Ct 120 Kf 1 LPK 7 dT 300 H Vm 2,175657 Wg 4,351314 D 1,326917 f 0,003635 m 1,643853 Cm 6,756818 n pestitsiit 16,6 kg vooluhulk 300 l/s kiirus 0,5 m/s konsentr 0,5 ug/l 0,0000005 g/l leke 1 g/s lahendus 1 0,003333 g/l 6666,667 3 16600 s 4 8300 m Reovee parameetrid jõevee parameetrid hea kvaliteet q 0,8 m^3/s qj 6,7 m^3/s bht 27 mg O2/l bht 1,9 mg O2/l bht nüld 27 mg N/l nüld 2 mg N/l nüld püld 2,3 mg P/l püld 0,05 mg P/l püld Qsegu 7,50 hea kvaliteeeeeeeeeeeeeet BHT 4,58 bht 5 mg O2/l
põllumajanduses kasutatavate ainete kasutamise teel. N-i molekulid on väga liikuvad ja ei seo ennast pinnase osakestega. P molekulid ei ole liikuvad. P satub otse vette heitvetega. Orgaaniline aine Biokeemiline O2 tarbimine- BHT - (palju kulutavad organismid hapnikku orgaanilise aine lagundamiseks) BHT5; BHT7 1.15 BHT5; BHTt BHT täielik (lagundatakse praktiliselt täielikult kogu orgaaniline aine) ~ BHT21 (orgaaniline aine lagundatatkse 3 nädala jooksul) =1.5 BHT5. Permaganaatne oksüdeeritavus- PHT oksüdeerijaks on kaaliumpermaganaat - KmnO4. Selline meetod on hea rabavete testimiseks. Lagundatakse enamik orgaanilist ainet. KHT- kroomiühendid Cr2O7. Oksüdeerib rasvasid. Bikromaalne oksüdeerimine. C :N :P 106:16:1 biogeogeemiline tasakaal ÄRAVOOL Äravool & seda mõj teg: Äravooluks nim seda osa sademeveest, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi
talvise aja soojemas punktis, Ristnas, on lumikatte püsimise periood keskmiselt 20 päeva Kliima aastas. Mikrokliima Kliima ilmastu, mingi paiga ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas Asend põhjapoolkeral paraskliimavööndis, mere lähedus, ilmade suur sesonne ja ööpäevane ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kl
puitehitiste immutamisel. Biokeemiline (bioloogiline) hapnikutarve (BHT) veekogu ökoloogilist seisundit, eeskätt vees olevate orgaaniliste ainete hulka iseloomustav näitaja. BHT on mg-des väljendatud hapniku hulk, mis adapteerunud (kohanenud) mikroobidel kulub ühes liitris oleva org. aine lagundamiseks kindlates katsetingimustes. BHT kaudu hinnatakse vee reostatust biokeemiliselt lagundatava orgaanilise ainega. Enamasti määratakse täielik, 5 või 7-päevane BHT (vastavalt BHTt, BHT5 ja BHT7). Olmereovee BHT5 on keskmiselt 200mg/l, puhta veekogu BHT5 0,5-l. Keemiline hapnikutarve (KHT) sarnaneb näitajale BHT, kuid leitakse veeproovis oleva orgaanilise aine hapendamisel keemiliselt tugeva oksüdeerija(kaaliumdikromaadi) abil. KHT-d võib kasutada ka bioloogilisele tegevusele mürgiste orgaaniliste ainete määramiseks vees. KHT arv on alati suurem vastava veeproovi BHT arvust.
akrediteeritud st nõuetele vastav veelabor (AS Tallinna vesi, Terviseameti Tartu labor, EKUK) laskmist. · Joogivee kvaliteedikontroll: nõuded pinnavee, · 1 kord nädalas kontrollitakse N ja P (näitavad veepuhastusjaama, põhjavee ja joogiveesüsteemi jaoks. Seal toorvee reostust) ka kindlaks määratud proovide võtmise sagedus ja kontrollitavad parameetrid. · 1 kord kuus joogivee üldanalüüs vastavalt nõuetele 27 28 Veepuhastusprotsess Ülemiste järve näitel Pinnavee kvaliteet http://youtu.be/tuYB8nMFxQA
Muude rõhu- ja mahuühikute korral võib R väärtus olla näiteks R = 0,082 atm ⋅ l ⋅ mol-1 ⋅ K-1 R = 62400 mm Hg ⋅ cm3 ⋅ mol-1 ⋅ K-1 3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni Xi n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks.
