Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Vaatlesin mikroskoobi all erinevate tärkliste proove.
Järeldus: Selivanoff'i reaktiivi kasutatakse fruktoosi kvantitatiivseks määramiseks. Aldooside esinemise puhul lahuse värvus ei muutu isegi pärast 10 min kuumutamist. Sellega võib järeldada, et fruktoosis sisalduv ketoosne rühm reageeris selles katses. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulikuks omaduseks on moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valan 5 ml tärkliselahust. Lahuse värvus on valge. Lisan 1 tilk joodilahust. Lahuse värvus muutus siniseks. Segu loksutan ja kuumutan keemiseni. Lahuse värvus kadus. Järeldus: Ioodi abil võib tõestada isegi väga väikset tärklise sisaldust lahuses. Kuumutamisel lahuse värvus kaob, sest tekkinud kompleks on ebastabiilne. Jahutamisel sinine värvus ilmub uuesti
· soojendasin umbes 5 minutit keeval veevannil Tulemused ja järeldused: Fruktoosi lahus muutus reaktsiooni käigus punakaks, glükoosi lahuses ei toimunud muutusi. Katse tulemusena võib järeldada, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, glükoosilahus on seega aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse ja see on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodimolekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka kartulitest ja teraviljadest eraldatud tärkliseterakesed ning värvununa on neid mikroskoobis paremini vaadeldavad, mistõttu on võimalik kindlaks teha ka millise taime tärklisega on tegu. Töö käik: · valasin katseklaasi 4-5 ml tärklise lahust · lisasin tilga joodilahust · loksutasin ning kuumutasin keemiseni
7) Tärklise 5 ml tärkliselahust, Lahus muutus siniseks ning reaktsioon 1 tilk joodilahust kuumutasin keemiseni. Lahus muutus Maisitärklis Kartulitärklis joodiga läbipaistvaks, jäävanni pannes taastus sinine värvus. Sinised kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temp.-l kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Vaatlesin mikroskoobi all erinevate tärkliste proove. Kuumutamisel tekkis kompleksühend joodi ja tärklise vahel, mis temp langedes
hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud polüsahhariidiahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Joodiga värvuvad ka natiivsed tärkliseterakesed ning on hõlpsamini mikroskoobis vaadeldavad. Monosahhariidid: 6 Cheksoosid, 5- C pentoosid; kiraalse aatomi konfiguratsiooni järgi: fruktoos v glükoos; molekuli keemilise ehituse järgi: polühüdroksüaldehuüüdid või ketoonid, lineaarsed või tsüklilised Enantiomeerid: teineteise peegelpildid Diastereoisomeerid: erinevus mitmes kiraaltsentris
Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugevalt punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Lillakas värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas jäävanni ja lillakas värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis.
· + 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. · Soojendatakse 5 minutit veevannil. · Jälgitakse. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte: Glüloosilahus muutusi ei toimu, aga fruktoosi lahus muutus roosaks, mis näitab et reaktsioon toimub aldoosidega aeglasem kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Teoreetilised alused: Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Pilton võtnud biokeemia loengu konspektist no 11... https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise- keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Loeng/BK_11_Sysivesikud_ja_rakukest.pdf Töö käik: · Katseklaasi valatakse 4-5 ml tärkliselahust. · + 1 tilk joodi. · Kuumutatakse keemiseni · Jahutatakse. Tulemuste analüüs ja kokkuvõte:
Ajasin reaktsioonid märkmete lehel segamini: soojendamisel tekkis fruktoosi lahuses kiiresti produkt lahus muutus punaseks, glükoosi lahuses toimus reaktsioon aeglasemalt ja lahus muutus vaid õrnalt roosakaks. Järeldus: Katsest järeldus, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos, sest fruktoosis toimus reaktsioon kiiremini. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklised moodustavad joodiga intensiivselt lillakassiniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad, värvus kaob, kuid see reaktsioon on pöörduv värvus taastub jahutamisel. Töö käik: 3 ml tärkliselahust + 1 tilk joodilahahust kuumutasin segu keemiseni jahutasin segu alumist poolt veevannil. Tulemus: Peale joodi lisamist muutus segu tumesiniseks, kuumutades värvus kadus ja segu muutus värvusetuks (läbipaistvaks). Segu jahutamisel hakkas taastuma sinine värvus alt pool (jahedamast otsast).
