Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Töö käik B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimise...
Eksperimentaalne töö nr. 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained Naatriumkloriidi ja liiva segu. Töövahendid Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm 3), areomeeter, filterpaber. Töö käik Kaalun kuiva keeduklaasi 5...9 g liiva ja soola segu (täpsusega 0,01 g). Lahustan NaCl klaaspulgaga segades vähese koguse (~ 50 cm3) destilleeritud veega. NaCl lahustub vees hästi, liiv ei lahustu. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis pole lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerin lahuse. Selleks valmistan valge lindiga filterpaberist kurdfiltri, asetan selle klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi ko...
docstxt/14227250032135.txt
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Lahuse kontsentratsiooni määramine 2 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töö käik A) Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1) Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda büretti. Jälg...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
Eksperimentaalne töö 1. NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Töö käik. 1. Kaalusin kuiva keeduklaasi liiva ja soola segu ( C variandi). m= 5,36 g 2. Valmistasin valge lindiga filterpaberist kurdfilter, asetasin see klaaslehtrisse ning niisutasin vähese hulga destilleeritud veega. 3. Lehter asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutuks vastu keeduklaasi seina. Lahus valatasin filtrile mööda klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi s...
LABORATOORNE TÖÖ 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva segus Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus: Kasutusel on erinevad seadused lahuste kohta ning nende abil leitakse soola mass lahuses (Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev homogeenne süsteem.) ja protsent soola-liiva segus. Soola-liiva segu segatakse veega. Sool on vees lahustuv (Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis), liiv vees ei lahustu. Areomeetriga saab mõõta lahuse tiheduse. Leian tabelist, mis näitab lahuse tiheduse sõltuvust NaCl protsendilisest sisaldusest lahuses temperatuuril 20 °C, lähedased tihedused ja massiprotsendid. Arvutatakse otsitav massiprotsent (massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas ...
Keemia praktikum I Lahuse valmistamine ja katlakivi lagundamine happega Eesmärk: Kontsentreeritud happe lahusest lahuse valmistamine. Uurime kui palju on vaja valitud hapet katlakivi lagundamiseks. Milline on tõhusaim hape katlakivi eemaldamiseks ja milline reaktsioon on kõige energia rikkam. Töövahendid: Katlakivi, kontsentreeritud H2SO4 (95%-line, ρ= 1,833 g/cm3); kontsentreeritud HCl (35%-line; ρ= 1,175 g/cm3), kontsentreeritud H3PO4 (85%-line ρ= 1,783 g/cm3), mõõtsilindrid, pipetid, süstlad, kaalud. Lahuste tiheduste tabel. Ohutustehnika: kindad, kittel. Hapet valan vette, mitte vastupidi. Gaaside sissehingamine kahjulik, juuksed kinni, kotid akna lauale. Happe lahuse arvutused: Otsustasin teha 50 ml lahuse, kontsentratsiooniga 0.5 mol/l Arvutasin, et vaja läheb 0.025 mol HCl ehk soolhapet. = Arvutasin happe molaarmassi: ...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
Lõputöö Etüülbensoaat bensoehappest Koostaja: Mari Löper; YASB21 104292 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 2 Sisukord 2011............................................................................................................................................................2 SISUKORD...............................................................................................................................................3 1. KIRJANDUSLIK OSA........................................................................................................................4 1.1. SISSEJUHATUS. SÜNTEESISKEEM............................................................................
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 15 Vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevuse määramine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 10.11.2010 Töövahendid. Höppleri viskosimeeter, stopper, ultratermostaat. Töö eesmärk. Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia. Töö käik. Täidetakse viskosimeetri toru kuni 25 mm toru otsast allapoole uuritava vedelikuga ja pannakse kohale tabeli alusel valitud kuul. Viskosimeetri mantel ühendatakse termostaadiga, mis on reguleeritud nutavale temperatuurile. Katset võib alustada10 ..15 min järel, mis on vajalik temperatuuri ühtlustumiseks uuritavas vedelikus ja termostaadis. Pööratakse viskosimeetrit ja mdetakse stopperi abil aeg, mille jooksul kuul...
Lõputöö 3-pentanool etüülformiaadist Koostaja: Lauri Mölder 112938YASB Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2012 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem Valisin oma orgaanilise keemia praktikumi lõputööks 3-pentanooli sünteesi etüülformiaadist. 3-pentanool on alkohol, mida saadakse etüülformiaadi reaktsioonist Grinardi reaktiiviga. 3-pentanool on vees ja orgaanilistes solventides suhteliselt hästi lahustuv aine. Kasutatakse lähteainena paljudes reaktsioonides. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne Etüülformiaadi süntees happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe toimel karbonüül...