Üldlämmastiku leidub Jõksi järves kohati rohkem, kui võiks ning sellega võivad kaasneda järvele probleemid. Näiteks võib tekkida veeõitseng, millega kaasneb ökoloogiliste tingimuste muutus, millele vastavalt muutuvad nii hüdroloogilised kui ka hüdrobioloogilised suhted. 9 Tabel 4 näitab Jõksi järve hüdrokeemilisi andmeid vastavalt siis kuupäevale. Selles tabelis on parameetrid normaalsed ega näita, et Jõksi järv oleks probleemne. Aga tuleb arvestada seda, et see on ainult ühe aasta parameetrid. Tabel 5 annab ülevaate väikejärvede pinnaveeseisundist, kus juures minul on toodud teatud järvede parameetrid. Järvede seisundi hindamisel kasutati nn 2/3 reeglit. Selle järgi peab hindamisel kasutama igast bioloogilisest kvaliteedielemendist ja füüsikalis- keemilistest üldtingimustest vähemalt üht kvaliteedinäitajat. Selle järgi peab
10,8 ja 11,5 vahel. õhusaaste;õhukulu on 3 m3/l. Membraantehnoloogia- võimaldab lahustunud N-ühendeid eraldada veest mikropoorsete membraanidega kõrgel rõhul. Fosfori biol ärastus- põhimõte on sundida mikroorganisme kasutama rakkude ehitamiseks rohkem fosforit. Toimib, kui puhastatav vesi satub vaheldumisi anaerob ning aerob tingimustesse. Raku fosforisisaldus tõuseb 1,5-2-lt kuni 4-12 %-ni, mis toimub Acinobakteri toimel anaer. keskk. Nitraatide puudumisel. Protsess oleneb reovee BHT5/P suhtest- > 10, võib töödeldud vee fosfori sisaldus olla < 1 mg/l. < 10, vajaliku fosfori sisalduse saavutamiseks võib protsessi lisada metallsooli. Aktiivsöe filtratsioon e. Adsorptsiooni Kasutatakse benseen, klorobenseenid, kloroetüül, kloroeetrid ja klorofenoolid, diklorobenseenid ning PAH eemaldamiseks. Protsess: vähepolaarsete molekulide adsorptsioon; suuremate osakeste filtratsioon; kolloidide osaline sadestumine aktiivsöe osakeste välispinnale. Kasutatakse
sademevee kogumiseks, ärajuhtimiseks ning kahjutukstegemiseks nii, et ei reostataks keskkonda ega ohustataks inimeste ega loomade tervist. Üldmõisted: · Sisekanalisatsioon, kuhu kuuluvad hoonetes paikenvad reoveeneelud ja torustik vee juhtumiseks väliskanalisatsiooni · Väliskanalisatsioon saab alguse kohe hoone välisseinast. On heitvee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse · Puhastusseadmed reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Sisekanalisatsioon Olme- ja tootmisreovee ning sademevee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks ehitatakse hoonetesse sisekanalisatsioon. Olenevalt hoone otstarbest ja erinõuetest eristatakse järgmisi süsteeme: Olmereovee süsteem vee ärajuhtimiseks reoveeneeludest (potid, valamud, vannid). Olmereovee kanalisatsioonisüsteem koosneb järgmistest elementidest:
- 1. - , () . . - , (, ) - , ; , . , 0 , ( ) . (Zn, Al, ). E 0 Al 3+ / Al = -1,66V . [ ] pH () E 0 ( Zn 2+ / Zn ) = -0,76V pH = - log H + . ( ) E 0 Fe 2+ / Fe = -0,44V . , . - , 1 . . =M
bioloogiline reaktsioon teatud keemilisele ainele, mis võib avalduda ka kahjustusena Walker et al., 1997 Muutused erinevatel bioloogilistel tasanditel ehk BIOMARKERID · Molekul: ensüümi sisaldus/aktiivsus, i-RNH, DNA sillad · Rakk: organellide funktsionaalsed ja struktuursed kõrvalekalded, mikrotuumad · Organ: histopatoloogilised kõrvalekalded, LSI, GSI Organismist kõrgemal tasemel nimetatakse indeksiteks · Organism: füsioloogilised parameetrid, kasvukiirus, viljakus · Populatsioon: vanuseline struktuur, suurusjaotus · Ökosüsteem: mitmekesisuse indeksid, funktsionaalsed parameetrid Etoksüresorufiin O-deetülaasi aktiivsused Emajões sumpades hoitud vikerforellide maksas 70 EROD pmol/min/mg prot. 60 50 40 winter
arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? dm 3 a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 mol dm 3
arvutused)? Kaalusin kuiva kolvi, seejärel kolvi CO 2 ga, siis täidan kolvi veega (vett on 250 ml nagu ka gaasi). Arvutan CO 2 ja õhu maht kolvis normaaltingimustel.Selleks kasutasin katse sooritamise momendil õhutemp ja õhurõhku ja arvutasin: a)õhu massi b)kolvi mCO2 massi c) CO2 massi ja D = . Ongi suhteline tihedus õhu suhtes. mõhk 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur, 1 mooli maht a) normaaltingimustel b) standardtingimustel? dm 3 a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 mol dm 3
Kastepunktid Temperatuuri, mille juures õhus olev veeaur kondenseerub, nimetatakse kastepunktiks. Veeaur kondenseerub siis, kui veeauru rõhk ületab küllastunud veeauru rõhku. 1. Kastepunkt on temperatuur, mille juures õhu tavarõhu (ca 1atm) korral moodustub kondensaat. 2. Rõhu kastepunkt on temperatuur, mille juures tavarõhust erineva rõhu juures veeaur hakkab kondenseeruma. Kondensaadi arvutamine: Tuleneb Boyle Marionette seadusest : PH2O / Püld = VH2O / 100 Gaasi segus on gaasi osarõhu suurus %-s võrdne selle gaasi sisalduse mahuprotsendiga. Kuna õhu komprimeerimisel veeauru mahuprotsent ei muutu seni, kuni veeaur ei kondendseeru, saama võrrandi: PH2O teg. / Püld = PH2O,küll/ Püld, kompr. VEDELIKUD On ained, millised voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteiste suhtes raskusjõu mõjul. KINNINE SÜSTEEM:
Algandmed O2 lahuse maht 10 l mg/l p 300 ob/min 0 õhu kulu 13,2202 l/min 1 titranti alg maht 9,7 ml 2 titranti lõpp maht 12,2 ml 3 katse aeg 16,6 min 4 lahuse t 21 C 5 õhu t 24,5 C 6 n(J)
1 Ühendite degradeeruvus ................................................................................ 27 6.2 Hapnikutarbe määramise meetodid ............................................................... 28 7 Mõõtemääramatus ........................................................................................... 30 7.1 Analüüsimeetodeid iseloomustavad näitajad ................................................ 30 7.2 Meetodi suutlikkust iseloomustavad parameetrid ......................................... 31 7.3 Mõõtmisvead ................................................................................................. 34 7.4 Kvaliteedi tagamine laboris ........................................................................... 34 8 Videolõikude lingid .......................................................................................... 36
Näiteks süsinikdioksiidi kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel. 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Kaalun kolvi, seejärel kolvi CO2-ga, seejärel täidan kolvi veega (vett 250 ml nagu gaasigi). Arvutan CO2 ja õhu mahu kolvis normaaltingimustel. Selleks vaatan ruumi temperatuuri ja rõhu ning arvutan: a) õhu massi, b)kolvi massi, c) CO2 massi ja D= m(CO2)/m(õhk). Selle vastus ongi suhteline tihedus õhu suhtes. 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temp.-i ja rõhu, sest gaaside maht sõltub nendest parameetritest. 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel, b) standard-tingimustel? a)norm.tingimustel P=1atm(101 325 Pa, 760mmHg) T=273,15 K Vm=22,4 l (või dm3/mol) b)standardtingimustel P=0.987atm(100000Pa,750mmHg)T=273,15K Vm=22,7 l(/dm3/mol) 6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Agroökoloogia (põllumajandusökoloogia) ökoloogia haru, mis uurib põllumajanduslikes kultuurkooslustes avalduvaid ökoloogilisi seoseid. A. pöörab suurt tähelepanu agroökosüsteemides ilmnevale inimtegevuse mõjule ning neis toimivaile regulatsiooni- ja kompensatsioonimehhanismidele. A. rakenduslik eesmärk on
Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED..............
- tööstuslikud reoveed- vett kasutatakse lahustina, puhastamisvahendina,gaaside puhastamisel, jahutusvedelikuna jne. Väetisetööstus, keemiatööstus, kaevandused, keraamikatööstus(mineraalsed saasteained). Orgaanilised saasteained- naftatöötlemistööstus, põlevkivi tööstus, tekstiili- ja nahatööstus, toiduainetööstus jne. Üha kasvav aatomienergia kasutamine on toonud kaasa ka radioaktiivse reovee. - põllumajanduslikud reoveed- mineraalse saasuse põhjustavad vale hoidmine ja kasutamine, loomapidamisfarmide kompleksid, pesititsiidid. - atmosfäärne reovesi- sademetest tingitud veevoolud kannavad laiali atmosfäärist kaasahaartud saasteaineid. Veekogudesse toodud lämmastiku ja fosforiühendud toovad kaasa vetikate ülemäärase kasvu. Vee reostamine Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased.
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
arvutused)? Kaaluda kuiv kolb, seejärel kaaluda kolb CO2-ga. Kolvi mahu (korgini) määramiseks täita kolb korgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõte mõõtesilindri abil. Arvutada m(õhk) =ρ · V (n.t) ja m(CO2) = m(kolb+CO2) – m(kolb). mCO2 D mõhk Suhteline tihedus . 4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu? Õhutemperatuur ja õhurõhk laboris 5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel; b) standardtingimustel? dm 3 mol a)101325 Pa (1 atm, 760 mmHg), 273,15 K, 22,4 dm 3
2. VEE MIKROBIOLOOGIA 2.1. Looduslikud veekogud Hdrosfr Maad mbritsev veekiht moodustab hdrosfri. Hdrosfr sisaldab ookeanide, merede, jrvede, jgede, j, atmosfri (aur) ja maapue vett. Ainult <1% maakera veest on magevesi, lejnu - 97% merevesi, 2% jvesi (poolused ja krgmed). Vooluveekogud- lootilised elupaigad, seisuveekogud- lentilised elupaigad. Vee tarbimine: 2 L joogi ja toiduga (pevas inimese kohta), 250 L muud kulud, 1500 L tstuses Veekeskkonda iseloomustavad parameetrid: 1. Fsikalised parameetrid Temperatuur: veel on suur soojusmahtuvus, +4 oC juures vesi on kige suurema tihedusega, +40 oC juures kaob vee struktuursus. Valgus: veepinnale langev valgus osaliselt peegeldub sellelt tagasi, lejnu tungib vette, kus ta neeldub ja hajub vee molekulide ja sestoniosakeste toimel. 2. Keemilised parameetrid Soolsus: ookeanivee soolsus on psiv (34-35, promilli), merevee soolsus on 25-50, riimveel 1-25, mageveel kuni 1. Hapnik: vette satub hapnik lahustumisel atmosfrist ja veetaimede fotosnteesil.
rõhuga (P). Boyle-Mariotte ja Gay-Lussaci võrrand: PV/T=P1V1/T1 Segude iseloomustamine - Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest). Osarõhk on rõhk, mida vaadeldav komponent omaks, kui ta antud temperatuuril üksi täidaks kogu segu ruumala. Püld = P1 + P2 + P3 + ... (nt õhk on gaaside segu: põhikomponendid: N 2 78%, O2 21%) Clapeyroni võrrand: pV = nRT. (R=8,314 J/K*mol). 8. Väävelvesiniku (H2S) iseloomulikud omadused, leidumine tehis- ja looduskeskkonnas, moodustumise kemismid. Väävelvesinikust põhjustatud ohud inseneriasjanduses. Väävelvesinik (divesiniksulfiid) tekib looduses ja tehissüsteemides peamiselt väävli aatomeid sisaldavatest ainetest väävlibakterite toimel
Fosfaadid mg/l 0–0,4 0–0,2 Ammoonium mg N/l 0–0,5 0–0,5 Nitraadid mg N/l 0,2–1,0 0,2–1,0 Üldraud mg/l 1–2 alla 0,8 Hõljuvained mg/l alla 25 alla 10 BHT5 mg O2/l alla 9,0 alla 5,0 Väävelvesinik mg/l 0 0 Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest. Näiteks hapnikusisaldusetaluvuse alampiir on tal 2,5 mg/l, letaalne 0,8 mg/l, temperatuuri alampiir 0,1 °C, ülempiir 35 °C ja letaalne 38 °C. 43
(vahetult pärast kudemist); II-V (küpsemine-st. eriti intensiivne toitumine ja akumuleerumine) vanuse määramiseks eemaldati ahvenatel lõpuskaaneluu (operculum) (kummagi silma taga paikneb lõpuseid kattev lõpusekaas) 5. Lõpuskaaneluud puhastati pehmetest kudedest keevas vees leotades, misjärel eemaldati denatureerunud valguline mass luudelt. 6. vanuse määramiseks kasutati DataMATE 895A, millel on 8 12-kordne suurendusvõime Bioloogilised parameetrid on esitatud lisas (Lisa 1). Kui algselt nähti HELCOM programmis ette ohtlike ainete määramine kalade lihastes, siis üsna peagi selgus, et näiteks raskemetallide kontsentratsioon lihastes on reeglina allpool avastamispiiri. Tulemusena muudeti metoodikat ja raskemetalle hakati ka määrama kalade maksas./4/ Raskemetallisisaldust määrati kala lihastest ja maksast. Lihaskoe kättesaamiseks kala kõigepealt roogiti: eemaldati pea, uimed ja sisused. Seejärel eraldati sisustest maks.
paigutusega. Faas aine (siinkohal); ühtlane piirpindadega eraldatud süsteemi osa. Faas on heterogeense süsteemi üks homogeennne osa. Faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest s.t et faaside vahel on piirpinnad. Röntgenfaasi analüüsiga on võimalil kindlaks teha: *kas tegemist on kristalse või amorfse ainega (või seguga); *millise kristallaine või ainete seguga on tegemist; *võimalik määrata kristallaine võre parameetrid. Segudes võimalik identifitseerida max 7 8 kristallainet. Preparaat analüüsiks ettevalmistatud proov; parem, kui on pulbriline (läbimõõt alla 5 mikromeetri), see on surutud proovihoidjasse. Kui tegemist on tahke ainega (tükk), siis lihvitakse pealt ja liimitakse prep-hoidjasse. Proov võib olla paigal või pöörelda. Kui paigal, siis võivad esieneda moonutused. Pöörlev elimineerib moonutused. Tavaliselt on proov vertikaalasendis, harva horisontaalis
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se
