1999 ''Cantique des degrés'' segakoorile ja orkestrile 2000 '' Cecilia, vergine romana'' segakoorile ja orkestrile 2003 '' In principio'' segakoorile ja orkestrile 2004 '' Da pacem Domine'' segakoorile ja orkestrile Instrumentaalne kammermuusika 1965 ''Quintettino''puhkpillikvintetile 1976 ''Pari intervallo'' neljale plokkflöödile 1977 ''Arbos'' plokkflöödile ja 3 trianglile; ''Fratres'' kammeransamblile; ''Fratres'' puhkpillioktetile ja löökpillidele; ''Summa'' keelpillikvartetile; ''Summa'' viiulile, 2 vioolale ja tellole 1978 ''Spiegel im Spiegel'' viiulile ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' vioolale ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' tellole ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' metsasarvele ja klaverile 1980 ''Fratres'' viiulile ja klaverile 1982 '' Fratres'' 4,8 või 12 tellole 1986 ''Arbos'' 8 puhkpillile ja löökpillidele 1989 ''Fratres'' tellole ja klaverile 1989 ''Fratres'' keelpillikvartetile 1991 ''Psalom'' keelpillikvartetile
Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Tekkisid uued zanrid (instrumentaalmuusikas): - SONAAT: 3-4 osaline, 1-2 pillile - KEELPILLIKVARTETT: 4-osaline, keelpillikvartetile - SÜMFOONIA: 4-osaline, sümfooniaorkestrile ● Hakati korraldama avalikke kontserte ● Hakati välja andma suurtes tiraažides muusikaõpikuid ja nootide trükkimine laienes tohutult ● Tavakodudes hakati jälle rohkem muusikat tegema ● 18. saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse ja väga asjatundliku publikuga ● Originaalsus ja ere väljenduslaad olid hädavajalikud, et publikur kõnetada
veel näiteks hõbedast või plastikust. Üks varasemaid teoseid, kus kasutati pikoloflööti, oli Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia, kus pikoloflööt mängib viimases, neljandas osas. Pikoloflöödile on kirjutanud instrumentaalkontserte Lowell Liebermann, Sir Peter Maxwell Davies, Bruce Broughton, Valentino Bucchi, Egil Hovland, Guus Janssen, Daniel Pinkham. Graham Waterhouse on kirjutanud kvinteti pikoloflöödile ja keelpillikvartetile. Pikoloflööti õpetatakse Paide muusikakoolis. http://paidemuusikakool.ee/wp-content/uploads/2011/01/pikolo.jpg Video: http://www.youtube.com/watch?v=RzKKg9zv9k4 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Pikolofl%C3%B6%C3%B6t
Klassitsism II 1. Inimeste mõtlemist mõjutasid kõige enam Suur Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad. 2. Klassitsistlikus muusikas tähtsustati tonaalsust ja harmooniliste funktsioonide õpetust. 3. 4- osaline sonaaditsükkel on aluseks sümfooniale ja keelpillikvartetile. 4. sonaaditsükkel on 3-või 4- osaline vorm, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis kirjutatud. 5. Keelpillikvartetis mängivad kaks viiulit, vioola ja tšello. 6. Õukondades eelistatud tõsise ooperi asemele tulid laulumäng ja koomiline ooper. 7. Haydni patriotism väljendus "Keisrilaulus"(, mille ta kirjutas 1797. aastal) Hiljem sai see Austria ja Saksamaa hümniks. 8. Mozart oli imelaps, suurepärane improviseerija, haruldase
lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 Musicians" 1980ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika Dokumentaalsed videoooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina
kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. JOSEPH HAYDN (1732-1809) Teenistus Ungari vürst Esterhazy õukonnas Reis Londonisse-loominguline vabadus Muusika selgepiiriline ja tasakaalukas Tähtsamad teosed:104 sümfooniat, ooperid-laulumängud, messid-oratooriumid HAYDNI TÄHTSUS Pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile Pani aluse klassikalisele sümfooniale Klassikalise sonaadivormi areng W.A.MOZART(1756-1791) Sündis Salzburgis Imelaps-varajased kontsertreisid 1773a.õueorganist Salzburgis 1781a.vabakutseline Viinis On kirjutanud üle 600 teose
