kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks 5. Lisamaterjalide – elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite, vooluallikate põhimõtteline valik 6. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus Metallide tehnoloogia, materjalid
F.Sergejev 05.04.2013 03.06.2013 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kahest väljapakutud keevitusviisist ühte. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded: 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldusega 4) Keevitusparameetrite ja lisamaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, vooluallikate põhimõtteline valik 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus 6) Liidete kvaliteedikontroll 2. Kaitsegaaskaarkeevituse MIG-keevituse ja TIG-keevituse võrdlus. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus (141)
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eesmärk Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kaitsegaaskaarkeevitust MIG (131) või TIG (141). Lähtudes materjali tehnoloogilistest parameetritest valib töö teostaja otstarbekama keevitusviisi töö protsessi läbiviimiseks. Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega · Keevitavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks · Lisamaterjalide põhimõtteline valik elektroodid, kaitsegaasid, vooluallikad
Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 03.05.2015 03.05.2015 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Enamikule variantidest on välja pakutud 2 keevitusviisi. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse kõige otstarbekam. Harjutustöös lahedatakse järgmised ülesanded: 1. Määrata keevisliite ja keevisõmbluse tüüp. 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja tuua keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega.
F.Sergejev Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: 1. Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluse arvestuslik mõõde 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5
Fjodor Sergejev Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: 1. Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluse arvestuslik mõõde 2. Tabeli kujul esitatakse kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust ja näidata toote eskiisil õmblust tähistava viitenoole hargnevas sabaosas keevitusviisi tunnusnumber. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 4. Keevitatavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks (materjali keevitatavus, toote tehnoloogilisus). 5
04.04.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades ühte kahest väljapakutud keevitusviisist. Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Ülesanded 1) Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid 2) Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta 3) Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega 4) Lisamaterjalide põhimõtteline valik elektroodid, kaitsegaasid, vooluallikad 5) Toorikute ettevalmistamise kirjeldus 6) Keevitusparameetrite valik 7) Liidete kvaliteedikontroll Materjaliks on süsinikteras paksusega 25 mm. Masstoodang. Ei kasuta montaazõmblust, Sest on võimalik keevitada ka mööda kinnist kontuuri.
Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 03.05 Töö esitatud: 03.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades variandile vastavaid keevitusviise. Lähtudes keevitatavast materjalist, tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist tuleb välja valida üks kõige otstarbekam. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist. Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi. Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust . Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid. Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem. Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Toode: I-tala masstootmiseks. Materjal – roostevaba teras Detaili paksus s= 6. Keevitusliidete võrdlus: Parameetrid Käsikaarkeevitus 111 MIG-keevitus 131 Detaili materjali keevitatavus Kõrglegeer-, Mittelegeer-,
Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 2.04.13 Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks. Lähtudes detailist, keevitusviisist ja keevitus parameetritest valib töö teostaja kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks. Töö ülesanded: Selgitada tooriku ettevalmistamist Võrrelda kahte erinevat keevitusviisi Põhjendada valitud keevitusviisi ja selle kasulikkust Anda keevituseks vajaminevad keevituse parameetreid Valmistada keevitusliite eskiis ja selgitav skeem Selgitada keevituse kvaliteedikontrolli Keevitusviiside võrdlus Kaitsegaaskaarkeevitus Parameetrid MIG 131 TIG 141 Detaili materjali Mittelegeer- Mittelegeer- keevitatavus Madalleeger- Madalleeger-
