vanemad, hooldajad ning kõik õpetajad, kes lapsega tegelevad, võtmeisikuks on ka lasteaias tegutsevad logopeedid, kes saavad lapse arengut hindab ja perekonda nõustab. Seega on väga oluline pere kaasamine, sest nendel on kanda roll laste oskuste kinnistamisel ja ka arendamisel. Vastsündinu suhtlus toimub reflektoorsete reaktsioonide läbi, tema valdavaks suhtlusviisiks on täiskasvanu vastamine lapse kehakeelele, näiteks nutmisele( sellega annab imik teada oma bioloogilistest vajadustest), koogamisele ja lalisemisele. Koogamine toimub vanuses 2-5 kuud ning on kõne-eelne periood, kus laps kasutab vokaalne. Edasi tuleb lalisemine, kus laps moodustab silpe ning silbiridu. Kõik need tegevused k.a kisa, on aluseks ja ettevalmistuseks hääldamisele, lapsel areneb artikulatsiooniaparaat ja kõnetaju. Ebasoodne keskkond (lapse kuuldes tülitsemine, suhtlemise puudulikkus näiteks
Näiteks kuulamisel pea noogutamine tähendab partneriga nõusolekut, küünte närimine aga tähendab närvilisust ja ebakindlust. Vaata rääkija poole: Paljudel inimestel on kombeks vaadata kuhugile eemale, kui nendega räägitakse. See on väga halb harjumus, sest annab selge signaali sellest, et sa ei ole vestlusest huvitatud. Seda peetakse ka ülbeks käitumiseks. Kokkuvõtteks: Kehakeel aitab nii rääkida, kui kuulata. Alati pööratakse suhtlemisel tähelepanu ka partneri kehakeelele ja tihtipeale usutakse kehakeelt rohkem, kui sõnu. Sellepärast on väga kasulik õppida valdama oma kehakeelt täiuslikult, et edastada õigeid sõnumeid ja saavutada soovitud eesmärke. http://blog.rozee.pk/2011/03/29/body-language-important-aspect-communication/
omast, mis loob ka häälelise erinevuse ja teistsugused võimalused häälikute moodustamiseks. Suulise keelega käib alati kaasas ka kehakeel ehk zestid kätega ja kogu keha kaasa haaramine aktiivsesse vestlusesse, kehakeel väljendub kõige paremini midagi seletades või õpetades, siis on lihtsam kätega midagi järgi teha või näidata kellegi või millegi asukohta. Tavaliselt pööravad inimesed kehakeelele isegi rohkem tähelepanu, kui näoilmele, kuna kehakeel väljendab tundeid ja tujusid. Erinevate inimestega suheldes kasutatakse keelt erinevalt. Kui mina suhtlen õpetajaga, olen ametlikum, viisakam ja püüan jätta inteligentse muljet. Sõpradega suheldes on inimesed vabamad ja kasutavad keeles slängi ja esineb palju rohkem prasiitsõnu, alati on hea ostata suhelda igalpool õigesti, et jätta hea suhtleja mulje. Keel ka väga tähtis kuuluvuse määramisel
Tema liikumine oli sujuv ning hääl pehme, mis lisas talle veelgi rohkem naiselikkust. Alceste, keda mängis Tanel Saar, oli samuti hea. Tema sünge ja kuri pilk, millele lisandus jõuline hääl tegid temast tõelise misantroobi. Ago Soots, kes mängis Oronte'i ja Clitandre'i, avaldas küll muljet, kuid ta mõjus rõhutatult kunstlikult. Ma üleüldse ei salli vähimatki ülemängimist. ,,Misantroop" oli aga just sellele põhinev näidend. Rollid olid rajatud pigem kehakeelele, miimikale ja intonatsioonile kui dialoogidele. Minu jaoks oli see veidi pettumust valmistav, sest armastan suhteliselt realistlike tegelasi. Samuti oli kahju, et paljud Molière dialoogide lõigud läksid näitlejate vuristamise tõttu kaduma. Minu arust rõhutati tihtipeale valesid asju ning tähtsad ütlused ei jõudnudki publikuni. Mõned näitlejad nagu näiteks Katariina Lauk ja Ago Soots mängisid mitut rolli. Sellepärast oli vaatajatel raske jälgida kummas rollis tegelane parasjagu on
