Kalev Uiga (A00947) 21.01.07 Eesti keskkonnaregistri hetkeseis (2007.a jaanuar) Eesti keskkonnaga seotud andmete kogumist, töötlemist, hoidmist ja avalikustamist käsitlevad käesoleval ajal keskkonnakaitse valdkonda reguleerivad rahvusvahelised lepingud ja seadused. Kuna Eesti on ühinenud mitme loodus ja keskkonnakaitset hõlmava rahvusvahelise konventsiooniga (nt. Arhusi, Berni, Ramsar jt.), siis tuleb riiklikul tasandil täita ka lepingutest tulenevaid kohustusi, millest ühe osa moodustab regulaarne ja planeeritud keskkonnaseire.
Mäemets, A. (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn: Valgus. 264 lk. Ahja jõgi. Vikipeedia. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõgi (26.02.2015). Arik, A., Kalda, T. (2015). Loodusajakiri. Otepää muutuvad maastikud. [WWW] http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0112/toomas.html (23.02.2015). Eesti muldkate. [WWW] http://www.ut.ee/BGGM/eestimullad/eesti_muldkate.html (23.02.2015). Elva jõgi. Keskkonnaregistri avalik teenus. [WWW] http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=VEE1036500&mount=view (26.02.2015). Ettevõttest. AS Otepää Veevõrk. [WWW] http://www.otepvesi.ee/index.php? leht=ettevottest (01.03.2015). Keskkonnaamet. (2015). Otepää Looduspark. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/otep/uldinfo/loodus-3/parandkultuurmaastiku-elemendid/ (21.03.2015). Metskonnad
väljastada. Keskkonnaseire käigus kogutud andmed koondatakse nende kogujate poolt [1] internetis avalikustatud keskkonnaregistrisse . selle käigus saadavate andmete avalikustamist avaliku teabe seadus ning seireandmete säilitamist keskkonnaregistri seadus . Keskkonnaseire käigus saadud andmed avalikustatakse avaliku teabe seaduses , keskkonnaregistri seaduses , keskkonnaregistri pidamise täpsustatud korras ning keskkonnaregistri andmete paberkandjal avalikustamise mahtu ja sagedust reguleeriva
juurdepääs keskkonnateabele õigust osaleda keskkonnaalases otsustamismenetluses juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnasjus 27. Kuidas on tavainimesel võimalik Eestis keskkonnaseire andmetega tutvuda, millised on peamised väljundid? Keskkonnaregister on loodusressursside, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri andmed on üldjuhul avalikud. *Vastavalt määrusele: Avalikustatakse kord aastas olulised keskkonnaseisundi muutused ning olulise või piiriülese keskkonnamõjuga tegevused või tootmisõnnetused. Avalikustatakse iga nelja aasta järel keskkonnaseire programmide koondaruanne. · Väljundid: 1)Avalikkus: Seireveeb. Keskkonnaregistri avalik teenus.Seire paberväljaanded. Seire veebiväljaanded. Seirefoorum
maagaas Esialgu on kättesaadavad vaid šelf ülemise osa ning rannavööndi maavarad, katsetootmine toimub aga järjest suuremates ookeani sügavustes. ◦ Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres ◦Viimasel ajal on neid uuritud päris mitu: Prangli; Naissaare; Hiiumadala, Ihasalu. Prangli maardla on jõutud juba tühjaks kaevandada.. ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel üle 9 miljoni kuupmeetri meres olevat liiva. Meremuda maardlad ◦Need on: Haapsalu, Käina, Mullutu-Suurlahe (kaasajal on see küll järveks muutunud). ◦Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Nafta ja maagaas ◦Suuremad naftamaardlaid on leitud Kambriumi kivimites Läänemere
ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). 4. Olulised liigid kooslustes Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal karukold kahes kohas. Karukold kasvab valgusrikastes metsades ja metsaservadel (Kukk, 2004). Leiukohad asetsevad lähestikku kaitseala põhjaosas. Karukolla kaitse on tagatud sihtkaitsevööndi režiimiga. Ohuteguriteks sellele liigile on metsamajandusliik tegevus, tallamine, ehitustegevus, korjamine (eElurikkus, 2014). Järvestikus esinev järv-lahnarohi on püstiste
