Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keemia ülesandeid kõrgkooli astujaile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuup, protsendiline, kuupdetsimeetri, grammis, molek, molekul, mool, gaas, lämmastik, hüdroksiidi, lisest, vääveldioksiidi, väävelhappe, lisele, koosneva, moolis, segamisel, hno3, etanool, lahustati, aatommass, suhkrust, hõbeda, sulam, sulfaadi, lahustit, keedusoola, mno2, k2so4, 1250, kclo3, naoh, eraldus, vesinikkloriidhappe, 1018, segatiKert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1. Mitu % kulda sisaldab kaaliumditsüanoauraat(I) - K[Au(CN)2]? 2. Leia CO ja SO moolide arv 9,031024 molekulis gaaside segus kui ühe CO molekuli kohta
134 1 18. Arvutusülesanded Aine hulk väljendab osakeste arvu. Aine hulga ühik on mool. Üks mool = 6,02 • 1023 osakest. molaar- n— osakeste mass mass ruumala molaarruumala ainehulk tihedus arv 3 g/mol dm = I dm3/mol mol g/cm g kg kg/kmol m3/kmol kmol kg/m IV n Molaarmass on ühe mooli aine mass
1-mono 2-di 3-tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka //////////////// HCl vesinikkloriidhape soolhape kloriid H2SO3 väävlishape sulfiit H2SO4-väävelhape-sulfaat H2S-divesiniksulfiidhape-sulfiid H2CO3-süsihape-karbonaat H3PO4-fosforhape-fosfaat HNO3-lämmastikhape-nitraat /////////////////////// Tugevad happed HNO3 --- HCl ----H2SO4 Tugevad alused NaOH ---- KOH ---- Ba(OH)2 --- Ca(OH)2 /////////////////////////// P2O5 difosforpentaoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid(alus) Fe2O3-raud(3)oksiid Cu2S-vask1sulfiit (sool) Zn3(PO4)2-tsinkfosfaat(sool) Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Metall + sool = sool + metall. Sool peab olema lahustuv ja metall aktiivsem kui soola koostises olev metall. (Pingerida!) Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Li K Ca Na Mg Al Zn Cr Fe Ni Sn Pb H Cu Hg Ag Au Metallide keemilised omadused: 1) metallid on redutseerijad, metallid reageerivad hapnikuga
Inimese skelett kaalub 10 kg ja sisaldab 58% Ca3 (PO4 )2 . Mitu kilogrammi fos- forit sisaldab skelett? [1,2 kg] 1. Arvutada moolide ja molekulide arv 100 g vees. 6. Kui palju veevaba soola on võimalik saada 500 g magneesiumnitraadi kristall- 2. Arvutada vee protsendiline sisaldus järgmises kristallhüdraadis: hüdraadist ( Mg(NO3 )2 ∗ 6 H2 O )? [289 g]; Na2 CO3 ∗ 10 H2 O? Kui palju kristallhüdraati tuleb võtta 600 g 5%-lise Mg(NO3 )2 lahuse valmis- 3. Mitu mooli Ag2 S on võimalik saada: tamiseks? [52 g] 1) 2 mooli hõbeda reageerimisel 3 mooli väävliga; 7
(KNO3) ja kaaliumbromiidi (KBr)lahustuvused võrdsed? GRAAFIKU LUGEMINE (2) 3.Kas temperatuuril 60 0C lahustub paremini keedusool (NaCl) või Kaaliumnitraat (KNO3)? GRAAFIKU LUGEMINE (4) 4. Moodusta ise küsimus Kaaliumbromiidi (KBr) kohta! GRAAFIKU LUGEMINE (5) 5. Moodusta ise küsimus naatriumkloriidi (NaCl) ja temperatuuri 80 oC kohta. GRAAFIKU LUGEMINE (6) 6. Mis lahustuvusi näitavad graafikul jooned? PROTSENT ÜLESANDED: 1. 25 grammi ainet lahustati 100 grammis vees. Milline on aine protsendiline sisaldus lahuses? 2. Mitme %-lise soolalahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola? 3. Mitu grammi soola tuleb lahustada 100 g vees, et saada 25%-line lahus? 5. Mitme protsendiline lahus saadakse 130 grammise 20%-lise lahuse lahjendamisel 20 grammi veega? 6. Kui palju 50%-list lahust tuleb lisada 300 g 10%-lisele lahusele, saamaks 15%-line lahus ? 7. Arvuta lämmastikhappe protsendiline sisaldus lahuses, kui
3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: C% =lahustunud aine mass [g] / lahuse mass [g] * 100% = maine / mlahus * 100% [%] 2) Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (C M) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (Cm) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7
3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: C% =lahustunud aine mass [g] / lahuse mass [g] * 100% = maine / mlahus * 100% [%] 2) Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (C M) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (Cm) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7
