Kesk-Euroopa ja Eesti majandus AUSTRIA Kaubavahetus · Eesti ja Austria vahelised majandussuhted on stabiilsed, kuid arenguruumi on piisavalt. · 2009. aastal oli kaubavahetuse kogukäive Austriaga 80,4 mln EURi, millest eksport moodustas kolmandiku ehk 25,7 mln ja import 54,7 mln EURi. · Eksport kahanes eelmise aastaga võrreldes 32% ja import 36%. · Suuremad puudujäägid andis kauplemine masinate ja seadmete ning valmistoidukaupade, jookide ja tubakatoodetega. · Suuremad ülejäägid olid kaubavahetuses puidu ja puittoodete ning muude tööstuskaupadega. AUSTRIA Olulisemad eksportkaubad · 24% masinad ja seadmed · 22% puit ja puittooted · 15% loomsed tooted · 14% muud tööstuskaubad · 12% keemiatooted Olulisemad importkaubad · 30% masinad ja seadmed ·
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest
Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. · Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste. Eesti ja Hispaania majandussuhted · Majanduslepingud · Eesti ja Hispaania vahel on sõlmitud kõik peamised majanduslepingud, s.h. investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping ja maanteetranspordi leping. Eesti ja Hispaania vahelised kaubandus- ja kalandusküsimused on reguleeritud Euroopa Liidu õigustikuga. · Hispaania huvi Eesti vastu
tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri, haridus-, teadus- ja tehnoloogiaalast koostööd. Tänu Itaalia välisministeeriumi stipendiumidele ning Tallinnas asuva Itaalia suursaatkonna aktiivsele tööle on paljud Eesti tudengid ning magistrandid saanud võimaluse end Itaalias täiendada. Eesti peamised ekspordiartiklid Itaaliasse 2010.aastal: masinad ja seadmed pabermass ja tooted sellest Puit ja puittooted Eesti peamised impordiartiklid Itaaliast 2010. aastal : masinad ja seadmed tekstiil ja tekstiilitooted metallid ja metallitooted Kreeka Küpros ELiga ühinemise aasta: 2004 Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Nikosia Üldpindala: 9 250 km² Rahvaarv: 0,8 miljonit Rahaühik: euro Kuula ametlikke ELi keeli: kreeka, inglise Eesti ja Küprose majandussuhed
aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliskapitali investeerimistingimuste parandamine ja värav Venemaa ja Balti riikide majanduse juurde. Soome majanduse nõrgad küljed: 1980. aastate tehnilisele majanduskasvule järgnesid rasked tagasilöögid ( STK vähenes aastail 1991-93 15%). Suur ühiskondlik sektor ja välisvõlg (viimane moodustab SKT-st 22%). Lääne- Euroopa suurim tööpuudus (1993. aastal 22%)
Madalaim oli viimaste aastate tööpuudus septembris 2011 7,2% ja märtsis 2012 7,3% olles natuke üle 2009 aasta alguse näitajatest, mil töötuse protsent oli 6,8. Kõrgeim oli tööpuuduse protsent mais ja detsembris 2009 - 8,9% ja aprillis 2010 - 9,1%. 3. Väliskaubandus Kaubavahetuse käive, mis majanduskriisi aastatel oli väikeses languses, on alates 2010. aastast taas stabiilsele tõusuteele pöördunud. Viimasel viiel aastal on import kasvanud mõnevõrra kiiremini kui eksport, mistõttu kaubavahetuse ülejääk on mõnevõrra vähenenud. Veidi enam kui poole Rootsi väliskaubandusest moodustab kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega, 2011. aastal oli ELi osakaal kogu ekspordist 56% ja impordist 68,7%. 2012. a. esimesel poolaastal oli Rootsi kogueksport 609,2 mld SEK ja import 565 mld SEK (saldo +44,2 mld). Tabel 5- Väliskaubanduse maht aastatel 2003-2011 (miljardit SEK) 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas.
..............................................................................8 2.3 Tööpuudus...................................................................................................................8 2.4 Maksukoormus.............................................................................................................9 2.5 Väliskaubandus.............................................................................................................9 3. EESTI JA ROOTSI MAJANDUSSUHTED.........................................................................10 3.1 Majanduslepingud................................................................................................................10 3.2 Kaubavahetus..............................................................................................................12 3.3 Investeeringud............................................................................................................14 Kokkuvõte.........
