Töö pealkiri: Konduktomeetriline tiitrimine (0)

TTÜ
Materjaliteaduse instituut
Füüsikalise keemia õppetool
Töö nr. 16
Töö pealkiri
Konduktomeetriline tiitrimine
Üliõpilane:
Õpperühm
Töö teostamise
kuupäev:
Kontrollitud:
Arvestatud:
Aparatuur .
Mõõteelektrood, mis sukeldatakse tiitritavasse lahusesse; juhtivuse mõõteseade; segur ; bürett mõõtelahusega.
Töö ülesanne.
Töös tiitritakse tugeva leelisega kas nõrka ja tugevat hapet või hapete segu. Tiitrimise ekvivalentpunkt määratakse graafiliselt lahuse elektrijuhtivuse mõõtmiste alusel.
Katse käik.
Keeduklaas uuritava lahusega saadakse praktikumi juhendajalt. Keeduklaasi paigutatakse elektrood ja segur, keeduklaasi kohale kinnitatakse bürett mõõtelahusega. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus χ. Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord määratakse pärast lahuse segamist juhtivus . Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes.
Katsetulemused
Kasutatud mõõtelahus NaOH 0,1150 n
nõrkhape
Lisatud mõõtelahuse ml arv
takistus R, Ω
L=1/R
0
5340
0,000187
0,5
3950
0,000253
1
2900
0,000345
1,5
2200
0,000455
2
1750
0,000571
2,5
1450
0,00069
3
1220
0,00082
3,5
1040
0,000962
4
940
0,001064
4,5
840
0,00119
5
740
0,001351
5,5
580
0,001724
6
490
0,002041
6,5
420
0,002381
7
370
0,002703
7,5
330
0,00303
8
295
0,00339
8,5
275
0,003636
9
255
0,003922
9,5
235
0,004255
10
220
0,004545
Tugeva ja nõrga happe segu
Lisatud mõõtelahuse ml arv
takistus R, Ω
L=1/R
0
255
0,003922
0,5
295
0,00339
1
350
0,002857
1,5
420
0,002381
2
520
0,001923
2,5
640
0,001563
3
720
0,001389
3,5
700
0,001429
4
650
0,001538
4,5
610
0,001639
5
570
0,001754
5,5
530
0,001887
6
500
0,002
6,5
470
0,002128
7
450
0,002222
7,5
430
0,002326
8
410
0,002439
8,5
390
0,002564
9
375
0,002667
9,5
355
0,002817
10
320
0,003125
10,5
295
0,00339
11
270
0,003704
11,5
250
0,004
12
235
0,004255
12,5
220
0,004545
13
210
0,004762
13,5
195
0,005128
14
180
0,005556
14,5
172
0,005814
15
162
0,006173
Arvutused.
1)V=5 ml
v0=ekv=CV=5*0,115 =0,575 mg-ekv
2)V1=3ml
v0=ekv=CV=3*0,115 =0,345 mg-ekv
V2=9,5-3=6,5 ml
v0=ekv=CV=6,5*0,115 =0,748 mg-ekv
Järeldused tööst ja hinnang tulemustele
По полученным в ходе опыта результатам были построены графики зависимостей электропроводности от количества миллилитров прилитого реагента. На графиках найдены точки пересечения прямых и определен объем реагента в эквивалентной точке.
Kasutatud kirjandus

Füüsikaline keemia praktikum
http://www.ttu.ee/materjaliteaduse-instituut/fuusikalise-keemia-oppetool/oppetoo-4/oppematerjalid-3/oppematerjalid-4/ (23.10.2010)

М. Раукас, Т. Нирк. Практикум по физической химии. Таллинн, 1992. 82-85. (23.10.2010)