Lõputöö 1fenüületanool atsetofenoonist Koostaja: Ksenia Kuksina; YASB21 104528 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 Sisukord 1. KIRJANDUSLIK OSA 1.1. Sissejuhatus. Sünteesiskeem. Oma orgaanilise keemia lõputööks valisin mina sünteesi 1-fenüületanool atsetofenoonist. 1-fenüületanooli veel nimetatakse alfa-fenüületüül alkohol, mitte joogialkohol. 1-fenüületnooli sünteesiskeem: Benseen+äädikhappeanhüdriidatsetofenoon+etanool1-fenüületnool 1.2. Reak...
1-fenüületanool lähtudes atseetofenoonist KIRJANDUSLIK OSA Orgaanilise keemia lõputöö sünteesiks teostasin 1-fenüületanooli lähtudes atsetofenoonist. 1-fenüületanooli nimetatakse samuti ka alfa-fenüületanüül alkoholiks. 1-fenüületanooli sünteesiskeem Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism (kirjanduse alusel) Oma sünteesi alustasin benseeni aromaatse tuuma atsüleerimisega Friedel-Craftsi järgi. Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis genereeritakse happe kloriidist tugeva Lewise happe AlCl3 mõjul. Atsüülkatioon on piisavalt tugev elektrofiil, et reageerida areeni -elektronidega. Atsüleerimisreaktsioonidega saadakse alküülarüül või diarüülketoone. Antud juhul atsetofenonooni, mis on diarüülketoon. ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 2 Lahuste valmistamine, kontsentratsiooni määramine Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 02.10.2011 28.10.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Tööl on õppe eesmärk. Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus. Töövahendid 250 ml keeduklaas, klaaspulk segamiseks. Elektrooniline kaal ,,Mettler toledo" PB602-s, valmistatud Sveitsis, max 610 g (e =0,1g), min 0,5 g(d=0,01 g). Klaasist lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder. Areomeeter AOH-2, 20 cm, 18481-81/ 20 o C kg/m3 , N.56 . Filterpaber....
Keemia aluste praktikum I 2. praktikum, KNO3 ümberkristallimine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: Töökäik: Kasutades tahvlil olevaid andmeid (puhastatavat soola tuleb võtta 14g) ja lahustuvuse tabelit arvutatan, kui palju tuleb võtta vett, et saada soovitud kogus puhast soola ning kui palju soola välja kristalliseerub. KNO3 lahustuvus on T=70ᵒC 138 g soola/100g vees T=20ᵒC 31,7g soola/100g vees Järelikult 14g soola lahustub T=70ᵒC juures 10.15g vees ning T=20ᵒC. 100 g vees lahustunud KNO3 st sadeneb välja: 138g-31.7g=106.3g Protsendiliselt teeb see: 106.3/138=0.77 e. 77% Antud lahusest peaks välja sadenema 14x0.77=10.78 KNO3 Vett võtan veidi rohkem,kui arvutuste järgi ette nähtud. Kaalun soola keeduklaasi ning lisan vajaliku koguse vett ja kuumutan lahust klaaspulgaga segades veidi ...
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades. Toim...
Tallinna Tehnikaülikool Aniliin nitrobenseenist, taandamine Sn-ga Lõputöö Orgaaniline keemia II Juhendaja: Marju Laasik Mai 2014/Tallinn Sisukord: 1.1 Kirjanduslik osa 1.2 Sissejuhatus ja sünteesiskeem 1.3 Reaktsioonide iseloomustus ja reagendide ohtlikkus 1.4 Füüsikaliste konstantide tabel 1.5 Töö käik 2. Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid 2.2 Aparatuuride skeemid 2.3 Arvutused 2.4 Märkused töö käigus 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa Sissejuhatus ja sünteesiskeem Sünteesi eesmärgiks oli sünteesida aniliini lähtudes nitrobenseenist ja taandates Sn-ga. Kaheetapiline töö toimus etteantud eeskirjade alusel. Esmalt oli vaja sünteesida nitrobenseen benseenist, lämmastikhappest ja väävelhappest. Sü...
