Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemia kontrolltöö harjutamiseks (0)

1 Hindamata
Punktid




ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 8 detsember 2020 I.  Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus  lahuses.  2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus?  3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi?  4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus?  5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus.  Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus?  II.  Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]?  2. Leia CO ₂ ja SO₃ moolide arv 9,03∙1024 molekulis gaaside segus kui ühe CO₂ molekuli kohta  tuleb kaks SO ₃ molekuli.  3. Mitu mooli on 5,6 m3 vesinikku (normaal tingimustel - nt)?  4. Kui suur ruumala on 16 g happevihma põhjustaval gaasil vääveldioksiidil (nt)?   5. Hingamisel eritab inimene ööpäevas keskmiselt 1,0 kg süsinikdioksiidi. Leida eralduva  süsihappegaasi maht.  6. Üks õhupall oli täidetud 1 g vesinikuga (H2) ja teine 1 g heeliumiga (He). Näidata arvutustega,  kumma õhupalli ruumala on normaaltingimustel suurem.  7. Kummas on rohkem molekule, kas 700 ml klooris või 34 g vääveldioksiidis?  8. Mitu mooli hapniku aatomeid sisaldab:  a) 3 mooli vett  b) 12 mooli väävelhapet  c) 8 mooli Al(NO3)3  d) 2000 g Ca(OH)2  e) 0,56 m3 vääveltrioksiidi. 9. Mitu lämmastiku molekuli on sõrmkübaras (3,0 cm3) olevas õhus, kui mahuliselt on õhus 78%  lämmastikku?


10. Arvutada 33,6 m³ gaaside segus sisalduv vesiniku ja hapniku moolide arv kui neid on  mahuliselt vastavalt 60% ja 40%.  11. Mitu mooli ammoniaaki sisaldub 10 kg 6,8% ammoniaagivees?  12. Mitu mooli NH ₃ on lahustunud 1 m³ lahuses kui 7 m³ lahuse valmistamiseks kulus 78,4 m³  ammoniaaki?  13. Arvutada vee ja väävelhappe moolide arv 180 g 68%-lises väävelhappe lahuses. 14. Leia hapniku aatomite moolide arv 3,01∙1022 molekulis lämmastikhappes.  15. Kui suur on 9,03∙1026 CO ₂ molekulist ja 3,01∙1025 molekulist lämmastikdioksiidist  koosneva  gaasisegu mass? 16. Arvutada 5,6 m³ gaasisegu mass kui see koosneb 60 mahuprotsendist vääveltrioksiidist ja 40  mahuprotsendist süsinikdioksiidist.  17. Leida hõbeda ja kulla sisaldus massiprotsentides, kui sulam koosneb 0,5 moolist Ag-st ja 0,25  moolist Au-st.  18. Mitu mooli lämmastiku aatomeid on segus, mis koosneb 15 moolist lämmastikdioksiidist ja 50  g gaasilisest lämmastikust?  19. Mitu vesiniku aatomit on klaasitäies vedelas vees (klaasi ruumala on 200 ml ja ρ(H2O) ≈ 1  g/cm3)?  20. Mitu süsiniku aatomit satub inimese organismi ühe tableti aspiriiniga (C9H8O4, tableti mass on  500 mg)?  21. Segul (nt) on järgmine koostis: 150 dm3 H2 + 30 g HNO3 + 3 mol H3PO4.  a) Leia segus oleva 150 dm3 H2 mass.  b) Mitu mooli vesiniku aatomeid on segus kokku? Mitu vesiniku aatomit see on?  c) Mitu korda on segus lämmastiku aatomeid vähem kui on vesiniku aatomeid?  22. Arvutage hapniku aatomite hulk (moolides) järgmises gaasisegus:  3,5 mol N2O + 0,5 mol N2O3 + 1,0 mol O2 23. Mitu mooli naatriumioone sisaldub 48,3 g glaubrisoolas (Na2SO4 · 10H2O)? 24. Arvutada võrdsest arvust CO ja CO ₂ molekulidest koosneva  448 dm³ gaasisegu mass.  25. Arvuta  hapniku aatomite arv 2,5 moolis väävelhappes.  26. Arvutada vesiniku aatomite arv, mis sisaldub 0,112 cm³ ammoniaagis.  27. Milline on 18,06∙1027 hapniku aatomist koosneva trihapniku (osooni O ₃) ruumala?  28. Gaasisegu koostises on 400 g SO ₃ ja 88 g CO₂. Leia selle gaasisegu ruumala.  29. Millise ruumala võtab enda alla 9,03∙1026 molekulist koosnevas gaaside segus lämmastiku kui  tema sisaldus mahu järgi on 10%?