ioonideks. Kolloidlahused on erinevalt tõelistest lahustest heterogeensed (mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Lahusti– mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus– aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus– lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) Gaaside lahustuvus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb rõhu kasvuga. Gaaside lahustuvus vees väheneb, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Henry seadus Gaasi lahustuvus vedelikus on proportsionaalses sõltuvuses gaasi osarõhuga lahuse kohal
3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? V=m/ρ=200/1,08=185,2 cm3 . Lahustunud ainet on 200*0,23=46 g. 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: C% =lahustunud aine mass [g] / lahuse mass [g] * 100% = maine / mlahus * 100% [%] 2) Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (C M) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses CM = naine / Vlahus [mol/ dm3] 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (C m) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis CM = naine / mlahusti [mol/kg] 7
Termomeetri ja baromeetri abil määrate õhutemperatuur [T] ja rõhk [P] katse sooritamise hetkel. P V T0 V0 = Leida gaasi maht kolvis normaaltingimustel (V0. [dm3]): P0 T Leida õhu tihedus normaaltingimustel M gaas [ g / mol ] g õhk 0 = , 3 => õhk 0 = 1,29 g / dm 3 [ 3 ] 22,4 dm / mol dm Õhu tihedus kaudu leida õhu mass mõhk = õhk V0 , [ g ] 0 Arvutada kolvi ning korgi mass m3 = m1 - mõhk , [ g ] m = m2 - m3 , [ g ] Leida süsinikdioksiidi mass CO2
Protsentarvutused Ülesanded (2018/2019õa) 1. Aine brutovalem on C60H101IN24O18 · Leidke selle aine elementide protsendiline sisaldus V: Ümardasin sajandiku täpsuseni C- 18,65% H- 2,63% IN- 71,27% O- 7,45% · Kas tegemist on lihtaine või ühendiga? V: Tegemist on ühendiga ehk liitainega · Kas tegemist on orgaanilise või anorgaanilise ainega? V: tegemist on orgaanilise ainega, sest ta on süsinikupõhine ning ei ole sool, alus, hape ega oksiid. 2. 15,0 grammile MgCl2vesilahusele lisati 52,0 grammi vett. Tulemuseks saadi 10,0% lahus. Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses?
𝐶% = ∗ 100% 1000 ∗ 𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 10. Kuidas arvutatakse protsendilisus ümber molaarseks kontsentratsiooniks? 1000 ∗ 𝜌𝑙𝑎ℎ𝑢𝑠 ∗ 𝐶% 𝐶𝑀 = ∗ 100% 1 ∗ 𝑀𝑎𝑖𝑛𝑒 11. Milliste lahuste (gaasilised, vedelad või tahked) korral saab kasutada komponentide sisalduse suuruse väljendamiseks molaarsust? Molaarsust saab väljendada kõikide lahuste puhul. Vedelik, gaas. Vedelik: NaCl lahus Gaas: CO2 12. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. Lahustasin liiva-soola segu 3 korda destilleeritud vees ning filtreerisin seda peale igat lahustamist. Mõõtsin areomeetriga filtreeritud soolalahuse tiheduse ning arvutasin vastavalt tabelile soola
poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Lahustunud aine sisaldusest lahuses. 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 5. Kui suur on 200 g lahuse ruumala, kui tihedus on 1,08 g/cm 3? Kui palju on sellises lahuses lahustunud ainet, kui lahuse massiprotsent on 23%? 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? 1) Massiprotsent (ehk protsendilisus) (C%) Lahuse protsendiline koostis näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses: 2) Molaarne kontsentratsioon (ehk molaarsus) (C M) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 3) Molaalne kontsentratsioon (ehk molaalsus) (C m) Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kilogrammis lahustis 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahuse massiprotsent näitab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses. 8
Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja mida on arvuliselt tohutult palju. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol.