Draama inimese sotsiaalsest allasurutusest, armukadedusest, meeleheitest Peategelased sõdur Wozzeck, tema armastatu Marie ning Marie võrgutanud kapellmeister Teos on kolmevaatluseline Ooperi laulupartiid on jaotunud kolmeks: tavaline kõne, Schönbergilt võetud kõnelaul, ooperi vokaal Ooperi solistide ja orkestri partiid väga komplitseeritud `'WOZZECK'' http://www.youtube.com/watch?v=GTaO61OLJxo `'LÜÜRILINE SÜIT'' Kuueosaline dodekafoonilises ehk kaksteisthelitehnikas teos keelpillikvartetile Seeria pikkus langeb enamasti kokku teema pikkusega Bergi puhul võib rääkida kuni 12-helilistest teemadest `'LULU'' Bergi teine ooper Kirjutamist alustas 1928. aastal Ooper on traagilise sisuga Alban Berg ei jõudnud enne oma surma ooperit lõpetada 1937. aastal jõudis lavale kahevaatluselisena 1974. aastal orkestreeriti Bergi märkuste põhjal ka viimane vaatlus `'LULU'' http://www.youtube.com/watch?v=tUn6mMxMnek
· Balleti aluseks on antiikkirjaniku Longose samanimeline romaan · Ravel jõudis kirjutada kaks ooperit, neist tuntum on buffo- laadis muusikaline komöödia ,,Hispaania tund" · Teiseks on ühevaatuseline ooper ,,Laps ja võlumaailm", mis on lüürilis-fantastiline ooper · Muinasjutulistes ooperites valis välja sellised pillid, mis tooksid näitlejate karakterid selgelt välja Tähtsamaid teoseid · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
(2)3. Haydni tähtsus *24 ooperit *alus Viini klassikalisele stiilile ja klassikalisele sümfooniale 3.Mozarti instrumentaalmuusika. *töötas välja sümfooniavormi alused ja jõuline väljendus, teravad dramaatilised kontrastid, arendusvõtted(dramaatiline, eepiline, lüüriline, napid kujundid, tihe polüfooniline töötlus. zanriline) *paneb aluse keelpillikvartetile ja sellega seoses 4.Beethoveni tähtsus. kammermuusikale *tõi esimesena instrumentaalmuusikasse võitlusmeeleolud (2)4. Mozarti ooperite iseloomustus. *tegelased on elulähedasemad, neil on nii voorusi kui ka puudusi *Üritas muuta oma ooperid tõelisteks draamateosteks 5.Viini klassikute tähtsus
Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed: 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile 1901 "Jeu d'eau" klaverile 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile 1925 "L'enfant et les sortilèges" 1928 "Boléro" orkestrile 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
Tema muusikal on täpne ja selge vorm, kasutab eredaid värvinguid. Ta huvitus jazzmuusikast, aasia ja teiste rahvaste muusikast ja kasutas motiive oma loomingus. Ta oli ka väga hea orkestritundja. Selle heaks näiteks on tema tuntuim teos "Boléro". Tähtsamad teosed · 1899 "Pavane pour une infante défunte" klaverile · 1901 "Jeu d'eau" klaverile · 1903 "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile · 1905 "Introduktsioon ja allegro" flöödile, klarnetile, harfile ja keelpillikvartetile · 1908 "Rapsodie espagnole" orkestrile · 1910 "Ma Mère l'Oye" kahele klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloé" · 1914 Trio klaverile, viiulile ja tsellole · 1924 "Tzigane" viiulile ja klaverile · 1925 "L'enfant et les sortilèges" · 1928 "Boléro" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris"
"Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002
"Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997) "Statuit ei dominus" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990)
Viiulile kirjutas miniatuure „Männid“ , „Avarused“. Kaks sonaati viiulile ja klaverile ning viiulikontserdi h-moll. Väärtteoste hulka kuuluvad Elleri viis keelpillikvartetti. Elleri loomingus on olulised kohal sümfooniline muusika (2 lõpetatud sümfooniat, lühivormid). Tuntuimad neist on sümfoonilised poeemid „Koit“, „Viirastused“ , „Ööhüüded“ ning sümfoonilised pildid. Populaarseim Elleri teos on arvatavasti tsükkel „Viis pala keelpillikvartetile“, kuhu kuulub ka „Kodumaine viis“ Erinevalt Saarest ja Kreegist ole Eller käinud rahvaviise kogumas ega ole neid ka põhjalikult uurinud. Otseselt pole Eller rahvaviise oma teostes kasutanud, kuid juba oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult, lapsepõlvemuljete toel. Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni
instrumentaalteoses, millest tuntumad on "Piano Phase" (1967) ning "Violin Phase" (1967). Esimene teos, mis annab tunnistust helilooja loomingulise käekirja muutumisest on "Muusika 18 esitajale" (1976) 1980. aastateks on Reich lõplikult loobunud ülinapist temaatilisest materjalist, sealt alates on tema teosed ka mitmeosalised, esituskoosseisud on suuremad ning meloodiakaared pikemad. Helilooja selle perioodi üks hinnatumaid kompositsioone on "Different Trains" (1988) keelpillikvartetile ja lindile , mis räägib holokausti ohvritest. 1990. aastate kaks tähelepanuväärset kontsertlikku teost on "City Life" ja "Proverb". Lavamuusika: Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid, mis kõik on valminud koostöös tema naisega (Beryl Korot). Ooperitest esimene, kolmevaatuseline "The Cave" räägib piibli tegelastest Aabrahamist, Saarast, Iisakist, Haagarist ja Ismaelist. Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA
- Ühendas ooperi avamängu draamaga. - Kaotas kastraatlauljad!!! VIINI KLASSIKUD Uus muusikaline keel ootas geniaalseid loojaid, kes ühendaksid vastandlikuse taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Franz Joseph Haydn pani aluse klassikalisele sümfooniaorkestrile, mis on kahese koosseisuga, ehk kõiki puupuhkpilli on orkesris kaks. Millele pani aluse? - Klassikalisele sümfooniale - Klassikalisele keelpillikvartetile - Klassikalisele sonaaditüsiklile Muusika ja vormid - Rondovorm - Sonaat- allegrovorm e sonaadivorm Klassikaline sonaaditsükkel: Kolmeosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III kiire Neljaosaline sonaaditsükkel: I kiire II aeglane III tantsuline IV kiire - Sonaat - Sümfoonia - keelpillikvartett
Kolm erinevat mõistet!!! *SONAAT- zanr *SONAADIVORM- vorm, ülesehitus *SONAADITSÜKKEL- mitmeosaline tsükkel, mille eimene osa on sonaadivormis Klassikalised zanrid * SONAAT- sonaaditsüklil põhinev 3/4 osaline teos soolopillile klaveri saatel *SÜMFOONIA- sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile *INSTRUMENTAALKONTSERT- sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile *KEELPILLIKVARTETT- sonaaditsüklile põhinev 4-osaline teos keelpillikvartetile (I, II viiul, altiviiul, tsello) JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Esimene klassitsismi suurmeister * Töötas vürst Esterhazy õukonnas * ,,Papa Haydn" (hüüdnime sai juba oma elu ajal) LOOMING * Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks * 104 sümfooniat, tuntuimad * nr 45 (,,Lahkumissümfoonia") * nr 94 (,,Üllatussümfoonia") *70 keelpillikvartetti * 19 instrumentaalkontserti * 24 ooperit * Oratooriumid, sh ,,Aastaajad" ,,Loomine" * ,,Keisrilaul"- ,,Keisrikvartett" II osa