Nõukogu Haapsalu meremudalasundi looduskaitse alla. Haapsalu lahe vee ja ravimuda sanitaarset seisundit uuris ja analüüsis 1989. aastal J. Kask. Selgus, et vee sanitaarne seisund on reoveelaskmete piirkonnas ebarahuldav ning tugevasti muutlik. Ravimuda pinnakiht oli bakterioloogiliselt saastunud peamiselt varakevadel enne kaevandamise algust. 4 Maardlad Eestis 2013. aasta lõpu seisuga oli keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 893 maardlat. Kehtivaid maavara kaevandamise lube oli üle 600. Kõige enam kaevandati 2013. aastal põlevkivi (ligikaudu 19 miljonit tonni), liiva ja kruusa (kokku ligikaudu 5,9 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku ligikaudu 2,9 miljonit kuupmeetrit) ning turvast (ligikaudu miljon tonni). Väiksemas koguses kaevandati ka savi, meremuda ja järvemuda. Üleriigilise tähtsusega meremuda maardlad on Haapsalu (Tagalaht), Kuressaare (Mullutu-
Punkt asub 1:10 000 kaardil kaardilehel number 64772 ning kaardil 1:2000 kaardilehel 570670. PRIA andmetel on uuritav asukoht Natura 2000 aladel. Samuti on tegemist kuivendusalaga, ebasoodsa alaga (ESA) ning on püsielupaigaks. Lähim seirejaam asub 1,8 km kaugusel. Seirejaama nimi on 2595 Taruma küla. Asub Ida- Virumaal, Maidla vallas, Tarumaa külas. Teostatavateks programmideks on põhjavee tugivõrgu seire. Maidla vallas, Tarumaa külas on kaitstavaid loodusobjekt Keskkonnaregistri järgi 42. Sinna alla kuuluvad linnud, looduskaitselaad, loomad, taimed, samblikud jne. Uuritavas piirkonnas on Arvila metsise püsielupaik (Tetrao urogallus). Kaitsealadest asub uuritavas piirkonnas muraka looduskaitse ala. 6 Natura 2000 järgi on Muraka looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega ja sellega seotud dokumendid on järgmised( Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004
arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast; 2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 3) ujuvvahendilt. 51. Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest? (Saastetasu seadus) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse. 52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestusele. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik
arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast; 2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 3) ujuvvahendilt. 51. Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest? (Saastetasu seadus) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks ning kantakse riigieelarvesse. 52. Eestis võeti 2002. aastal vastu keskkonnaregistri seadus. Milleks on vaja keskkonnaregistreid pidada ja kes võib seda informatsiooni kasutada? Põhjendage oma vastust, toetudes kas loodusressursside, loodusobjektide või jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete arvestusele. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik
koosluste hooldustoetuse raames teostatavate tööde täitmise osas. KA korraldab poollooduslike koosluste teemalisi koolitusi ning nõustab nende kooslustega seotud küsimuste osas teisi riigiasutusi (sh abistab seadusandluse, arengu ja tegevusplaanide väljatöötamise juures, annab hooldus- ja taastamistingimused). KA korraldab poollooduslikel kooslustel inventuure ning tulemuslikkuse seiret, annab sisendit uuringute teemadeks ning uuendab Keskkonnaagentuuri poolt hallatavat keskkonnaregistri poollooduslike koosluste andmebaasi. KA planeerib kaitsekorralduskavadega poollooduslike koosluste hooldamiseks või taastamiseks vajalikud infrastruktuuri arendused. · Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) RMK korraldab riigimaade rentimise poollooduslike koosluste esinemisaladel ja korraldab esmase taastamise renditavatel riigimaadel. RMK teostab vajalikud taristu parendamised poollooduslikel kooslustel, kasutades selleks oma vahendeid või koostab selleks vajalikud
KASUTATUD MATERJALID 1. Intervjuud: Malle Omann, Aavo Omann, Rein Kalda, Riina Kalda, Gunnar Lilla, valla arendusnõunik Kairi Kell, Tartumaa keskkonnateenistuse spetsialistid Aimar Rakko ja Voldemar Hurt, Maaparandusbüroo juhataja Enn Banner. 2. ,,Eesti järvede nimestik: looduslikud ja tehisjärved", Ruta Tamre (koostaja), 2006, Tallinn 3. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 6, juuni 1995 4. ,,Teataja", Haaslava valla infoleht nr. 4, aprill 2009 5. Keskkonnaregistri kodulehekülg http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=VEE- 1820361258&mount=view#HTTP1euZDn7bijen89Cg6mGsZbobQOq0NG 12
