Leidsid 28 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskaeg ja renessanss kirjanduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskaeg, novell, renessanss, komöödia, jumalik, lool, dekameron, 1616, patune, 1321, värsivormis, shakespeare, hamlet, francesco, tragöödia, kõrgkeskaeg, hiliskeskaeg, rooma, paavst, asemik, rangem, karistus, panek, igaveseks, käsitlus, müüdid, dante, mahe, armastusluule, beatrice, nägemus, puhastustuli, paradiis, taeval, tasandit, panterKeskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus
Kordamine kirjanduse kontrolltööks 01.dets Tuuli Varik Kordamine kirjanduse kontrolltööks 1. Renessanss, mõiste. Taassünd Keskaeg Renessanss Inimene on patune Inimene on hea maapealne elu on ettevalmistus hauataguseks eluks esmatähtis on maapealne elu Eitab antiiki Inimest tuleb arendada
RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati
sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud
madrigal, romanss; eepikas uut tüüpi tõestada ning suurtest katsumustest kangelaslaulud, allegoorilised ja hoolimata võidab kõik deemonid ja õpetlikud poeemid; proosas tänapäeva koletised, kes tema teele ette satuvad. põhizanrid romaan ja novell. "Vanem Edda" (9. - 10. saj) on Teatris müsteerium, miraakel, moralitee, Skandinaavia eepos, mille varajasem osa farss; keskaja lõpus asenduvad need jutustab maailma ja inimese loomisest, tragöödia ja komöödiaga.
naiste truudusetust, kirikumeeste liiderlikkust, rahaahnust ,,Eesli testament". Narrikirjandus- selles naerdakse mineviku rumaluse üle ,,Narruse kiituseks". Loomaraamatud- mõistukõnelised, allegooriline satiir ühiskonna kohta (lõvi-kuningavõim, karu- suurfeodaal, hunt- keskaadlik, eeslid, oinad- vaimulikud, kanad, kuked- lihtrahvas) ,,Rebaseromaan", ,,Roosiromaan" 7. Keskaegne draama sai alguse 6. sajandil, kõrgtase 14, 15 sajand, eeskuju antiigist, aga antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest.
tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament) 6) Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused. 7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid)
Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavara abil. Teadlik kunstiline taotlus. Hingelis-vaimne armastuse tundmus, mis on küll maine aga ulatub jumalikuni. Vaimne, hingeline, spirituaalne, jumalik. Armastus on kõige olulisem, se avaldab ja ülendab inimest, lubab tal mõista ehk osalt seda, mida jumal võib näha. Ka Prantsusmaa on oma peenusega tuntud, aga Itaalia oli tugevam. Dantet ei sa pidada otseselt humanistiks, küll aga oli ta väga haritud, ning see võimaldas tal luua teoseid, mis tänapäeval kuuluvab maailmakultuuri kaanonisse. Juba tema aluajal taheti talle anda loorberipärga, kuid reaalselt jäi saamata. Talle järgnesid Petrarca ja Boccaccio
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus
Inglismaa ja Prantsusmaa vahel Sajaaastane sõda. Oluliseks keskuseks kujunes Põhja-Itaalia oma kiiresti arenevate ja rikaste linnadega. Seda ajastut nimetati humanismiajastuks (lähtuti inimesest).15.-16.sajandil avastati maid, arenesid loodusteadused, leiutati trükikunst ja ka nooditrükk. Hakati väärtustama meelelist ilu, inimest. Keskajal võeti kõike mõistusega, ka ilu. "Renessanss" kasutati seoses kultuuriga 14.-16.sajandil. Muusikaline renessanss oli seotud aga peamiselt Madalmaadega.14.sajandil ilmusid uued anrid ilmalikku kunstmuusikasse - uus ajastu annab märku. Sündis mitmehäälne ilmalik laul. (keskaja rüütlilaul oli ühehäälne.) Renessanssi stiili muusika: 1) Kujunes uus kõlaideaal-muusikaline kooskõla lähtub tertsi-ja sekstiintervallidest: Hääled hakkavad üksteist jäljendama. Sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia. 2) Muusika on rohkem seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist, rütmipilt ühtlustub.
Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M.Twain ,,Jänki kuninga Arthuri õukonnas"(ränne ajast tagasi). 9. pilet ,,Rebaseromaan", vagantide luule, Francois Villon "Rebaseromaan" ... on 13. saj
moraalinormidega lood (ligimesearmastus, jumalaarmastus), farss – koomiline, labane, kunstlik, ebaloomulik näidend, tüüptegelastega näitemäng, sotii – improviseeritud näitemäng, sõltub esinäitleja ja trupi improvisatsioonioskusest ning sellest, mis teema intrigeerivam oli selles paigas, sest seda siis pilgati, sotsiaalne pilkamine 11. Renessansi kirjandus. Dante Alighieri Renessansi kirjandus Renessanss sai alguse Itaalias. Renessanss on periood pärast keskaega, kui antiiki ja loodust eriti tähtsaks peetakse. Ajaliselt leiab renessanss aset 14-16. sajandil. Sellele perioodile on omane humanism ja humanistide tegevus. Renessansi ajal lähtuti antiigist ja uuriti eriti antiiki (Petrarca, Boccaccio). Renessansile on iseloomulik maise armastuse ja seksuaalsuse tõrjumine, samal ajal looduse idealiseerimine. Raamatud leidsid aina laiema lugejaskonna kõigi ühiskonnaklasside seas. Dante Alighieri
legendid, müüdid. Dramaatika üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Draamateoses kujutatakse dialoogi vormis (vastuoludest ja konfliktidest lähtuvalt) tegevust olevikus toimuvate sündmuste jadana. Teos on määratud laval esitamiseks. ülivõimas Ateena õitseajal 5. saj e Kr. Näitekirjanduse- ja lavastamise festivalid-võistlused. Sophokles tuntuim antiikaja näitekirjanik. Peamised draamazanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Draama on tõsise konflikti ja mitmekülgsete tegelastega näidend, mis sisaldab nii traagilist kui ka koomilist. Komöödia ja tragöödia on antiikset algupära, draama tekkis aga 18. sajandi keskel seoses valgustusega. · Krossi elu ja looming, ühe romaani analüüs Jaan Kross (sündis 19. veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult
Nii on olnud juba mitmeid sajandeid. Teatrietendusi esitatakse nii teatrihoonetes, kultuurimajades, kui ka tänavatel. Vanakreeka näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd ja kõrget
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Žürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid – näitekirjanikud: Tragöödiad – Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia – lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos – “Orestia” Aristophanes – “Linnud” Sophokles – “Kuningas Oidipus” Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt.