ballettides. Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast. 18. sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770- 1827). . Joseph Haydn pani aluse klassikalisele keelpillikvartetile ja klassikalisele sümfooniale. Suur osa Haydni loomingust on sümfooniad, mida ta lõi kaks korda nädalas õukonnas toimuvate kontsertide tarbeks. Lõi 104 sümfooniat, millest ühed tuntuimad on ,,Hommik", ,,Keskpäev" ja ,,Õhtu". Ta arendas ka klassikalist sonaadivormi. Oratooriumid ,,Loomine", ,,Aastaajad" ja ,,Tobia tagasitulek". Haydni keelpillikvartett op. 76 nr. 3 II osa on ka Saksamaa hümniks. Wolfgang Amadeus Mozart oli imelaps. Sündides oli talle kaasa antud suurepärane
aeglane-kiire Kolm erinevat mõistet: SONAAT zanr SONAADIVORM vorm SONAADITSÜKKEL mitmeosaline tsükkel, mille esimene osa on sonaadivormis KLASSIKALISED ZANRID Sonaat sonaaditsüklil põhinev ¾ - osaline teos soolipillile(klaver saatel) Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osalen teos sümfooniaorkestrile Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile Keelpilli kavartett 4-osaline teos keelpillikvartetile(1,2 viiul,altviiul ja tsello) KLASSIKALINE SÜMFOONIAORKESTER Tekkis Mannheimi koolkonnas Saksamaal Orkestri kõla tugeneb keelpillidel : I viiulid mängivad meloodiadt, II viiulid "peavad dealoogi" ja aeg-ajalt ühinevad esimestega, Vioolad mängivad harmooniatäidet, Tsellod koos kontabassigdega moodustavad põhja, Uutmoodi kasutati aga puhkpille: Puhkpillide (flööt, oboe, fagott) vabanesid keelpillide dubleerimisest, neid hakati käsitlema solistidena. Uue pillina tuli orkestrisse klarnet
enne kui ühinemipunktini jõuab. Siis jaguneb kvartett kaheks kihiks ja üks lihkub üle teise nagu kaks tektoonilist plaati üle magma. Teises osas koguneb gaasiline rõhk maa-alustesse avaustesse. Seismiline aktiivsus saavutab oma kõrgpunkti kolmanda osa keskel, kus väikeste kildude kordamisest koosnev pikk kasvamine viib pinge lõpliku plahvatuseni. See teos oli Quasari tellimus, mida toetas Conseil des arts et des lettres du Québec. „Facing death“- on algselt kirjutatud keelpillikvartetile, nüüd aga kõlab versioon saksofonikvartetile. „Ornithology“ 7. ja 8. taktist sai teose tähtis motiiv, Terve teos on selle motiivi laiendatud arendus – Parkeri raevukas tempos. Quasar tõi 2012.aastal Montréalis teose „Facing death“ saksofoniversiooni Põhja-Ameerika esiettekandele. „The black bage“- ilmus esimest korda plaadil Zappa in New York, sai pealkirja bändiliikmet kommentaarist sellele, et tema partituuris on nii palju noote, et lehekülg on suisa must. Teos
Haydn eelistas instrumentaalmuusikat, aga ta on ka kirjutanud vokaalteoseid. Ta kirjutas oopereid, oriatooriume ja ka vokaalset kirikumuusikat. Tema kõide tuntumad vokaalteosed on oratooriumid. ,,Liimine" ja ,,Aastaajad" Mozart kirjutas arvukalt oopereid ja ta oli ka nende poolest tuntud. Samuti eksperimenteeris ta singspielidega. Üks tuntumatest on reekviem, mille ta kirjutas oma surivoodil. · Instrumentaalmuusika: Haydn kirjutas muusikat klassikalisele kontserdisümfooniale ja keelpillikvartetile. (,,keisrikvartett," mis oli vahepeal Austria hümn) Mozarti istrumentaalmuusika kõlastub sümfooniades ja klaverikontserdites. · Uuendused muusikas: Haydn: maneerlikud efektid, ebakorrapärased vormid, rahutud rütmifiguurid, harjumatud harmooniad. Tema muusikaline käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassikalisest stiilist ja jõudis Romantismini. Mozart: tema teosed olid järskude kontrastidega, julged, kuulajatele keerulised ja ülemäära kaunistatud.
