Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli (2)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli ?
  • Kes teab mis need põhjused tegelikkuses on ?
Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 48 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karutapja Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli?

Miks jätavad paljud noored põhikooli pooleli? Koolist puudumiseks ja põhikooli pooleli jätmiseks võib olla palju erinevaid põhjuseid. Üheks põhjuseks võivad olla halvad vanemad kes on näiteks vägivaldsed ja joovad. Selline asi mõjutab ka laste käitumist. Sellises olukorras pole lastel kuskil eeskuju võtta ja nad teevad seda mida heaks arvavad. Nende laste vanemad joovad oma raha maha ja siis pole neil enam raha, et lastele korralikud riidedki selga osta. Mõndade vanemate jaoks on lapsed kasulikud ainult selleks, et nad varastaksid poest jälle uue pudeli. Sellise käitumise tagajärjel võib laps sattuda halba seltskonda ja hakata ise jooma või suitsetama. Nii tekivad ka koolis probleemid. Algab asi sellega, et jäävad kodused tööd tegemata ja siis tekivad halvad hinded ja puudumised. Lõpuks loobutakse üldse koolist ja arvatakse, et kool on mõttetu. Vanematest kah pole neil mingit kasu, sest vanemaid ei huvita laste haridus ja nad ei võta midagi et

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Miks jätavad noored keskkooli pooleli?

Miks jätavad noored keskkooli pooleli? Vahel juhtub nii, et keskkooli minnes ollakse väga elevil, kuid juba paari kuu pärast jäetakse kool pooleli.Miks juhtub noortega nii? Kas noored on liiga laisad või on probleem millesgi muus? Üks peapõhjuseid võib olla, et eitaheta uuesti vanasse kooli ja koju rutiini tafasi minna. Otsitakse hoopis uusi seiklusi ja elamusi. Võibolla sobiks siis minna kutsekooli või võtta aasta vabaks ja tööle minna. Pärast üheksandat klassi tahetakse tahetakse vahel lihtsalt puhata ja mitte kohe kooli tagasi tormata. Soovitakse välja mõelda edasised plaanid ja tulevikusoovid. Pidevalt küsitakse keskkooli õpilastelt, mida nad tahavad edasi teha või kelleks õppida, kuid kui nendele küsimustele ei osata vastata, tekkib tahtmine kool poolelei jätta ja nendele küsimustele vastused otsida. Kõigil inimestel ei ole kooliga ka alati kõige paremad suhted. Vahet po

Kirjandus
thumbnail
4
docx

Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli?

Miks jätavad noored gümnaasiumi pooleli? Ideaalses maailmas oleks nii , et kõik kes gümnaasiumi lähevad, lõpetavad ka selle, aga paraku nii ei ole. Tänapäeval jätavad paljud noored gümnaasiumi pooleli, aga miks nad jätavad? Kas nad on laisad ja ei viitsi õppida. Või on hoopis kooli keskkonnas probleem. Äkki hoopis tahetakse minna juba raha teenima. Üks peamisi põhjuseid on noorte laiskus. Kui õpilane on harjunud näiteks põhikoolis koduseid ülesandeid mitte tegema, siis suure tõenäosusega see jätkub ka gümnaasiumis. Aga gümnaasiumis enam nii lihtne ei ole ja sellepärast hakkavadki siis ka hinged langema. Ja kui hinded on kehvad, ega siis kaua vastu ei pea. Teine põhjus ongi ka see, et gümnaasiumis ongi osade jaoks liiga raske, ega siis kõik inimesed pole nii targad. Gümnaasiumis nõutakse palju ja sellega kaasnevad pinge ja stress, mis vaevavad tihti õpilasi ja osad lihtsalt ei pea sellele vastu. Nagu Albert Einstein kunagi ütles:

Ühiskond
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Suur rahapuudus

Suur rahapuudus 23. märtsil 2013 lugesin Postimehest Krista Kodresi artiklit doktoriõppe teemal. Ta kirjutas kõrgharidusreformi puudustest ja tekkinud probleemide lahendamisest. Kõige rohkem rõhutas autor seda, et riigi poolt pakutavad finantsvõimalused ei lähe unistustega kokku: on soov saada rohkem edukaid doktorante, aga nende õpet ei rahastata piisavalt. Tegelikkuse ja soovitava lahknemine on aktuaalne teema igas haridustpuudutavas valdkonnas. Krista Kodresi sõnul jätavad paljud doktorikraadi taotlevad õppijad kõik pooleli või lükkavad kaitsmise edasi, kuna ei jõua koormusega kaasa. Neil on palju õppida ja elamine ning toit nõuavad raha, mis iseenesest ei teki. Kuna riik finantsressurside poolest piisavalt ei toeta, peavad nad töötama, kulutades osa õpiajast hoopis sinna. Artikli autor toob näitena omad tutvused: ta ei tea ühtegi doktorikraadi taotlejat, kes ei töötaks kusagil õpingut

Eesti keel
thumbnail
13
doc

Uurimus Noored ja lugemine

Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p

Eesti keel
thumbnail
18
doc

Kes peaks valitsema?

3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit

Eetika
thumbnail
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli

Eesti keel



Lisainfo

256 sõna kirjand

Kommentaarid (2)

VndaG profiilipilt
VndaG: Päris hea!
15:23 16-04-2010
carina13 profiilipilt
Carina Pärtel: Väga hea
18:51 11-10-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun