Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis põhjustavad eutrofeerumist veekogudes on P ja N ühendid (lämastik ja fosfor) Imetajate kõie tavalisem kohanemisvõime muutuvas keskkonnas on Termoregulatsioon Maakera toiduprobleemi saab lahendada kui… Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession?
Keskonnakaitse Eksam Küsimus vastus Milline on tähtsaim eesmärk jäätmekäitluse hierarhias? Jäätmetekke vältimine Milline kaskukõver iseloomustaks rahvastiku jätkusuutlikku kasvu? Sigmoidne kõver - Logistiline kõver - S-kujuline kõver (nad on samad,aga nimesid on erinevad) Säästva arengu printsiip? Traditsioonilise looduskaitse ja loodushoiu edendamine Maakera toiduprobleemi saab lahendada? Tootlikkuse suurendamisel arengumaades ja söömisharjumuste muutmisel Keskonnakaitse üks põhiprintsiipidest on? Reostuse ennetamine. Puhta keskkonna tagamine. Peamised keemilised ühendid, mis
(töötavate hüdrogeneraatorite koguvõimsus ca 1400 kW; hinnatud tehniliselt rakendatav hüdroenergia varu koos Narva HEJ-ga 90 MW). Kivisöe kasutamise peamised eelised ja puudused. Ohku ja vett saastavad tehased, saastev kaevandamine, taastumatu. Suur energiasaagis, veel jatkub, kaua arendatud. Tuumaenergeetika peamised eelised ja puudused. Odav toota, tohus energiaallikas. Onnetused, kulub palju jahutusvett, kuhu jaatmeid matta? Mis on keskkonnakaitse? on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne. Keskkonnakaitse eesmärgid, ülesanded ja meetmed? Biosfääri säilitamine (maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine).
Keskkonnakaitse kordamisküsimused 1. Keskkonnakaitse olemus ja ülesanded: Mõiste – meetmete kogum elusorganismide ja nende elueskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Olemus – teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. Eesmärk – kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. Ülesanded: 1. Reostuse ennetamine ja vältimine,
tagamiseks. · Olemus teaduslike, praktiliste, tehniliste tegevuste kompleks, mille ülesanne on tõhusamalt ja säästlkumalt kasutada loodusressursse ning vältida reostust. · Eesmärk kasutada selliseid tehnoloogiaid, mis on suunatud loodusressursside taaskasutamisele ja korduvkasutamisele. · Ülesanded 1. Reostuse ennetamine ja vältimine, 2. Tehnoloogiliste ja majanduslike tegevuste kasutamine, mis minimaliseerib tootmise jääkprodukte ja kasutab säästlikult olemasolevaid ressursse, 3. Keskkonnapoliitika teostamine, 4. Ökosüsteemide lagunemise vältimine ja erinevate ökkosüsteemide säilitamine. Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet.
tunnuste varieerumise piires koosluse dünaamika o ööpäevased muutused, ökofüsioloogia seisukohalt o aastaajalised e. sessoonsed muutused, koosluse aastarütm o Eriaastased muutused ehk fluktuatsioonid tingitud põhiliselt eri aastate ilmastiku erinevusest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti vigastatud või vaesunud mingi loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. vahetus e. suktsessioon · Koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni · arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele · Kliimaks suktsesiooni lõpp-aste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna Kooslusi ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) · Taimekooslus on lahutamatult seotud kasvukohaga biotoop või ökotoop
Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused o Eriaastased muutused, tingitud üldiselt aastate ilmastikulistest erinevustest o Taastumised, kui esialgne kooslus on tugevasti viga saanud või vaesunud loodusõnnetuse või inimtegevuse tagajärjel. Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum Koosluste vahetus ehk suktsessioon - koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine, uue koosluse kujunemiseni Primaarne suktsessioon - täiesti uuel maa-alal. Arengurida, kus kooslused järgnevad üksteisele. Sekundaarne - kus kliimaks on hävinenud/hävitatud, kooslus taastub Kliimaks- suktsessiooni lõppaste, kui tasakaal on saavutatud, püsib muutumatuna. Liigirikkus on suurenenud ja populatsioon on stabiilne. Struktuuri omadused
Keskkonnamõju hindamine kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik. Keskkonnariski hindamine - Keskkonnamõju hindamise osa, milles selgitatakse, millised on tegevusega kaasnevad keskkonnariskid ning kas organisatsiooni tegevusest piisab riskide ohjeldamiseks. Keskkonnakaitse - Rahvusvahelised, riiklikud, halduslikud ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna halvendamise vähendamiseks või vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Keskkonnanorm Teatava reoaine või reoainete rühma sisaldus vees, õhus, pinnases, settes või elusorganismides, mida ei tohi inimtegevus tervise või keskkonna kaitsmiseks ületada (EQS, WQS jm.). Keskkonnatasu - Keskkonna kasutusõiguse müügihind: näiteks, loodusressursi kasutusõiguse tasu,
1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2.Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: - sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) - sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel - filtrimine - märgpuhastus - sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis
meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne.