Üldplaneeringu – planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate kohalike omavalitsustega ja Keskkonnaametiga; Üldplaneeringu ja detailplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem; Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti;
kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on: · Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine, · maaga ja ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmine, · loodusvarade kasutamise, kaitse, taastootmise ja arvestamise korraldamine, · kiirguskaitse tagamine, · keskkonnajärelevalve, · ilmavaatluste, loodus- ja mereuuringute, geoloogiliste, kartograafiliste ja geodeetiliste tööde korraldamine, · keskkonnaregistri ja maakatastri pidamine, · keskkonnakaitse välisvahendite kasutamise korraldamine ning asjaomaste strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamine. 25)Nimeta Keskkonnaministeeriumi valitsusalasse kuuluvaid insitutsioone. Keskkonnaamet, Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Info- ja Tehnokeskus, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Eesti Kiirguskeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Kaardikeskus,
kahjustaks keskkonda, kuhu see tagasi lastakse ning inimtegevus peaks võimalikult vähe kahjustama looduslikke veekogusid; kõiki neid aspekte on vaja pidevalt kontrollida ning jälgida, et tagada vee vastavus seatud normidele, millega tegelebki seiramine. Veeseire seadusandlus Eestis peetakse veevarude arvestust vee hulga, taseme, omaduste, kasutamise ja kasutajate ning puuraukude, veehaarete ja põhjaveemaardlate kohta vastavalt keskkonnaregistri seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Veevarude kontrollimiseks ja hõlmamiseks kasutatakse veemajanduskava, mis sätestab vee käsitlemise tingimused. Veemajanduskava eesmärk on säästva arengu ja võimalikult loodusliku veeklassi tagamine ning mere-, pinna- ja, täites vee kasutamise ja kaitse eripärast tingitud kvaliteedinõudeid. Veemajanduskavaga põhjaveekvaliteedi, hulga ja reziimi ehk vee seisundi hoidmine
Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Haanja vallas asuvad järvemuda (roheline) leiukohad (Kavadi järv, Vaskna järv ja Külajärv, Preeksa järv ja Murati järv), mis seni pole kasutamist leidnud. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla
6. Oma välivaatlus Interneti leheküljed Võru valla koduleht: www.voruvald.ee viimati külastatud 29.09.2011 Vikipeedia: http://et.wikipedia.org viimati külastatud 1.10.2011 http://keskkond.ttu.ee/doc/Seisund%201992-2008%20tyypide%20jargi.pdf viimati külastatud 3.10.2011 Keskkonnainfo EELIS infoleht - viimati külastatud 03.10.2010 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht: www.emhi.ee viimati külastatud 4.10.2011 Keskkonnaregistri avalik teenus. Keskkonnainfo http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE1244102520&mount=view#HTTP9cNMmWZBYXXRYofgcBu02J47bWho4W külastatud 4.10.2011
Säilitada igale piirkonnale omaseid kultuurmaastikke, võttes arvesse maakasutuse ajaloolist struktuuri ja maastike olemasolevaid elemente; Säilitada ja kaitsta ajaloolist ja kultuuripärandit; Tagada pärandmaastike s.h koosluste säilimine. IV Karjääride taastamine Miks on karjääride (ja muude tööstusmaastike) taastamine oluline? Uued biotoobid ohustatud liikidele (kuivad kasvukohad) – nt. kõrele, soo- loorkull jt Esteetiline väärtus Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistri maardlate nimistus maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit. Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel – KK ministeerium ja amet. Piiravad asjaolud Peamine asjaolu: kaevandaja eelistab kaevata majanduslikel kaalutlustel välja nii palju, kui vähegi võimalik. Ametnike passiivsus ja teadmatus korrastamisnõuete seadmisel (nt lastakse metsastada ühe puuliigiga)
nr. 41) Kultusekivid (mälestise reg. nr. 9003-9005) * *Mis on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning millele on moodustatud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). Kukruse allee ja kalmistu on looduskaitse all (KKR kood KLO 1200444) kaitsealuse pargina, millele kehtib piiranguvöönd (RT I 2006, 33, 252). Keskkonnaregistri andmetel on Kukruse pargi ja alleega kui kaitsealuste objektidega seotud järgmised dokumendid: Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 152 Ida- Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine. Kohtla-Järve raj. RSN TK
2) säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; 3) loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; 4) keskkonna hea seisund; 5) keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. Seadusandlus ja kontrolli mehhanism keskkonnakaitses. Keskkonnaseire seadus - §6, §7, §9 Avaliku teabe seadus - §28, §66 Keskkonnaregistri seadus - §28, §29, §30 Konventsioonid Keskkonnaseire seadus loetleb ülesanded, mida keskkonnaseire kaudu täidetakse: keskkonda mõjutavate tegurite hindamine ja analüüsimine; meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ning nende muutuste jälgimine, hindamine ja prognoosimine; keskkonnaseisundi hindamine ja selle muutuste prognoosimine; taastuvate loodusvarade seisundi ja hulga määramine;
kõrgeim tipp on 318 m. Jaanuaris ja veebruaris on keskmine temperatuur 7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm. Klimaatilised eripärad on ressursina käsitletavad eelkõige turismi arendamisel (taliturism ja suusatamine). http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.4 Loodusvarad Keskkonnaregistri andmetel asuvad Haanja vallas Kuiandi liivamaardla ja Ala-Palo liivamaardla, osaliselt jäävad valla territooriumile Selsi ja Palu (Palojärve) turbamaardla (pruun). Maavaradest on märkimisväärne 3 järvemuda maardlat (Kavadi järv, Vaskna järv ja Plaani Külajärv), mis seni pole kasutamist leidnud. Maa-ainest (kruusa ja liiva (kollane)) kasutatakse ka isikliku majapidamise tarvis ühe kinnisasja piires. Olemasolevaid kruusa- ja
aheldatud ja ootas oma saatust. Georg haaras oda ja astus koletisele vastu. Ta taltsustas lohe ja tõi selle printsessi vöö otsas linna, lubades eluka tappa, kui linnarahvas ristiusu vastu võtab. Seda 15 000 linlast kähku tegidki ning ainsa tasuna enesele palus Georg kuningat kirikuid ülal pidada, preestreid austada ja vaeseid aidata. (Püha Jüri 2015) Joonis 2. Skulptuur "Püha Jüri võitlus lohega" (Foto autor: Kaasik, Aleksander 2013) Keskkonnaregistri (2014) järgi on Tori alevikus asuvaks kaitstavaks loodusobjektiks lisaks Tori Põrgule ka Kõrvi tamm (Joonis 3). Tamme leiab Pärnu jõe paremalt kaldalt. Objekt jääb eramaale. Puu jääb elumaja hoovi serva (oksad ulatuvad hoovi), lageda rohumaa ja külatee äärde, kuid teelt on ta hästi vaadeldav. (Kõrvi tamm 2010) 9 Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010). 1.7. Seire ja huvigrupid 1.7.1. Seire
Kaardilt * loe läbi igaüheõigus, see on selges sõnastuses käitumisjuhis looduses liikujale; selgub, et TallinnaTartu maantee ääres Kärevere sillast kirdes on kaitstav ala, millel võivad olla piirangud inimtegevusele. Kaardi metaandmetes on toodud link keskkonnaregistri kodulehele, kust * planeeri retki looduses nii, et sa ei satuks looduskaitsest tuleneva liikumispiiranguga aladele; leiame andmed piirangute kohta: selgub, et Kärevere looduskaitseala Luha sihtkaitsevööndisse ei planeerimisel leiad tõhusat abi maa-ameti geoportaalist; tohi minna 10. aprillist 10. juulini. * kui internetist pole abi, siis küsi nõu keskkonnameti kohalikust esindusest või riigimetsa majandamise
võtmeheinad, kollalised ja oligotroofsete veekogude liigid (lahnarohud ja vesilobeelia). Võõrliik- liik, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Must nimekiri/raamat- võõrliikide andmebaas, tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Invasiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti. Võõrliikide ohjamine: · Keskkonnaregistri rakenduses (2016) 6 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, järvekonn, hispaania teetigu, kurdlehine kibuvits, verev lemmalts. Olemas on karuputke ohjamiskava 2011-2015. Tegelikult on võõrliike rohkem! · EL võõrliikide määrus: 23 looma- ja 14 taimeliiki. Eesti looduses on 5 looma- ja 3 taimeliiki (hiina villkäppkrabi, nutria, signaalvähk, kaugida unimudil, punakõrv ilukilpkonn; pärsia ja Sosnovski karuputk, ameerika kevadvõhk). Rahvusvahelised konventsioonid.