30. Gaaside segu koosneb mahuliselt 30% SO ₂ ja 70% lämmastikust. Leia koostis  massiprotsentides.  31. Mitmes g K ₂Cr₂O  on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH? ₇ on samapalju aatomeid kui 100 g NaOH?   32. 320 kg püriidist, mis sisaldas 50% väävlit, saadi 350 kg väävelhapet. Leia saagis. 33. Mitu dm³ CO ₂ eraldub 730 g 5%-lise HCl lahuse reageerimisel CaCO₃-ga, kui kaod on 20%? 34. Mitme %-line KNO ₃ lahus saadakse 200 grammi 1,7%-lise AgNO₃ lahuse ja 100 g 8,45%-lise  KCl lahuse kokku valamisel? 35. Mitu grammi tehnilist KClO ₃ on vaja 1,12 liitri hapniku saamiseks, kui saagis on 80% ja  tehniline kaaliumkloraat sisaldab 10% niiskust ja 5% kaaliumkloriidi? 36. Arvutage propaani tihedus (g/dm3) normaaltingimustel. 37. Keeduklaasi valati 5 mooli vett. Vastake küsimustele!  a) Mitu vee molekuli on 5 moolis vees? Mitu vesiniku aatomit on samas koguses?  b) Kui suur on keeduklaasis oleva veekoguse mass?  c) Kui suur ruumala võtab enda alla normaaltingimustel vee aur, mis moodustub       keeduklaasis oleva vee täielikul aurustumisel?  38. On antud tahkete soolade CaCl2 ja Ca3(PO4)2 segu. Selles segus on kokku 10 mol Ca2+-ioone ja  4 mol PO43–-ioone. Näidake arvutustega, mitu mooli on segus a) Ca3(PO4)2, b) CaCl2  ja c) Cl–- ioone.  39. Arvutage lämmastiku aatomite hulk moolides a) 5,6 dm3 gaasilises dilämmastikoksiidis (nt),  b) 48,4 g raud(III)nitraadis.  Kumb sisaldab rohkem lämmastiku aatomeid, kas 1 mool raud(III)nitraati või 1 mool  dilämmastikoksiidi?  40. Tsingi ja vase segu sisaldas 67,5% vaske, ülejäänud osa oli tsink. Mitu cm3 20%-list  vesinikkloriidhappe lahust (ρ = 1,10 g/cm3) kulub reageerimiseks 80 g sellise seguga? 41. 300 cm3 väävelhappe lahust (ρ = 1,12 g/cm3) sisaldas 0,6 mol väävelhapet.      a) Arvutage väävelhappe protsendiline sisaldus (massiprotsentides) selles lahuses.      b) Mitu mooli naatriumhüdroksiidi kulub ülesande lähteandmetes toodud 300 cm3            väävelhappe lahuse täielikuks neutraliseerimiseks? Mitu grammi Na2SO4 · 10H2O on                võimalik saada lähtudes reaktsioonil tekkinud naatriumsulfaadist?  III. Arvutusülesanded reaktsioonivõrrandite järgi 1. Mitu grammi naatriumhüdroksiidi tekib 5 g naatriumi reageerimisel veega?


2. Mitu dm3 vesinikku eraldub 5 mooli  väävelhappe reageerimisel tsingiga? 3. 25 g kaltsiumfluoriidi reageerib väävelhappega, mitu grammi tekib sadet? 4. 4 kg naatriumit reageeris veega. Kui suur oli eraldunud vesiniku ruumala? 5. Kas jätkuks 234 g sulatatud naatriumkloriidist, et sellest elektrolüüsil tekkiva klooriga täielikult kloorida üks mool metaani? 6. Alumiiniumi reageerimisel väävelhappega tekkis 0,2 mooli alumiiniumsulfaati. Kui suur oli  eraldunud vesiniku ruumala? 7. Mitu grammi alumiiniumjodiidi tekib, kui reaktsioonis on kasutada 0,27 g alumiiniumi ja 4 g  joodi? 8. Arvuta divesiniksulfiidi ruumala, mis tekib a) 2,2 g raud(II)sulfiidi reageerimisel  väävelhappega, b) 6,4 g väävli reageerimisel vesinikuga. 9. Mitu kuupmeetrit hapnikku kulub 485 kg tsinkhelgi (ZnS) täielikuks põletamiseks? 10. Leida 150 cm3 liitiumhüdroksiidi lahuse molaarne kontsentratsioon, mis tekkis 2,3 g  liitiumoksiidi reageerimisel veega. IV. Saagise ja ülehulga ülesanded 1. Mitu mooli ja mitu grammi raud(III)kloriidi tekib raua reageerimisel 6,72 dm3 klooriga, kui  reaktsiooni kaod on 30%. 2. 3 grammi 1,4%-list tseesiumsulfaadi lahust lisati 1 grammile 2,9%-lisele baariumnitraadi  lahusele. Mitu milligrammi sadet tekkis? 3. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2%-lise  naatriumhüdroksiidi lahusega? 4. 2,24 g kaaliumi asetati anumasse, kus oli 72 g vett. Mitu grammi 5%-list väävelhapet võib  neutraliseerida tekkinud leelisega? 5. Mitu g kaltsiumosfaati tekib 444 g kaltsiumhüdroksiidi reageerimisel 490 g 60%-lise  ortofosforhappe lahusega? 6. Mitu dm³ vesinikku (normaal tingimustel) saadakse 200 g 36,5% soolhappe lahuse  reageerimisel 150 g tsingiga,kui vesiniku kadu on 5%? 7. 160 tonnist püriidist, mis sisaldas 45% väävlit, saadi  184 tonni väävelhapet. Leia saagise %. 8. 4,5 dm³ vesinikku ja 5 dm³ kloori reageerisid omavahel. Reaktsioonisaadus lahustati 5 dm³  vees. Mitme %-line soolhappe lahus saadi? 9. 340 g ammoniaagi sünteesiks kulutati 896 dm³ vesinikku. Milline oli saagise %? 


10. 2,24 dm³ süsinikdioksiidi juhtimisel lubjavette saadi 8 grammi kaltsiumkarbonaati. Milline oli  saagise %? 11. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 365 g 5%-lise vesinikkloriidhappe lahuse reageerimisel  marmoriga (CaCO ₃) kui süsinikdioksiidi kadu on 12%? 12. Mitu g hõbekloriidi tekib 43,4 g hõbenitraadi reageerimisel 11,7 g naatriumkloriidiga? 13. Mitu dm³ süsinikdioksiidi eraldub 120 g naatriumkarbonaadi reageerimisel 730 g 10%-lise  soolhappe lahusega? 14. NH ₃ vesilahuse  juhtimisel ortofosforhappesse moodustus (NH₄H₂PO₄ ja (NH₄)₂HPO₄ segu  moolisuhtega 1:1. Arvuta mitu dm³ 24%-list ammoniaagi vesilahust (tihedus 913 kg/m³) kulub  1 tonni soolade segu tootmiseks, kui protsessi saagis on 80%? 15. Mitme %-line naatriumnitraadi lahus saadakse 100 g 17%-lise hõbenitraadi lahusele 100 g 5,85 %-lise naatriumkloriidi lahuse lisamisel? 16. Mitu dm³ lämmastikku tekib 240 g tehnilise ammooniumnitriti lagunemisel, kui lämmastiku  saagis  on 70% ja lähteaines on 20% lämmastikku mittesisaldavaid lisandeid? 17. 620 g kaltsiumfosfaadist saadi 100 g fosforit. Milline oli saagise %? 18. Mitu dm³ vesinikku tekib 92 g naatriumi reageerimisel 54 g veega? 19. Kui palju tehnilist kaaliumkloraati (KClO ₃), mis sisaldab 11% lisandeid, on tarvis 1 liitri  hapniku saamiseks, kui saagis on 98%? 20. Mitu g benseeni kulub 50 g aniliini (fenüülamiini) saamiseks, kui protsessi saagis on 60%? 21. Kas saab 60 g 5%-lise ortofosforhappe lahusega neutraliseerida 3 g naatriumhüdroksiidi?  (Hapet on liias) 22. Kui palju sadet tekkis, kui segati 4 g 2%-list vasksulfaadi lahust 2,4 g 2 %-lise  naatriumhüdroksiidi lahusega? 23. Kui palju 50%-list etanooli saab toota 8 tonnist glükoosist, kui saagis on 75%? 24. Mitu g butanooli tekib naatriumhüdroksiidi toimel 0,4 moolisse bromobutaanisse, kui kadu on  8%? 25. 0,080 mol gaasilist vesinikkloriidi juhiti naatriumsulfiidi lahusesse. Arvutage, mitu mooli ja  mitu kuupdetsimeetrit gaasilist divesiniksulfiidi eraldus (normaaltingimustel), kui reaktsiooni  saagis oli 75%. 26. 0,6 mol magneesiumhüdroksiidile lisati 1,5 mol vesinikkloriidhapet. Mitu mooli soola tekkis?  Millist lähteainet ja mitu mooli jäi reageerimata? 27. 3,1 tonnist puidust saadud tselluloosi hüdrolüüsil tekkis 0,81 tonni glükoosi. Saadud glükoos  kääritati täielikult etanooliks: C6H12O6 → 2C2H5OH + 2CO2.


Etanooli dehüdraatimise teel on võimalik saada väärtuslikku toorainet eteeni. Mitu kuupmeetrit  (normaaltingimustel) eteeni võib saada tekkinud etanoolist, kui kadu sellel protsessil on 40%? 28. Kaaliumi saadakse tööstuslikult sula KCl elektrolüüsil. Protsessi käigus eraldub anoodil kloor  ning katoodil metalne kaalium (2KCl → 2K + Cl2↑). Mitu tonni toorainet, mis sisaldab 82 %  kaaliumkloriidi tuleb võtta 5,5 m3 kaaliumi (ρ = 0,86 g/cm3) saamiseks kui kogu protsessi  saagis on 73 %? 29. Nüüdisaegne elektroonikatööstus vajab suurtes kogustes räni. Räni toodetakse ränidioksiidi  redutseerimisel söega elektriahjudes. Mitu kg liiva, mis sisaldab 85% SiO2, tuleb võtta 5,6 kg  räni saamiseks? 30. Leida 350 cm3 fosforhappe lahuse (ρ=1,445 g/dm3) molaarne, molaalne ning protsendiline  kontsentratsioon, mis tekkis 288,62 g tetrafosfordekaoksiidi reageerimisel veega? V. Kompleksülesanded 1. Gaasipliidi omanik kulutab kuus keskmiselt 1 m3 gaasi. Arvutage kas on võimalik ühe päeva  gaasi kogus ära põletada hermeetiliselt suletud köögis. Kui kuus on 30 päeva, köögi ruumala on 22,4 m3, gaas koosneb ainult metaanist ning õhu koostises on 20% hapnikku. 2. Tavalise aknaklaasi koostist kajastab valem Na2O ∙ CaO ∙ 6SiO2. Arvutage mitu kilogrammi  liiva (põhikomponent SiO2), mis sisaldab 18% lisandeid, on vaja 14  kilogrammi klaasi  tootmiseks? 3. Põllumajandusalases kirjanduses on kombeks avaldada väetistes, mullas jm esinevate  tähtsamate taimetoiteelementide sisaldus vastavate elementide oksiidide kaudu. Nii  iseloomustatakse näiteks fosforisisaldust alati ümberarvutatuna fosfor(V)oksiidile (P2O5).  Arvutage, mitu kg pretsipitaati (CaHPO4) on vaja külvata 5 ha suurusele põllule, kui  fosforväetise norm on 40 kg P2O5 ühele hektarile.  4. Olete vanaisaga aiatarvete poes lämmastikväetist ostmas. Müügil on karbamiid (NH2CONH2)   ühekilostes kottides, hinnaga 1 EUR kott ja ammooniumnitraat 2,5-kilostes kottides, hinnaga  1,5 EUR kott. Aidake vanaisal otsustada, kumba väetist on kasulikum osta (näidake  arvutustega, kummas väetises sisalduv lämmastik tuleb odavam).  5. Niagara joast vuhiseb suurvee ajal igas minutis alla 170 000 000 liitrit vett. Ühe veetilga  ruumala on 0,05 ml. Arvutage, mitu aastat kuluks, et Niagara joast tuiskaks alla 1 mool veetilku (kui kogu aeg valitseks suurvee periood). 6. Vaske on võimalik sadestada elektrolüütiliselt. Sellisel juhul juhitakse vasesoola lahusest läbi  elektrivoolu, vask(II)ioonid liiguvad katoodile ning liidavad seal 2 elektroni: 


