Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka käsitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi, seepärast
Soola imporditi õige kaugelt: peamiselt Prantsusmaalt või ka Portugalist. 2030 väikest laeva jõudis karavanina purjetades soolalastiga Tallinna. Siin laaditi sool maha ja võeti vastukaubana pardale Liivimaa teravili. Eelkõige rehes kuivatatud ja pekstud rukis, mis andis rohkesti välja meeldiva maitsega jahu. Kiiresti linnastuvas Flandrias oli Liivimaa teravili nõutud kaup. Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist = kaks mõõtu soola. Tallinna kaupmehed müüsid soola nii linna- kui maarahvale, aga ka üle mere Lõuna-Soome ja Lääne-Rootsi. Keskaegsete linnade tekkimine Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Kui varem valmistas talupoeg kõik eluks vajaliku ise, siis nüüd tekkis kiht
Linnad said Saksa linnade eeskujul linnaõigused. · 1248- Tallinn saab linnaõiguse · 1262- Tartu Linnades olulised: · Kaitserajatised, müürid, tornid, vallikraavid, linnaväravad · Sadamad, turuplatsid · Kirikud, raekoda. Kaupmeeste ja käsitööliste elamud. Linnadele ohtlik: · Rüüsteretked, sõjad · Suur kuritegevus, inimesed elasid tihedalt koos · Tulekahjud · Haigused, epideemiad Linna juhtimine: Valitses raad ehk linnanõukogu. Tallinnas 12-14 meest, amet eluaegne. · Tavaliselt kaupemehed · Rae juhatuses 4 bürgermeistrit-rikast kaupmeest. · Sündik-juristid rae juures. · Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures (linn asus kellegi maadel) · Raehärradele palka ei makstud. Rae ülessanded: · hoolitses linna kindlustuste eest. · Kogus makse · hoolitses heakorra eest (prügi, tuleohutus, öörahu, riietus) · sõlmima kaubandusleppeid
Kui võrrelda keskaegset linna külaga, siis on vahe tohutu suur. Kõrged kirikud ja tornidega linnamüür paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses hästi valvatud väravate kaudu. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Veel oli linnas raekoda, mis oli linnanõukogu hoone ja ka hospitalid ehk hoolitsusasutused, kus põetati haigeid. Levinumad haigused keskajal olid leepra ehk pidalitõbi ja tuberkoloos. Linna elu juhtis linna nõukogu ehk raad ja selle liikmeks said ainul jõukad linnaelanikud, tavaliselt kaupmehed. Linna südameks oli turuplats, kuhu viisid kõik suuremad linna tänavad. Enamasti elas keskaegne linn üle mitut kasvujärku. Kui võeti nõuks linna laiendada ja uusi müüre ehitada, jäeti linna ka vaba maad (peamiselt elanike peenarde jaoks). Sageli tekkis aga üsna pea vajadus uusi hooneid ehitada ja siis kasutati ära needki alad. Keskaegse linna turuplatsil seisis tavaliselt kõige esinduslikum ja
kaubavahetust (Kõiv, Raudkivi 1996: 72). IX sajandil hakkas Euroopa muutuma. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine. Kasvas rahvaarv, täiustusid põlluharimisviisid ja tööriistad. Uuendused soodustasid käsitöö eraldumist põllumajandusest. Käsitööliste valmistatud esemed olid talupoja tehtud esemetest ilusamad ning vastupidavamad. Elavnes kaubavahetus ning kujunes veel teinegi kiht inimesi kaupmehed (Kõiv, Raudkivi 1996: 72-73). Käsitöölistel ja kaupmeestel oli feodaali võimu all elamine kulukas, palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides. Käsitöölised ning kaupmehed hakkasid elamiseks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Linnad kasvasid järk-järgult. Sageli kasvasid linnadeks mõnele ilmalikule võimukandjale, kloostrile või piiskopile kuulunud linnuse naabruses paiknevad asulad. XIII sajandil hakkasid aga maaisandad ka ise uusi linnu rajama.