Piirissaare MKA - kahepaiksete kaitseala. Võõrliik, must nimekiri/raamat: Võõrliikideks loetakse liike, kes on Eestisse sisse toodud kas teadlikult või kogemata inimeste poolt. Loodusliku levila laienemise käigus siia sattunud liike võõrliikideks ei peeta. Tagajärjeks on ökosüsteemi tasakaalu rikkumine ja kohalike liikide väljatõrjumine. Agressiivseid liike on kõikidest võõrliikidest kümmekond protsenti (1/10 reegel). Keskkonnaregistri rakenduses 3 liiki: Sosnowski karuputk, kaugida unimudil, kurdlehine kibuvits. Karuputke ohjamiskava 2011-2015. Kähriku ohjamiskava. Maismaa ja vee võõrliikide käsiraamat. Nö uued tegijad: Hispaania teetigu; Kammloom Mnemiopsis sp.; Šaakal (vale, enam ei ole võõrliik, kuna on siia ise rännanud, sellest aastast lisatakse ka ulukite jahinimekirja).; Harrise mudakrabi. Liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused:
[RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009] 3) üldplaneeringu ja detailplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, sealhulgas vajaduse korral Päästeametiga, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või selle kaitsevöönd, samuti kultuurimälestis või selle kaitsevöönd või loodusobjekti kaitsevöönd või tehakse planeeringuga ettepanek selle kaitse alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem; [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
http://www.keskkonnainfo.ee/ , kust on kättesaadavad andmed õhu, vee, transpordi, maakasutuse, energia, vee, metsa, elurikkuse, kasvuhoonegaaside kohta. Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik kirjeldab elurikkuse kaitset ning pakub infot liikide (sh tõugude ja sortide, võõrliikide), elupaikade ja taimkondade kohta. Loodusvaatluste andmebaasist leiab ka vabatahtlike loodusvaatlejate kogutud andmeid taime- looma- putukaliikide, sh võõrliikide kohta. Samalt kodulehelt avaneb Keskkonnaregistri avalik teenus, mis võimaldab leida andmeid elustiku, kaitstava looduse, jäätmete ja ohuobjektide, õhu ja vee erinevate objektide kohta (veehaarded, puurkaevud, maardlad, metsad, reoveepuhastid, jms). Keskkonnaseire rubriigist on võimalik saada teavet kütuste kvaliteedi seirest, kalanduse infosüsteemist, elurikkusest ja selle kaitsmisest. Eesti Hüdroloogia ja Meteoroloogia Instituudi (EMHI) veebileht http://www.emhi
• Põhieesmärk – prognoosid ja lähteandmed programmidele, planeeringutele, arengukavadele jne • Tagasiside (millele?) Seadused • Keskkonnaseire seadus (20.01. 1999), RTI 1999, 54, 583) • Riiklike keskkonnaseirejaamade ja -alade määramine • Riikliku keskkonnaseire püsialade määramine • Riikliku keskkonnaseire allprogrammide teostamise kord • Keskkonnaseirejaama või -ala tähistuse ja tähistamise kord • Avaliku teabe seadus • Keskkonnaregistri seadus KESKKONNASEIRE SEADUS • Vastu võetud 20. jaanuaril 1999. a • Käesolev seadus sätestab keskkonnaseire korralduse, saadud andmete töötlemise ja hoidmise korra ning keskkonnaseire teostajate ja kinnisasja omanike või valdajate vahelised suhted. Keskkonnaseire ja selle eesmärgid Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele,
energiamajanduse arengusuundi. Kui lubatud aastamahuks koheselt seada 15 mln t, tekib tõsine probleem Eesti varustamisel elektrienergiaga. Arvestades õli- ja tsemenditootjatele antud kaevandamislubasid, jääks sellisel juhul elektri- ja soojatootmiseks põlevkivi vaid ligi 9 mln t aastas, mis ei ole Põlevkivi arengukavas vaadeldavaks ajaperioodiks piisav. (Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015) Keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olev Eesti põlevkivimaardla põlevkivivaru oli koondbilansi 16 andmetel 4898,5 mln t seisuga 31.12.2006, mis vähenes 4774,1 mln tonniniseisuga. 31.12.2012 (Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, eelnõu). Allikas: Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030, eelnõu. Seisuga 31.12.2012 seisuga oli kehtivaid põlevkivi kaevandamise lube 20, mis kuuluvad neljale
vabaturu nõuetele mittevastavad soodustused kaotatakse; * pandisüsteemi Riigi toetus avaldub subsiidiumide, dotatsioonide, soodsate laenude, laenuprotsentide katmise jms. näol. KESKKONNAINFORMATSIOON JA KESKKONNATEADLIKKUSE KUJUNDAMINE 38. Keskkonnaregistrid ja –näitajad Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister. Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Registri veebirakendust täiendatakse pidevalt uute andmetega. Registri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja Keskkonnaagentuur, maardlate
annaabi.ee 