Cu2+ + 2e− → Cu0↓ Ühe mooli elektronide laeng on 96500 C ehk 96500 A·s. Kui kaua tuleb lahusest läbi juhtida  5,5 A tugevust voolu, et detailile sadeneks 4,0 g vaske.  7. Kadrioru lossi ja paljude mõisahoonete lae- ja seinaornamendid on valmistatud stukist. Selle  peamiseks lähtematerjaliks on põletatud kips CaSO4 · 0,5H2O, mille koostist võib väljendada  ka valemiga (2CaSO4) · H2O. Põletatud kipsile vee lisamisel moodustub kips CaSO4 · 2H2O,  mis seismisel tahkestub. Mitu kuupdetsimeetrit vett tuleb lisada 1 kg põletatud kipsile, selleks  et tekiks kips?  8. Inimene hingab ööpäevas välja umbes 470 dm3 süsinikdioksiidi. Mitu grammi glükoosi  (C6H12O6) tekib sellise koguse süsinikdioksiidi täielikul sidumisel taimede poolt  (fotosünteesil)?  9. Reaktiivlennuk Boeing 737-500 kulutab kiirusel 800 km/h ~2,2 tonni kütust tunnis. Sellise  kiiruse juures lendab lennuk üle Eesti ~ 30 minutiga. a) Arvutage, mitu kuupmeetrit süsinikdioksiidi eraldub selle aja jooksul, kui kütusena  kasutatav undekaan (C11H24) põleb täielikult?  b) 1 hektar metsa seob keskmiselt 25 m3 süsinikdioksiidi ööpäevas. Mitme ööpäevaga  suudab 1 hektar metsa siduda sellise süsinikdioksiidi koguse, mis tekib lennuki ülelennul  Eestist?  10. Koolilaborisse toodi analüüsimiseks tükk raua ja süsiniku sulamist. Sulamitükk pandi  reageerima soolhappega (ülehulgas), seejuures eraldus 5,60 dm3 vesinikku (normaaltingimustel) ning reageerimata jäi 0,5 g süsinikku. Kas uuritav rauasulam oli teras (alla 2% süsinikku) või  malm (2% - 5% süsinikku)? Põhjendage arvutustega.  11. 200 cm3 1,46%-lisele HCl lahusele (ρ ≈ 1,00 g/cm3 lisati 8,55 g Ba(OH)2. Milliseid lahustunud  aineid sisaldas saadud lahus pärast reaktsiooni? Mitu mooli iga ainet oli? Kas lahus oli pärast  reaktsiooni aluseline, happeline või neutraalne?   12. Toiduäädika pudelil näitab silt, et tegemist peaks olema 30%-lise äädikhappe (etaanhappe)  lahusega. Sellest pudelist võetud 10 cm3 etaanhappe lahuse (tihedus 1,035 g/cm3)  neutraliseerimiseks kulus 23,3 cm3 2-molaarset NaOH lahust (2-molaarne lahus tähendab, et 1  dm3 lahuses sisaldub 2 mol leelist). Arvutage äädikhappe tegelik protsendiline sisaldus lahuses.  13. Lämmastikhape kuulub kümne kõige enam toodetava aine hulka maailmas. Teda toodetakse  järgmise skeemi kohaselt: N2 →(H 2 ) →NH3→(O 2 ) →NO→(O 2 ) →NO2→(O 2 +H2O) →HNO3  Arvutage, mitu kilogrammi 60%-list HNO3 lahust on võimalik valmistada lähtudes    lämmastikust, mis sisaldub 1120 dm3 õhus (normaaltingimustel), kui kogu protsessi saagis on 