TTÜ Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö pealkiri Töö nr. 16 Konduktomeetriline tiitrimine Üliõpilane: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Aparatuur. Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur; bürett mõõtelahusega. Töö ülesanne. Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel. Katse käik. Keeduklaas uuritava lahusega saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Orgaanilise keemia õppetool YKO5606 Orgaaniline keemia II praktikum Lõputöö Bensaalatsetofenooni süntees atsetofenoonist Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 2 2. Ainete omadused kirjanduse alusel lk 3 3. Ainete ohtlikkus lk 4 4. Vajaminevad ainehulgad lk 5 5. Reaktsioonide mehhanismid ja iseloomustused lk 6 6. Teoreetiliste ja kirjanduslike saagiste arvutused lk 8 7. Töö käik lk 9 8. Andmete töötlus ja analüüs lk 10 9. Pilte sünteesist lk 11 10. Kokkuvõte ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1.Sissejuhatus Antud töös sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseeni lähtudes bromoetaanist. Sünteesitakse esmalt bromoetaan etanooli bromeerimise kaudu ning seejärel, kasutades Friedel-Craftsi meetodit, sünteesitakse 1,3,5-trietüülbenseen. 1.2.Reaktsioonide iseloomustus Bromoetaani sünteesiks lisatakse etanoolile tahke kaaliumbromiidi ja vee segu. Reaktsiooni a...
Keemia aluste praktikum. Metallide aktiivsus ja korrosioon. Fe2+-ioonide kontsentratsiooni määramine permanganatomeetriliselt Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Zn reageerimine tugevalt lahjendatult HNO3-ga: Zn graanulile lisatakse 0,5M HNO3 ning jäetakse mõneks ajaks seisma. Toimub reaktsioon. 4Zn + 10HNO3 = 4Zn(NO3)2 + NH4NO3 + 3H2O Siis eraldatakse lahus Zn graanulist. Lahusele lisatakse KOH lahust (4M, 6M) ning kuumutatakse gaasipõleti kohal. Eraldub gaasi, mis muudab märja universaalindikaatorpaberi sinakaks, mis tähendab, et tegemist on gaasiga, mis muutub veekeskkonna aluseliseks. NH3 + H2O = NH4+ + OH- Õhuhapniku mõju raua korrosioonile: Eelnevalt liivapaberiga puhastatud rauaplaadile viiakse umbes 1cm läbimõõduga lahuse tilk (3% Na2SO4, 0,1% K3[Fe(CN)6 ja 0,1% fenoolftaleiin). Õhuhapniku juurdepääsul toimub tilga ääreosades O2 redut...
Keemia aluste praktikum Kuue lahuse kindlakstegemine Juhendaja: Erika Nimi: Reijo Loik Kuupäev:13.11.2013 Jüriado Koostan tabeli reaktsioonide kohta, mis lahuste kokkuvalamisel toimuvad. NaOH H2SO4 Na2CO3 NaCl BaCl2 Al2(SO4)3 NaOH X Tekib - - NaOH + NaOH + Na2SO4, BaCl2→Ba(OH Al2(SO4)3→ näha pole )2 Al(OH)3+ midagi (vähelahust Na2SO4 uv) + NaCl H2SO4 ...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: KONTSENTRATSIOONIELEMENDI UURIMINE 19 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 12.10.2010 Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E= ln F a1 kus a2 on Ag+-ioonide aktiivsus positiiv...
Keemia aluste praktikum I Keemia Henry Kaasik Reaktsiooni kiirus ja tasakaal Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik kuupäev: 1. Reaktsiooni Na2S2O3 + HCl kineetika uurimine Uurin antud reaktsiooni kiirust erinevate Na2S2O3 kontsentratsioonide juures. Kuna reaktsiooni absoluutse kiiruse määramine on keerukas, mõõdan aega, mis kulub alates lähteainete kokkuvalamisest kuni hägu tekkeni lahuses reaktsioonil: Na2S2O3 + HCl S + 2NaCl + H2O + SO2 Reaktsiooniks kuluva aja loen reaktsiooni suhteliseks kiiruseks. Teen 5 katset, millest igal järgneval vähendan Na2S2O3 ruumala 10cm3 võrra, mille asemel lisan vett. Algul valan kokku vee ja Na2S2O3 ning samal ajal kui lisan lahusele juurde HCl panen käima ka stopperi. Ajamõõtmise lõpetan, kui keeduklaasi all oleva ru...