Iseseiseva tahte väljendamine - soov mitte magama minna ja valida ise raamat. 6) Suhtlemine ja kognitiivne areng: ema tähelepanu otsimine ja läheduse otsimine. 7) Kehaline areng: kõndis, seisis kindlalt püsti, hoidis käes pastakat. Tulemuste hinnag ja uuritav käitumine: Eesmärk saavutati, kuna laps näitas mitmeid erinevaid emotsioone: üllatust, huvi, viha, rõõmu, vastumeelsust. Enamasti toetus laps oma tunnete tõlgendamisel kehakeelele (naeratus, pisarad, näpuga näitamine). Lisaks miimikale oskas juba oma emotsioone ja sisemaailma ka verbaalselt väljendada ("ei," "õpa," "ei tee"). Magama minek tekitas vastumeelsust ja viha, mis väljendusid nutmises ja rusikate kasutamises. Mänguga kaasnesid positiivsed emotsioonid, nagu naermine ja kihistamine. Ilmutas üllatust ja huvi televiisorist kostuva vastu. Proovis ka emale vastu hakata, teda ümber veenda. Seda tõrjusid kõrvale ema
tehtavad kehakeele vead: silmside vältimine vähene naeratamine rahutu nihelemine halb rüht liiga nõrk käepigistus käte ristamine rinnal kätega näo puudutamine või juustega mängimine liigne kätega zestikuleerimine Et anda endast parim mulje ja vältida närvilist kehakeelt, oleks vaja juba enne intervjuud olla rahulik. Selleks oleks vaja jõuda vestlusele õigeaegselt ja kiirustamata. Seega tuleks kehakeelele tähelepanu pöörata sellest hetkest alates, mil saabutakse töövestluse läbiviimise paika. Hea mulje jätmist ei ole vaja jätta vaid vestluse ajaks, sest intervjueerijad vaatavad kohe alguses, kuidas ollakse riietunud, missugune on soeng ja milline üldine pilt endast luuakse. Kehakeel äriläbirääkimistel Hea rüht ja sirge kehahoid, mis on omane sihikindlatele, elus edasi jõudnud inimestele, annavad teavet eneseusaldusest. Enesekindlad inimesed otsivad
Visualiseerimine nt kujutan ette olukorda, kus ma sain suurepäraselt hakkama, või esinemist, mis tuli välja perfektselt; seostan praegust olukorra tolle ideaalsega, annab jõudu Relaksatsioonitehnikad lihaste lõdvestamine, füüsiline tegevus Ning... 6P (Proper Prior Preparation Prevents Poor Performance) reeglina: mida paremini olen ette valmistatud, seda suurem tõenäosus, et saan hästi hakkama (saan keskenduda kehakeelele, häälele ei pea mõtlema sisust) 7 SISUKORD. Mitteverbaalne suhtlemine...........................................................1 "Võitle-või-põgene".....................................................................2 Mitteverbaalne kommunikatsioon................................................2 Kehakeel ..................................................................................
või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, kellel on lisaks laiale sõnavarale oskus neid sõnu ka laialdaselt, kuid mitte ülepaisutatult vastavalt kasutada. Lisaks sellele, et end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb osata käia vastavalt olukorrale riides, kasutada õigeid zeste, tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi, tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte, enda tõsiseltvõetavuse eesmärgil korrapäraselt vastavalt olukorrale, kus parasjagu viibin. Kuigi sellegipoolest, kas ja kuidas on keelekasutus minu tõsiseltvõetavuse väljendajaks. Nagu juba eelnevalt öeldud, on släng see keele osa, mida kasutavad noored, ka teatud ametiga seotud eriala tegelased. Slängi kasutatakse olukordades, kus pole vaja end näidata väga
suunatud meelekoha poole, teised sõrmed kõverdatud. Aja venitamise moodustest on tuntud veel prillide puhastamine, prillisanga suhupistmine, piibu tõmbamine ning lõua silitamine, mis kõik annavad rohkem aega otsuse langetamiseks. KOKKUVÕTE Kehakeel on väga oluline, sest selle mõistmine annab eelise, tänu millele on võimalik konfliktidevabalt suhelda. Autorid keskenduvad inimese kehakeelele põhiliselt läbirääkimistel ja seminaridel/loengutel. Seisukohtade olulisust põhjendatakse sellega, et kui vähemalt üks osapooltest mõistab kehakeelt lugeda, on tõenäosus eesmärgini jõuda suurem ning vestlus edukam. Sain teada ning nõustun väitega, et kehakeele õppimine võtab aega ning kõige lihtsam variant seda õppida on igapäevaselt inimesi erinevates situatsioonides jälgida. Leian,
