externus- väline costalis- roide Mucosa- limaskest horizontalis- horisontaalne jugularis- kägi- Tunica- kest internus sisemine pharyngeus- neelu- Flexura- painutaja lateralis- külgmine thoracicus- rinna- Urethra- kusejuha major- suur transversus- risti- Conjunctiva- sidekest medialis- keskne I käändkond Corona- kroon medianus- keskpidine Ala, ae f- tiib Ampulla- ampull medius- keskne Aorta- aort Apertura- avaus minor- väiksem Arteria- arter Cellula- rakk profundus- sügav Concha- karbik Fibra- kiud proximalis- lähimine Costa- roie Gingiva- ige sinister- vasak Crista- hari Glandula- nääre superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest
costalis ROIDMINE JÄTKE proc. mammilaris - NIBUJÄTKE Ristluu (S) 5 X (os sacrum, vertebra sacralis ains.) facies pelvina - PINDMINE VAAGNALUU facies dorsalis - SELGMINE KÕHR foramina sacralia pelvina - VAAGNALISED RISTLUU MULGUD foramina sacralia dorsalia SELGMISED RISTLUU MULGUD canalis sacralis - RISTLUUKANAL facies auricularis NIUDELUUGA LIIGESTUMISE KÕRVALESTJAS PIND basis RISTLUU ALUS hiatus sacralis - RISTLUU crista sacralis mediana, intermedia, lateralis - RISTLUUHARI KESKPIDINE, VAHEPEALNE JA KÜLGMINE promontorium ALUSE EESMINE SERV (NEEM) apex ossis sacri - RISTLUU TIPP cornu sarale RISTLUU SARVED proc. articularis superior - ÜLEMINE LIIGESJÄTKE linea transversa - Õndraluu 3-5 X (os coccygis, vertebra coccygea ains.) cornu coccygneum või mitm. cornua coccygea - ÕNDRALUU Rinnak (sternum) manubrium sterni - RINNAKUPIDE corpus sterni - RINNAKUKEHA processus xiphoideus - MÕÕKJÄTKED angulus sterni RINNAKU NURK
1) õlavarre kolmpealihas, küünarnukilihas, sõrmedesirutaja, väikesõrmesirutaja, küünarmine randmesirutaja , pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja –õlavarrepõimiku kodarluunärv Painutamine: 2) õlavarre-kakspealihas, õlavarrelihas - õlavarrepõimiku lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) 3) õlavarre-kodarluulihas – õlavarrepõimiku kodarluunärv (n.radialis) 4) ümar sissepööraja, pindmine sõrmdepainutaja, kodarmine randmepainutaja, pikk pihulihas.- õlavarrepõimiku keskpidine närv(n.medianus) 5) küünarmine randmepainutaja - õlavarrepõimiku küünarluunärv (n. ulnaris). Väljapööramine: 6) väljapöörajalihas, õlavarre-kodarluulihas, lühike ja pikk kodarmine randmesirutaja, pikk pöidlaeemaldaja lühike ja pikk pöidlasirutaja.– kodarluunärv (n.radialis) Sissepööramine: 7) ümar sissepööraja, ruutsissepööraja, kodarmine randmepainutaja – keskpidine närv (n.medianus) 8) õlavarre-kodarluu lihas – kodarluunärv (n. radialis) 11
Välimus: Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid, saavutades täiskasvanu välimuse 16-nädalaselt. Segamini võib ajada: Eestis sarnaseid liike ei ela. Levik ja rändamine: Laialt levinud elanik praktiliselt kogu Euroopas, mis on samas vaid alla poole tema üldisest levialast. Nurmkana on paigalind, Eestist ära ei rända, kogunedes väljaspool sigimisperioodi salkadesse.