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr: 19 k Kaitstud: ZELATIINI ISOELEKTRILISE TÄPI OPTILINE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Zelatiini lahuse isoelektrilise täpi määramine hägususe pH-st sõltuvuse järgi. Töö käik: Nummerdatud kolbidesse pipeteeritakse 10 ml ettevalmistatud zelatiinilahust ning vastavalt tabelile 1 ülejäänud koostisosad järgides põhimõtet ,,hapet vette". Tabel 1 Kolvi nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 HCl maht ml 1 4 1 0, - - - - - 0 5 KOH maht ml - - - - - 1 3 6 10 Vee kogus ml - 6 9 9, 1 9 7 4 - 5 0 Mõõdetakse saadud lahuste pH ja optiline tihedus ( =364 n...
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv. Alumiiniumsulfaadi ja ammooniumkloriidi hüdrolüüsil tekivad H+ ioonid, mis muudavad keskkonna happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioon...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 5 Voogsisestusanalüüs Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Pump Registraator Süstimisseade Reagent Pump Detektor Reaktori aas (i.k. Reactor coil ...
Sissejuhatus KORROSIOON- see nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast corrodere, mis tähendab puruks närimist. Seega korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Keemia keeles öelduna oksüdeeruvad metalli aatomid ümbritseva väliskeskkonna (õhk, vesi, erinevad gaasid, lahused jne.) toimel. Korrosioon on redoksprotsess, kus metallid on redutseerijad ise oksüdeerudes. Igapäevaelus kohtame raudesemeid, mis on kaetud roosteplekkidega, punane vask on muutunud pruuniks või roheliseks ja hõbelusikad on muutunud mustaks ning kaotanud oma läike. Metallide muundumine kulgeb sageli väga kiiresti. Pruugib jätta märja rohu sisse läikiv raudese, kui juba mõne päeva pärast on esemele tekkinud pruunid roostelaigud. Aeglasemalt tuhmub läikiv vasepind. Korrosiooni puhul mõjutab metalli ümbritsev keskkond keemiliselt. Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge vedrudes, koormust kand...
Keemia aluste praktikum Happelahuse valmistamine ja lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Juhendaja: Erika Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: Jüriado Happelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisel põhineb selle happe ja leelise vahelisel neutralisatsioonireaktsioonil. Kindlale kogusele happe-lahusele lisatakse kindla kontsentratsiooniga leeliselahust seni, kuni hape on täielikult ära reageerinud. Sel juhul on happe kindlale hulgale lisatud temale reaktsiooni järgi vastav kogus leelist. See tehakse kindlaks värvusindikaatorite abil. HCl-lahuse kontsentratsiooni määramisel NaOH-lahusega toimub reaktsioon HCl+ 2NaOH → NaCl + 2H2O. Reaktsioonivõrrandist on näha, et n(HCl) = 2n(NaOH) Seega V(HCl) * c (HCl) = 2 V(NaOH) * c (NaOH) . HCl lahuse valmistamine: Vaja on 10 cm² 0,155M HCl lahust Meile antud lahuse tihedus on 1,032g/cm³ Tihedused(g/cm³) 6% - 1,028 8...
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Hantschi reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 27.11.2007 03.12.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet 3) ftp://ftp.ttkool.ut.ee/chem/balt/bko0506exp_eng.pdf 4)http://www.organic-chemistry.org/namedreactions/hantzsch-dihydropyridine- synthesis.shtm Meetodi olemus: 1,3-Dikarbonüülühendid koos aldehüüdidega ja ammoonumiga annavad 1,4.Dihüdropüridiini, mis on kirjeldatav Hantschi reaktsiooniga Kasutatavad nõud: 1) 50 ml ümarkolb 2) magnesegaja 3) magnetsegajapulk 4) jahuti 5) pasteuri pipett 6) 25 ümarkolb+ pulk sellele 7)Petri tass 8) silikageeli plaadid Kasutatavd ained: 1) ammooniumatsetaat-2 g kaaluti 2,2...