9. põlemine kiirelt kulgev oksüdatsiooniprotsess, milles vabaneb energiat soojuse ja valgusena (mille käigus aine ühineb hapnikuga) vajalik hapnikurikas keskkond, tekib CO2 ja H20 10. isomeerid sama kvantitatiivse koostise ja molekulaarmassiga ühendid, kuid erineva struktuuri ja omadustega Ülesanded 11. mitu g kaaliumpermangaati (KMnO4) on vaja võtta 12 liitri 0,5% lahuse valmistamiseks? 12. HCl lahuse pH on 3,5. Mitme molaarne ja mitme protsendiline HCl lahus see on? 13. Mitu tonni kaalub täislastis tsisternauto, kui selleks on 15 m3 väetise lahust? Väetise lahuse roo on 1,35 g ja tühi auto kaalub 12 tonni. 14. Mitu g tahket NaOH kulub 230 milliliitri 18% H3PO4 neutraliseerimiseks kui fosforhappe lahuse tihedus on 1,12 g kuupsentimeetri kohta? 15. Mitu grammi N sisaldab 1,5 m3 12% NH4Cl lahus, mille tihedus on 1,27 g/cm3? Keemia II eksam 1. Millistest teguritest ja kuidas sõltub hapniku lahustuvus vees?
Tuumaosakesed on prootonid ja neutronid. Aatomituumale annavad laengud prootonid. Elektronkatte moodustavad elektronid. Tuumalaeng = aatomnumber = elektronide arv = prootonite arv. Katioon on positiivne ja anioon on negatiivne. 3. molekulmassi arvutamine C2H6 Mr(C2H6)=2 C+6 1=2 12+6 1=30 Mr (Ba(NO3)2)=Ba+2 (N+O 3)=137+28+96=261 4. liitaine protsendiline koostis CaO Mr(Ca+O)=40+16=56 hapnikusisaldus: 5. hapnik ja lämmastik Hapnikku saadakse veelagundamisel, maagaasist, rauamaagi kuumutamiselja vedela õhu destillatsioonil. Hapnik on kerge gaas selletõttu kogutakse seda anumasse millel in ava allapoole. Lämmastik on raske gaas. 6. happed, alused, soolad happed:üheprootonilised ja mitmeprootonilised.
Mõõdetud tihedus ρ=1,009 g/cm3 Sellest väiksem tihedus tabelis ρ1=1,0054 g/cm3 Sellest suurem tihedus tabelis ρ2=1,0126 g/cm3 Otsitav massiprotsent C%=1,50% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 C%1=1,00% Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 C%2=2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs C% (NaCl protsendiline sisaldus lahuses): NaCl mass lahuses: 5 NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus: Segu B tegelik protsendiline sisaldus oli 70%. Suhteline viga: NaCl sisaldus lahuses molaarsuse kaudu: M(NaCl)=23+35,5=58,5 g/mol NaCl sisaldus lahuses molaalsuse kaudu: 248,47 g= 0,248 kg NaCl sisaldus lahuses moolimurru kaudu: M(H2O)=12+16=18 g/mol
(Konkreetses lahuses kasutati liiva väljapesemiseks veidi liiga palju vett, mistõttu oli kogu lahuse maht üle 250 cm 3. Selle tagajärjel oli NaCl mass ja protsendilisus tegelikkusest erinev.) Lahust segatakse hoolikalt, valades see tagasi koonilisse kolbi ja seejärel taas mõõtesilindrisse. Mõõdetakse lahuse tihedust. Selleks kasutatakse areomeetrit, mis viiakse ettevaatlikult lahusesse. Loetakse skaalalt lahuse tihedus. Tabeli abiga leitakse lahuse tiheduse järgi NaCl protsendiline sisaldus. Katse andmed Liiva ja soola segu B Segu mass m = 5,40 g NaCl lahuse tihedus = 1,010 g/cm3 NaCl lahuse maht V = 250 cm3 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan lahuse protsendilisuse, kasutades lineaarset interpoleerimist. Vajalikud andmed leian tabelist: C % 2 - C %1 C % = C %1 + ( - 1 ) = 2 - 1 2, 00% - 1,50%
Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisal
3-kloropentaanhape metüül-3-kloropentanaat naatrium-3-kloropentanaat OH O Cl O + CH4 Cl O + H2 O ONa Cl O + NaOH Cl O + CH3OH 31. 50 cm3 vees lahustati 5 cm3 metaanhapet (= 1,22 g/cm3). Leia tekkinud lahuse protsendiline kontsentratsioon. 32. Segati 10 g 80 %-list ja 40 grammi 5 %-list metaanhappe lahust. Arvutada tekkinud lahuse %-line kontsentratsioon. 33. Kui suur ruumala vett tuleb lisada 20 grammile 50 %-lisele etaanhappe lahusele et saada 15%-line lahus? 34. Mitu grammi sidrunhapet tuleb lisada 30 grammile 5 %-lisele lahusele et saada 20 %-line lahus? 35. Mitu grammi 10 %-list naatriumhüdroksiidi lahust kulub 1,0 cm3 metaanhappe (= 1,22 g/cm3) neutraliseerimiseks? 36
Seega kondensaat tekib 12 oC ja 13 oC vahel. 2 Täpse temperatuuri arvutuskäik on järgmine: 1 oC = 11,231mmHg 10,518mmHg = 0,713 mmHg P2= 10,84mmHg 10,518mmHg = 0,322mmHg t = (0,322mmHg*1oC)/0,713mmHg = 0,45 oC t = 12oC + 0,45oC = 12,45 oC Vastus: Õhk võib jahtuda 12,45 oC-ni ilma, et tekiks kondensaat. V Lahused 1. Leida 5M H2SO4 lahuse (=1,45g/cm3) protsendiline sisaldus? Lahendus: Võtame 1,0L=1000cm3 5M H2SO4 lahust. m(H2SO4)lahus = *V=1,45g/cm3*1000cm3 = 1450g n(H2SO4) = c*V=5M*1L = 5mol m(H2SO4) = n*M=5mol*98g/mol = 490g %(H2SO4) = (490g/1450g)*100% = 33,8% 2. Mitu milliliitrit kontsentreeritud H2SO4 (98%), =1,82g/cm3 on vaja: a) 20 liitri 5% lahuse (=1,02g/cm3) valmistamiseks b) 20 kg 0,4M lahuse (=1,004g/cm3) valmistamiseks. Lahendus: a) m(H2SO4)5% lahus=*V=1,02 g/cm3*20000cm3 = 20400g m(H2SO4)=20400g*0,05=1020g
kõrgemale 3 C võrra.Nüüd aga lisades destileeritud veele naatriumsulfaati langes temperatuur kiiresti 0 C.Võrreldes neid kahte katset võib öleda, et naatriumsulfaat reageeris (destileeritud) veega ägedamalt , sest langus oli 23 C,mis on väga suur muutus katses.Katseklaasis A toimus eksotermiline reaktsioon ning katseklaasis B endotermiline reaktsioon. Katse 4: Töö eesmaärk: Vask(II)sulfaat-5-vee kristallvee koefitsendi määramine Vask(II)sulfaadi molekul seob endaga teatud arvu molecule vet ning tema valemi üldkuju on CuSO4 x nH2O . Suurust n nimetatakse kristallvee koefitsendiks ja seda saab arvutada alljärgneva valemi abil: N= aine mass (g) / aine molaarmass (g x mol-1) Töö käik: Kaaluda tehnilistel kaaludel puhas kuiv tiigel. Tiiglisse kaaluda 1-1,2 g CuSO4 x nH2O. Kristallvee eraldamiseks kuumutada tiiglit termostaadis 220 .c juures või ettevaatlikult gaasipõleti leegil, mille juures sool muutub veevabaks
sisaldust lubjakivis? Kui ja, siis kuidas, kui ei, siis miks? Jah, sest Ca on aktiivne metal ja asub metallide pingereas vesinikust eespool (st et suudab happest vesiniku välja tõrjuda) 57. Kui suur on normaaltingimustel ühe mooli vesiniku ruumala? V=22,4 dm3 58. Kui suur on vesiniku molaarmass? 1g/mol 59. Kuidas sõnastada Daltoni seadus? Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga 60. Leida 500 cm3 gaasi maht normaaltingimustel, kui gaas koguti vee kohale temperatuuril 25C ja rõhul 1.25 atm. Küllastatud veeauru rõhk sellel temperatuuril on 23,8 mm Hg ja RH on 40%. [564 cm3] 61. Mida näitab metallide pingerida? Metallelektroodide rida, järjestatuna standardse redokspotentsiaali kasvu järgi 62. Selgitada, kuidas iseloomustab metalli keemilist aktiivsust tema asukoht pingereas? Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis reageerides lahjendatud mitteoksüdeerivate hapetega tõrjuvad happest vesiniku välja
1.4 Ülesandeid. 1) Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: Li, Mg, Al, C, N, O, Cl, Ar, K, Ca, Mn, Ni, Ti, Sn. 2) Täida perioodilisussüteemi abil järgmine tabel: Element Prootonite arv Neutronite arv Elektronide koguarv Elektronkihtide arv Elektronide arv väliskihil P F Jätka tabelit: Na, Si, S, Ne, Fe, V, As, H. 2 Aine ehitus ja keemiline side. 2.5 Aineosakesed. Molekul koosneb aatomitest. Molekul on aine väikseim osake, millel on samad keemilised omadused kui ainel endal. Ioon on laenguga aatom või aatomirühmitus. Aatomist tekib ioon, kui aatom loovutab või liidab elektrone: Kui aatom loovutab elektrone, siis tekib positiivne ioon ehk katioon: Na - 1e ® Na+ Kui aatom liidab elektrone, siis tekib negatiivne ioon ehk anioon: S + 2e ® S-2 Erinevad elemendid seovad oma elektrone erineva jõuga. Mittemetalliaatomid seovad elektrone