KESKAEGNE LINN KORDAMINE. 1. Mõisted. 1) Bürger – linnakodanik 2) Bürgermeister – linnavanem 3) Linnaõigus – Linnakgukonnale antud eesõigused ja normid 4) Raad – linnavalitsus 5) Raehärra – raei liige 6) Hansa Liit – Läänemere äärsete kaubalinnade liit 7) Gild – kaupmeeste ühendus 8) Tsunft – käsitööliste kutseorganisatsioon 9) Skraa – tsunfti põhikiri 10) Seek – haigete ja vaeste varjupaik 2. Kuhu ja miks tekkisid keskajal linnad, mis iseloomustas? 11.saj hakkas rahvas hoogsalt kasvama ning toimus suur põllumajanduse areng. Põllumajandustoodangu ülejääk
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
Senjööri ja linna vahekord seati paika kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused ja kohustused senjööri vastu. Nad said õiguse kaubelda ja käsitööd teha ning vabanesid senjööri kohtumõistmise alt ning allusid linna kohtumõistmisele. Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse. Linn moodustas omavalitsuslik kogukonna. Selle eesotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed ehk patriisid. Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse ja tsunfidesse, kusjuures valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Paljud linnaõigused sätestasid muu hulgas, et aasta otsa linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks. Hiljem on selle kohta hakatud ütlema, et "linnaõhk teeb vabaks". Kaubandus
· Oli kindel kord, arenguplaan. · Linna südame ümber all-linn, mida ümbritsesid eeslinnad. MÜÜRID JA PRIVILEEGID · Linnamüür ja linnaõigus. Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada, linn aga end sõltumatuks võidelda (Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud). Saksamaa riigi- ja vabalinnad, mis allusid ametlikult keisrile, kuid olid iseseisvad. Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistriga, olid linnakohus, kaitsevägi ning müntide vermimise ja enesemaksustamise õigus. Prantsusmaal ja Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga. Kuninga maadel asuvad linnad võisid valida oma valitsuse, mis tegutses koos kuninga ametiisikuga. Linnakodanikuks sai, kui olid elanud vähemalt aasta linnas, pidi olema seaduslikust abielust, pidid leidma toetajaid ning pidi olema seisusekohane elamine. Nt: kaupmehed, pankurid. See-
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda
Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, sest pandi paika võimusuhted. Ordu võim vähenes.(Oli üleüldine Saksa ordu, mis jagunes harudeks. Siinne ordu oli Saksa ordu Liivimaa haru.) Saksa ordut juhtis sellel ajal kõrgmeister, kes Danzigi kongressi ajal oli Konrad von Jungingen. Sisusliselt ka meie Liivi ordu tähtsaim liige, ordumeister allus temale
ajastu. Antiikaja linnad hävisid kui barbarid Rooma riigi hävitasid. Osa neist purustati võitluse käigus, osad hääbusid ise. Pärast anttikaja linnade hävimsit hakkasidki kujunema keskagsed linnad. Linnade tekkimine. Käsitöölistel ja kaupmeestel jäi feodaali võimu all elamine kitsaks. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides, kus oma kaupa sai kergemini turustada või hõlpsamalt toorainet hankida. Nii kaupmehed kui ka kösitöölised hakkasid oma eluasemeks valima vanu laadaplatse, kirikuelu keskusi ja linnuseid. Elu elavnes ka endistes Rooma-aegsetes linnades, sest needki oldi enamast rajatud kaubateede ristumispaikadesse. Linn tõmbas inimesi ohtralt ligi . Seepärast ehitati eluasemeid ja laoplatse väljaspoole müüregi, kus aga need samuti kaitset vajasid. Algselt ajas asja ära ka puidust tara, kuid linlaste jõukuse kasvades ja sageli ka
kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Linnade peamisteks elanikeks olid käsitöölised, kaupmehed, linnadesse põgenenud talupojad. Elanikkond jagunes laias laastus kolmeks. Kaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Nad olid kõige lugupeetavamad linnakodanikud keskajal, kes valisid endi hulgast linnaelu juhtimiseks raehärrad ja bürgermeistrid. Käsitöölised olid kaupmeestest mõnevõrra vaesemad ega omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate
abielusakramendina. Praktikas tõusis abielu seaduspärasus esile tüli käigus, et millised lapsed on seaduslikud pärijad. Perekonnad ja pered koonduvad suuremasse ühendusse riiki. Germaani riik on riik, mis põhineb isikutel, mitte maa aladel. Vasalli suhtes seotud isikud, mitte maa alad. RIIK Keskaegne riik põhineb inemestevahelistel suhetel, mitte institutsioonidel. See pärineb germaani hõimudest. Germaani rahvad olid strukturiseeritud hõimude põhjal. Eriline ühenduslik organisatsioon: üks keel, üks arusaam oma päritolust. Hõim on ka inimesed, kes seotud samade õigustega. Õigus on enam vähem sama, mis rahu. Kui inimeste vahel pole rahu, siis on nad üksteise suhtes lindpriid. Erinevate hõimude vahel pole kohustusi. Eelkeskaegne hõim on hõimuliikmete ühendus, vabad mehed olid need, kes otsuseid tegid, valisid juhi ja mõistsid kohut. Karolingide ajal kutsuti kogunemisi maiväljadeks, merovingide ajal märtsiväljadeks. Tactius tahtis vahendada oma
