Jan üritab oma pikki kodust äraolekuid kompenseerida jättes Marilynile 1500 krooni kirjaga: "Tee endale üks mõnus õhtu!". Marilyn läheb hirmkallisse ilusalongi, kui Jan sellest teada saab, küsib ta irooniliselt, et kas see ongi mõnus õhtu? Jan on mõnes mõttes vastuoluline isik, ta on irooniline, kui Marilyn veedab aega ilusalongis, samas meeldivad talle ilusad, aga mitte targad naised. Raamatus kohtab suhtumist, et naine on iluasjake, kelle põhiline ülesanne on hea välja näha ning oma tarka ja rikast meest kaunistada, nii mees- kui naistegelaste poolt. Võib-olla tuleneb see mingitest ühiskonnas juurdunud mõttemallidest, pealiskaudse elu (ja inimeste) eelistamisest. Lõpetuseks tooksin veel ühe huvitava lõigu: "Vaata," alustas Jan. "Ma olen eluaeg mõelnud, et mu naine peab olema eelkõige ilus. Sina olid esimene naine, kes nägi minu meelest hea välja ja kes mulle kohe närvidele ei hakanud käima
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid......................................................................................................
Eesti kirjanduses seda napib. Paremini tulevadki tal välja sellised lihtsad tekstid, raskeid ja sisukaid raamatuid oleks juba raskem kirjutada. Rakke tegelaskujud pärinevad tuttavate noorte inimeste seast, seltskonnast ning ajakirjandusest. Ta tunneb ja näeb igapäev erinevaid inimesi ning saab häid mõtteid mis konflikti teostada. Enamus tema raamatutest räägib naiste elust, alkoholist ja narkootikumidest. Teosed Seitse päeva (2000) Kalevipoeg (2000) Kolmas printsess (2001) Mitu juttu (2001) Iluasjake (2002) Susanna ja mina (2002) Sabaga sündinud (2003) Seitse päeva1 (2003) Seitse päeva2 (2004) Kodu keset linna (2005) Küpsiseparadiis (2007) Tutvustus ,, Seitse päeva" peategelaseks on Riin, kellel alguses ei läinud just väga hästi. Hiljem saab ta hea töökoha, kuid tekkisid tülid elukaaslasega ning ta hakkas käima pidudel, tarvitama alkoholi, narkootikume ja ta elu käib jälle alla. Ta võtab
Nullindate kultuur Marleen Kedars 09.03.14 Nullindatel oleme tunnistajaks siirdekultuuri asendumisele kaasaegse võrguühiskonna hilismodernse kultuurimustriga Toimumas on tehnokultuuri revolutsiooniline areng internet 2000 Rahvaloendus 31. märtsil Kaks ankeeti: leibkonna ja eluruumide ankeet isikuankeet Loodi spetsiaaline andmetöötlussüsteem Tulemus: 1 370 052, sellest mehi 631 851 ja naisi 738 201 2001 2. veebruatil asutati Eesti NATO Ühing (Estonian Atlantic Treaty Association) 9. septembril sai Pärnu maakonnas alguse metanoolitragöödia Pildiskandaal 2002 16. jaanuaril avati Tallinnas Toompeal miljonipeldik 25. mail toimus Eurovisioon Saku Suurhallis IX noorte laulu- ja tantsupidu 28.06.2002 30.06.2002 2003 27. juunil
Minu autori lugu Kerttu Rakke Rodny Verner Reeder 12D Võru Gümnaasium 2017 Kerttu Rakke On sündinud 16.septembril 1970 Võru linnas > 46-aastane Kodanikunimega Kadi Kuus Haridustee Lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele filoloogina Kerttu Rakke õppis Eesti Humanitaarinstituudis semiootika magistrantuuris Ilukirjandusliku tegevuse algus Kerttu alustas raamatute kirjutamisega aastal 1987, mil ta kirjutas loo "Let's go" Sealt sai ta ka oma kirjanikunime Kerttu on töötanud reklaami- agentuurides korrektori ja copywriterina > Postimees (2005-2008) > Oma Maitse (2005-2007) > Delfi (2011) Kuulsust toonud teosed ja/või ülesastumised Suurema tuntuse saavutas Rakke "Kodu keset linna stsenaristina" (2003- 2010) Sellest on ta ka kirjutanud oma raamatus "Seitse aastat seebiselt" 2004.aastal teenis Kerttu16235 Eesti krooni (~1040) 2005. aastal pälvis ajakirja Nädal auhinna suure t
JÕHVI GÜMNAASIUM Kärolin Kruut ,, ILUASJAKE'' Kerttu Rakke Referaat Jõhvi 2011 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................2 Teose ajalooline skeem.........................................................................................................3 Teose tegelaskond.........................................................