 20%. Arvestage, et õhus on mahuliselt 78,0% lämmastikku.  14. 200 g veele lisati 40 g vaskvitrioli (CuSO4 · 5H2O).  a) Arvutage 40 g vaskvitriolis sisalduva vask(II)sulfaadi hulk (moolides).  b) Arvutage vask(II)sulfaadi protsendiline sisaldus saadud lahuses.  c) Saadud lahusele lisati 9,6 g tahket naatriumsulfiidi. Mitu grammi sadet tekkis?  VASTUSED I 1. 7,8 % soola ja 19,4 % suhkrut
2. 12,7 g
3. 12 %
4. 22,2 g
5. 18,46 g II 1. 84,4 %
2. 5 mol
3. 250 mol
4. 5,6 dm3
5. 508,5 dm3
6. 11,2 dm 3 (H2) ja 5,6 dm (He)
7. Vääveldioksiidis
8. a) 3 mol, b) 48 mol, c) 72 mol, d) 54 mol, e) 75 mol
9. 6,26 · 1019 molekuli
10. 600 mol O2, 900 mol H2
11. 40 g
12. 500 mol
13. 3,2 mol (H2O), 1,2 mol (H2SO4)
14. 0,154 mol
15. 8,9 kg
16. 16,4 kg
17. 52,3 % Ag, 47,7 % Au
18. 18,6 mol
19. 133,7 · 1023 H aatomit
20. 0,15 · 1023 C aatomit
21. a) 13,4 g, b) 0,5 mol, c) 45,8 korda
22. 7 mooli hapniku aatomeid
23. 0,3 mol
24. 720 g
25. 6,02 · 1024 aatomit
26. 9,03 · 1018 aatomit
27. 224 m3
28. 156,8 dm3
29. 336 m3


30. 49,5 %, 50,5 %
31. 735 g
32. 71,4 %
33. 11,2 dm3
34. 0,67 %
35. 11,52 g
36. 1,9 g/dm3
37. a) 30,1 · 1023 molekuli, b) 90 g, c) 112 dm3
38. a) 2 mol Ca3(PO4)2, b) 4 mol CaCl2, c) 8 mol Cl-
39. a) 0,5 mol, b) 0,41 mol, c) N2O
40. 102,84 cm3
41. a) 17,5, b) 1,2 mol, c) 193,2 g III 1. 8,7 g
2. 112 dm3
3. 43,6 g
4. 3,92 dm3
5. Jah jätkuks
6. 13,44 dm3
7. 4,27 g
8. a) 0,56 dm3, b) 4,48 dm3
9. 56000 dm3
10. 0,001 M IV 1. 0,14 mol, 22,75 g
2. 216 mg
3. 490 mg
4. 55 g
5. 465 g
6. 21,28 dm3
7. 83,45 %
8. 0,29 %
9. 50 %
10. 80 %
11. 4,9 dm3
12. 28,7 g
13. 27,8 dm3
14. 1,16 m3
15. 4,675 %
16. 47,04 dm3
17. 80,6 %
18. 33,6 dm3
19. 4,168 g
20. 39,39 g
21. Ei saa
22. 0,0405 g
23. 1703,6 kg
24. 27,232 g