Kapillaarid kõige peenemad veresooned, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Veenideks nim. veresooni, milledes voolab veri elunditest südame suunas. Kõige väiksemaid veene nimetatakse veenuliteks. Aort on inimese keha kõige suurem arteriaalne veresoon. Kolmehõlmne ehk trikuspitaalklapp. Kahehõlmne ehk mitraalklapp. Südame enda verevarustus ehk koronaarvereringe. Süvad veenid paiknevad tavaliselt kõrvuti arteritega. Pindmised veenid paiknevad naha all. Keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen. Lümf on värvitu, läbipaistev vedelik (koemahl), mis koosneb koaguleerumisvõimelisest plasmast ja rakkudest. Punane luuüdi on erütrotsüütide, trombotsüütide ja granulotsüütide tekke paik. digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi
pectorales pindmine rinnalihas, rangluualune lihas craniales pikk rindkerenärv – n. thoracicus longus saaglihas rindkere-selja närv – n. thoracodorsalis seljalailihas lateraalne rindkerenärv – n. thoracicus kerenahalihas lateralis kaudaalsed rinnanärvid – nn. pectorales alanev rinnalihas caudales kodarluunärv – n. radialis küünar-, randme- varbaliigese sirutajad, küünarvarre nahk keskpidine närv – n. medianus kordamine randmepainutaja, pindmised ja süvad varbapainutajad. küünarluunärv – n. ulnaris eesjäseme painutajad, lat. & kaud nahka kaudaalne küünarvarre-nahk – n. küünarvarre kaud. osa nahk cutaneus antebrachii caudalis niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk niude-kubeme närv – n
CEPHALICA) algab käeseljalt, kust suundub küünarvarre kodarmisele küljele, läheb siis üle õlavarrele, kulgedes kakspealihase külgmist serva mööda lateraalses kakspealihasmises vaos, üleneb rangluuni ja suubub kaenlaveeni. Keskmine käe nahaalune veen (v. BASILICA) algab samuti käeseljalt, kulgeb küünarvarre küünarmisel küljel, asetub siis õlavarrel piki kakspealihase mediaalset serva ja suubub lõpuks õlavarreveeni. Keskpidine küünraveen (v. MEDIANA CUBITI) küünraaugu kohal esineb külgmise ja keskmise käe nahaaluse veeni vahel hästi arenenud anastomoos – keskpidine küünraveen. Eriti viimast ja teisi küünraaugu veene kasutatakse sageli mitmesugusteks manipulatsioonideks –vere võtmiseks, ravimite manustamiseks jm. 23. Ülajäseme süvad veenid: asetsus, suuremate veenide nimetused ka ladina keeles. Kaenlaveen (v
roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale. Suurimad harud selles põimikus: kodarluunärv innerveerib õla ja küünarvarre tagumisi lihaseid ja nahka 1 keskpidine närv innerveerib enamikku küünarvarre eesmistest lihastest küünarluunärv innerveerib osalt küünarvarre eesmisi ja väikesõrme lihaseid ja nahka käe mediaalsel küljel. Küünarnuki piirkonnas kulgeb närv pindmiselt , seetõttu saab ta sageli põrutatud või muljutud ja käe mediaalne osa ja väikesõrm muutuvad lühikeseks ajaks tuimaks või "surisevad". Küünarnukki ära lüües tuntakse samas piirkonnas "elektrilööki".