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ......................................................................................................
salvestada oma eesti kuulturi ja eesti keelt. Indrek Hargla jääb eesti kõige tuntumaks ulmeroomani kirjutajaks, sest ta on ainuke eesti kirjanikest, kes proovis, ja sai hakkama selle zanriga, mis on väga raske. Eriti nendele, kes armastavad selliseis teoseid. 3 2.TÖÖ PÕHIOSA 2.1.Elulugu Indrek Hargla (pseudonüüm Indrek Sootak,Andrei Golikov ja Marat Faizijev) sündinud 12. juulil 1970 Tallinnas.Ta on eesti kirjanik ja stsenarist, Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulme- ja krimikirjanikke. Indrek Hargla isa on Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootak ja ema filoloog Varje Sootak. Tema abikaasa on lastekirjanik Heli Illipe-Sootak. Hargla lõpetas 1993 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja töötas kuni 2012. aasta aprillini Eesti Välisministeeriumis, viimasel ajal konsulaarosakonna vanemjuristina . Pärast "Alpimaja" stsenaariumi kirjutamist otsustas ta sellelt töökohalt lahkuda ja pühenduda
rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568)
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvusvaheliselt tuntud ame
tugev ideoloogiline surve. Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad". Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Raimo Kangro
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
Sholokhov. Transgressiivsest kirjandusest hakatakse rääkima 90ndatel, tõukeks ameerika kirjanduse uus pealetung vms. Transgressiivse olemuslikud jooned: eeldus, et kuskil eksisteerib norm/piirang ning need õhutavad rikkumisele. See pole juhuslik, vaid tahtlik; mina-tunnetuse üks osa, identiteedi ülesehitamise tegur, et tahetakse neid ületada. Kõige rohkem moodustab transgessioon kirjanduses koodide (seksuaalsed, religioossed, rassilised) rikkumise ja piiri ületamisena. Kaur Kender. Hard-boiled krimiromaan, peamised esindajad Raimond Chandler ja ..seda leidub ka Kenderi „Iseseisvuspäevas“, „Check out“, „Comeback“. Need mõjuväljad on märgata nii tegelaskujude kui keelekasutuse osas. *Mihkel Samarüütel. 00ndate alguses Sauterliku/Kenderliku liini esindaja. 2 raamatut: „3“ 2002 ja „Evol“ 2003. Tema jutud trotsivad traditsioonilisi proosa vorme. Iseloomustab kõnekeelsus, suur lihtlausete osakaal, suurtähtede
mai 1994 Edgar Savisaar: Esimene märuliöö mis tegelikult juhtus? (Postimees, 8. mai 2007) Edgar Savisaar: siseriiklik sotsiaalne lõhe tekitab tõelise julgeolekuohu (Eesti Päevaleht, 28. august 2007) Majanduse kriisist päästmine vajab kohe õigeid otsuseid (Äripäev, 26. oktoober 2007) Edgar Savisaar: Majanduskriis kelle süü? (Eesti Päevaleht, 26. september 2008) Vastus küsimusele artiklis: Priit Pullerits. Kuidas annavad tuntud inimesed tervislikku eeskuju?, Postimees, 25. oktoober 2008 Andrus Karnau. Savisaare meelest vajab Eesti rahvusliku ühtsuse valitsust, Postimees, 29. oktoober 2008 (intervjuu) Obama võit on Ansipi kaotus (Äripäev, 6. november 2008) Obama võit on Ansipi kaotus (Meie maa, 11. november 2008) Edgar Savisaar: deflatsioonioht Eesti majanduses süveneb. Postimees, 7. november 2008. [Eestit ähvardavad deflatsiooni tagajärjed; valitsus näeb selles võib-olla ainult rõõmustavat inflatsiooni langust.]