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Austria piirneb läänest Liechtensteini ja Sveitsiga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, idast Ungari ja Slovakkiaga ning põhjast Saksamaa ja Tsehhi Vabariigiga. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa Liitu. Sisukord [peida] * 1 Majandus o 1.1 Väliskaubandus + 1.1.1 Eksport + 1.1.2 Import o 1.2 Tööjõud ja tööhõive o 1.3 Börsid o 1.4 Põllumajandus o 1.5 Metsamajandus o 1.6 Mäetööstus o 1.7 Töötlev tööstus o 1.8 Teenindus * 2 Ajaloo lühikokkuvõte * 3 Liidumaad * 4 Vaata ka * 5 Viited [redigeeri] Majandus Austria on turumajanduslik arenenud tööstusriik. See võttis 1. jaanuaril 2002 kasutusele euro, mis vahetas välja Austria schillingu. Pärast Teist maailmasõda riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted
Ungari majandus Maarjo Põder 9.b Geograafiline asend Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub KeskEuroopas. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. §
...................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.................................................................8 Olulisemad ekspordiartiklid 2008......................................................................8 Olulisemad impordiartiklid 2008 .......................................................................8 Turism................................................................................................................9 ÄRIKESKKOND.......................................................................................
.......................................................................................................5 Linnad.....................................................................................................................5 Majandus................................................................................................................ 5 Eksport........................................................................................................................... 6 Import.....................................................................................................................6 Energiamajandus................................................................................................ 6 Tööstus............................................................................................................... 7 Kliima............................................................................................................................
Hajaasustus ja laiad metsased alad on võimaldanud ilveste, metssigade, pruunkarude ja põtrade karjakaupa säilimist teiste loomade seas. Eesti huntide arv on arvatavasti umbes 200. Lindude hulgas on kaljukotkad ja valge-toonekured. Eestis on viis rahvusparki, neist suurim on Lahemaa Rahvuspark põhjarannikul. Soomaa Rahvuspark Pärnu lähedal on tuntud laiade märgalade tõttu. Matsalu Rahvuspargis on esindatud palju erinevaid linde. · Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: · masinad ja seadmed (29%) · puit ja paber (13%) · metallid (10%) · toidukaubad (8%) · tekstiilid (5%) · keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Soome 18,57%, Rootsi 12,52%, Läti 9,51%, Venemaa 9,33%, Saksamaa 6,09%, Leedu 4,76%, Ameerika Ühendriigid 4,26% (2009). · Import Eesti suurimad impordiartiklid : · masinad ja seadmed (35%) · tekstiilid (19%)
15. märtsil 1848.a. puhkes Pestis ülestõus, mille alguses moodustati oma valitsus ning 14. aprillil 1849 kuulutati Ungari iseseisvaks. Austria ja Vene väed sundisid aga ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik, Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias Austria keiser Franz Joseph I oli ühtlasi Ungari kuningas. Ungarisse kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülemine Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat. Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16.11. 1918 iseseisvaks. 1919.aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim Ungari Nõukogude Vabariik- Béla Kuni (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kaks kolmandikku senisest territooriumist, mh. terve Transilvaania. 1920
kasutusel euro. 2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport Eesti suurimad ekspordiartiklid on: masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%) metallid (10%) toidukaubad (8%) tekstiilid (5%) keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid: Rootsi 17%, Soome 16
................................. 8 Rahvastik................................................................................................................................................ 9 Rahvastikutüüp................................................................................................................................. 10 Majandus.............................................................................................................................................. 11 Majandussuhted................................................................................................................................ 11 Majanduslepingud............................................................................................................................. 11 Makromajandus................................................................................................................................ 11