misci naprjazeni Mõisted: Anabolism,Homöostaas,Küfoos,osteoblast,osteoklast,Hemolüüs,Hüpotoonia,Hüpofüüs,Hematuu ria,Ovulatsioon, Spermatogenees,Tahhüpnoe,Hingamismaht Kõhuõõs ladina keeles : ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Aordi suudmes asub poolkuuklapp Koronaarvereringe-mis on ja funktsioon:Parem ja vasak pärgarter,mis varustabsüdant arteriaalse verega (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA Mis on ja kus asub vena mediana cubiti- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. Lümfisüsteem on venoosse (nuzno bilo vibrat) Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega (vibrat I objasnit) Hingetoru ladina keeles ja kus asub- söögitoru ees, (TRACHEA)
(venoosne veri). 16. Seljaajunärvid: a) millistest seljaaju segmentidest on pärit närvikiud, mis innerveerivad ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid Peaajunärvid: a) haistenärv(id); b) silmaliigutaja närv; c) kolmiknärv; d) näonärv; e) lisanärv 19
braciocephalica dextra kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva et tricuspidalis sinistra kahehõlmne e. mitraalklapp valva paaritu veen v. azygos mitralis sisemine kägiveen v. jugularis interna poolkuu- ehk semilunaarklapp valva õlavarrepeaveen v. brachiocephalica semilunares külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha niudesool ileum põrn splen/lien soolehatud vili intestinales harkelund e. tüümus thymus maksavärat porta hepatica
vasak vatsake ventriculus sinister parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kolmehõlmne e. trikuspidaalklapp valva ühinemine v. braciocephalica dextra tricuspidalis et sinistra paaritu veen v. azygos õlavarrepeaveen v. brachiocephalica sisemine kägiveen v. jugularis interna külgmine ja keskmine käe nahaaluneveen v. cephalica et v.basilica keskpidine küünraveen ehk kubitaalveen vena mediana cubiti suur ja väike jala nahaalune veen v. saphena magna et parva alumine õõnesveen v.cava inferior värativeen vena porta lümf lympha keelekida frenulum linguae põrn splen/lien süljenäärmed glandulae harkelund e. tüümus thymus salivales kurgukitsus isthmus
Hästi mõjuvad sirutamine ja ringutamine. Verevarustust kiirendavad ka puusaringid ning kükkide tegemine. Ukseavas seistes siruta käed üles ja haara ukseliistust, keera puusavöödet ümber telje paremale-vasakule. Ära hoia töövahendeid pidevalt samas tööpaigas, see toob kehahoiule vaheldust. Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom Karpaalkanali ehk randmekanali sündroom tekib, kui randmekanalit mööda kulgeva keskpidine närv saab pitsutada. Kuna randmekanali sündroom esineb paljude arvutiga töötavatel inimestel, siis on rahvakeeles saanud see haigus ka hellitavalt hiirehaiguse tiitli. Karpaalkanali sündroom tekib korduvliigutuse tagajärjel (hiirega klikkimine). Kaebuste tekkimisel on randmekanali sündroom juba väljakujunenud haigusseisund. OHUMÄRGID: randmes tekib valu ja kangus pöidla ja pöidlapoolsete sõrmedel tekib tuimus ja valulikkus jõu puudumine ja valulikkus küünarliigese piirkonnas
HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL
anatoomia termineid. Piirded ristuvad. 2.Orientiirid,teljed ja tasapinnad. Inimese keha üksikosade asukoha määramiseks kasut.mitmeid orientiire mõttelisi jooni läbi kindlate keha punktide, mõttelisi tasapindu ja telgi ning spetsiaalseid anatoomia-alaseid termineid. Kehale tõmmatakse läbi kindlate punktide mõttelised omavahel ristuvad tasapinnad: sagitaalsed, frontaalsed, horisontaalsed. 1.Sagitaalpind vertikaalne, keha eest-taha suunas parem ja vasak pool. Keskpidine e.mediaantasapind sagitaalpind, mis läbib keha keskkohalt. 2.Frontaaltasapind tasapind, mis läbib keha vertikaalsuunas, on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne laubaga. Frontaaltasapind jagab keha 2: eesmiseks e.kõhtmine(ventraalne) ja tagumine e.selgmine(dorsaalne). 3.Horisontaal-e.transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt, jaotab selle ülemiseks e.kraniaalseks ja alumiseks e.kaudaalseks osaks. Eristatakse 3 telge(omavahel ristuvad): 1.sagitaaltelg(eest taha) 2