Fruktoosi lahusega katseklaasis tekkis 1 min pärast õrn punane värvus ja 3 min pärast juba tugev punane. Glükoosi lahusega katseklaasis muutus värvus õrnalt roosakaks. Järeldus: Fruktoosiga toimus reaktsioon kiiremini kui glükoosiga. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga, kuna ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valati 5 ml tärkliselahust ja lisati 1 tilk joodilahust. Reaktsioonisegu kuumutati. Tumesinine värvus kadus. Seejärel asetati katseklaas külma veejoa alla ja tumesinine värvus taastus. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, kuna kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jahutamisel kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv. Joodiga värvunud terakesed olid hõlpsasti vaadeldavad ka mikroskoobis.
aga pärast 5 miinuti värvus saab roosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise omadus moodustada joodiga lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Töö käik: Katseklaasi valame 5ml tärkliselahust ja lisame 1 tilk joodilahust. Loksutame. Lahus värvus siniseks. Kuumutame keeval veevannil ja lahuse värvus kadus. Kui me jahutame lahust, siis värv saab uuesti siniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon. Jäävannis kompleksid taastusid ja taastus ka iseloomulik värv.
H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga A. ~5 ml tärklise lahusele lisasin 1 tilk joodilahust- jood, ühinedes tärklise lahusega, värvus tumesiniseks. Loksutasin ning kuumutasin keemiseni. Välja võttes oli lahus värvitu. Seejärel jahutasin, mis endaga muudatusi kaasa ei toonud. Järeldus Tärklis moodustas joodiga tumesinise kompleksi, mis oli tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest ümber joodi molekulide. Kõrgemal temperatuuril tekkinud kompleks aga lagunes ja värv sellega kadus. Tegu oli pöörduva reaktsiooniga. I2 + I- I3- I3- + (C6H12O6)n (C6H12O6)nI3- (tumesinine) B: Kartulitärklise terakesed olid tunduvalt suuremad kui maisitärklise terakesed ning olid ovaalsema kujuga. Tärkliseterakesed mikroskoobiall (joonised): Joonis1. Maisitärklis Joonis 2. Kartulitärklis
Ketosuhkrud reageerivad meelsamini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel. Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust 1 tilk joodilahust Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus lahus läbipaistvaks, jäävanni panes taastus sinine värvus. Sinakad kompleksid on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleksid lagunevad ja kaotavad värvuse. Vaatleme mikroskoobi all erinevate tärkliste proove. Maistärklis omab võrreldes kartulitärklisega peenemat struktuuri.
Lisatakse 2ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4-5min keeval veevannil. Fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekib varem punakas värvus, glükoosis tekib kaua keetes orazikas värvus. Järeldus Kuna reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega, on fruktoos ketoos ja glükoos aldoos. 1.2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklisele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi mulekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka kartulist ja maisist eraldatud tärkliseterakesed. Töö käik A. Katseklaasi valatakse 4-5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil. Kuumutades lillakas värvus kaob, lahus muutub läbipaistvaks.
Tulemus ja järeldus Punane sade tekkis aja jooksul esimeses katseklaasis ,kuhu olin lisatus glükoosi lahuse. Glükoosi lahuses tekkis punane Cu2O sade, mis räägib sellest, et glükoos on taandav monosahhariid. Laktoos on oligosahhariid, mistõttu selles lahuses ei tekkinud sadet reaktsiooni käigus. 1.2.5. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik A. Katseklaasi valasin 45 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Segu loksutasin ja kuumutasin keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutasin veejoa all. B
Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Järeldus: Fruktoosi lahus läks kiiresti intensiivseks punaseks, glükoosi puhul toimus lahuse punaseks värvumine aeglaselt ja ka värv polnud nii intensiivne kui fruktoosi puhul. Järelikult on fruktoos ketoos ning glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all. B
soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid glükoos muutus helekollaseks/heleroosaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiiremi ja intensiivsemalt kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklise reageerides joodiga tekitab lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidide keerdumisest joodi molekuli ümber. Kompleks laguneb kõrgel temperatuuril kaotades värvuse. Töö käik: Katseklaasi valatakse 5ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Lahus värvub koheselt tumesiniseks. Loksutatakse ja kuumutatakse keeval veevannil. Kuumutamisel lahuse värvus kaob. Jahutatakse katseklaasi alumist poolt. Jahutatud osa värvub uuesti tumesiniseks. Järeldus: Kuumutamisel värvus kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunevad ja toimub pöörduv reaktsioon
Selivanoff'i reatiivi ja loksutasin. Soojendasin 5 minutit vesivannil. Fruktoosiga katseklaasis värvus lahus punakaks (u 4 min). Glükoosiga lahus on 5. minutiks kergelt roosakas Järeldused: Fruktoosiga tomius värvuse muutumine palju kiiremini ja värus oli intensiivsem. Järelikult on Fruktoos ketoos ja Glükoos aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik mooustada joodiga intensiivne lillakas-sinineid komplekse. See on tingitud polüsahhariidid ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud komplseks laguneb väga kõrgel temperatuuril. Töö käik: A. Valasin katseklaasi 4 ml tärklise lahust ja lisasin 1ml joodilahust.Lahus värvus siniseks. Loksutasin segu ja kuumutasin.Lahus muutus värvituks. Siis jahutasin jäävannis katseklaasi alumise osa ning seal taastus eelneval olnud sinine värvus. B. Vaatlesin mikrosboobi all maisitärklise ja kartulitärklise proove. maisitärklis
veevannil. Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs. Tulemus: Kuumutamisel intensiivne värv kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunesid ja toimus pöörduv reaktsioon. Jääs aga jälle taastusid ning värv tuli ka tagasi.
· Teise 1ml glükoosi (aldoos) · Lisan mõlemale lahusele 2ml Selivanoff' i lahust · Loksutan ja kuumutan 4-5 minutit keeval veevannil Fruktoosi lahus värvub kiiremini punaseks, kuna tegu on ketoosiga. Seega on ketoosides lihtsam keeminlisi sidemeid lõhkuda, suhkur reageerib kiiremini ning tekib ka punane produkt. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga sinakas- lillasid komplekse. See on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgemal temperatuuril kompleks aga laguneb ja kaotab värvuse. Joodiga värvunud tärkliseterakesed on mikroskoobis paremini nähtavad ning nii on hõlpsam määrata tärklliseterakese analüüsida. Töö käik I · Valan katseklaasi 4 ml tärkliselahust · Lisan sellele tilga joodilahust: lahus värvuv tumesiniseks · Loksutan ja kuumutan keemiseni: lahus kaotab pöörduva reaktsiooni tõttu värvuse,
Tulemus: Katseklaasis, kus oli fruktoos, toimus reaktsioon kiiremini ja intensiivsemalt, kui glükoosiga. Sama aja jooksul, mil fruktoosiga katseklaas muutus soojendades helepruuniks, ei toimunud glükoosi lahuses veel midagi. Järelikult on fruktoosi puhul tegemis ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekuli ümber. Tekkinud kompleks laguned kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: Katseklaasi valame 4-5 ml tärkliselahust ja lisame tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutame keemiseni. Seejärel katseklaasi alumise poole jahutame jääs. Tulemus: Kuumutamisel intensiivne värv kadus, sest kõrgel temperatuuril kompleksid lagunesid ja toimus pöörduv reaktsioon. Jääs aga jälle taastusid ning värv tuli ka tagasi. Aga tärklise mikroskoopia? Mida nägite
punakaks, glükoosilahust sisaldavad katseklaasis peaaegu 5 minuti jooksul õrnalt roosakaks. Järeldus: Reaktsioon fruktoosiga toimub kiirem ja intensiivsem, kui glükoosiga. Järelikult fruktoosi puhul on tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul on aldoosiga, sest ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini ja intensiivsem, kui aldoosidega. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele moodustab joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, mis on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Kõrgel temperatuuril kompleks laguneb ja kaotab värvuse, kuid tegemist on pöörduva. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed. Värvununa on neid mikroskoobis lihtsam vaadelda. Töö käik: Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu loksutatakse ja kuumutatakse keemiseni. Seejärel katseklaasi alumine pool jahutatakse jäävee vannil või veejoa all.