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Infrapunaspektroskoopia Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 25.09.2007 25.09.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend 2) Internet Kasutatavad ained: 1) Tahke KBr 2) metaan 3) isoamüülalohol 4) bensiil 5) kloroform-CHCl3 Kasutatavad töövahendid: 1) ahhaatuhmer 2) uhmrinui 3) spaatel 4) pressivorm 5) automaatpipett 6) vatt 7) KBr plaadid 8) gaasiküvett 9) spektofotomeeter 11) kummikindad 12) vaakumpump Töö eesmärk: Määrata ära uuritavate ainete puhtus Meetodi olemus 1)Infrapunane spektroskoopia on analüüsimeetod, mis lubab (osaliselt) identifitseerida või tõestada ainete struktuuri (eeskätt iseloomulike neeldumismaksimumidega funktsionaalrühmad). 2)...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus Õpperühm: Töö teostaja: KATB12 Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 28.10.2011 25.11.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Le Chatelier'i printsiip. Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutmisel. Töö ülesanne Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju hindamine tasakaalule. Töövahendid 4 katseklaasi Töö käik Kirjutada tasakaalukonstandi avaldis raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni t...
Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: Ümberkristallimine ja sulamistemperatuuri määramine Teostaja: Kursus: Liisi Laaniste Geenitehnoloogia I Töö algus: Töö lõpp: Juhendaja: 14/02/2011 14/02/2011 Sirje Mäeorg Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.com www.sciencelab.com ,,The Merck index, eleventh edition" ,,Orgaanilise sünteesi praktikumi laboratooriumitehnika" Kasutatavate ainete füüsikaliste konstantide tabel (Handbook of Chemistry and Physics) Aine nimetus Mm Vajalik hulk Tihedus Sto Lahustuvus (g ja mool) või kto Bensiil 210,23g/mol 0,5g 1,23g/cm3 St...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Spektrofotomeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö käik: Valmistada KMnO4 ja K2Cr2O7 etalonlahused. Vahetult enne tööd valmistada Mn standardlahus 0,05 mg / ml selleks pipeteerida 9,1 ml 0,1n KMnO 4 lahust 200 ml mõõtkolbi ja täita dest. veega kriipsuni. Loksutada korralikult ning sellest pipeteerida 5,0; 7,0; 9,0 ml 50 ml mõõtkolbidesse. Täita dest. veega ja loksutada korralikult. Cr-lahust ( 1mg/ml ) pipeteerida 1,5; 3,0; 4,0 ml 50 ml mõõt - kolbidesse, täita dest.veega kriipsuni ning loksutada. Uuritav lahus, mis sisaldab nii Mn kui Cr, viia samuti dest. veega kriipsuni. Mõõta kõikidel lahustel opti...
Keemia aluste praktikum 1 Keemia 1. Henry Kaasik Tasakaal elektrolüütide lahustes Juhendaja: Erika Jüriado Kuupäev: 1) Tugevad ja nõrgad elektrolüüdid Võetakse neli gradueeritud keeduklaasi, igaühte viiakse 30-40 cm³ demineraliseeritud vett ja lisatakse 1-2 tilka tabelis märgitud indikaatorit. Märgitakse tabelisse indikaatori värvus vees. Seejärel lisatakse keeduklaasidesse üks cm³ ühte järgmistest lahustest: 2M HCl ; 2M CH³COOH ; 2M NH³*H²O ja 2M NaOH ning viiakse vee lisamisega lahuste ruumala 50 cm³ ni . Segatakse ja märgitakse tabelisse indikaatorite värvused hapete/aluse lahustes. Värvuste põhjal tehakse otsus lahuste pH kohta ja märgitakse see tabelisse. H²O/….2M H²O/.. 2...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.4 Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.4 PROTEOLÜÜTILISE ENSÜÜMI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on arvukas rühm ensüüme, mis katalüüsivad peptiidsidemete hüdrolüüsi valkudes ja peptiidides. Reaktsiooni tulemuseks on erineva molekulmassiga peptiidid ja vabad aminohapped. Proteolüütilise ensüümi aktiivsus avaldatakse hüdrolüüsil vabanevate produktide hulga kaudu. Kasutatakse sõltuvalt uuritava proteaasi omapärast vastavaid substraate ja talle sobiva Ph-ga puhvreid. Selles töös kasutatakse ensüümi substraadina kaseiini. Ensüümireaktsioonil hüdrolüüsumata valk ja kõrgmolekulaarsed peptiidid sadest...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Labora-toorne Töö pealkiri: töö nr. 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö Protokoll Protokoll arvestatud: Meeme teostatud: esitatud: Põldme 25.11.2011 09.12.2011 Eksperimentaalne töö 1 Töö eesmärk Elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsioonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid Katseklaaside komplekt Töö käik Kirjeldada toimuvaid muutusi (sademe teke, värvuse muutused, gaaside eraldumine jne) ning tekkivaid sademeid. Kirjutada kõiki muutusi kirjeldavad reaktsioonivõrrandid nii ioon- kui molekulaarkujul. Tasakaalustada ja lõpetada juhendis toodud reaktsioonivõrrandid. Redoksreaktsioonides märkida, mil...
Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 1 Aatomabsoptsioonspektromeetria Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Mg sisalduse määramine vees leek-AAS meetodil Töövahendid · Keeduklaasid 50-100 mL · Mõõtkolvid 50, 100 mL · Pipetid 5, 10 mL · AA-leekspektrofotomeeter Pye Unicam SP9700 Reaktiivid · Dest. Vesi · Mg standardlahus 100 g/mL Töölahused Valmistada Mg töölahused vastavalt 20, 10 ja 5 g/mL Töö käik Pipeteerida 2.5 , 5 , 10 ml Mg standardlahust kontsentratsiooniga 100 g/mL 50 mL mõõtkolbidesse ja täita kolvid kriipsuni destilleeritud veega ning korralikult segada. Lülitada spektromeeter vooluvõrku, lülitada sisse Mg lamp. Reguleer...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3152 Anorgaaniline keemia praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Elektrolüütide lahused, pH mõõtmine, töö nr. 3 hüdrolüüs Õpperühm: Töö teostaja: Ksenia Katsanovskaja KATB-21 072545 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll V. Lepane esitatud: arvestatud: Eksperimentaalne töö 3 Töövahendid Koonilised kolvid (250 mL), mõõtkolvid (100 mL), bürett, pipett (10 mL), keeduklaas (50 mL), pH-meeter, katseklaaside komplekt, klaaspulk. Reaktiivid 0,05...0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ligikaudu 0,01M NH3H2O lahus, 2M soolhappe, etaanhappe (äädikhappe) ja ammoniaagi vesilahused, küllastatud KCl lahus, SbCl3 lahus, kontsentreeritud sool- või lämmastikhape, indikaatorid: universaalindikaatorpaber pH hinnanguks võtta la...
Tallinn Tehnikaülikool Lõputöö protokoll Dibensaalatsetoon atsetoonist Liisi Kink 095675 YAGB 22 Tallinn 2010 Etapp 1 Atsetoon Sissejuhatus Üldiselt käsitletakse keemias oksüdeerimisena nähtust, kus element loovutab elektrone. Orgaanilises keemias käsitletakse oksüdeerimisena iga protsessi, mis põhjustab süsiniku elektrontiheduse vähenemist. Alkoholide osalisel oksüdatsioonil erinevate reagentide toimel oksüdeerub primaarne alkohol esmalt karbonüülühendiks ja seejärel karboksüülhappeks. Sõltuvalt sellest, kas on tegu primaarse või sekundaarse alkoholiga, saame esmaseks reaktsiooniproduktiks vastavalt kas aldehüüdi või ketooni. Aldehüüdid võivad edasi oksüdeeruda karboksüülhapeteni, ketoonid neid tingimustes ei oksüdeeru. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 3. Biokatalüüs 3.5. Glükoosi sisalduse määramine ensümaatilisel meetodil. Tallinn 2010 3. BIOKATALÜÜS 3.5 GLÜKOOSI SISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Glükoosi sisalduse määramiseks kasutatakse meetodit, mis põhineb kahe ensüümi glükoosi oksüdaasi (GOD) ja peroksüdaasi (POD) kasutamisel. GODi spetsiifilisus substraadi suhtes annab võimaluse määrata glükoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab endas prosteetilise grupina flaviinadeniindinukleotiidi (FAD), mis toimib kui koeensüüm. Selle kaasabil kantakse glükoosi molekulilt kaks vesiniku aatomit hapnikule. Toimub ...