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
Lennart Meri kui kunstniku kohta võime öelda, et Eesti Vabariik on tema kunstiteos, millele lisas värvi tema enese elu. Oma tööga suutis ta säilitada rahvusliku idenditeedi tänu millele jäi eestlus püsima. 12 LISA1 Karjäär 1953-1955Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris Tartu Kunstikooli õppejõud 1955-1961 Eesti Raadio toimetaja 1968-1988 Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent 1985- 1987Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988-1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990-1992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt. 1992-1996 Eesti Vabariigi President 1996 Tagasi valitud AVALDANUD Raamatud: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil"
avaldas Andres Kamseni kaubanduskooli ajakirjas Lõõmav Tungal. Suure ajakirjanduse veergudel debüteeris ta sonetiga "Kevadine külm", mis ilmus pseudonüümi A. Pedajas all 30. märtsil 1916 ajalehes Sakala. 17. juunil 1916 ilmus ajalehes Sakala ka Kivikase esimene proosakatsetus veste "Vanad ja noored", mille ta avaldas samuti A. Pedajase nime all. Tartu kommertskooli päevil tegi Kivikas aktiivselt kaastööd kooli ajakirjale Muusa. Aastal 1918 avaldas ajaleht Postimees tema esimese novelli "Lembit", mille Kivikas oli kirjutanud 1917. aastal ja mille teemaks oli eestlaste muistne vabadusvõitlus. Ajalehe toimetajana töötanud Friedebert Tuglas soovis näha ka noormehe teisi jutustusi ja soovitas tal need ajalehes avaldamise asemel koondada eraldi kogumikku. Tema esimene lühijuttude kogu "Sookaelad" anti trükki sügisel 1918, kuid osa sellest hävis sõjas ja autor pidi puuduva osa uuesti kirjutama. Nii ilmus see teos alles suvel
aastal vaatas Urmas, soovides näha osalist päikesevarjutust, kaks tundi järjest päikesesse. Kuid õnnetuseks polnud tal tahmaklaasi ning ta tegi seda palja silmaga algul kisssitades, kuid hiljem harjus ära. Selle tagajärjel näeb ta küll vasaku, juhtsilmaga küll selgelt, kuid väiksem objekt hajub otse vaadates ära, mistõttu ta peab selle nägemiseks kuidagi külje pealt kõõritama. Seda, miks täpselt nii juhtus, ei teata tänaseni. (Ibid, lk 45) Mõnda aega muusikakeskkoolis õppinud, osteti Urmasele tiibklaver Becker, mis jäeti ühel 1975. aasta augustiööl õue, kuna toas tehti remonti. Urmase tähelepanu köitis sel ööl iseäranis Kassiopeia tähtkuju, mis innustas noormeest improviseerima ning viis tema esimese tähistaevast inspireeritud klaveripala loomiseni. Umbes sel ajal, jälgides iga-aastast augustikuist tähesadu, soovis Urmas, nagu eestlastelgi vanasti nn langevat tähte nähes kombeks teha oli, et ta suudaks elu jooksul
heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka 1 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/tormis/elu.htm 2 Ernesaks, G. 1977 Nii ajaratas ringi käib, Tallinn, Eesti Raamat, lk 199 3 samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956- 1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud
Räpina Ühisgümnaasium Hans-Erik Laansalu alias Erik Tohvri Uurimistöö Koostas Indrek Johanson Juhendas Ene Kraav Räpina 2005/06 Sisukord Sisukord........................................................................................................................... 2 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Elulugu.........................................................................................................................4 3.Loomingu lühiülevaade................................................................................................ 5 Romaanid: ..................................................................................................................5 Tellitud tööd:.................................
Looming autobiograafiline, ebamäärane ja õudust tekitav, täis metafoore Kafka sündroom („Protsess“) Looming: „Metamorfoos“, „Ameerika“, „Protsess“ Thomas Mann (1875-1955) Saksa rahvakirjanik Inimese hingeelu Sotsiaalne keskkond Naeruvääristab lihtsakoelisust Vaimuiimese üksildus maailmas Looming: „Väike härra Friedemann“, „Võlumängi“ Herman Hesse (1877-1962) Saksa proosakirjanik ja esseist Isa oli baltisakslane, kes sündis Paides Pühendas oma elu kirjutamisele Oli mitu korda abielus Impressionistlik proosa Looming: „Stepihunt“ (sügavalt autobiograafiline, kirjaniku „mina“ otsingud) Ülesanne Ma arvan, et mina kuulun esimese lugejatüübi alla. Ma loen raamatuid enamasti meelelahutuseks ning mulle meeldivad raamatud, mis on kaasahaaravad. Nagu Hesse on
rockkultuur jms) - pilt on ühtlasem kui 1960ndate lõpul. Autorid: Doris Kareva, Mari Vallisoo, Mats Traat, Peep Ilmet (esikkogu ,,Tuulekanne" (1980), kasutab stiliseeritud keelt ja mütoloogilise maailma rekonstrueerimist, kujundab luule rütmi-loitsulist kõla, mängib läbi klassikalisi luulereegleid. Kirjutab sonette, haikusid jne). 18. Jaan Krossi looming. Tegutses alguses literaadi ja noore tõlkijana. Palju loomingut: kõigepealt luuletaja, seejärel proosakirjanik, esseistika, näidendivormis tekstid .Esimene raamat Alma Vaarandiga (1957). Krossi loomingu periodiseerimine: luule ja proosavaheline piir. Ka need omakorda jaganevad kaheks allperioodiks. Kirjutas arbujalikku luulet. Algusest peale irooniline, intellektuaalne, mõtlemine ja konstrueerimine. Kross on 1960ndate alguses uue noore suuna näitaja (Rummole nt). Krossilik sulaaja luule: ,,Söerikastaja" (1958), ,,Kivist viiulid" (1964), ,,Lauljad laevavööridel" (1966)
aastal Järvamaal, Võhmuta vallas, Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres. Õppis Jalgsema, Ambla, Järva-Janni, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Filoloogiaharrastused jäid aga sügavamaks südameasjaks, mitte avalikuks ettevõtmiseks. Oma lapsepõlvest Hando Runnel palju ei mäleta kõige rohkem seda, et tegevus käis suure õnnetuse ja katastroofi taustal, sest oli ju sõjaaeg. Lugema oli Hando Runnel õppinud juba enne, kui ta kooli oli läinud. Ta veetis palju tunde raamatute juures, kuid palju läbi lugeda ta ei jõudnud, ta jäi mõtlema üksikute lausete ja olukordade üle raamatus. 1949. aasta suvel suri nende isa lastehalvatustõve epideemia ohvrina ning nad jäid vaeslasteks. Pärast isa surma hakkas kõik allapoole minema. Pere kannatas vaesust ja isegi nälga, kuid Hando Runnel edukalt kooli. Tänase päevani tänab ta oma ema, sest just tema oli see, kes
poeg. (Kristina Smigun-Vähi, 2012)21 Joonis 12. Kristin Smigun-Vähi (vancouver.eok.ee/361551) 4.5.1. Sporlikud saavutused Kristina Smigun-Vähi on saanud kaks olümpiavõitu aastal 2006 Torino olümpiamängudelt ja ühe hõbeda Vancouverist aastal 2010. Maailmameistrivõistlustelt on võitnud ühe kulla, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Juunioride maailmameistrivõistlustelt on Kristina võitnud kaks kulda ning neli hõbedat. Ta on osalenud maailmakarika sarja etappidel 156 korda, esikolmikusse on ta jõudnud 49 korda ja esimene olnud 16 korda. Parim koht on olnud maailmakarikasarja kokkuvõttes 2. koht mida ta on saavutanud 2 korda. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.2. Treenerid Enne Kristina isa treenis teda veel ka Herbert Abel. (Kristina Smigun-Vähi, 2012) 4.5.3. Tunnustused Kristina Smigun-Vähi on tunnustatud Eest Punaseristi 3. Klassi teenetemärgiga, valgetähe 1. Klassi teenetemärgiga. Ta on olnud aasta naine
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Ka muud eestiaegset lastekirjandust puutus talle kätte, sealhulgas Karl Ristikivi "Semud" ja "Lendav maailm". Need laenas perekonnasõprade Starkopfite riiulilt. Lugemisvara teise poole moodustasid aga purunõukogulikud teosed, nii päris lasteraamatud kui ametlikult täiskasvanutele mõeldud teosed. Jaani tädi Mara (ametlikult Marie Pael), kes töötas raamatupoes, ostis talle enam-vähem kõik raamatud partisanidest ja ka Stalini preemia laureaatide sarja. Luges nad enamuses kõik läbi, mõned igavamad jättis küll pooleli nagu "Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest"
isiklikud kannatused ja Eestimaa kannatused. appi!" koos selle järjega ,,Oheliku onu Kujunditest eelistas Liiv isikustamist, metafoori, jõulunägemine". Realismi kujunemisprotsessis võrdlust. Kasutas palju kordusi ja rahvaluulepärast eesti kirjanduses avardas E. Särgava oluliselt algriimi. Juhan Liivi luule hilisematesse ainevaldkondi. Tema kujutamislaad on asjalik, väljaannetesse on koondatud kokku üle 300 karm ja otsekohene. Kitzberg August (1855 luuletuse ja luulekatkendi. Kirjanduslikuks -1927), eesti näitekirjanik. Eesti realistide suurkujuks tõusis Liiv siiski luuletajana. Liivi vanemasse põlvkonda kuuluv A. Kitzberg on pärit looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, Pärnumaa Laatre valla saunikuperest. Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused. Liivi Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. A.