Fruktoosi lahus muutus roosaks. Järeldus: Fruktoosilahus muutus reaktsiooni käigus roosaks, kui l glükoosi lahuses ei toimunud mitte midagi. Katse tõestab, et fruktoosilahus on ketoos, sest reaktsioon toimus selles kiiremini, kui glükoosilahuses, mis on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga. Töö teoreetilised alused Tärklis moodustub joodiga lillakassiniseid komplekse (on tingitud polüsahhariidahelate keerdumisest joodi molekulide ümber). Kõrgemal temperatuuril värvus kaob, sest kompleksid lagunevad. Seega reaktsioon on pöörduv. Töö käik: A. · Katseklaasi valasin 4-5 ml tärkliselahust ja lisasin 1 tilga joodilahust. Lahus oli sinine. · Segu loksutasin. · Kuumutasin segu keemiseni. Lahus sai värvituseks. · Katseklaasi alumise poole jahutasin jäävannis. Lahus sai helesiniseks. B
Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis ei toimunud muudatusi, kuid fruktoosi sisaldavas katseklaasis tekkis alguses õrn oranzikas sade, mis hakkas aina enam intensiivsemaks muutuma, kuni lõpuks oli punane. Järelikult on fruktoosi puhul tegemist ketoosiga ja glükoosi puhul aldoosiga. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele on iseloomulik moodustada joodiga intensiivseid lillakas-siniseid komplekse, see tuleneb polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tegu on aga pöörduva reaktsiooniga tekkiv kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse. Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud tärkliseterakesed, värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hästi vaadeldav ning saab kindlaks teha, millisest taimes tärklis pärit on. A Töö käik: Katseklaasi valada 4-5 ml tärkliselahust, lisada 1 tilk joodilahust, segu loksutada ja kuumutada keemiseni
glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse katseklaasi ka 2 ml Selivanoff'i reaktiivi ning loksutasin. Soojendasin keeval veevannil. Fruktoosi lahus värvus alguses roosakaks ning siis juba punaseks. Glükoosi lahus värvus helekollakaks. Mõlemas lahuses moodustusid furfuraalid. 2.7. Tärklise reaktsioon joodiga Teoreetilised alused Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik 16
värv muutus roosaks, aga pärast sooendamist tumepuunaseks. Katseklaasis, kus oli pantud glükoos reaktsioon peaaegu ei toimunud, värvus oli hele kollane, pärast keetmist muutus natuke tumedaks. Saab teha järjeldusi, et fruktoos on ketoos ja glükoos on aldoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A. Katseklaasi valatasin 5 ml tarkliselahust ja lisasin 1 tilk joodilahust. Loksutasin ja kuumutasin keemiseni
fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega – järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 4–5 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu
fruktoosilahus värvus aga punaseks. Kui ma oleksin hoidnud lahuseid keeval veevannil kauem, siis omandaks punase värvuse ka glükoosilahus. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega järeldan, et glükoos on aldoos ja fruktoos on ketoos. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik: A. Katseklaasi valatakse 45 ml tärkliselahust ja lisatakse 1 tilk joodilahust. Segu
Tärklis on taimedes olev polüsahhariid, (C6H10O5)n, on puhtal kujul vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber, koosneb kahest glükoosi polümeerist: amüloosist ja amülopektiinist (nende suhe 20:80, 30:70). Kuidas saab kindlaks teha a) tärklise esinemist lahuses Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). b)teralise tärklise päritolu Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. 1.3 LIPIIDIDE REAKTSIOONID 1
Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil. Jälgitakse värvilise ühendi tekkimise kiirust ja värvuse intensiivsust glükoosi ja fruktoosi puhul. NB! Kui katseklaase kuumutada kauem, siis värvuste erinevus väheneb või kaob hoopis. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Tärklistele iseloomulik omadus moodustada joodiga intensiivselt lillakas-siniseid komplekse on tingitud polüsahhariidi ahelate keerdumisest joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgemal temperatuuril ja kaotab värvuse (pöörduv reaktsioon). Joodiga värvuvad ka taimsest materjalist (kartulist, teraviljadest) eraldatud natiivsed tärkliseterakesed ning värvununa on nende suurus ja kuju mikroskoobis hõlpsamini vaadeldavad, võimaldades kindlaks teha, millisest taimest tärklis pärineb. Töö käik A
annaabi.ee 