meetodid ja ökosüsteemide ratsionaalne looduslike ökoloogia printsiibid seisundi säilitamine kasutus, kaitse, tingimuste optimeerimine ja taastamine, säilitamine ja ilme kujundamine suurendamine inimtegevuse kahjulike mõjude vältimine Looduskaitse Klassikaline Ressursoloogiline keskkonnakaitse Maastiku hooldus põhisuunad looduskaitse looduskaitse või looduskasutus · LK tänapäevases tähenduses saj.keskpaigast, ehkki ka enne seda valitsejate keelde. Need seotud aga ressursi omamisega ja selle kaitsega. · Palju varasem: tabu=püha(järv, jõgi, puu, kivi). Sel ökoloogilise piduri ülesanne.
1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100 ,kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks,
1. kohalikud õhusaaste emissioonide mõõtmised nii paiksetest kui liikuvatest objektidest 2. tuleb töötada välja vabariiki jälgiv seiresüsteem, mis annaks pidevalt ülevaadet õhusaaste (kriitiliste koormuste) mõju kohta elusloodusele. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Vastus: Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus) sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel filtrimine märgpuhastus sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus) (Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku.) Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt:
1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat. 1979-1981 Soode sõda - moodustati 28 sookaitseala. 1986 Fosforiidisõda. 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest. 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris. 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros. 1995 Säästva arengu seadus. 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus. Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit. 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava heakskiit. Mõned rahvusvahelise keskkonnakaitse arengu teetähised: 1972 ÜRO I Keskkonna ja Arengu konverents Stockholmis. 1972 Meadows, Forrester "Kasvupiirid." 1973-1976. EL esimene Keskkonnaprogramm. 1992 ÜRO II Keskkonna- ja Arengukonverents Rio de Janeiros. 1992 Meadows, Forrester, Beyond the Limits. Loodusmälestise mõiste. Loodushoiu areng Saksamaal: 1836 võeti kaitse alla kalju Siebengebirge mäestikus.
kvaliteetidega. Moraalne väärtus on seotud headusega, õigluse ja ,,õige" käitumisega. Sarnaselt esteetilisele väärtusele on moraalne väärtus seotud teo, suhtumise või hinnangu endaga. Kui hinnatavat fenomeni peetakse moraalseks, ei vaja see edasist õigustamist. 12. Looduse turuvälised väärtused (loendada ja iseloomustada). Üldökoloogiline väärtus (vee- ja õhuringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, erosiooni vältimine, veereziimi reguleerimine, eluks vajalike tingimuste tagamine jne). Bioloogilise regulatsiooni väärtus (geneetiliste ressursside säilitamine, liikide kaitse, ökosüsteemide mitmekesisuse tagamine). Puhkemajanduslik väärtus (rekreatsiooni- ja turismivõimaluste loomine). Psühho- sotsiaalne väärtus (võimaluste loomine olemasolu- ja valikuväärtuse tunnetamiseks). Kultuurilis-ajalooline väärtus (maastiku ajaloolise struktuuri säilitamine). Hariduslik ja
on 320 eurot isendi kohta. 11) Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada). Üldökoloogiline väärtus – loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine vee ja õhu puhastamine pinnase erosiooni vältimine puhta vee varude säilitamine veerežiimi reguleerimine eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemitüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid:
kohta. (3) Hüvitise määr I kaitsekategooria selgrootu loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamise korral on 320 eurot isendi kohta. 11. Looduse mitteutilitaarsed väärtused (loendada ja iseloomustada). Üldökoloogiline väärtus – loodusliku keskkonna tähtsus territooriumi ökoloogilise tasakaalu tagamisel kasvab koos selle utilitaarsele kasutusele võetud osa suurenemisega. Väljundid: vee ja õhu ringluse tagamine, vee ja õhu puhastamine, pinnase erosiooni vältimine, puhta vee varude säilitamine,veerežiimi reguleerimine, eluks vajalike tingimuste tagamine (globaalne eluhoid). Bioloogilise regulatsiooni väärtus – bioloogilise mitmekesisuse säilitamise all mõistetakse kõikide liikide, liigisisese geneetilise varieeruvuse ja kõikide elukohtade ning ökosüsteemi tüüpide kaitset. Bioloogiliste ressursside olemasolu on kõigi ühiskondade eksisteerimise tähtsamaid eeldusi. Väljundid: geneetiliste ressursside säilitamine, liikide kaitse,