25. 0,0672 dm3
26. Soola tekkis 0,6 mol, reagerimata jääb 0,15 mol HCl
27. 120 m3
28. 15,09 t
29. 14,11 kg
30. – V 1. Jah saab
2. 12,8 kg
3. 383 kg
4. NH2NO3 tuleb kasulikum
5. 38051750,38 aastat
6. 2193,2 sekundit
7. 0,1863 liitrit
8. 3780 g
9. 1737 m3
10. 3,5 % C = malm
11. 0,01 mol Ba(OH)2 ja 0,04 mol BaCl2, aluseline
12. 26,5 %
13. 1,64 kg
14. a) 0,16 mol, b) 10,6 %, c) 11,52 g
Vasakule Paremale
Keemia kontrolltöö harjutamiseks #1 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #2 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #3 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #4 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #5 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #6 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #7 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #8 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #9 Keemia kontrolltöö harjutamiseks #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maria hanson Õppematerjali autor
Siin on harjutamiseks lahendatav kontrolltöö keskkooli/põhikooli keemia ülesannetele. Saad lahendada ja harjutada.

Sarnased õppematerjalid

ÜLDKEEMIA
7
docx

ÜLDKEEMIA

ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide a

Keemia
Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile
6
doc

Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile

KEEMIA ÜLESANDEID KÕRGKOOLI ASTUJAILE 21. 640 grammist 20%-lisest lahusest aurutatakse välja 140 grammi lahustit. Mitme R.Pullerits 1985 protsendiline lahus saadakse? 22. 140 grammi 1%-lise lahuse kokkuaurutamisel saadi 1,5%-line lahus. Leida saadud I Protsentarvutused lahuse mass. 23. Segati 40 grammi 10%-list ja 10 grammi 5%-list lahust. Mitme protsendiline lahus A saadi? 1. 5,6 grammist ainest valmistati 28 grammi lahust. Milline on saadud lahuses aine 24. 18 grammi lahuse lahjendamisel 2 gr

Keemia
Molekulaarmassi arvutusülesanded
26
doc

Molekulaarmassi arvutusülesanded

134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass. Molaarmassi arvutamiseks tuleb liita kokku aatommassid, arvestades indekseid. Näide = 24 • 3 + 31 • 2 + 16 • 8 = 262 g/mol Gaaside molaarruumala (ühe mooli mis tahes gaasi ruumala normaaltingimustel) 22,4 dm3/mol Normaaltingimused (nt.) on t = O oc ja p = I atm (101 325 Pa)

Keemia
Keemia alused
4
pdf

Keemia alused

1t = 1000 kg 1 kg = 1000 g %(puhas aine) + %(lisand) = 100% (1.8) 1g = 1000 mg 2013 sügis 1 2 1. harjutustund YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Üldmõisted Ülesanded tunnis: 5. Inimese skelett kaalub 10 kg ja sisaldab 58% Ca3 (PO4 )2 . Mitu kilogrammi fos- forit sisaldab skelett? [1,2 kg] 1

Keemia alused
Keemia spikker 9 kl - happed
7
docx

Keemia spikker 9.kl - happed

1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl ­ vesinikkloriidhape ­ soolhape ­ kloriid H2SO3 ­ väävlishape ­ sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 ­ difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga

Keemia
Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused
13
doc

Keemia praktikumi kontrolltöö küsimused

Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust (vt joonis 3.1). CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? CO2 Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes?(töövahendid, töö käik, arvutused) Tarvis läheb CO2'e ballooni, korgiga varustatud seisukolbi, kaalusid, mõõtesilindrit, termomeetrit ja baromeetrit. Esmalt tuleb kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Seejärel kaaluda kolb koos korgiga ning märkida üles mass m 1. Järgmiseks tuleb juhtida balloonist süsinikdioksiidi 7-8 minuti vältel kolbi. Jälgid

Keemia alused ii
Praktikumi KT vastused
10
docx

Praktikumi KT vastused

Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse

Keemia ja materjaliõpetus
Keemia aluste praktikumi kontrolltööd
9
doc

Keemia aluste praktikumi kontrolltööd

Laboratoorne töö 1 Keedusoola määramine liiva-soola segus 1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Kasutasime keedusoola lahuse tiheduse määramiseks. Skaalalt lugesime tiheduse näidu järgi, milleni areomeeter lahusesse sukeldus. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse

Keemia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun