Keemia aluste praktikumi KT küsimusi ja ülesandeid (0)

Keemia aluste praktikumi KT küsimusi ja ülesandeid
1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis .
CO2 gaasi tekitamiseks (vesiniku) paigutatakse tahke aine ( tsink ) reaktori ülemisse ossa , hape (lahjendatud HCl) valatakse lehtrisse, kust ta valgub reaktori alumisse ossa. Pärast viimase täitumist satub hape tahke ainega kokkupuutesse. Keemilise reaktsiooni tulemusena tekkinud gaas väljub reaktorist kraani kaudu.
2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil?
Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega . Näiteks süsinikdioksiidi kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel.
3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)?
Kaalun kolvi, seejärel kolvi CO2-ga, seejärel täidan kolvi veega (vett 250 ml nagu gaasigi). Arvutan CO2 ja õhu mahu kolvis normaaltingimustel. Selleks vaatan ruumi temperatuuri ja rõhu ning arvutan: a) õhu massi, b)kolvi massi, c) CO2 massi ja D= m(CO2)/m(õhk). Selle vastus ongi suhteline tihedus õhu suhtes.
4. Millised parameetrid ja miks tuleb alati üles märkida, kui mõõdetakse gaaside mahtu?
Kui mõõdetakse gaasi mahtu, tuleb alati märkida temp.-i ja rõhu, sest gaaside maht sõltub nendest parameetritest.
5. Milline on gaasi rõhk, temperatuur ja 1 mooli maht a) normaaltingimustel, b) standard-tingimustel?
a)norm.tingimustel P=1atm(101 325 Pa, 760mmHg) T=273,15 K Vm=22,4 l (või dm3/mol)
b)standardtingimustel P=0.987atm(100000Pa,750mmHg)T=273,15K Vm=22,7 l(/dm3/mol)
6. Kui suur on õhu keskmine molaarmass? Kuidas on see leitud?
29 g/mol ->selles on 23,3 g O2, 75,4 g N2 ning 1,4 g Ar. M=m/n , saame avaldise: 100 g/(23,3 g/32 g/mol+75,4 g/28 g/mol+ 1,4 g/40 g/mol)= 100g /3,456 mol≈29 g/mol
Aluseks on võetud 100 g õhku.
7. Kuidas muutub gaasi maht rõhu tõstmisel, kui temp. ja gaasi mass ei muutu?
Gaasi ruumala väheneb.
8. Kuidas muutub gaasi maht temperatuuri tõstmisel, kui rõhk ja gaasi mass ei muutu?
Gaasi ruumala suureneb.
9. Hapniku ruumala norm.tingimustel on 20,0 liitrit. Arvutada a) kui suur on sellise koguse hapniku mass [28,6g]; b) kui suur on sellise koguse hapniku ruumala 40 kraadi ja 1,5 atm juures? [15,3 l]
a) M(O2)=32 m=Vo/22,4x32=28,6 g; b)V= Vo·T·Po/To·P
14. Kuidas määrati metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala?
Sättisin büretid nii, et vee nivood oleksid mõlemad ühekõrgused (sain V1). Pärast metallitüki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktsiooni lõppu vee nivoo büretis muutus. Liigutasin büretti nii, et nivood oleksid jälle võrdsel kõrgusel ja saan V2. H2 maht on V2-V1.
15. Kuidas (milliste andmete põhjal) leiti küllastatud veeauru osarõhu suurus süsteemis?
Tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist, katse sooritamise momendil .
16. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reaktsioonivõrrandid soolhappega.
Mg+ 2HCl-> MgCl2 + H2; 2Al+ 6HCl-> 2AlCl3 + 3H2.
17. Miks peavad Mg hulga määramisel katse alguses olema vee nivood mõlemas büretis ühekõrgusel?
Selleks, et rõhk bürettides oleks võrdne välisrõhuga.
1. Kuidas saab eraldada tahket lahustuvat ainet segust mittelahustuva ainega?
Filtreerimise abil/ lihtdestillatsioonil (kui filterpaber süüakse happe poolt läbi)
2. Kuidas määrati soola mass liiva-soola segus (katse käik, arvutused)?
Vt protokoll 2.1.
3. Mis on areomeeter ? Milleks ja kuidas kasutatakse areomeetrit?
Areomeetriga mõõdetakse vedeliku tihedust, pannakse lahusesse ja vaadatakse, kui sügavale vajub- mida sügavamale vajub, seda vähem tihedam on vedelik. Areomeetri näit näitab täpselt ära lahuse tiheduse. Kasutasime keedusoola tiheduse määramiseks .
6. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui lahuse tihedus on 1,08 g/cm3 ? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23 %? [185 ml; 46g]
V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3. Lahustunud ainet on: 200·0,23= 46 g
7. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt?
Bürett on keemiliste jaotiste ja kraaniga klaastoru. Büreti abil lisatakse lahusesse vedelikku. Kasutatakse tiitrimise eesmärgil. Lugem tuleb võtta ühe tilga täpsusega (0,05 ml).
8. Milline töövahend on pipett ? Kuidas ja milleks seda kasutati? Millega büretti ja pipetti loputatakse?
Pipett on klaastoru, mille ühes otsas on kummist pall (kokkupigistamiseks). Kasutatakse nii, et pigistatakse kummist ots kokku, klaasist otsa toru suunatakse vedelikku. Kummi pigistamisel kõrvaltähistatud noolest imes pipett vedelikku enda sisse. Vajalik mahu mõõtmiseks. Loputatakse eelnevalt sama ainega, mille mahtu hakatakse mõõtma.
15. Arvutada molaarne kontsentratsioon lahusele, mis saadakse 250 ml gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel 1,0 liitrisse vette normaaltingimustel.
V(lahusti)= 1 l= 100 ml
V(HCl)= 250 ml
CM=?
V(lahus)=250+100= 350 ml
M(HCl)= 1+35,5 g/mol
Vm=22,4 dm3/mol
n=V/Vm= 250/22,4=11,16 mol
Vastus:11,16 mol.