Keevitusviis tuleb valida lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt. teguritest. Koostada tehnoloogiline protsess keevistoote valmistamiseks kasutades üks kahest välja pakutud keevitusviisidest. · Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, õmblus(t)e arvestuslik mõõde · Kahe välja pakutud keevitusviiside võrdlemine ja sobiva protsessi valik (koos põhjendusega) · Valitud keevitusviisi skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega · Lisamaterjalide valik (elektrood, kaitsegaas, põlevgaas, lisametall) · Seadmete valik: vooluallikas (AC, DC; püsivpingega, püsivvooluga), punktkeevitusmasin, gaaskeevituse seadmed jt. · Keevitusparameetrite määramine · Toorikute ettevalmistamine · Kvaliteedi kontroll Töö hinne 70 p 100st. Hinde viis alla: lisamaterjali valik (-5%); keevitusparameetrite määramine
Keevitaja eriala alusteadmised eesti keel, 15KE KEEVITAJA KUTSEKIRJELDUS KEEVITAJA KUTSESTANDARD KUTSEKVALIFIKATSIOON Eesti keeles: Keevitaja I, II, III (inglise keeles: Welder I, II, III; soome keeles: Hitsaaja I, II, III; vene keeles: Svarshik I, II, III). KUTSEKIRJELDUS Keevitamine on metallide ühendamine lahtivõetamatuks liiteks, rakendades detailide kohalikku sulatust või koos deformeerimist. Tuntakse üle 60 erineva keevitusviisi, mis liigitatakse kahte põhirühma: sulakeevitus ja survekeevitus. Keevitaja töötab põhiliselt metalltooteid ja -konstruktsioone valmistavas ettevõttes, teda vajatakse ehitus-, paigaldus-, hoolde- ja remonditöödel. Keevitaja põhitööks on keevitustööde ettevalmistamine, tarindi koostamine vastavalt joonisele, keevisliidete teostamine ning järeltöötlus ja tulemuse kontroll. Töö nõuab jooniste lugemise oskust, töötlemistehnoloogia ja materjalide omaduste tundmist
Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toodete valmistamiseks. 1. Tuua liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid. Parameetrid. 2. Tabel kahe protsessi võrdlemiseks. Valida üks keevitusviis, põhjendada valikut. 3. Keevitusviisi olemust selgitav skeem ja kirjeldus 4. Lisamaterjalide põhimõtteline valik 5. Keevitusparameetrite valik 6. Toorikute ettevalmistuse kirjeldus 1. 2. Parameeter MIG-keevitus (131) TIG-keevitus(141) Keevitatavad materjalid ja nende Mittelegeer-, madallegeer-, Keevitada võimalik kõiki metalle. suurim paksus kõrglegeerterased, Al-, Cu-, Ni- Õhukesed materjalid alates 0,1 mm.
ettetöötlemata Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkvõivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon. 10 Nurkliited 5 Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding) Seda keevitusviisi nimetatakse ka elektroodkeevituseks, kuna keevitamiseks kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest sulades moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Mida paksem on keevitatav metall ja mida laiem on keevitatavate detailide Joon. 11
9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkvõivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon. 10 Nurkliited 5 4. Käsikaarkeevitus e.MMA (Manual Metal Arc Welding) Seda keevitusviisi nimetatakse ka elektroodkeevituseks, kuna keevitamiseks kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele ja on kaetud kattega millest sulades moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevitusvannis. Keevituselektroode toodetakse läbimõõduga 1,5-8mm. Joon. 11
Kuna mõlemad keevitusprot- sessid erinevad vähe ja nende puhul kasutatakse ühtesid ja samu seadmeid, siis tarvitatakse sageli lühendit MIG/MAG-keevitus. Väga sageli kasutatakse kirjanduses lühendit MIG-keevitus ja selle all mõeldakse ka MAG-keevitust, näiteks poolautomaatkeevitust süsihappegaasis. Roostevaba terase keevitamisel kasutatakse kaitsegaasina argooni väikese (2%) süsihappegaasi lisandiga. Seetõttu loetakse seda keevitusviisi MAG-keevituseks. 8 Kaarjootmine. MIG/MAG-masinat saab kasutada tsingitud, teras- ja roostevabast plekist liidete saamiseks, kus detailide servadele kantakse sulajoodise kiht. Kaare võimsus on väiksem ja kasuta- tud pronkstraatide sulamistemperatur madalam kui liidetavatel metallidel. Kaar ei sulata detailide servi, kuid liitepindu kattev sulajoodis ühendab viimased tugevaks liiteks. Nii saab protsessi kiirust kuni 10 korda tõsta. 1
Praktikas on juurdunud 4 keevitatavuse hindamise astet: hea, rahuldav, piiratud, halb. Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel ratsionaalne keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevis-õmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna)