1 km = 103 m = 104 dm = 105 cm = 106 mm = 109 m = 1012 nm = 1013 1 m = 10 dm = 102 cm = 103 mm = 106 m = 109 nm = 1010 1 dm = 10 cm = 102 mm = 105 m = 108 nm = 109 1 cm = 10 mm = 104 m = 107 nm = 108 1 mm = 103 m = 106 nm = 107 1 m = 103 nm = 104 1 nm = 10 1 = 10-1 nm = 10-4 m = 10-7 mm = 10-8 cm = 10-9 dm = 10-10 m = 10-13 km 1 nm = 10-3 m = 10-6 mm = 10-7 cm = 10-8 dm = 10-9 m = 10-12 km 1 m = 10-3 mm = 10-4 cm = 10-5 dm = 10-6 m = 10-9 km 1 mm = 10-1 cm = 10-2 dm = 10-3 m = 10-6 km 1 cm = 10-1 dm = 10-2 m = 10-5 km 1 dm = 10-1 m = 10-4 km 1 m = 10-3 km 1 km2 = 106 m2 = 108 dm2 = 1010 cm2 = 1012 mm2 = 1018 µm2 = 1024 nm2 = 1026 2 1 m2 = 102 dm2 = 104 cm2 = 106 mm2 = 1012 µm2 = 1018 nm2 = 1020 2 1 dm2 = 102 cm2 = 104 mm2 = 1010 µm2 = 1016 nm2 = 1018 2 1 cm2 = 102 mm2 = 108 µm2 = 1014 nm2 = 1016 2 1 mm2 = 106 µm2 = 1012 nm2 = 1014 2 1 µm2 = 106 nm2 = 108 2 1 nm2 = 102 2 1 2 = 10-2 nm2 = 10-8 µm2 = 10-14 mm2 = 10-16 cm2 = 10-18 dm2 = 10-20 m2 1 nm2 = 10-6 µm2 = 10-12 mm
Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: mõõdetud tihedus 1,0051 g/cm3
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V)
Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused Boyle´i seadus Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V)
Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04
Molaarne kontsentratsioon (CM) Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes dm3 (ühes liitris) lahuses. naine [mol ] maine [ mol ] C M= = V la hus [dm 3 ] M aine [ g /mol ] ∙V lahus [ dm 3 ] 1.5 maine [g] naine = M aine [ g /mol] V 0 gaas [ dm 3 ] naine= 3 V m [dm /mol] Lahustunud aine massi saab leida maine=V la h us ∙C M ∙ M aine 1.6 Molaalsus (Cm) Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis naine [mol] maine [ g ] Cm = = 1.7 mla h usti [kg] M aine ∙ [ g /mol ] (m −m l ahus aine ) [ kg ] Moolimurd (CX)
11.02.2018 VESI, DIVESINIKMONOOKSIID H2O VESI OMADUSED JA LEVIMUS · polaarne molekul VESI OLULINE KOMPONENT MAAL - 70% maa pinnast · moodustab - molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel) - tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur) vesiniksidemeid
märge märge A. Valige loetelust õige vastus. (Kirjutage õige vastuse number.) 400 grammis vees lahustati 56 liitrit gaasilist ammoniaaki (normaaltingimustel). 4p 1 Vastake järgmistele küsimustele. Dehüdraatimine on _____ 1) vee molekuli liitumine kaksiksidemega; A
Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3. Lahust mõõtesilindris segada hoolikalt. Selleks valada lahus korraks uuesti koonilisse kolbi ja seejärel mõõtesilindrisse tagasi. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Areomeeter viia lahusesse ettevaatlikult, laskmata seda kõrgelt kukkuda. Peale mõõtmist pesta areomeeter kraaniveega, loputada destilleeritud veega ning kindlasti kuivatada. 1. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist. 2. Arvutada mõõtmistulemuste (lahuse maht ja tihedus) järgi lahuses oleva naatriumkloriidi mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. 3. Arvutada naatriumkloriidi sisaldus lahuses järgmistes kontsentratsiooni väljendusviisides: molaarsus, molaalsus, moolimurd, normaalsus, g/dm3, kg/m3. Katsetulemused: o mõõdetud tihedus 1,020 g/cm3
annaabi.ee 