või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist. Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad. LÄRMAKUS Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut otsivad inimesed sellest, et tegemist on vaiksete koertega, keda on mugav pidada paljude naabritega linnakorteris. See üldlevinud arvamus on aga ekslik. Nimelt suudavad huskyd oma iseärasuse kümnekordselt korvata mitmete muude erinevate häälitsustega ja nad võivad olla üsna lärmakad koerad JAHIINSTINKT
Sellele vastavalt tuleb hüvasti jätta positiivselt ning lahkelt. (Tooman 1999:89) Suhtlemisega käib kaasas ka kehahoiak. Kindlasti peaks minema kliendile lähemale ning näitama, et teenindajal on tõeline huvi teda aidata. Vältima peaks hoiakut, mis on eemalehoidev ning väljendab ebamugavustunnet. Käed rüpes toolil istudes väljendub pigem laiskus ning tüdimus, kui lahkus ning abivalmidus. Seega tuleks hoolikalt mõelda ka kehakeelele. 8 3. TEENINDUSKEELES TEHTAVAD VEAD Teeninduskeel võib olla ka negatiivne. Kindlasti on olemas inimesi, kellele teenindamine lihtsalt ei sobi. Nad tunnevad ennast ebamugavalt ning ebakindlalt, neil ei ole ettevõtte valdkonna vastu piisavat huvi ning nad ei käi ettevõtte eesmärkidega koos. Sellest tulenevalt ei suuda nad ka head teenust pakkuda. Vead saavad alguse eelkõige ettevõte juhi põhimõtetest. Paljud firmad panevad suurt
6) Arvutilingvistika loob teooriaid inimkeelte formaalseks kirjeldamiseks. 7) Viipekeel viipekeel on loomulik keel, mis on tekkinud suurte kurtide arvuga kogukondades loomulikul teel (koduviiped - pidzin - kreoolkeel), nt kurtide koolides. Viipekeele transkriptsioonis märgitakse üles viipe asukoht, käekuju, liikumine. Viipekeele universaalsus. Gestuno: arvatakse, et viipekeeled baseeruvad universaalsetele emotisonaalsetele väljendusvahenditele ja kehakeelele; viipekeeled on kuuljate inimeste poolt välja mõeldud süsteemid, mis on loodud eesmärgiga verbaalsed keeled nähtavaks teha; viipekeelte leksikas on suur osa ikoonilistel viibetel; gestuno püüe luua rahvusvaheline viipekeel. Verbi markeerimine modaalsuse väljendamiseks: viiplemise kiirus, intensiivsus, amplituud, miimika. Eitus verbi koostisosana on miimika, pearaputus; eitavad viiped või viipesse inkorporeeritud eitus.
Käesolevas essees püüan leida märke, mille abil on etenduses saavutatud rahutuse tunnet, ebameeldivaid olukordi, pingelisust ning kurvatoonilist õhkkonda. Essees on tunnetele rõhumist, hirmu, kurjakuulutamist ning õudu tekitavad märgid ning Fischer-Lichte märgisüsteemide tabeli abiga püüan leida, mis tähendusi need märgid kogu etendusele annavad. Eelkõige keskendun muusikale, helidele, valguse ning värvide mänglemisele, kehakeelele ja zestidele ning püüan avada ka nende tähendusi. Uksed pannakse kinni ning tuled kustuvad; algab etendus. Lava on pime, justkui valitseks seal öö ent samas on seal piisavalt valgust nägemaks, et lavapõrandal on kuivanud puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna
Eristada, millised nendest tegevustest on Sinu kontrolli all ja millised mitte. Keskenduda teadlikult nendele tegevustele, mis on sinu kontrolli all, sest nendes punktdes saad ennast arendada ja muuta. Mida sa muuta ei saa, sellele ei tasu oma energiat kulutada. ● Sea mõistlik eesmärk - Seada endale müügis selged eesmärgid, aga mitte üle pingutades. Eesmärk peab olema saavutatav, aga mitte möödaminnes. ● Pööra tähelepanu kehakeelele - See, kuidas üks inimene teisele mõjub, sõltub kolmest asjast: umbkaudselt 70% kehakeelest, 20% häälest ja kõigest 10% sõnadest. Õppides jälgima ja valitsema oma kehakeelt ja lugema kliendi oma. Nii on ligipääs hulgale olulisele informatsioonile, mis müügiotsust mõjutab. ● Kuula, mida partner Sulle räägib - kuulamisoskus on tavaliselt harjumuslik ja ebateadlik tegevus. Tihti kipume me erinevates situatsioonides kasutama igasuguseid
ülalpidamist. Kõik need efektid olid näitlejale abiks publikule naiste ja meeste erinevuste piltlikuks seletamiseks. Näitleja ise oli kostümeerimata ning märgatava grimmita, ta oli riides igapäevaselt: jalas teksapüksid, seljas valge T-särk ja jalas valged tossud lihtne kuid efektiivne näitas tänapäeva keskmist meest. 35. Analüüsige nähtud lavastuse mõnd näitlejatööd (kuidas näitleja oma tegelast kehastab, kas rollilahendus on pigem füüsisele (kehakeelele) või psühholoogiale toetuv, kui arusaadavaks ta tegelase mängib, kuidas suhestub teiste tegelastega (kas mängib ansamblis, samas stiilis?), kuidas näitleja rollitõlgendus erineb varasematest sama rolli tõlgendustest (juhul kui olete näinud) jne). Kuna on aind üks näitleja, siis ta kehastab ise mitut rolli. Ta annab edasi mehe ja ka ürgmehe rolli pluss veel kehastab oma naist. Ta peab sellepärast ka kahekõne iseendaga,
ülalpidamist. Kõik need efektid olid näitlejale abiks publikule naiste ja meeste erinevuste piltlikuks seletamiseks. Näitleja ise oli kostümeerimata ning märgatava grimmita, ta oli riides igapäevaselt: jalas teksapüksid, seljas valge T-särk ja jalas valged tossud lihtne kuid efektiivne näitas tänapäeva keskmist meest. 35. Analüüsige nähtud lavastuse mõnd näitlejatööd (kuidas näitleja oma tegelast kehastab, kas rollilahendus on pigem füüsisele (kehakeelele) või psühholoogiale toetuv, kui arusaadavaks ta tegelase mängib, kuidas suhestub teiste tegelastega (kas mängib ansamblis, samas stiilis?), kuidas näitleja rollitõlgendus erineb varasematest sama rolli tõlgendustest (juhul kui olete näinud) jne). Kuna on aind üks näitleja, siis ta kehastab ise mitut rolli. Ta annab edasi mehe ja ka ürgmehe rolli pluss veel kehastab oma naist. Ta peab sellepärast ka kahekõne iseendaga,
Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Sama vaistlikult me seda ka “loeme”. Küsitluse vastustest võib välja lugeda, et ainult üks vastaja tunnistas, et ei kontrolli oma kehakeelt mitte kunagi. Ülejäänud vastajad pööravad kehakeelele enamasti tähelepanu ja muudavad sellega kindlasti suhtluse meeldivamaks. Mitte kunagi; 6% Alati; 41% Sageli/tihti; 53% Graafik 3 6 Hanna Seeder Töökohapõhine ülesanne – „Kliendiga suhtlemine“ 3
Niisis anti trahvi asemel neile hoiatus. Tänu märgiks viitas mees politseiniku poole ülessuunatud pöidlaga. Seepeale kutsus politseinik abiväge ja vahistas mehe. (Ülessuunatud pöialt peetakse Uus-Meremaal väga ebaviisakaks žestiks). Kokkuvõte Uurimuse käigus selgus, kui olulist rolli mängib kehakeel meie igapäevaelus. See võib inimese tundmaõppimisel suureks abiks olla, juba esimesel käepigistusel võib teha omad järeldused teise isku kohta. Tänu kehakeelele saab inimene näiteks abi, aga see võib ka neid reeta. Kaasa on sündinud geneetilised omadused, näiteks imikuna teatakse instinktiivselt, kuidas imeda. Edasi sõltub kõik sõpradest, kultuurist jne. Üldiselt võib öelda, et paari lihtsa pidevalt kasutatava žesti tundmine kasvatab tajumisvõimet, peenendab intuitsiooni. See on kasulik enesekindluse kasvatamiseks, sellega saab analüüsida oma suhtlemisoskust ja hinnata nõrku ja tugevaid külgi ning neid parandada.