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
- väikeriikide killustatus - sõjaliselt naabritest nõrgemad - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556- 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda). 2) Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid: A) VENEMAA (MOSKVA): - tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid - Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas) - Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud - Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale C) TAANI, kes 14
elanud läänemeresoomlasi nii. Malev- oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. See koosnes tavaliselt jalaväelastest. II EESTI KESKAEG (1227-1558) Õpiku viited: ptk 7, 8, 9 ja 11. Atlas: lk 7-10. Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Sakslaste ettekääne oli, et Ugandi oli neile võlgu. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnust, mis oli ordu tugipunkt. 1210- Ümera lahing. Suhted idanaabritega pingestusid, kes korraldasid samuti Eestisse sõjaretki. Kõik olid lõpuks kurnatud ja puhkes veel katk,
maatüki saanu pidi sealt saadava sissetuleku eest soetama endale raskeratsaväelase varustuse ja ilmuma sellega valitseja kutsel väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, kandis nimetust feood ehk lään. Sellise maatüki andmist nimetati läänistamiseks, maatüki saaja oli aga feodaal ehk läänimees. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. Muud tööd nad ei teinud. Neid pidasid üleval läänimaadel elavad ja nende võimu all olevad talupojad. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad, nimetatakse läänikorraks ehk feodalismiks. Feodalism hakkas kujunema juba enne Karl Suurt, kuid arenes lõplikult välja alles tema järglaste ajal. Keskaegses Lääne- Euroopas oli feodalism valitsev ühiskonnakorraldus.
saab vasall anda truudusevande, alati appi minna vasallile, kui ta seda vajab(sõjaline abi). Läänikorra aluseks on senjööri ja vasalli omavahelised suhted, mis tulenevad feodaalsest hierarhiast (asetus tähtsuse järgi). Kõige tähtsam oli kuningas ehk senjöör, kes läänistas maa suurgfeodaalidele (hertsogid, krahvid). Need omakorda läänistasid maa väikefeodaalidele (parunid). Need jagasid maa väikerüütlitele. Need kõik seisused olid aadlikud ahk feodaalid ahk elukutselised sõjaväelased. Karl Suure rigi lagunemisega algas Lääne-Euroopas feodaalse killustatuse ajajärk. Suurfeodaalide võimsuse kasvuga muutusid nad oma valdustes iseseisvaks ja ei mallunud enam kuningale. Tekkisid iseseisvad feodaalriigid, kes lakkamatult sõdisid territooriumite pärast ja seda perioodi iseloomustab pidevate kodusõdade aeg. Seisused keskajal Keskajal oli välja kujunenud kolm seisust, kelle ülesanded olid jumala poolt seatud. Kolm seisust: vaimulikud,
vabastamine · Ristisõdade sügavam põhjus: o Ühelt poolt ristiusu kiriku tõekspidamistte sügavam kirik, teisalt aga islami pealetung- kahe religiooni vaheline kokkupõrge · Ristisõjad ja nende eesmärk: o Ideoloogiline juht- katoliku kiriku paavst. Tahtis ristiusu piire avardada. Kiriku rikkuste suurendamine o Finantseerijad- kaupmehed (kaubateede laienemine- rikkuste suurenemine) o Raskelt relvastatud jõud- aadlikud, feodaalide nooremad pojad (tahtsid saada mujalt maad ja rikkusi) o Põhimass- talupojad (tahtsid saada maad, vabaks, rikkusi) o Ühiskonna põhjakiht (saada pattudest priiks, rikkaks) · Avaakordiks oli 1095 aastal Clermonti kirikukogu. Paavst Urbanus II kõne,
Kõigepealt hakkasid linna tekkima Vahemere piirkonda, antiiksete linnade kohale, hiljem kesk- ja põh-euroopas. Suurimad linnas u 50-100 tuh, keskmine linn 10 tuh, väikelinn 1000 elanikku. Tähtsamad ehitised olid kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linnaõigus e linnaharta saadi valitsejalt, õigus omavalitsusele (nõukogu e raad), raha vermimine, seadused, kohus, maksud, kaitsemeeskond. Linnaelanikud olid osa III seisusest, vabad inimesed- käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas. 1.a linnas- vaba inimene (sunnismaine talupoeg oli põgenendu linna, suutis end seal elatada, ilma, et teda leitaks). Gildid olid usulised ja poliitilised kaupmeeste ühingud, tsunftid käsitööliste ametiühingud. Idamaadekaubatee läbis Vahemerd. Siiditee: Hiina-Pärsia-Araabia-Lähis- Ida (siid, portselan, paber, muskus, vürtsid, juveelid, klaas). Vürtsitee: Moluki saared- India ookean-Punane meri-Egiptus (maitseained, narkoained, tee, oopium).