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. Komöödia lõbusad sokulaulud, mis kanti ette sokunahas) näitemängud. Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate poliitikuid ning isegi jumalaid, pahameelt. kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva
Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (Andrus Rõuk.) aleksandriin 12-silbiline paarisriimiline värss tsesuuriga 6. silbi järel. Aleksandriini kasutati esimest korda Makedoonia keisri Aleksander Suure seiklusrohket elukäiku kujutavas "Aleksandri romaanis" (XIII saj). Näiteks Moliére (16221673) komöödia "Tartuffe" August Sanga tõlkes. Need, kes tunnevad mind, / need teavad, et ei asu iial püüdma mu hing / minu enese kasu. Maistel varadel on / mu silmis odav hind, võltsi säraga need / ei suuda petta mind. algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või
Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha). Zürii selgitas välja parimad näitlejad ja autorid, kellele auhinnad. Dramaturgid näitekirjanikud: Tragöödiad Kurva sisuga näitemängud (kr.k. sokulaulud, mis Komöödia lõbusad näitemängud. kanti ette sokunahas) Aischylos "Orestia" Aristophanes "Linnud" Sophokles "Kuningas Oidipus" Teemad sageli müütidest. Pilgati demokraatiat ja poliitikuid ning Kuidas käituda nii, et see ei põhjusta jumalate pahameelt. isegi jumalaid, kartmata nende pahameelt. Kasvatati kodanikke, pannes mõtlema sobiva käitumise üle.
lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia draamateos, milles on nii traagilisi kui ka koomilisi elemente; Farss jant; Teater (estraad, muusikal jne) Esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. 17.saj oli rändtruppide aeg Eur.-d, moned jõudsid ka siia. 1. Eesti teater oli Tln Saxa teater 1784, loojax A.v.Kotzebue. Trt-s oli teatrietendused keelatud alates 1812.st, kuna kardeti väljaastumisi.
Ent pärast hüdra tapmist ei saanud Lerna kuulsaks kohana, kust allmaailma pääseb. näitlejad olid ainult mehed, neid oli laval alati kolm ja nad pidid mängima ka naiste osi. Näitlejad võisid olla ainult vabad kreeklased. Teatri keskmes oli koori ja näitleja vaheline dialoog. Koor koosnes 12-25 inimesest. Koori ülesandeks oli selgitada ja kommenteerida laval toimuvat. Teatri peamised zanrid olid tragöödia, komöödia ja saatürdraama.Teatri etendused toimusid ainult paar korda aastas. Kogu rahvas läks selpäeval teatrisse. Teatri pääse oli tasuline ja vaestele anti ka toetust teatripileti ostuks. Etendused kestsid hommikust õhtuni. Etendusel söödi ja joodi, kuna see oli ikkagi pidustus. Teatrietendused toimusid linnapeal, kus oli palju lärmi ja sagimist. Antiikajal kandsid näitlejad maske, mis väljendasid nende emotsioone. Nad pidid kandma ka pikka pidulikku rüüd
- romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm
kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala aux lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslauljakoori kordamööda laulminealgeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid
Müsteeriumi!» ümiseti tumedalt. Rahulolematus kasvas. Rahva kohal hõljus ähvardav pilv, mis esialgu ainult tasa kõmises. Jehan du Moulin meelitas sellest välja esimese sädeme. «Müsteeriumi, käigu kus kurat kõik flaamlased!» karjus ta kõigest kõrist, ise ussina kapiteeli ümber keerdudes. Rahvas plaksutas käsi. «Andke müsteeriumi,» kordas rahvas, «ja Flandria käigu kus kurat!» 9 «Meil on vaja müsteeriumi ja otsemaid,» hüüdis skolaar. «Ehk muidu me poome paleefoogti komöödia ja moralitee asemel üles.» 18 «Hästi öeldud,» kisas rahvas, «poome kõigepealt tema seersandid üles.» Järgnes suur heakskiidukisa. Vaesed seersandid kahvatasid ja vaatasid üksteisele otsa. Mass hakkas nende poole liikuma ja nad nägid juba, kuidas nõrk puust balustraad, mis neid rahvast lahutas, surve mõjul kõikuma lööb ja järele annab. Silmapilk oli kriitiline. «Maha! Maha!» hüüti igast küljest.
annaabi.ee 