13 6. Kokkuvõte Nagu lugeda võib on kehakeele zestidel palju erinevaid tähendusi, iga väiksemgi liigutus võib midagi tähendada. Selle uurimine on väga põnev ja tasuv töö. Kehakeel võib inimese tundmaõppimisel suureks abiks olla, juba esimesel käepigistusel võib teha omad järeldused teise isku kohta. Varem igapäevases vestluses teiste inimestega ei pannud ma kehakeelele mingit rõhku, aga nüüd jälgin ma vestluskaaslaste kehakeelt, et aru saada, mida inimene püüab selgeks teha või kas teda üldse huvitab antud vestlusteema. Enda puhul olen tähele pannud mitmeid kaitsepositsioone just ristatud käte puhul. Ma pole varem sellele nii palju tähelepanu pööranud, aga nüüd näen, kui tihti ma vestluste ajal käed ristan, mis pole vestluskaaslase suhtes üldse ilus. Olen täheldanud ka seda, et valetades inimene tõesti hakkab nina sügama ja pilk
- kuidas sa neid kõnetad, küsimusi esitad, kuulad ja vastad. Sageli oleme me rohkem teadlikud oma sõnadest kui 7 kehalistest väljendusviisidest. Samas on kehakeele mõistmine lausa hädavajalik, sest näoilme ja liigutused annavad jutu mõtet rohkemgi edasi kui sõnad ise. Albert Mehrabiani andmeil võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: 7% - verbaalne (sõnad) 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne.) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Veel tasub kehakeelele tähelepanu pöörata sel lihtsal põhjusel, et kehakeel on sageli usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Nt. Märkad, et sinu sõbranna on kuidagi kurb ja eemaletõmbunud. Küsid temalt: ,,Mis lahti on?". Ta kehitab õlgu ja pöörab sulle selja ning ütleb vaikselt: ,,Ah, ei midagi. Kõik on hästi.". Sa ei usu tõenäoliselt oma sõbranna juttu, vaid rõhutatud kehakeelt ning käid talle peale, et ta räägiks oma murest. Mõtlemiseks:
meeldis. Lapsevanemad karistavad oma lapsi sellega et keelavad kasutada arvuteid. See on ju ka täiesti õigustatud. Kui inimeselt võtta ära tema naudingu võimalust, ta hakkab seda rohkem hindama. Need inimesed, kes on kaua aega olnud isoleeritud keskkonnast, tulevikus võivad segi ajada virtuaal- ja reaalmaailma. Suheldes pikalt interneti teel teiste inimestega, nad ei oska reageerida reaalmaailmas inimeste emotsioonidele, kehakeelele ja käitumisele. Selliste inimestega ei taheta suhelda ja neid tõrjutakse eemale. Meelelahutuseks arvutit peaks kasutama mõistlikult. See aeg peaks olema selline, mis ei kahjusta inimese tervist ja mõistust. Mõnes mõttes see oleks isegi vajalik lastele. Läbi mõnede mänge, nad õppivad. Näiteks ,,Liiklusliin", ,,Alguse asi". Mängud aitava lastel areneda, sest tänapäeval vanematel on tihti nii vähe vaba aega, ja nad ei jõua kõike oma lastele seletada.
Uurimisülesannete lahendamiseks tutvuvad referaadi autorid erinevate kirjalike materjalidega, milles käsitletakse antud referaadi teemat. Töös kasutatakse peamiselt kirjaldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Materjali otsitakse kirjalikest allikatest. Töö koosneb kolmest osast, mis omakorda on jaotatud alapunktideks. Esimeses osas on juttu esmamuljest, selle tekkimisest ja kuidas luua head esmamuljet. Töö teine osa keskendub kehakeelele, kuidas see mängib rolli teistega suhtlemises ja mida see ütleb teistele inimestele.Töö kolmas osa koosneb imagost ja räägib kuidas see on seotud kahe eelnevad osaga.Samuti räägib see sellest kuidas luua imagot ja brändi. 3 1. ESMAMULJE 1.1. Mis on esmamulje ja kuidas see tekib Esmamulje on üks tähtsamaid asju inimestega suheldes, kuna see on suhtlemise üheks osaks. See tekib kiiresti ja seda muuta on väga raske
Filmis kahte perekonda, üks neist oli just mõni aeg tagasi läinud misjonikeskusesse elama, aga tuli filmi jaoks tagasi kõrbesse. Seetõttu võib seda samuti lugeda ajalooliseks konstruktsiooniks. Kasutas mustvalget filmi kuna see oli esteetilisem ja näis vanem. Peale selle filmis veel Uus- Guineas Baruya hõime, need filmid olid keelatud filmitavale kultuurile kuna sisaldasid informatsiooni, mida kõik filmitavad ei võinud teada. 1950ndatel hakati suuremat tähelepanu pöörama kehakeelele. Selleks kasutati filmi ja fotod, mida sai pärast põhjalikult analüüsida. Edward T. Hall oli üks kehakeele uurijatest. Kasutab mõistet prokseemika e ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema identiteeti. Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell. Tema on mõiste kineesika taga. Kineesika on kehakeel (zestid, näoilmed) ja selle tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste
· kaasasündinud (näiteks naeratamine, viha ja rõõmu näitamine) · geneetiliselt päritavad (nt käte ristamine. Tavaliselt tunneb inimene end mugavalt vaid siis, kui pealmine on näiteks parem käsi. See ongi geneetiliselt päritav.) · omandatud · kultuurilised (ühel liigutusel võib mõne rahvuse jaoks olla mingi kindel tähendus). Inimesed mõistavad kehakeelt instinktiivselt, kuid enamasti me eirame selle mõju suhtlemisele. Head suhtlejad oskavad kehakeelele tähelepanu pöörata ning vajadusel seda ka suunata ja juhtida. Kehakeele mittevaldamine võib aga põhjustada probleeme nii tööl kui ka isiklikus elus. Näiteks kui teenindajal on ülbe hoiak või on tema hääletoon üleolev, võivad tagajärjeks olla suured konfliktid nii klientide, ülemuse kui ka kaastöötajatega. Kehakeel peegeldab tundeid kõige täpsemalt. Teame ju kõik ütlust "suu laulab, süda muretseb".
kehakeele tundmine neid oskusi veelgi ja annab lisakindlust.2 1.2 Kehakeele kasutamine Kehakeele abil suhtlemine on instinktiivne ja loomulik. Ent kui õppida kehakeele peensusi ja saada teadlikuks sellest, kuidas ise neid kasutate, võite avada enda jaoks terve uue suhtlemismaailma. 2 Anna Jaskolka, 2004. Kuidas lugeda ja kasutada kehakeelt. Tallinn: kirjastus ERSEN 38 Pöörake tähelepanu oma kehakeelele. Missugust kehakeelt kasutate teie, kui olete õnnelik, erutatud, kurb või rõhutud? Ja kui olete ärritatud ja vihane? Mõningase harjutamise tulemusel saate teadlikuks sellest, kuidas ennast hoiate, kui astute võõraid täis ruumi, kuidas seisate, kui olete koos kollegidega, ja kuidas teie kehahoid muutub, kui tuppa astub keegi, keda te armastate. On võimalik jälgida oma kehakeelt isegi siis, kui vaidlete ägedalt. Võite avastada tundeid ja motiive, millest teil aimugi ei olnud.
kujundus meenutas unenäolisi varemeid; ruum tema jaoks väga oluline; heideti ette amatöörlikku näitlemist; lõpes finantskrahhiga ja kunstlilise kõrbemisega; esimene ja viimane lavastus Julmuse teatris; tahtis Lääne teatrit radikaalselt ümber kujundada. Tähtsus: käsitas teatrit kui sõltumatut kunsti, mille olemus on müüdis ja rituaalis; arvas, et teatrile tuleb tagasi anda tema metafüüsiline sisu; ideaaliks oli kehakeelele tuginev teater; uudsed lahendused ruumis; vastu võtta mitte mõistuse, vaid meeltega; see peab vaataja viima puhastavasse transiseisundisse; tähelepanuväärne ideede, mitte teostuse pärast; tema lavastused ei tundunud tollal erilised, pigem skandaalsed; tavatult ebanaturalistlik näitleja, äärmuseni liialdatud zestid ja miimika intensiivne; lavakujundus killustatud ja purustatud maailma illusion ja ei
.. ? · Värvuste õpetamisel võib õpetaja osutada kõigile ümbritsevatele esemetele. Kord värvi nimetanud, palub õpetaja lastel leida sama värvi esemeid. Õpetaja kasutab küsimusi Kas see on ... ? Kas sul on ... ? Kus on ... ? Kellel on ... ? · Liikumismängud on laste õpetamise ja arendamise juures asendamatud. Lihtsamad laulumängud, liisusalmid ja mängitused jäävad lastele meelde just tänu liikumi- sele ja kehakeelele. Sobivad lihtsad ringmängud, kus kasutatakse jäljendamist ja matkimist, eriti need, mis on seotud loomadega. · Üheks metoodiliseks võtteks väikelaste puhul on nn kajamäng, mis arendab tähele- panu ja oskust kuulata. Õpetaja hääldab teatud sõna või sõnaühendit ja lapsed kordavad seda kajana võimalikult täpselt järele. Vahelduseks võib kutsuda lapse, kes soovib mängu juhtida. 3.3. Sõnavara kinnistamine
annaabi.ee 