1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2000 alustati Euroopa Liidu linnudirektiivi ja loodusdirektiivi nõuetele vastavate Natura 2000 võrgustiku alade valikut 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2013 Moodustatakse Keskkonnaagentuur 2017 Eesti on Euroopa Liidu eesistuja (Olulisem teema „Looduspõhised lahendused keskkonnakaitses“) KESKONNAKAITSE ARENGU TÄHTSÜNDMUSED EESTIS 1988 Eesti NSV keskkonnakaitse programm 1991 Osalemine Euroopa riikide keskkonnaministrite nõupidamisel, Dobris 1992 Osalemine II ÜRO Keskkonna ja Arengu konverentsil Rio de Janeiros 1995 Säästva arenguseadus 1997 Eesti keskkonnastrateegia vastuvõtmine Riigikogus 1998 Eesti keskkonnakaitse tegevuskava heakskiit 2000 Väätsa prügila 2001 Eesti keskkonnakaitse II tegevuskava 2004 Liitumine Euroopa Liiduga, EL keskkonnaõiguse ülevõtmine ja rakendamine 2007 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 2007
vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas Vaadeldes kas kogu maailma, mingit kindlat piirkonda või ühte kindlat riiki, saame alati rääkida: 1) looduskaitse-eelsest perioodist, kus looduse kaitsmiseks astuti üksikuid samme (tegevus polnud võib- olla isegi teadlik) ja 2) teadliku looduskaitse perioodist, kus looduse kaitsmisest kujunes laialdane ja sihipärane tegevus. Nii nagu kogu maailma areng on olnud ebaühtlane, nii võib ka teadliku looduskaitse arengus esile tuua
Energeetiline efektiivsus on energia ülekanne troofiliste tasemete vahel Produktsiooniefektiivsus selle saab arvutada kui enegeetiline proktsiooni efektiivsus jagada elutegevuse energiaga mis on kokku liidetud protuktsioonienergiaga Assimilatsiooniefektiivsus selle saab arvutada jagates assimileeritud aine massi söödud toidu massiga. Albeedo on maapinna võime peegeldada tagasi päikesekiirgust Aineringe on ainete pidevalt korduv ringlemine Suktsessioon on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus. Primaarne suktsessioon see on kasvukoha hõivamine (nt merest kerkinud laiu kattumine elustikuga; ka koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha koosluse taastumine) Sekundaarne suktsessioon see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autogeenne suktsessioon mille korral koosluste vahetumise põhjuseks on senise
teise. Aineringe maht iseloomustab aineringes olevat ainehulka; aineringekiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis; aineringe aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Suktsessioon e koosluste vahetus; ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul; pöördumatud või tsükliliselt pöörduvad muutused, mille pikkus ületab 10 aastat; üks kooslus asendub teisega. Primaarne suktsessioon kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamine. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. Autogeenne suktsessioon muutusi põhjustavad ökosüsteemi sisetegurid. Algab esimeste organismide saabumisega asustamata elupaika ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku kliimaksi kujunemiseni.
Filtrimaterjalina võib kasutada ka aktiveeritud sütt, mille graanulitel on väga suur kontaktpind. 10.Reovete keemiline puhastus Keemiline puhastus – reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. (Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist. Samuti on eraldi käitlemist vajava sette kogus suur.) Keemilise puhastuse protsessid keemiline sadestamine (levinumaks) hapendamisttaandamist (nn. redoksprotsessid) desinfitseerimist (näit. Kloorimine, osoonimine) pH reguleerimist ja neutraliseerimist Keemilise sadestamise all mõistetakse kõiki protsesse, kus kemikaale kasutades saadakse vees olevatest lahustunud või kolloidainetest eraldumisvõimeline heljum (sete). Otsesadestusel saadakse keemilise reaktsiooni tulemusena vähelahustuv ühend. Sadestamine koosneb järgmistest protsessiosadest
T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W water, veemaastikud Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastaslikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisis säästliku loodvatakasutuse ja keskkonnakaitse objekte. 7. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Kkkaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Kkkaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja
iseregulatsioonivõime suurendamiseks ning mulla viljakuse säilitamiseks, ka biotõrje rakendamine. A. tähtsaim väljund on mahepõllunduse (taimede väetisevajaduse katmine looduslikes protsessides moodustuvate toitainetega ning taimekaitse tagamine pestitsiidideta) põhjendamine ja arendamine. Agroökosüsteem kultuurökosüsteem, mille on loonud inimene saagi kui bioproduktsiooni saaamiseks. A. iseloomustavad lühiealisus, üherindelisus, väike kohanemisvõime, mulla toitainete tarbimise ülekaal nende mulda tagastamise üle, isereguleeruvuse puudumine ja kultuurtaimeliikide (v.a. suurema osa kõrreliste heintaimede) suhteliselt väike ökoamplituud. Aianduslik looduskaitse s. o. unikaalsete aianduslike monumentide, vanade puude ja haruldaste taimekollektsioonide säilitamine. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a
seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6
KÜSIMUSED ja vastused 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused SO2 NOx PM10 Pb benseen CO PAH x Cd x As x Ni x Hg x 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise põhimeetodeid: sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus); sadestamine inertsijõudude, näiteks tsentrifugaaljõu toimel; filtrimine; märgpuhastus; sadestamine elektrostaatiliste jõudude toimel (elektropuhastus). Tavaliselt ei saavutata heitgaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ning seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. Gaasi puhastusaste (%-des) ühes seadmes avaldub järgmiselt: = (C1- C2) / C1 * 100, 132 kus C1 ja C2 on lisandite kontsentratsioonid gaasis (näiteks, g/m3) enne ja pärast puhastusseadet. Puhastusastme
- "Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust" - "Seisukohavõtt säästliku metsamajanduse printsiipidest Metsadeklaratsioon" - "ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon" - "Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon" - "Agenda 21" Rio deklaratsioon keskkonnast ja arengust sätestas 27 üldprintsiipi. - Printsiip 2 sätestas suveräänsete riikide õiguse kasutada oma riigi ressursse vastavalt riigi keskkonna- ja arengustrateegiatele. - Rõhutatakse vajadust muuta keskkonnakaitse igasuguse arengu lahutamatuks osaks (printsiip 4); - kõrvaldada mittesäästvaid tootmise ja tarbimise viise (8); - vastu võtta efektiivseid keskkonnaalaseid õigusakte (11); - hinnata riigi tasandil keskkonnamõjusid (7); - tunnustada ja tugevdada põliselanike ja nende kogukondade (26), valitsusväliste organisatsioonide (27) ning ettevõtluse ja tööstuse (30) osatähtsust. Säästev ehk jätkusuutlik areng (Agenda 21 SEI-Tallinn)
ja naftasaaduste produktidest. Kunda sadam 1 seirejaam mis kontrollib peamiselt tsemendi tootmisest keskkonda paiskuvat õhku. Miiduranna sadam 1 seirejaam mis kontrollib keskkonda paiskuvat õhku, nafta ja naftasaaduste produktidest. 3. Jäätmetekke vähendamine Jäätmetekke vähendamine ja nende käitlemine parimal võimalikul viisil aitab säästa nii keskkonda kui vähendada kulutusi. Iga konkreetse juhtumi puhul lähtume üldtuntud jäätmekäitluse hierarhiast: 1. jäätmete vältimine (prevention) 2. jäätmetekke vähendamine (reduction) 3. jäätmete korduvkasutus ehk korduskasutus (re-use) 4. jäätmete taaskasutus (recovery) · ainete ümbertöötlemine (material recovery) - kasutamine toorainena (recycling) - biolagundamine (organic recycling, composting) · ümbertöötlemine energiaks (energy recovery) 5. jäätmete lõppladestamine (disposal)
seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon metsastepi ja stepi (rohtla) aladel, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitseribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine ehk muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Kaitse pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud muldade pidevast niisutamisest. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, mis on suhteliselt kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste
ülikeerukas võrk on üles ehitatud ja talitleb. Põhjalik arusaamine neist seostest on oluline, kui tahame säilitada hävimisohus liike ja maastikke, või aru saada sellest, kuidas erinevad saasted mõjuvad loodusele, seega ka inimesele. Ökoloogia on ka moesõna. Poliitikud ja võimulolijad kasutavad seda sõna tihti, tahtes kergesti populaarsust võita ja soovides näidata, et hoolitakse keskkonnast. Tulemuseks on see, et samastatakse keskkonnakaitse ja ökoloogia. See on vale. Ökoloogia ülesanne ei ole öelda, kas on vale või õige teha puhkepiirkonnast prügimäge, kas ehitada Saaremaale süvasadam. Ökoloogia ülesanne on näidata loodusesse sekkumise tagajärgi. Mida võib kaasa tuua see, kui hundid, kiskjad on mitmel pool välja suremas. Ökoloogid saavad hädaohule osutada, seisukoha peab igaüks võtma ise. Kuivõrd murettekitav on see, et puhkepiirkond ära kaob, järved reostuvad. Need on väärtushinnangu küsimused
Bioloogia Riigieksam 24.05.2013 Eluslooduse ühised tunnused Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. 1. Biomolekulid on orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Süsivesikud, valgud ehk proteiinid, nukleiinhapped (DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on v
Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne. Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine. Muldade sekundaarne sooldumine tekib pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on kallis. Muldade keemiline reostumine (degradatsioon) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda. Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