pihukaared; Tallinn kämbla arterid. Iga sõrm on varustatud nelja arteriga. Ülajäseme veenid jagunevad süvad veenid ja pindmised veenid. Süvad veenid on: ülemine õõnesveen; rangluu alune veen; süvad õlavarre veenid; süvad küünarluu veenid; süvad kodarluu veenid. Pindmised veenid on: kodarluu nahaveen; küünarluu nahaveen; keskpidine veen; küünarluu nahaveen; kodarluu nahaveen. 92.Alajäseme arterid ja veenid: (joonis 8) Alajäseme arterid on: reiearter; süvareiearter; õndlaarter; eesmine sääreluuarter; tagumine sääreluuarter; pindluu arter; pöiakaar; pöiaarterid (5); tallakaar; taldmised pöiaarterid; varbaarterid. Alajäseme süvad veenid on: alumine õõnesveen; reieveen; süva reieluuveen; 2 süva pindluuveeni;
Roidekeha (corpus costae) tagumises osas on roidenurk (angulus costae) ning sisepinnal on roidevagu (sulcus costae). RISTLUU (os sacrum) peas Ristluutipp (apex ossis sacri) on suunatud alla. Neem (promontorium). Vaagenmisel pinnal (facies pelvica) asuvad vaagenmised ristluumulgud (foramina sacralia pelvica). Nende mulkude vahel kulgevad ristijooned (linea transversae). Selgmisel pinnal (facies dorsalis) on selgmised ristluumulgud (foramina sacralia dorsalis). Keskpidine ristluuhari (crista sacralis mediana) kulgeb ristluu keskel, mille kõrval on keskmine ristluuhari (crista sacralis medialis) ning külgmine ristluuhari (crista sacralis lateralis). Ristluu külgmised osad (partes laterales) asuvad ristluumulkudest lateraalsemal. Külgmiste osade lateraalsel küljel asub kõrvalestjas pind (facies auricularis). Ristluud läbib ristluukanal (canalis sacralis), mis avaneb
(nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n
b)Email – väga kõva luuaine, katab krooni pinda c)Tsement – pehmem, kiududerikas luu, katab juurte pinda, tema sisse kinnituvad hamba hoidesidemed, mis tulevad alveooli seinast Krooni ja kaela piirkonnas on hambaõõs, juurtes – juurekanalid. Kõiki õõsi hamba sees täidab hambasäsi e. pulp (pulpa) - kohev sidekude, milles on palju vere- ja lümfisooni ning (!)närviharusid. Keel (lingua, glossa) Osad: tipp, keha, juur (pära). Limaskest: ülapinna keskel - keskpidine vagu (selle all sees on vahesein); keha ja juure piiril – piirivagu. Piirivaost eespool on pind kaetud keelenäsade e. papillidega (papillae). Keelenäsade põhitüübid: a)Niitnäsad – mehaaniline ja temperatuuritundlikkus b)Vallnäsad (6-15) – maitsetundlikkus (järelmaitse) c)Seennäsad – põhilised maitsetundlikkuse kandjad d)Lehtnäsad – inimesel nõrgad, kibe maitse (mürgid!) Piirivaost tagapool on lümfifolliikulid – keelemandel! Keele lihased:
Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest. Vena mediana cubiti on keskpidine küünarveen ja asub küünarvarre sisemisel keksmisel poolel. Vena subclavia on rangluualune veen ja asub rangluu all? Alumisse õõnesveeni- vena cava inferior koguneb veri väikevaagna seintest ja elunditest ning alajäsemetest. Värati veen vena porta - temast läheb läbi kõhuõõne paartitest elunditest tulnud veri ja suubub maksa. On jäme venoosne veresoon, mis paikneb maksarteri ja ühissapijuhaga kõrvuti. Suuubudes maksa moodustub maksa sagarikes erilisi verekapillare
poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk (angulus venosus). B. Ülajäseme veenid: -ülajäseme arterite kõrval olevad saateveenid kannavad samu nimesid, mis arteridki; -Samal ajal on ülajäseme nahaaluskoes tihe pindmiste veenide võrk, millest moodustub 2 suuremat veeni – a) peamine veen (v. cephalica) - lateraalküljel ja b) põhimine veen (v. basilica) – mediaalküljel; nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen (v. mediana cubiti), mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht. C. Rinnapiirkonna veenid: -enamik veene on arterite kõrval ja samade nimedega; -Rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni – paaritu veen (v. azygos) paremal ja poolpaaritu veen (v. hemiazygos) vasakul – need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni; -Rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk!) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v
Vahelihase närv NS slaid 79; anat lk 215 31. mis piirkonda innerveerib õlavarrepõimik? Kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ja nahka NS slaid 82-83; anat lk 216 32. millised närvid jäävad õlavarrepõimiku 1. Lihase-nahanärv 2. Keskpidine närv 3. Küünarluu närv 4. Kodarluunärv NS slaid 82-83; anat lk 216-217 koosseisu?, nimeta 4 erinevat! Innerveerib 1. alajäset ning kehatüve alumist osa, 2. kõhulihaseid, 3. reie eesmise ja keskmise rühma 33. mis piirkonda innerveerib nimmepõimik? lihaseid, 4. munanditõsturit. Nahaharud 5. kõhu ja reie nahka, 6. sääre mediaalset pinda, 7
