Kirjand "Raha ja Kõrgkultuur" (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

doc

Referaat teemal "Kes peab maksma hariduse eest?"

TALLINNA MAJANDUSKOOL AMETNIKUTÖÖ OSAKOND KES PEAB MAKSMA HARIDUSE EEST? REFERAAT Juhendaja: P. Kirme-Valgma  Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti on väikeriik, kus pakutakse suures valikus hea tasemelist üld- ja kõrgharidust. Tasuta asju ei ole olemas, seetõttu räägime edaspidi mõiste "tasuta" asemel maksumaksja raha eest kompenseeritavast kõrgharidusest. Olen seisukohal, et kindlasti peab säilima võimalus oma õpingute eest soovi korral täismahus ise maksta, kaotamata seejuures üliõpilase staatust. See on eluliselt oluline ka ülikoolide jaoks, kuna praegu moodustab riigieelarvevälistelt kohtadelt teenitud 2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata.

Kutse-eetika

6

doc

Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Essee: Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Koostaja: Katre Kikkas Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika I kursus Tartu 2010  Missugune on noore kõrgharidusega eestlase tulevik? Sissejuhatuseks Juba pikka aega on räägitud kõrghariduse rahastamisest, kas see peaks olema tasuline või tasuta, kust saada haridusse lisaraha ning kuidas tagada kõrghariduse kvaliteet. Kahjuks räägitakse väga vähe sellest, mis saab edasi. Mis saab siis, kui kauaoodatud ja vaevaliselt saadud kõrgharidus on lõpuks käes? Kas noored kõrgharidusega eestlased on valm

Kirjalik eneseväljendus eesti keeles,...

50

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Kopenhaagenisse, aga kuna meid peale võtnud auto päris kesklinna ei läinud, panid nad meid maha kuskil äärelinna piiri ääres. Sealt oli rongiga linna u. 2 peatust. Probleem seisneb selles, et Taanis ei saa ühistranspordist seest piletit osta ning kui me siis tahtsime piletiautomaadist pileteid osta, tuli välja, et see masin võtab vastu ainult münte. Meil aga oli vaid paberraha. Kuna oli juba õhtu, siis olid ka lähedalasuvad poed kinni, et seal raha vahetada, ning kuskil ei paistnud olevat ühtegi inimest, et asja kohta küsida. Mis seal ikka, tuli siis ilma piletita sõita ning loomulikult tuli selle reisi ajal peale kontroll. Aga kui me oma loo ära rääkisime, sai aga kontrolör aru ja mainis, et me kesklinnas maha minnes piletid tagantjärele ostaksime. Leppisime aga isekeskis kokku, et muidu piletite peale kulunud raha anname hiljem hoopis mõnele kodutule - mõeldud tehtud! Jutu point siis selles, et kui

Geograafia

2

doc

Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla

saada head haridust ning kandma hoolt ka selle eest, et neil oleks vabal ajal võimalik tegeleda millegi kasulikuga. Nii on võrdsustatud nii rahakamad kui ka natuke vähema rahakamad pered, sest lapsed on sõltuvad vaid oma vanematest ja nemad ei pea kandma karistust oma venemate eest, kui nad on alkoholist või muudest ainetest sõltuvuses või elu hammasrataste vahele jäänud. Kuid näiteks tahtejõus ja õppimisvõimes ei mängi raha mingit rolli, seda ei saa osta. Mäletan, et isa rääkis mulle kunagi ühe loo, selles loos oli kaks noort tüdrukut, kes kasvasid suures paljulapselises peres, kus isa oli surnud, neiud pidid kooli kõrvalt ema toetama, abiks olema ja nooremate eest hoolitsema, seega õppimiseks ei jäänud neid kodus aega. Nad õppisid koolis, vahetundide ajal ning mõlemad tüdrukud lõpetasid kooli kuldmedaliga. Tüdrukutel pidi olemema väga

Ühiskonnaõpetus

40

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

Antikainen, Rinne ja Koski hariduse kujunemisest • Esimeste peresteraldunud õpetavate asutustena tegutsesid eelkõige linnades aadlipoistest ametnikke harivad väikesearvulised gümnaasiumid ja ülikoolid ning usulisi õpitükke ülekuulavad leeri- ja loetuskoolid. • Sõna "kool" tuleneb kreekakeelsest sõnast scole, mis tähendab esmajoones vabal ajal õppimist. Enne tegeliku rahvahariduse korraldamist oli ligipääs haridusele vaid sellel ühiskonnaklassil, kel oli raha, aega, võimalusi ja soovi harida oma järeltulijaid ja iseend tegeliku elatise hankimise kõrvalt. Hariduse ühiskondlikud ülesanded • Antikainen jt (2009): arusaamad hariduse kohast ja ülesannetest ühiskonnas on muutumas. Majanduslik globaliseerumine -> väljakutsed rahvusriikide rahvuskultuuridele kui sotsiaalse solidaarsuse põhivormidele. • II MS järgne 25aastane majanduskasv suurendas noorte heaolu vanematest 2x ja vanavanematest 4x

Pedagoogika

5

doc

Mina Õppijana

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m

Kirjandus

24

doc

Haridussüsteem Suurbritannias

nad peavad selle maksma maksudena alles siis, kui nad ülikooli ära lõpetavad. 2010. aastal kirjutas Sirje Rank Äripäevas, et nüüd aga tahetakse juba õppemaksu tõsta peaaegu £7000 ehk 8073,46 või veel kõrgemaks, et korvata riigieelarves plaanitavaid kärpeid ülikoolide rahastamises. See aga ei julgusta neid õpilasi minema ülikooli, kes on pärit natukene vaesemast perekonnast. Valitsus pakkus välja lahenduse, et see raha mida 19 ülikoolid maksudena saavad, antaks toetustena õpilastele, kes on pärit vaesematest perekondadest. See lahendus võeti ka kasutusele. 20 KOKKUVÕTE Aastasadade jooksul väljakujunenud inglise haridussüsteem pole tänapäevani üle elanud suuri muutusi

Inglise keel

20

docx

Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940

Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt Kultuurkapital 1925.a. Kultuurkapitali seadus – see oli kunsti- ja kultuuriüritusi toetav fond. Arvele kindel protsent viinamüügitulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali eesmärk – luua, ülal pidada ja toetada asutusi, mis edendavad ja tutvustavad teadust,

Ajalugu

Kommentaarid (2)