Elektroodina kasutatakse rulle, mis on ühendatud vooluallikaga ning mis annavad liidetavaile detailidele surve ja pööreldes nihutavad neid edasi. Keevitusseadmetena kasutatakse statsionaarseid keevitusaparaate ja teisaldatavaid punktkeevitustange. Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas (Joon. 25). Keevitustraat valitakse keevitatavale metallile ligilähedase keemilise koostisega. Enamasti kasutatakse keevitustraati läbimõõduga 0,6 1,6mm
SELETUSKIRI Antud keevitatav toode on 1400 mm pikk ning 100 mm kõrge. Toode valmistatakse kahest metallplaadist, mille paksus on 8 mm. Alusplaadi laius on 60 mm ning teise detaili laius 94 mm. Keevisõmbluse pikkus on 1400 mm. KEEVISLIITE ESKIIS Keevisõmblused mida kasutan (standard ISO 22553: 2000) on nõgus nurkõmblus. Asendi keevitamisel (EVS EN ISO 6947) Nurkõmblus seina alumine nurkõmblus EN: PB Arvutuslik mõõde Õmbluste pikkus kokku 1400 X 2 = 2800mm KEEVITUSVIISI OLEMUS MIG/MAG keevituse poolautomaadi skeem: 1gaasiklapp; 2keevitustraadi pool; 3traadi etteandemehhanism; 4keevitustraat; 5traadi etteande kiiruse reguleerimise nupp; 6keevituspõleti e. keevituspüstol; 7vooluallikas-alaldi; 8maanduskaabel; 9 maandusklemm; 10keevitatav toode; 11keevituskaar; 12voolukontakt e. traadidüüs; 13võrgutoitepistik; 14 kaitsegaasiballoon (CO2Ar; 80% Ar + 20% CO2; jm.); 15gaasireduktor koos manomeetri ja kulumõõturiga 16
valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Joon. 10 Nurkliited 6 Käsikaarkeevitus e.MMA Seda keevitusviisi nimetatakse ka elektroodkeevituseks, kuna keevitamiseks kasutatakse elektroode. Elektroodid (Joon. 11) valmistatakse traadist, mille keemiline koostis on ligilähedane keevitatavatele metallidele Joon. 11 ja on kaetud kattega, millest sulades bbElektroodElektr oodid moodustab sulametalli välismõjude eest kaitsev räbukiht keevisvannis
a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust. 4 MIG-MAG Keevitus Traatkeevitus inetgaasi keskkonnas e MIG – metal-arc inert gas,
Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: · hea keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; · rahuldav kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; · piiratud tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; · halb piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Keevitatavuse kriteeriumid Metallide keevitatavuse kriteeriumideks loetakse järgnevaid tegureid, mis võivad põhjustada defekte (pragusid), aga ka keevisliite omaduste halvenemist: a) külmpragudekindlus (lamellpragudekindlus), b) kuumpragudekindlus, c) korduvkuumutuse pragude kindlus. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega.
Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 8 3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga
5 paks rutiilkate RR 6 tselluloos-rutiilkate RC 7 happeline-rutiilkate RA 8 aluseline-rutiilkate RB 9 happeline tsellulooskate AC 9 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus Keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat Seepärast nimetatakse seda keevitusviisi ka traadikeevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sulametalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. Vead keevitamisel Korraliku keevisõmbluse saamiseks tuleb jälgida , et keevitusasend oleks mugav ja pingevaba. Lisaks sellele tuleb vältida algajate keevitajate kahte enamlevinud viga: a. elektrood on liiga
Alumiiniumkeevitus ................. Põleti võimsus peab olema 100 liitrit tunnis metallis millimeetri kohta, leek on normaalne. Lisa metallina tarvitatakse põhimetalli koostisega vardaid .Räbusti koostises on 28% naatriumkloriidi, 50% kaaliumkloriidi , 14% liitiumkloriidi , 8% naatriumfluoriidi . Keerukaid detaile on soovitav pärast keevitamist sisepingete vähendamiseks kuumutada temp 300 C. Kuna räbusti on alumiiniumi suhtes väga aktiivne , puhastatakse õmblus esmalt räbust ja seejärel niisutatakse teda 5 min jooksul 2% kroomhappe lahuses.Mis on kuumutatud kuni 80 C ja seejärel pestakse õmblust kuumaveega.Osa detaile kuumutatakse ka ette temperatuurini 300 C, kui seina paksus on 4-9 mm valitakse 4mm elektrood ja 140-210 amprine voolutugevus. Alla 4mm paksust seina on sellisel viisil raske keevitada , sest see kipub aukliseks põlema . Elektroodide katte imab hästi niiskust , seetõttu hoitakse elektroode kuivas kohas .Niiskunud elektro...
parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine (Pildil nr 6)Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. Paremsuunaline keevitamine (Pildil nr 7)Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi.