leelistaskaal Reproduktiivne süsteem Organid, mis toodavad Anda elu uuele indiviidile reproduktiivseid rakke (munandid ja munasarjad) ja organid, mis transpordivad ja säilitavad neid (naistel munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab
Antud põimiku närvid innerveerivad kaela ja kuklapiirkonna nahka ja lihaseid. Kaelapõimiku pikim närv on vahelihase närv mille motoorsed harud innerveerivad vahelihast. 165. Õlavarrepõimik, selle moodustumine innervatsiooni piirkonnad: Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud. Ta innerveerib kaela, õlavöötme, rinna ja ülajäseme vabaosa lihaseid ning nahka. Tähtsamad pikad närvid on: lihasenahanärv, keskpidine närv, küünarluunärv, kodarluunärv, roietevahelised närvid. 166. Roietevahelised närvid, nende arv, paiknemine, funktsioonid: Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta, vaid kulgevad roietevaheliste närvidena sisemiste ja välimiste roietevaheliste lihaste vahel, innerveerides roietevahelisi ja kõhulihaseid, kopsu ja kõhukelmet. 167. Nimmepõimik, selle moodustumine, innervatsiooni piirkonnad:
- u 1cm jämedune (ebaühtlane jämedus), u 45 cm pikkune ja u 30g raskune väätjas moodustis - keskel tsentraalkanal - kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks (suure kuklamulgu kaudu) - kaudaalne ots asub L1-L2 kõrgusel ja lõpeb ajukoonusega - ajukoonusest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit e terminaalniit ● seljaaju jaotub kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on: - mediaanlõhe (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest - mediaanvagu - (tagumine keskpidine vagu) - tagant ● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS - kraniaalselt läheb see üle IV ajuvatsakeseks - kaudaalselt lõpeb umbselt ● seljaaju ristilõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuline HALLOLLUS - moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad
aordikaare, laskub seejärel lülisamba ees allapoole alaneva aordina, jagunedes omakorda rinnaaordiks ja kõhuaordiks. 17. Aordikaarest lähtuvad harud Õlavarre-peatüvi Vasak ühine unearter Vasak rangluualune arter 18. Peamine pea piirkonda verega varustav veresoon on unearter Peamine pea piirkonnas venoosset verd koguv veresoon on ülemine õõnesveen 19. Veenid jagunevad pindmisteks ja suvadeks 20. Ülemisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku õlavarre-peaveeni kaudu Keskpidine küünraveen VENA MEDIANA CUBITI Rangluualune veen VENA SUBCLAVA 21. Alumisse õõnesveeni koguneb veri parema ja vasaku ühise niudeveeni ühinemisel 22. Värativeen VENA PORTA Tähtsus Anastomooside tõttu tagatakse kollateraalne vereringe, kui vere äravool antud piirkonnas või elundi peamise veeni kaudu on raskendatud Moodustamine Ülemise ja alumise kinnitiveeni ning põrnaveeni ühinemisel
Lihaste nõrkus Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Hinnatakse, kas tegemist on üksiku närvi või paljude kahjustusega (vastavalt mononeuropaatia ja polüneuropaatia) MONONEUROPAATIA On kahjustatud vaid üks närvitüvi, mis põhjustab paikse häire. NT. randmekanalisündroomi korral kahjustub keskpidine närv. PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA korral tekib rippuv labajalg, nii et haige varbad riivavad kõndimisel maad. Selle vältimiseks püüab ta jalga igal sammul kõrgele tõsta. SÄÄRELUUNÄRVI NEUROPAATIA all kannatav haige ei saa varvastel seista, käia ega ka varbaid painutada, ta jalataldade tundlikkus on kadunud. POLÜNEUROPAATIAD (mitmenärvi kahjustus)- Väheneb vastavates kehapiirkondades tundlikkus ja halveneb lihasfunktsioon, esimesena
arvestades kontsentrilist lihastööd: Keskaju ->punatuum->rubospinaalkulgla -> valgeaines seljaaju eesvääti pidi ristluupõimikuni, selle osade seljaaju eessarve ->pindmine ja süva pindluunärv ->neuromuskulaarse sünapsi kaudu pindluulihastesse PS! Kaelapõimik: 4 ülemise kaelanärvi kõhtmised harud Õlavarrepõimik: 4 alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi kõhtmised harud kaenlan lihasenahan rindker rinnanä kodarluunär küünarluunärv keskpidine närv ärv ärv e- rv v seljanä rv deltaliha õlavarre- selja suur õlavarre- küünarmine kodarmine s kakspealiha lailihas rinnalih kolmpealiha randmepainut randmepainutaj s as s, aja, süva a, pikk lühike ja sõrmedepainu pihulihas,
4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks.