(põletusmatus.) Kääpad- Väikese rahvasterändamisega 6.-7.sajandil Lõuna-Eesti jõudnud kalmetüüp II EESTI KESKAEG (1227-1558) Viited Õpik: ptk 10, ptk 11, ptk 12 (ka lk 66), ptk 13 (ainult lk 70), ptk 16 Atlas: lk 7-10 Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; ja Ümera ning Madisepäeva lahingute tähtsus. Ristisõda- sõda, mille eesmärgiks on ristiusu levitamine või kaitsmine (seda saab algatada Rooma paavst) Esimene ristisõda toimus 11.sajandil, et vabastada pühalinn Jerusalemm moslemite käest. Läti Henriku Liivimaa kroonika- ladina keelne ja kirjutatud 1224-1227. Kirjalik allikas! Autor oli saksa päritolu ja sellepärast oli subjektiivne seda kirjutades
Rannarootslased Seni hõredalt asustatud Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualadele saabus aga tõenäoliselt alates 13. sajandi keskpaigast küllaltki suur hulk rootslastest vabatalu- poegi, seda ilmselt maaisandate kutsel, et tõkestada mereröövleid. Vadjalasi ja ilmselt ka teisi läänemeresoome rahvaid või hõime. elas eesti aladel ka juba varasemast ajast Venelasi asus keskajal Eestis vähesel määral. Nad olid peamiselt linnades elavad kaupmehed, kelle arv keskaja lõpu poole pigem kahanes kui kasvas. Juutide kohta Tallinnas on andmeid 1333. aastast Mustlaste kohta on teateid 16. sajandi esimesest poolest Sakslaste ja rannarootslaste rahvagrupid kestsid ja kasvasid kogu keskaja vältel. Keskaegsel Liivimaal oli, sarnaselt ülejäänud keskaegse Euroopaga, kolm peamist seisust: vaimulikud (palvetajad) aadlikud (sõdijad) talupojad (töötajad) ja linnarahvastik sealhulgas selle juhtkond (raad)
järglased hertsogid või valitsejate poolt määratud piirkondade asevalitsejad krahvid. Suurfeodaalid olid kohustatud ilmuma valitseja teenistusse suurte sõjasalkadega . Selleks läänistasid nad suurema osa oma maast edasi väiksematele feodaalidele, kes omakorda läänistasid seda maad väikerüütlitele. Sellisel moel kujunenud feodaalide reastatust tähtsuse järgi, kus ülemisel astmel on valitseja ja kõige alumisel väikerüütlid, nimetatakse feodaalseks hierharhiaks. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid. Valitseja oli nende isand ehk senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande. Vasalli kohustused : peab andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ning nõu. Senjööri kohustused: senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus ning ülalpidamist. Paljud suurfeodaalid muutusid oma maadel tähtsateks valitsejateks nig seetõttu kuninga võim nõrgenes. Algas feodaalse killustatuse ajajärk. Maa oli jagatud
raskerelvastuse, olid sõjaväes, kuulusid kodanike hulka. Oli ka vaeseid talupoegi, pidid mõnikord maatüki võla katteks loovutama ja muutusid rentnikuks ning kaotasid kodanikuõigused. Kasvas linnaelanikkond, ülekaalus olid käsitöölised pidasid väikesi töökodasid, harva said jõukaks, ei pruukinud olla kodanikud. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, nad polnud kaupmehed. Sparta Lakoonika maakonnas L-Kreekas; spartalased olid dooria päritolu sissetungijad, vallutasid ka naabermaakonna Messeenia ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Ei arenenud tõeliseks linnaks, oli 4 kindlustamata küla, külade ja lähiümbruse elanikud spartiaadid. Riigi eesotsas oli 2 päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, nad olid ka kõrgemad preestrid. Muudes
VABADUSVÕITLUSE EELDUSED JA I PERIOOD Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert
maalt lahkuda. Kuna talupojad pidid tegema tööd ning ei tohtinud maalt lahkuda, hakati seda nimetama pärisorjuseks. 8. Keskaegsed seisused - mis olid, mis olid erinevate seisuste ülesanneteks? 1)Vaimulikud Pidid kogu ühiskonna vaimuelu eest hoolitsema ning kõigi eest palvetama. 2) Aadlikud Ülesandeks oli eelkõige sõdimine ehk kogu ülejäänud ühiskonna kaitsmine. 3)Talupojad Pidid kogu ühiskonda toitma ja üleval pidama. ( 4) Kaupmehed ja käsitöölised ) 9. Aadliseisus ja rüütlid. Rüütliväe lahingutaktika ja relvastus Rüütel pidi olema ustav kogukonnale, feodaalidele, kuningale. Rüütellikku sõdalaseisuse tuumaks oli perekond ning seda hoiti koos ja laiendati heldekäelisuse abil. Edu pidi saavutama õigel viisil ehk rüütel pidi omama vahvust. Ta võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult, ausalt. Rüütlid olid raskelt relvastatud ratsaväelased. Relvastus muutus aja
talupoegadel põlluharimise kõrvalt aega väeteenistusse tulla. Seepärast hakkasid Frangi valitsejad jagama kaaskondlastele maid koos seal elavate talupoegadele. Maa saanu pidi endale soetama ratsaväelase varustuse ja ilmuma väeteenistusse. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään. Maatüki saaja oli feodaal ehk läänimees ja feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid valitseja vasallid. Valitseja oli aga nende isand ehk senjöör. Feodaalid olid elukutselised sõjamehed, kelle maad harisid talupojad. Seda nimetatakse feodalismiks. Kui senjöörid läänistasid vasallidele suuri maatükke küladega, siis nimetati vasalle suurfeodaalideks. Enamasti olid nendeks hertsogid või krahvid. Suurfeodaalid pidid isanda ette ilmuma suurte sõjasalkadega. Selleks läänistasid nad oma maad väiksematele feodaalidele, kes pidid selle eest oma sõjasalkadega suurfeodaali teenistusse tulema. Seega olid väikefeodaalid suurfeodaalide vasallid ja
Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema - Põhja-Itaalia oli teine tähtis kalevitootmiskeskus (firenze ntx) - Keskused olid väga monofunktsionaalsed, ligi 70% oli hõivatud kalevitööstusega - Levis ka puuvillase kanga valmistamine - Tähtsal kohal oli ka metallide tootmine, esikohal raud. Tootlikkus oli väike, seega raud oli kallis. - Peale raua tunti veel kulda, hõbedat, pliid, tina, vaske - Metallida kõrval kaevandati soola - Kaubandus - Kaupmehed olid juhtiv kiht, seega väga hästi dokumenteeritud - Varakeskajal kaubandus oli määravalt seotud luksuskaupadega - Vürtsid, siid, kullasepatooted idamaadest peamiselt - Kauplejad olid suurel määral juudid, süürlased - Kauplemine tugines selle, kes ja kuhu kaupmeestest jõudis, ehk olenes juhusest - Keskusteks Amalfi, Genova Itaalias; Madalmaad - Skandinaavlaste peamine keskus oli Birra - Naturaalmajandus majandus on kohapealsele tootmisele/vajadusele orienteeritud,
linnamüür linnaõigus Pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku Senjöör üritas oma ülemvõimu säilitada ja laiendada Linn üritas end seevastu vabaks võidelda Itaalia ja Lõuna-Prantsusmaa saavutasid selles edu Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maaalad oma valdustega kokku ja muutusid linnvabariikideks. neid juhtisid valitavad nõukogud Selliseid linnu valitses raad eesotsas bürgermeistritega Need linnal olid vabad teoorjusest andamitest suurematest senjöraalmaksudest Prantsusmaal ja eriti Inglismaal seostus linnade areng üha tugevneva kuningavõimuga Kuningamaadel ei saavutanud linnad enamasti täielikku sõltumatust küll aga kasutati ära õigust valida oma valitsust Paljud feodaaltsivilisatsioonilinnad jäid aga kuni keskaja lõpuni senjööri võimu ja halduskorralduse alla
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