veidi romantiliselt. Teisena kõlas Artur Kppi Prelüüd Es-duur mis on loodud aastal 1919. Kirjutatud oli see algselt tsellole ja orkestrile või tsellole ja orelile, aga esitusele tulnud redaktsiooni tsellole ja klaverile tegi Vardo Rumessen .1919 oli viimane aasta kui Artur Kapp oli Lõuna-Venemaal Astrahanis muusika juht. Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil
"Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) Missa_syllabica.mp3 Missa_syllabica.mp3 "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) 6 "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997) "Statuit ei dominus" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990)
"Sarah Was Ninety Years Old" sopranile, 2 tenorile löökpillidele ja orelile (1977/1990) "Missa syllabica" segakoorile oreliga (1977/1996) "Cantate Domino" segakoorile oreliga (1977/1996) "De profundis" meeskoorile oreliga (1980) "Passio" (Johannese passioon) solistidele, segakoorile ja ansamblile (1982) "Es sang vor langen Jahren" aldile (kontratenorile), viiulile ja vioolale (1984) "Wallfahrtslied" tenorile (baritonile; ka meeskoorile) ja keelpillikvartetile (1984/2001) "Te Deum" kolmele koorile klaverile, keelpillidele ja helilindile (1984-85/1992) "Stabat mater" sopranile, aldile, tenorile ja keelpillitriole (1985) "Miserere" solistidele, segakoorile ja ansamblile (1989/1992) "Beatitudines" ("The Beatitudes") segakoorile ja orelile (1990/2001) "Beatus Petronius" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990) "Berliner Messe" segakoorile ja orelile (1990-91/1997) "Statuit ei dominus" kahele segakoorile ja kahele orelile (1990)
sonaaditsüklit. Tema 41 sümfooniast on tuntuim 40. sümfoonia g- moll küllalt dramaatiline teos selle aja kohta. I osa sonaadivormis, aktiivne III osa menuett on kaugel menuetist kui rafineeritud õukonnatantsust Tuntud ka Jupitersümfoonia C- duur - rõõmsameelne, monumentaalne. Meelelahutusmuusika Serenaadid it pr keeles õhtulaul divertismendid - it. k. meeldivus, ajaviide Telliti tähtpäevadeks, esitasid väikesed keelpilli- või segaansamblid. Väike öömuusika - serenaad keelpillikvartetile ja kontrabassile. Ülesehitus sarnane sümfooniaga - I osa sonaadivormis, neli kindla karakteriga sonaaditsükli osa Kontserdid erinevatele soolopillidele, enim klaverikontserte M muusikas täiustus Vivaldi poolt rajatud soolokontserdi zanr lõplikult Klaverisonaadid. Vokaalmuusikas motette, missasid. Reekviem paneb punkti M elutööle, teadis, et kirjutab teost endale, enne valmimist suri, lõpetas tema õpilane Süssmayr mälu järgi
Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Need kolm Viini klassikut on jätnud sügava jälje muusikalukku. Nad on arendanud muusikat ning loonud suurepäraseid muusikateoseid, mida inimesed tänapäevalgi veel meeleldi kuulavad. "Võluflööt"
tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest. Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või keelpillikvartetile (19931995) ja sedagi oli põnev kuulata. Kuuest laulust koosnev tsükkel on väga-väga kammerlik ja ses mõttes kontrastne eelnenuga, kuid seda komplitseeritum esituslikult. Komplitseeritud on ka laulja kõlaline vahekord tselloga, aga see just oli absoluutselt paigas. ,,Ahmatova lauludes" on tekst vaata et olulisemgi kui ,,viis" ja seega diktsioon ülioluline siin on arengureserve, eriti Peterburile mõeldes.
paremaks saksofonilooks "Laulan üle merede" altsaksofonile (2006) "Metsalill" oboele 2000. aastatest alates on Kõrvits kirjutanud ka teoseid, mille aluseks on poeetilised kujutlused Eestimaa müütilisest võrdkujust Thulest või Thulemaast: "Thulemaa laulud" (2002) flöödile ja klaverile "Thulemaa laulud II" (2004) trompetile ja klaverile "Thule pildid" (2006) klaverile "Thule eleegiad" (2007) keelpilliorkestrile "Thule mustrid" (2007) keelpillikvartetile "Thule koraalid" (2008) sopransaksofonile ja orelile "Thule visandid" (2008) saksofonikvartetile ja orelile "Helios Helios" (2008) 2 tsellole ja sümfooniaorkestrile Enamasti on nende teostes tähtsal kohal eesti rahvaviis ja mütoloogilised alltekstid. Kõrvitsa poeetiline väljenduslaad saavutas suure väljendusjõu tema kammerooperites: "Mu luiged, mu mõtted" (2005, Maarja Kangro libreto Marie Heibergi järgi)
Jaguneb kaheks: peapartii ja kõrvalpartii. Lisaks side- ja lõpupartii. · Töötlus vaatleb teemasi erinevatest külgedest. Helistikuline mitmekesisus. · Repriis alghelistiku ja teemade naasmine. · Sümfoonia sonaaditsüklil põhinev 4-osaline teos sümfooniaorkestrile. · Instrumentaalkontsert sonaaditsüklil põhinev 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. · Keelpillikvartett 4-osaline teos keelpillikvartetile ( I, II viiul, altviiul, tsello ) · Singspiel - Saksa laulumäng, mis sündis inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Võrdlus barokkajastuga: ROMANTISM KLASSITSISM______ INSTRUMENDID Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige Klassitsismi ajastul pillid täienesid ja
..........................................................6 Sümfooniaorkestrile..............................................................................6 Keelpilliorkestrile .................................................................................6 Puhkpilliorkestrile ................................................................................7 Instrumentaalkammermuusika.......................................................................7 Keelpillikvartetile .................................................................................7 Klaveritriole (viiul, tsello, klaver) ..............................................................7 Viiulile ja klaverile ...............................................................................7 Sooloviiulile .......................................................................................8 Tsellole ja klaverile ......................................................