4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND – koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND – elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks.
4) Elundi ja elundkonna mõiste. Näited? ELUND koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. kopsud magu ELUNDKOND elundid mis on ühtse tekke ja ehitusega ning sooritavad kehas samalaadseid talitlusi ning on omavahel anatoomiliselt seotud nim. elundkonnaks. seedeelundkond, hingamiselundkond vereringeelundkond LIIKUMISELUNDKOND 5) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad? Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks.
tüüpiliselt esineb vastavalt mediaanse närvi kulule pöidlapoolsete sõrmede (pöial, nimetissõrm, keskmine sõrm ja pool nimetut sõrme) peopesapoolses osas. Ennetamine: Eelkõige korduvate liigutuste vältimine, puhkepauside tegemine ja ergonoomilised töövõtted. Karpkaalkanali ehk randmekanalisündroom on läbi randmekanali kulgeva mediaanse ehk keskpidise närvi pitsumise tagajärjel tekkiv sündroom. Mediaanne ehk keskpidine närv läheb randme siseküljelt peopessa läbi randmeluudest ja nende vahel olevast tugevast randmeristsidemest moodustava randmekanali ehk karpkaalkanali. Kui randmekanal aheneb, näiteks trauma või põletiku tõttu tekkiva sideme paksenemise tõttu, siis tekib närvile pidev surve. Selline krooniline surve närvile, mis läheb sõrmedesse ja peopesas olevatesse
kägiveen, mis jookseb kaelal ühise unearteri kõrval välimine kägiveen jookseb kaelal naha all, kogub vere näost ja kaelast sisemine ja välimine kägiveen ühinevad rinnaku-rangluu liigese taga sama poole rangluualuse veeniga, ühinemiskoht on venoosnurk B) Ülajäseme veenid peamine veen õlavarre lateraalküljel põhimine veen õlavarre mediaalküljel nende vaheline anastomoos on küünra keskpidine veen, mis on kõige tavalisem vere võtmise ja veenisüstide tegemise koht C) Rinnapiirkonna veenid rindkere tagaseinal koguneb veri kahte veeni paaritu veen paremal ja poolpaaritu veen vasakul need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen, need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni Alumise õõnesveeni süsteem
Näited? ELUND – on kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Iga elund koosneb erinevatest kudedest ja täidab ühte kindlat ülesannet. (NT: luud, süda, maks) ELUNDKOND – ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna (hingamiselundkond, seedeelundkond). 2 6) Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad Keskpidine ehk mediaantasapind kulgeb piki keha ja jaotab selle kaheks sümmeetriliseks pooleks – vasakuks ja paremaks. Tsapindu mis kulgevad piki keha ja on paralleelsed mediaantasapinnaga nim. sagitaaltasapindadeks. Tasapindu mis läbivad keha pikisuunas ning on risti sagitaaltasapinnaga, kuid paralleelselt laubaga nim frontaaltasapindadeks. Horisontaaltasapinnad läbivad keha horisontaalselt ja jaotavad selle ülemisteks ja alumisteks osadeks.
annaabi.ee 