kihelkonnas. Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse. Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest. Peres oli peale tema veel 3 last: Leopold, Emilie ja temast 17 aastat noorem Paul. Enno õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust. Ülikooli ajal liitus erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne(Riias korporatsioon Vironia). Töötas mitmete ajalehtede toimetuses(Tartu Postimees, ajakiri Linda jt). 1905 kaitses lõputöö kaubandusteaduste alal. 1906 tuli Eestisse tagasi ja läks kodutallu Soosaarele. Kodus hakkab kirjutama luuletusi ja oma ainukese proosateose. 1909 abiellus Olga Elfriede(Ella) Sauliga. 1910 sündis tütar Liki. Töötas asjaajana Valga krediidiühingus. 1919 koliti Haapsallu, töötas koolinõunikuna Läänemaal. 7.märts 1934 Ernst Enno suri. Looming: Varajased luuletused olid vabavärsilised. 1903-1905 avaldas ta Lindas ja Postimehes üle
Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja
Meride perekond pääses Siberist eluga ning naasnud 1946. aastal Eestisse, lõpetas Lennart 1953. aastal Tartu Ülikooli ning omandas ajaloo eriala cum laude. 5 1.2. Meri kirjandus- ja kultuuritegelasena Aastatel 19531955 oli Meri Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja ja Tartus Kunstikooli õppejõud. Aastatel 19551961 oli ta Eesti Raadios nii kuuldemängude toimetaja kui ka produtsent. 19631968 oli Lennart Tallinnfilmi stsenarist ja aastatel 19681971 ning 1986 1988 Tallinnfilmi produtsent. 1985. aastal oli ta Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär ning selle ametiga lõpetas 1987. aastal. Esimese artikli kirjutas Lennart Meri 1951. aastal J. Ellemi ja E. Nõmme varjunime all ajalehes Edasi. Esimeseks tõsisemaks artikliks osutus kirjutis inglise utoopilisest filosoofist Robert Owenist. Lennart Mere esimene teos oli ,,Kobraste ja karakuride jälgedes". See raamat
... Gümnaasium Andrus Kivirähk referaat Koostaja: ... ... 2011 Sisukord Sisukord .................................................................2 Sissejuhatus ...............................................................................3 Kivirähk linnulennult ..................................................................4 Looming ......................................................................................5 Ülevaade teosest .........................................................................9 Midagi põnevat veel...................................................18 Kokkuvõte ..............................................................20 Kasutatud kirjandus ...................................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldi
pulmalauludes. Nõudlikus eesti keeles. Carmen Aleksandrinus - esimene eesti keelne juhuluuletus. Ladusas eesti keeles. Värsirida koosneb 12 v 13 silbist, vahel on paus: su õnnis on see mees, kes isa peale loodab. Brockman, sündinud 17. Sajandi alguses. Tuli siia 1634 - Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks. Tuli Saksamaalt sõjapakku, kolm aastat hiljem kirjutab pika ja ladusa eesti keelse pulmalaulu. Hämmastavalt ruttu oli õppinud ära eesti keele. Hiljem saab temast Kadrina kirikuõpetaja. Juhuluulet avaldati mõneleheliste trükitud lehtedena. Juhuluuletused pulmadeks lasti trükkida. Ilmusid väikeses tiraazis. Trükituna oli neil eeldusi läbi aegade säilida. Käsikirjalisena poleks säilinud juhuluuletuste arv nii suur kui ta on täna. Juhuluuletuste eeskujuks oli Prantsuse kuninga õukond. Andis oma toredusega tooni, kujundas moe Euroopas. Louis XIV - päikesekuningas, armastas kauneid kunste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