Hea keevitatavuse korral on keevisõmblusel ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi. Keevitatavus on rahuldav, kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotöötlus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevitatavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole võimalik. Metallide keevitatavust hinnatakse praokindlusega. Külmpraod tekivad enamasti keevisõmbluse kõrval põhimetallis kohe või 10...48 tunni jooksul pärast keevitamist. Külmpragusid seostatakse suurest jahtumiskiirusest tingitud habraste karastusstruktuuride moodustumisega või metalli nn vesinikhaprusega (kõrgenenud vesiniku kontsentratsioonist tingituna)
osoonikiht selles asukohas on. Kõik tööalad, mis leiavad aset väljas on ohus, alates teetöötajatega, lõpetades ehitajatega. UV-kiirgusega puutuvad kokku ka keevitajaid. (Tööelu) Keevitamisel elekterkaarkeevitusega eraldub intensiivselt nii ultraviolett- ja infrapunakiirgust. Need on kaitsmata nahale ja silmadele väga ohtlikud. Silmade ja naha kaitseks tuleb ilmtingimata kasutada kaitsevahendeid. Lisaks tuleb kaitsevahendid võtta kasutusele täpselt sellise keevitusviisi jaoks nagu kasutatakse, sest keevitusviise on erinevaid. (TIG keevitus) Tööstuslikud UV-lampe kasutatakse liimi, plastiku ja värvi kõvendamisel. Need lambid on küll tavaliselt ehitatud turvaliselt ja kaetud varjedega, aga reeglite eiramisel võivad olla halvad tagajärjed. Väiksema kiirgusega UV-lampe nn. blacklighte kasutatakse dokumentide ja rahatähtede testimisel. Osad ööklubid kasutavad selliseid lampe, et panna helendama teatud materjale.
Vasak- ja paremsuunaline keevitamine Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi. Kuna leek on suunatud juba keevitatud õmblusele, on keevitusvann hästi
Kaar süüdatakse kaarevahemiku lühiaegse lühistamisega või spetsiaalse süüteseadme abil. Liitekoha täitmiseks antakse keevitustsooni lisametalli keevitustraati. 7 Õhukesi detaile (ääristatud servadega) keevitatakse ilma keevitustraadita. Keevitada võib nii alalis- kui ka vahelduvvooluga. Keevitusvool, keevitustraadi läbimõõt ja keevituskiirus valitakse olenevalt keevitatava detaili materjalist ja paksusest. Seda keevitusviisi kasutatakse kõrglegeeritud terastest ja värvilistest metallidest (Al,Mg,Cu,Ni jt) ning nende sulamitest konstruktsioonide keevitamisel. Terminid alalisvool kaarvahemik keevituskiirus keevitusvool lisametall läbimõõt vahelduvvool üleskeeratud servadega 1. Keevituspõleti 2. Põhimetall 3. Volframelektrood 4. Lisametall Sele 1.3
Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 18 Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi
Praktikas eristatakse kahte keevitamissuunda vasak- ja parempoolset. Vasaksuunaline keevitamine Vasaksuunalise gaaskeevitamise puhul keevitatakse paremalt vasakule, keevitusleek suunatakse veel keevitamata metalliservadele, keevitustraat aga liigub leegi ees. See keevitusviis on laialt levinud ning kasutatakse õhukeste ja kergsulavate metallide keevitamisel. Vasaksuunalisel keevitamisel kuumeneb põhimetall hästi, soodustades sellega keevitusvanni edasiliikumist. Selle keevitusviisi korral näeb keevitaja hästi õmblust, seetõttu on keevisõmbluse välimus parem kui paremsuunalisel keevitamisel. 3.10. Vasaksuunaline keevitamine 1. Keevituspõleti 2. Keevitustraat 17 Paremsuunaline keevitamine Paremsuunalise keevitamise puhul keevitatakse vasakult paremale, keevitusleek suunatakse õmbluse keevitatud osale, keevitustraat aga liigub põleti taga. Põleti suudmikuga tehakse ristsihilisi liigutusi
Vertikaal-ja laeõmbluste keevitamisel ei kasutata tavaliselt jämedamat elektroodi kui 4 mm. MIG/MAG-keevitus e. sulava elektroodiga kaarkeevitus kaitsegaasis MIG/MAG-keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kuna keevitamisel sulava elektroodiga on elektroodiks spetsiaalne keevitustraat siis nimetatakse seda keevitusviisi ka traadi- keevituseks. Kaarleek tekitatakse keevitustraadi ja keevitatava detaili vahele. Keevitustraat antakse etteandemehhanismi abil kaarleegi piirkonda traadi sulamiskiirusega võrdse kiirusega. Keevisvannis oleva sula metalli kaitseks juhitakse kaarleegi piirkonda kaitsegaas. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks,
erinõudeid ei esitata, siis lisamärke ei kasutata Kontuurõmblus Keevisõmbluste TÄIENDmärke Koostekohal tehtav Õmblus mööda kinnist Keevitusviisi näitav 1 õmblus kontuuri tunnusnumber 2 Keevitada: · kinnist kontuuri mööda (ringi
Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel. Joonkeevituse (joon. ) puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil mi llest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel. Gaaskeevitamine Gaasikeevituse puhul metall kuumutatakse keevituskohas vedela olekuni hapnikus põletatava põlevgaasi (atsetüleen, vesinik, propaan jt.) leegiga. Seda kasutatakse õhukeste metall-lehtede ja värvilisest metallist toodete keevitamisel, samuti remonttööde PÕKK-KEEVITUSe tehnoloogia Toru ots lõigatakse võimalikult otse (risti) läbi
Selliselt keevitatakse õhukest metallist detaile autode, reisivagunite ja lennukite tootmisel ja mapidamisriistade valmistamisel. Joonkeevituse puhul surutakse keevitatavad detailid kokku pöörlevate elektroodide (rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel. 6) Frontaallaaduri ehitus, omadused ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Need masinad on ettenähtud mullatööde, laadimistööde ja ehitus-montaaztööde mehhaniseerimiseks. On ette nähtud töötama masina seisupinnast kõrgemal paikneva materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga
kvaliteedinõuetele vastav keevisliide. Keevitatavus sõltub keevitatavast materjalist, kasutatavast keevitustehnoloogiast, samuti keevisliite konstruktsioonist. 4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad
Kokkupuutekohas toimuvad füüsikalis-keemilised protsessid, mille kulgemise määravad kindlaks liidetavate metallide omadused. Erinevad metallid võivad omavahel mitte keevituda, sest nende omadused ei suuda iga kord tagada vajalike füüsikalis- keemiliste protsesside toimumist sulamistsoonis ning sel juhul need metallid ei ole metallurgiliselt keevitatavad. Tehnoloogilise keevitatavuse all mõistetakse keevisliite saamise võimalikkust teatud kindla keevitusviisiga. Siin igasuguse keevitusviisi puhul sulamiskomponendid oksüdeeruvad, kusjuures terase keevitamisel põlevad välja süsinik, räni ja mangaan ja samuti oksüdeerub ka raud ise. Kuumapraod tekivad õmblusemetalli kristalliseerumisel. On mikro- ja makropraod, mis üldjuhul kulgevad piki kristallide servi ning kutsuvad esile kristallidevaheliste sidemete katkemise. Põhjuseks on keevitatavate detailide ebaõige jäik kinnitus ning ülemäära suur väävli,
hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel meetodite rühma. (ratsionaalne) keevitusreziim. Piiratud keevitatavuse Elektroodkeevitamisel (sele 2.22) kinnitatakse korral tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevitus- (näiteks toorikute ettekuumutamine, järeltermotööt- kaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel lus jne.) või isegi muuta keevitusviisi. Halva keevita- elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sula- tavuse puhul piisavat keevitatavust saavutada ei ole vad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodi- võimalik. metalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, Metallide keevitatavust hinnatakse prao- mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. kindlusega
annaabi.ee 