Biokeeemia laboritöö No 1 Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Protokool on parandanud. Kõik parandused on tehtud punase värvusega! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise- keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf Õppejõu eelnevad märkused: ,,Valkude ja süsivesikute reaktsioonid. Vaadake oma tulemuste analüüs läbi, kohati ei saa aru, mida öelda tahate. Puudu on reaktsioonivõrrandid ja reaktsioonide kemismi võiks üldse põhjalikumalt kirjeldada. Kas osasooni pildid on Teie omalooming? Meenutavad kahtlaselt juhendi pilte. Siis tuleks sellele ka viidata, võõraste sulgedega ehtimine on plagiaat ja pole kooskõlas akadeemilise aukoodeksiga. Kus on tärkliseterade pildid?" Õpperühm: YAGB21 Töö teostaja: Alexander Kirichuk 123695 Õppejõud: Ti...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Instrumentaalanalüüs praktikum Töö pealkiri: Laboratoorne töö nr. Vase, kaadmiumi ja tsingi määramine klassikalise polarograafilise analüüsi meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Cu2+,Cd2+ ja Zn2+ ioonide määramine uuritavas lahuses: 1. kvalitatiivselt 2. kvantitatiivselt Analüüsipraktikast on teada, et vase, kaadmiumi ja tsingi määramine nende koosesinemisel uuritavas lahuses on küllalt keeruline analüütiline ülesanne. Polarograafiline meetod võimaldab seda ülesannet lahendada nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Vase, kaadmiumi ja tsingi ioonid moodustavad...
Tallinna Tehnikaülikool P-BROMOATSETANILIID LÄHTUDES ATSETANILIIDIST ORGAANILINE KEEMIA II LÕPUTÖÖ Juhendaja: Marju Laasik Tallinn 2013 Sisukord 1. Kirjanduslik osa 1.1. Sissejuhatus O O HN CH3 HN CH3 Br Lõputöö sünteesiks valisin p-bromoatsetaniliidi, mis valmistatakse kahes etapis. Esimeses etapis saadakse aniliinist atsetaniliid ja teises etapis bromeeritakse atsetaniliid, saaduseks on para-bromoatsetaniliid. NH2 1.2. Reaktsioonide iseloomustus Esimeses etapis atsüülitakse nukleofiilne aniliini lämmastik äädikhappe anhüdriidiga. Äädikhappe anhüdriidi elektrofiilne süsinik seotakse aniliini nukleofiilse lämmas...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: FK8 Töö pealkiri: Esterdamise Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Mää Joonis 1. Bürett keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 Reaktsiooni Tasakaalukonstandi Määramine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat...
-Orgaanilise keemia praktikum LOKT.09.015 (3EAP) Keemia Instituut, orgaanilise keemia õppetool Töö pealkiri: 2-propüülatsetaadi süntees nukleofiilse asendusreaktsiooniga Teostaja: Galina Belova Kursus: Geenitehnoloogia II kursus Töö algus: 09.10.18 Töö lõpp: 16.10.18 Juhendaja: Siim Salmar Kasutatud kirjandus: 1) praktikumis antud eeskirjad 2) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_alcohol 3) https://en.wikipedia.org/wiki/Acetic_anhydride 4) https://en.wikipedia.org/wiki/Sulfuric_acid 5) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate 6) https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_chloride 7) https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D1%83%D0%BB%D1%8C %D1%84%D0%B0%D1%82_%D0%BC%D0%B0%D0%B3%D0%BD %D0%B8%D1%8F 8) https://en.wikipedia.org/wiki/Isopropyl_acetate 9) https://en.wikipedia.org/wiki/Diethyl_...
Tallinna Tehnikaülikool Orgaanilise keemia lõputöö Etüülbensoaat lähtudes bensoehappest Õpperühm: YAGB-22 Töö teostaja: Õppejõud: Marju Laasik Tallinn 2011 Sisukord: 1. Kirjanduslik osa 1.1 Sissejuhatus.Sünteesiskeem. 1.2 Reaktsioonide iseloomustus.Reagendide ohtlikkus. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel. 1.4 Töö käik. 2.Praktiline osa 2.1 Reaktsioonivõrrandid. 2.2 Aparatuuride skeemid. 2.3 Arvutused. 2.4 Märkused töö käigus. 2.5 Saagis ja produkti iseloomustus 3. Kokkuvõte 4.Kasutatud kirjandus 1. Kirjanduslik osa ...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA3411 Instrumentaalanalüüs praktikum Laboratoorne Töö pealkiri: Aatomabsorptsioonspektraalanalüüs töö nr. 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll arvestatud: esitatud: 1 Teoreetilised alused Tänapäeval on aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs üheks põhiliseks metallide mikrokonsentratsioonide määramise meetodiks, vastavad seadmed omavad suurt täpsust ning neid on lihtne kasutada. Aatomabsorbtsioonspektraalanalüüs põhineb vabade aatomite võimel absorbeerida kiirgusenergiat. Mõõdetakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemist proovi sisaldava mõõteraku läbimisel. Mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti le...
annaabi.ee 