keskmist. Inflatsiooni kiirenemine on peamiselt tingitud kütusehindade tõusust maailmaturul. Eluasemeturg on Hispaanias viimastel aastatel olnud selgelt ülekuumenenud - alates 1997.a. on hinnad kerkinud pea 150%. Elamuhinnad tõusid aastatagusest näitajast 8,4%, sest kõrged kütusehinnad tõstsid ka elektrihindasid 4.3 Väliskaubandus Hispaania väliskaubanduse maht on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. 2007. aastal suurenes eksport 11,6% moodustades 256,7 miljardit dollarit ja import 13,2% moodustades 380,2 miljardit dollarit. Väliskaubandussaldo oli seega negatiivne. Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ning kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas. Vastavalt WTO 2006. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17
HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht)
Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro · Linnastumine: 84% · Sündimus: 12 · Suremus: 11. · Eksportkaubad: masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter. Stockholm Rootsi Lipp Rootsi kaart Rootsi vapp Rootsi arengutaseme üldiseloomustus ja võrdlus Eestiga Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast
ARVE JA FAKTE 2013 Rahvastik Euroopa Liidus soo järgi, 2012 Läti Leedu Eesti Ungari Portugal Poola Prantsusmaa Itaalia Küpros Rumeenia Bulgaaria Slovakkia Austria EL-27 Belgia Tšehhi Saksamaa Soome Hispaania Suurbritannia Sloveenia Holland Kreeka Iirimaa Taani Malta
2007. aastal toodeti 11,46 miljardit kWh elektrienergiat. 2008. aastal eksporditi 2,31 miljardit kWh elektrienergiat. Maailmas ainulaadsena põhineb Eesti energeetika põlevkivil. 2009. aastal kaevandati Eestis 12 604,9 tuhat tonni põlevkivi. Eesti keskmine brutopalk oli 2008. aasta neljandas kvartalis 13 117 krooni.(838,33 EUR) 2008. aasta teises kvartalis tõusis tarbijahinnaindeks võrreldes 2007. aasta teise kvartaliga 11,4% (kaupade hinnad 10,6%, sealhulgas toidukaubad 15,8% ja tööstuskaubad 6,5%, teenuste hinnad 12,9%; kõige rohkem toidu, eluasemekulutuste ja mootorikütuse hindade arvel) ja võrreldes 2008. aasta esimese kvartaliga 2,2% (üle poole langes toidu ja mootorikütuse arvele). 2011. aasta aprilli alguses oli töötus 10,1%. Eksport: Eesti suurimad ekspordiartiklid on masinad ja seadmed (29%) puit ja paber (13%) metallid (10%) toidukaubad (8%) tekstiilid (5%) keemiatooted Eesti tähtsaimad ekspordipartnerid:
§ PÕLLUMAJANDUS SKP 12,1% ; tööjõud 18.6% § TÖÖSTUS SKP 29,6% ; tööjõud 29,5% § TEENINDUS SKP 58,3% ; tööjõud 51,9% VÄLISKAUBANDUS § suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras § tähtsaimad ekspordipartnerid Saksamaa 20,31%, Kreeka 13,09%, Itaalia 11,08%, Bulgaaria 10,61% ja Horvaatia 7,74% (2009) § suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad § tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 15,11%, Kreeka 14,88%, Bulgaaria 9,08%, Itaalia 7,68%, Türgi 7,59%, Sloveenia 6,26% ja Ungari 4,31% (2009) KAUBANDUS § põllumajanduse peamised saadused: riis, mais, vill, nisu, lambaliha, juurviljad, tubakas,piim, munad § põhiline transport kaupadele: maantee transport(13.736km), rongi transport(kokku 699km) §
...............................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3.Majandus....................................................................................................................................6 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses………………………………………………………10 3.3. Majanduskasv………………………………………………………………………………....…10 3.4.Majanduse struktuur…………………………………………………………………………..….12 3.5.Maksutase.....................
sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majanduslik seis ei ole üldsegi mitte halb. Eesti on viimase kahekümne aastaga tootlikkuses läbi teinud suure arengu, kuid kui Eesti on oma riiki ehitanud kakskümmend aastat ja kõrval Soome väga palju pikemalt, siis on praktiliselt võimatu temaga samal tasemel olla. Samas on Soome kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks maailmamajanduse globaliseerumisest tingitud majanduslikust integratsioonist. Järgnevas bakalaureusetöös ongi analüüsitud Eesti majanduses toimuvat ja selle olukorda ning kõrvale võrdluseks Soome riigi majanduse seisukorda. Käesolev bakalaureusetöö jaguneb kümneks erinevaks peatükiks ning alapeatükkideks, millede eesmärgiks on süstematiseeritult igas peatükis analüüsida
Riigikord - vabariik Riigikeel - prantsuse keel Pealinn - Pariis President - Jacques Chirac Peaminister - Dominique de Villepin Pindala - 547 030 km² Rahvaarv - 62,1 mln Rahvastiku tihedus - 110 in/km² Rahaühik - Euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks
..............................................................................11 3.2.1. Pinnamood ja agrokliima iseloomustus...............................................................12 3.2.2. Mullad.................................................................................................................13 3.2.3. Spetsialiseerumine...............................................................................................13 3.2.4. Toiduainete import ja eksport.............................................................................13 3.3. Metsamajandus..............................................................................................................14 3.3.1. Metsad ja metsatüübid........................................................................................14 3.3.1.1. Peamised puuligid..................................................................................14 3.3.2
Maria Dolgyi PS Rohelise värviga on märgitud need vastused, mida ma kontrollisin RAHVUSVAHELINE ÄRITEGEVUS .Rahvusvahelistumise etappideks on OK a. ühisettevõtted b. otseinvesteeringud c. otsene ja kaudne eksport d. litsenseerimine ja frantsiis e. ettevõtete omandamine ja ost 2. Pane vastavusse a. kohandatakse oma tegevus, tooded/teenused asukohamaa tingimustelevastavaks Kohanemise strateegia b. eriliste, vaid sellele ettevõttele omaste teadmiste ja oskuste ülekandminevälisturgudele koos mõnigase kohandumisega Eriomaste oskuste strateegia c. kulude vähendamine ja mastaabiefekt tsentraalse juhtimise kaudu, standardiseerimine
2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited * 15 Välislingid [redigeeri] Nimi Next
Suuremad linnad: Dublin, Donegal, Kerry, Cork, Powerscourt jne. Rahaühik: euro Haldusjaotus: 32 krahvkonda, mis omakorda jagunevad 4 provintsiks Iive: 1.16%0 Tööhõive: Põllumajandus: 5% Tööstus: 46% Teenindus: 49% Riigi püha: 17. märts, Saint Patrick's Day (Püha Patriku Päev) Kõrgeim punkt saarel: Carrauntoohil 1,041 m Loodus saadused: hõbe, dolomiit, tsink, maagaas, turvas, vask, plii, kips, lubjakivi Eksport kaubad: arvutid, kemikaalid, loomad, masinad, toiduained, pruulitud saadused Import kaubad: andmetöötlus vahendid, nafta, tekstiilitooted 4 Asend, asukoht, suurus Iirimaa asend on 51,1 kraadi ja 55,5 kraadi põhjalaiust ning 5,5 kraadi ja 10,5 kraadi läänepikkust. Iirimaa asub Lääne- Euroopas ja hõlmab suurema osa Iiri saarest. Iiri saar asub Suurbritanniast läänes ja on kõige läänepoolsem saar Euroopas, mis paikneb Briti saarestikus
langevas tempos. Alles 2004. aastast võib väita, et majandus sai langusfaasist üle kuni 2008/2009. aasta üleilmse majanduskriisini, mis tabas Saksamaa ülejäänud maailmaga tihedalt põimunud majandust tugevalt. Majandus kukkus 2009. aastal enneolematud 4,7%. Peale sügavat langust tõusis Saksamaa 2010. aastal nagu fööniks tuhast tänu tugevale ekspordisuunitlusele ja maailmamajanduse kiirele arengule. Lisaks maailmamajanduse positiivsetele väljavaadetele, millest võidab Saksamaa eksport, aga ka tema kaubanduspartnerid, peitub Saksamaa majandusime taga Saksa ettevõtete konkurentsivõime maailmaturul. Seda iseloomustab kõrge tootlikkus ja tööjõukulude tagasihoidlik kasv viimastel aastatel. Hoolimata asjaolust, et tugev ekspordile suunatus mõjutab maailmamajanduse languse korral kogu Saksamaa majandust, on ekspordi suurel osakaalul ka oma positiivne mõju. Saksamaa majandus on just tänu tugevale ja geograafiliselt mitmekülgsele ekspordile
perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood. Seda võib nimetada ka kokkuvõtteks, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Maksebilanss koostatakse raamatupidamislikke arvepidamise printsiipe järgides, st ta koosneb passiva ja aktiva poolest ning iga tehingut kirjendatakse kaks korda. Aktiva poolele kantakse tehingud, mille tagajärjel riigi majandusagentide ostujõud suureneb eksport, kapitali import, saadud ülekanded. Passiva poolel on raha väljaminek import, ülekanded välismaale, laenude andmine, reservide suurendamine. Muutusi bilansis kirjeldatakse kontodel. Konto on kahepoolne tabel, mille vasakut poolt nimetatakse deebetiks1 ja paremat poolt kreeditiks. Kreedittehingute käigus saadakse makse välismaalt ja riigi kasutada olevate finantsressursside maht kasvab, deebettehingud näitavad
............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import........................................................................................................................... 14 Turism........................................................................................................................
.......................................................................................................7 3. Majandus............................................................................................................................7 3.1 Majanduse tugevad küljed: .........................................................................................7 3.2 Majanduse nõrgad küljed:............................................................................................8 3.3 Import ja eksport..........................................................................................................8 3.4 Veondus........................................................................................................................8 4. Haridus ja tervishoid..........................................................................................................9 4.1 Haridus....................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
