vesinikjodiidi: H2 + I2 = 2HI HI vesilahust nimetatakse vesinikjodiidhappeks ja tema soolasid jodiidideks. Vesinikjodiidhape on tugev hape. Joodivett või joodi lahust alkoholis kasutatakse tärklise kindlaksmääramiseks, seejuures moodustub sinise värvusega ühend (klatraat). Joodiühendeis on joodi oksüdatsiooniaste I kuni VII: · I HI · 0 I2 · I HIO · III I(NO3) 3 · IV IO2 · V I2O5, HIO3 · VII I2O7, HIO4 5 2. Joodi ajalugu ja kasutus Joodi avastas prantsuse keemik Bernard Courtois, kes elas aastatel 1777 1838. Jood avastati 1811. aastal Pariisis, Prantsusmaal. Tol ajal käisid Napoleoni sõjad ja nõudlus püssirohu tähtsa koostisosa salpeetri järele oli suur. Salpeetrit toodeti kaaliumnitraadist ja selleks oli vaja naatriumkarbonaati. Viimast eraldati mererannikule uhutud adrust, mis sisaldas joodi
N2O5 - ; CO32 P4O10 - ; HClO Na2O - ; ClO ThO2 - (IV); HClO2 La2O3 - (III); ClO2 BeO - ; HClO3 Al2O3 - ; ClO3 HClO4 SnO - (II); ClO4 SnO2 - (IV); H2CrO4 ZnO - (II); CrO42 MnO2 - (IV); CrO4 Fe2O3 - (III); H2Cr27 FeO - (II); Cr2O72 Be(OH)2- ; FeO42 HIO3 Al(OH)3- ; IO3 AlO(OH) - ; HIO4 TiO(OH)2- - ; IO4 Fe(OH)2- (II); H5IO6 FeO(OH)- ; IO65 Be(OH)2- HMnO4 Al(OH)3 - ; MnO4 MnO42 AlO(OH)- ; MO42 TiO(OH)2- - ; HNO2 Fe(OH)2- (II); NO2 FeO(OH)- ; HNO3 OF2 - ; NO3 CaC2 - ; HPO3 HgCl2 - (II); PO3 Na2S - ; H3PO4
Milline on lahustunud aine 82. H2S + HClO = S + HCl + H2O protsendiline sisaldus saadud lahuses? 83. KMnO4 + HCl = MnCl2 + KCl + Cl2 + H2O 58. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 80 kuupsentimeetri 10%-lise ( =1100 kg/m3) ja 80 84. PH3 + Cl2 + H2O = H3PO4 + HCl kuumsentimeetri 50%-lise lahuse ( =1400 kg/m3) segamisel? 85. I2 + Cl2 + H2O = HIO3 + HCl 59. Mitmeprotsendiline lahus saadakse 3 kuupmeetri 8%-lise lahuse ( =1050 kg/m3) 86. K2Cr2O7 + HCl = KCl + CrCl3 + Cl2 + H2O lahjendamisel 850 kg lahustiga? 87. FeSO4 + KClO3 + H2SO4 = Fe2(SO4)3 + KCl + H2O 60. Milline on lahustunud aine protsendiline sisaldus 500 grammis lahuses, kui selle lahuse 88. Al + HNO3 = Al(NO3)3 + NH4NO3 + H2O lahjendamisel 0,1 kg veega saadi 10%line lahus
Lahustub hästi paljudes orgaanilistes lahustites.Keemiliselt aktiivsuselt jääb alla teistele halogeniididele (peale At). O-a ühendites: -I, I, III, V, VII. Paljude mittemetallidega (C, N2, O2, S, Se) vahetult ei reageeri. H2, Si ja paljude metallidega reag ainult kõrg temp. Reag teiste hal-dega → interhalogeniidid, leeliseliste lahustega reag → jodiidid, jodaadid. Vesinikuga → HI vesinikjodiid. Hapnikhapped: HIO – hüpojoodishape on tuntud vaid lahjades vesilahustes, HIO3 – joodhape. Hapnikuühenditest on tuntud veel oksüfluoriidid. Tootmine: Eraldatakse peamiselt looduslikest vetest, mis hapustatakse pH-ni 2,5-3,5, töödeldakse Cl2-ga või lisatakse NaNO2 lahust. Kasut: mitmesuguste anorgaaniliste või orgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatorina orgaanilises sünteesis, metallide jodiidrafineerimiseks, analüütilise keemia metoodikates, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärmehaiguste diagnoosimisel ja ravil Astaat (At) - Olemasolu ennustas D
On tugev oksüdeerija ja tugev hape. Bromaadid on toatemp-il püsivad, leelismetallide bromaadid lagunevad kuumutamisel. Perbroomhape HBrO4 (soolad perbromaadid)- tugev hape. Soolad kristalsed, tavatingimustes püsivad ühendid. Iood- hüpojoodishape HOI tekib vähesel määral I2 lahustumisel vees- I2+H2OHOI+H+ + I-. Soolad on hüpojoditid- tuntud vaid lahjades vesilahustes, dissotseerub nii happe kui alusena: HOIH+ + IO- ja IOH+H2OIH2O+ + OH-. HIO3 joodhape- soolad on jodaadid. HIO4*2H2O perjoodhape- soolad on perjodaadid. Mõlemad happed on värvitud, püsivad kristalsed ained, moodustavad püsivaid sooli, mis on tugevad oksüdeerijad. 58. Selgitage väärisgaaside madalat reaktiivsust ja põhjendage selle kasvu liikudes rühmas ülevalt alla. Valentskihil paikneva okteti tõttu on nende reaktsioonivõime piiratud. Välise energiataseme orbitaalid on täielikult täitunud ja st elektronkihtide stabiilsus on
Püsivad I2 toimele (ei reageeri ka H2O manulusel): Ti, Ta ja nende sulamid, Ag Leeliseliste lahustega (lahustuvad hüdroksiidid, karbonaadid) reageerimisel → jodiidid, jodaadid: 3I2 + 6NaOH → NaIO3 + 5NaI + 3H2O 3I2 + 3Na2CO3 → NaIO3 + 5NaI + 3CO2 I2 eraldub lihtainena sooladest (oksüdeeruvad: I- → I2) juba nõrkade oksüdeerijate (Fe3+, Cu2+, HNO2) toimel Tugevate oksüdeerijate (Cl2, ClO-) toimel I → HIO3 I2 redutseerub (→ I-) H2S, Na2S2O3, N2H4 jt. redutseerijate toimel I2 + NH3 (vesilahus) → NI3 (lämmastiktrijodiid) kuivalt väga kergesti plahvatav ühend Vesinikuga → HI vesinikjodiid kuumutamisel laguneb kergesti (erinevalt HF-st, HCl-st) värvitu, terava lõhnaga gaas lahustub ülihästi vees: 234 g HI/100g H2O (10ºC) gaasilise HI lahustumisel → vesinikjodiidhape HI värvitu, terava lõhnaga vedelik
annaabi.ee 
