisse toimetama. Vabatahtlike värbamine läks täie hooga käima, aastavahetuseks olid 2 väeosa enam-vähem valmis. Esimesena jõudis Eestisse majon Ekströmi väeosa, nn 1
annaabi.ee 