tugevuspiir Rm (u) = 510 - 680 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 355 237 MPa S 1,5 ning minimaalne telgvastupanumoment M 1575 W = = 6,7 * 10 -6 cm3 = 6,7 cm3 [ ] 237 *10 6 Sobiv ristlõike: toru 50x50x2,5 [2, 3], W = 8,07 cm3, mass m = 3,6 kg/m. Valime nelikanttoru 50x50x2,5 Mõõtmed ja ristlõigete parameetrid kõrgus h = 50 mm; laius b = 50 mm; seinapaksus t = 2,5 mm; mass m = 3,6 kg/m; ristlõikepindala A = 4,59 cm2; välispindala Au = 0,191 m2/m; inertsimoment Ix = 27,53 cm4; inertsimoment Iy =16,94 cm4; vastupanumoment Wx = 8,07 cm3; vastupanumoment Wy = 6,78 cm3; polaarvastupanumoment Wv = 10,22 cm3. Konsoolil tekkiv tegelik pinge M 980 = = xxx MPa W 8,07 *10 -6 Tugevuse varutegur R 355 S = eH = 2,9 121
Järeleaitamine ehk keemiakursuse kokkuvõte 1 SI seitse põhiühikut Pikkus - meeter m Mass - kilogramm kg Aeg - sekund s Elektrivoolu tugevus - amper A Absoluutne temperatuur - kelvin K Ainehulk - mool mol Valgustugevus - kandela cd 31.10.2011 2 Mass Iga füüsikaline keha omab massi. Massi mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ja tähistatakse tähega m. Kilogrammile mõjuv raskusjõud on sõltuv laiusest. Pariisis on see Fr = 9,81 N Maa poolusel on see 9,83 N/kg, ekvaatoril 9,78N/kg ja Kuul 1,6 N/kg Suurus mass väljendab keha inertsust tema omadust osutada suuremat või väiksemat vastupanu tema kiirendamisele jõu toimel. 31.10.2011 3
Konstantsel temperatuuril tõstes rõhku kaks korda suureneb ka gaasi lahustuvus kaks korda. 32. BHT- Biokeemiline hapnikutarve. Hapniku kogus, mida 1 l vees sisalduvad orgaanilised ained tarbivad lagunemisel aeroobsetes tingimustes kindlal temperatuuril (20 C) teatud aja vältel. BHT iseloomustab kergelthapenduvate orgaaniliste ainete hulka. Oluline reostusnäitaja. Puhas vesi BHT < 30 mg/l. Väga reostunud vesi BHT > 100 mg/l. 33. KHT- Keemiline hapnikutarve. Mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Reovee KHT sisaldus on keskmiselt 200 kuni 600 mg/l. 34. Kuidas saab vee kvaliteedi parandada? Vett keetes, filtritega, veepuhastusseadmed, 35. Aeroobsed ja anaeroobsed protsessid hüdrosfääris. – hapniku (õhu) juuresolekul (hüdrosfääri pinnakihtides aeroobne hingamine), – ilma õhu (hapniku) juurdepääsuta (mere
Reaalgaaside käitumise kõrvale kaldumine ideaalgaaside omast suureneb madalamatel temp ja kõrgetel rõhkudel, mil kaugused molekulide vahel on märksa väiksemad. Osarõhk on niisugune rõhk, mida vaatlusalune segukomponent omaks, kui ta antud temp täidaks üksinda segu koguruumala. Kuna ideaalsete omad. segu komponentide korral on iga komponendi osarõhk Pi=n; RT/V, siis jagades selle seose võrrandiga PV=nRT, saame Pi/P=ni/n=X ehk Pi=XiP. Gaasisegudes: Püld = P1 + P2 + P3 + ... + Pi; nt õhk on gaaside segu (põhikomponendid: N2 78%, O2 21%, veeaur, CO2, väärisgaasid 1%). Van der Waalsi valem (P + an2 / V2)(V nb) = nRT kus a on konstant, mis arvestab mõjujõudusid molekulide vahel ning b on konstant, mis arvestab gaasi molekulide omaruumala. 8. Vedeliku mõiste ja üldised omadused. Vedelik: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad gaaside
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