· "Tütarlaps kuldsest läänest" ("La fanciulla del West"; New York, 1910) · "Pääsuke" ("La rondine"; Monte Carlo, 1917) · "Triptühhon: Mantel, Õde Angelica, Gianni Schicchi" ("Il trittico: Il tabarro, Suor Angelica, Gianni Schicchi"; New York, 1918) · "Turandot" (Milano, 1926) Teisi teoseid · Messa di Gloria tenorile, baritonile koorile ja orkestrile (1880) · Capriccio sinfonico orkestrile (1883) · "Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890) 7 · Soololaule häälele ja kalverile PUCCINI JA AUTOD Vähesed teavad, et tänu Puccinile ehitati Itaalias esimene maastikuauto. Maestro oli parandamatu autode armastaja, 1901. aastal ostis ta oma esimese auto Milano maailmanäitusel nähtud De Dion-Bouton'i, et see juba 1903 välja vahetada Clement Bayardi vastu. Selle autoga sõitis Puccini Torre del Lago ja Viareggio vahet
s ja asub dirigendi ametit pidama Möldingu kooriliidu etteotsa. Samal ajal juhendab ta ka Stockerau metallitöölistest lauljate ühingut. Kirjutab "Ei du Lütte" neljahäälsele segakoorile. 1896. aastal sünnivad Richard Heubergeri virgutusel kuus pala klaverile ja neljale käele. 1. september - 30. november 1896 kirjutab Serenaadi väiksele orkestrile. 22. märtsil 1897 alustab vanas stiilis Gavoti ja Museti keelpilliorkestrile, 27.juulil 1897 on dateeritud Skertso F-duur keelpillikvartetile. 1898. aastal saab Schönbergi esimeseks õpilaseks saab Wilma Weber von Webenau. 25. märtsil 1898 siirdub juudi usust protestantismi. 20. detsembril 1898 toimub Zemlinsky vahendusel Viini Muusikaühingus (Wiener Musikverein) Fitzner-kvarteti esituses Schönbergi Keelpillikvarteti "Number null" D-duur esiettekanne. 1899.aastal Juhatab Heiligenstadtis meestelauluseltsi koori "Beethoven". Algab suhe Alexander von Zemlinsky õe Mathildega. 2. aprillil 1899 "Mõlemad" häälele ja klaverile
Variatio delectat op 49a, kitarrile ja klaverile Display V: Portrait of Angel op 42 flöödile, klarnetile ja kahele klaverile 1994 Display VI: Portrait of Ufonaut op 42 kahele tsembalole Don Ramon meeskoorile, klaverile ja löökpillidele Display VII: Portrait of Pilgrim op. 42 kahele klaverile ja löökpillidele Põhjataeva päike, naiskoorilaul (tekst: Leelo Tungal) Imelikud ilmaasjad , lastelaul klaveri saatega (tekst: Ants Känd) Circulus quadratus op 52 keelpillikvartetile Cordis op. 53 klarnetile, bassklarnetile ja sümfooniaorkestrile 1995 Reetur, kammerooper (libreto Leelo Tungal Kurt Vonneguti ainetel) Display VIII: Schuberti portree kammerorkestrile Modus op. 49b mandoliiniorkestrile Phoenix and Tschatscatatutu op 55, muusikaline muinasjutt kahele klaverile ja sümfooniaorkestrile 1996 Mouvements op. 49c tsitriorkestrile Carmen amoris hamunkuli op. 51 a Mina tahan segakoorile (tekst: Hando Runnel) 1997 Uku ja Ecu, ooper (libreto Leelo Tungal)
Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks nii, et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusikaline materjal. o Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika o 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist o ,,Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. o 1990-ndad ,,City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, sireenid jms) o Lavamuusika Dokumentaalsed video-ooperid. ,,The Cave" (,,Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus
Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 Musicians" 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile, mis räägib holokausti ohvritest. 1990-ndad. "City Life" teos sümfooniaorkestrile ja lisaks võib kuulata New Yorki hääli (linnamüra, autosignaalid, laevavile, metroorongi liikuma hakkamine, autosignaalid, sireenid jms.) Lavamuusika: Dokumentaalsed video-ooperid "The Cave" ( "Koobas"). Videopilt koosneb dokumentaalkaadritest, kus intervjueeritavad USA kristlased, Iisraeli juudid ja Palestiina islamiusulised
Tema tegutsemisajaks olid uued zanrid juba enam-vähem välja kujunenud. Sellega muutusid ka rahva ootused värskete teoste suhtes. Tema pidas olulisemaks luua sümfooniaid, mis on tänapäevalgi veel rahva seas küllaltki tuntud. Ooperite loomisel erilist edu ei kaasnenud. Tema hiilgeperiood langeb aastatesse 1802-1812.Hiljem selline edu tema uusi teoseid ei saatnud. Inimesed arvasid, et ta on ennast tühjaks kirjutanud. Parem ajajärk saabus 1820-ndatel.Viimased eluaastad pühendas ta keelpillikvartetile. Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi. Paljud romantikud on nimetanud Beethovenit on eeskujuks ning mitmed zanrid, eriti sümfoonia ja kammersonaat lähtuvad sajandi lõpuni tema teostest. Sellest vaatenurgast oli Beethoven teerajaja. Beethoven oli isepäine geenius, kes eriti elu lõpul ei suutnud kohaneda oma ajastu ja ühiskonnaga. Samal viisil ei sobi ta ka muusikaloolaste loodud lahtrisse ja liigitustesse. Ta tõuseb neist kõrgemale ja loob oma 19
otsustas kolida tagasi oma sünnikohta Busseto ligidale koos oma abikaasa sopran Giuseppina Strepponi seltsis, pidas maamaja ning annetas igal aastal kodus villitud veini ka külarahvale. Verdi mantlipärijaks peetakse Giacomo Puccini´t. Giacomo Puccini (1858 Lucca – 1924 Brüssel) oli itaalia helilooja. Teda tuntakse peamiselt ooperiheliloojana, kuid ta on kirjutanud ka orkestrimuusikat (“Capriccio sinfonico” orkestrile (1883), kammermuusikat ("Krüsanteemid" keelpillikvartetile ("Crisantemi" 1890)) ja soololaule (“Päike ja armastus”/ “Sole e amore”, “Linnuke”/ “E l´uccellino”). Kuigi Giacomo oli ooperite, sealhulgas ka Verdi ooperitega tuttav partituuride kaudu ja tundis arvatavasti paljusid rahva hulgas levinud populaarseid muusikanumbreid, oli esimene terviklik ooperielamus talle tõeliseks vapustuseks ja ilmutuseks. Esimene ooper, mida ta laval nägi, oli Giuseppe Verdi "Aida". Etendus toimus 11.
1795. pöördus mees lõplikult Viini tagasi. Londoni periood oli talle väga rikkas, tema 12 Londoni sümfooniat võib pidada orkestriloomingu tipuks. 1797. kirjutas ta „Keisrilaulu“, millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn. Tema elu lõpuaastad möödusid rahulikult. Kui Napoleon tungis 1809. aasta mais vägedega Viini, käskis ta helilooja maja juurde panna koguni relvastatud auvalve. Haydn suri selles sõjasegaduses 31. mail 1809. Vokaalmuusika-Lisaks 104 sümfooniale, 70 keelpillikvartetile, 24 ooperile, mitmele oratooriumile lõi ta ka 14 missat. Esimese oratooriumi „Tobia tagasitulek“ kirjutas Haydn oma ooperiloomingu kõrgajal. Haydni tähtsaim oratoorium on „Loomine“. „Loomine“ kujutab pilte maailma ja eluslooduse loomisest ja lõpeb esimese inimpaari õnneliku stseeniga enne paradiisist väljaajamist. Tema teine tuntuim oratoorium on „Aastaajad“ Instrumentaalmuusika- Sümfoonia oli 1750. aastatel üsna pretensioonitu orkestriteos. Haydni „Tungi ja
Berg alustas laulužanriga. 16 Bergil oli hea meloodiaanne ja hõõguv emotsionaalsus (Schönbergi arvates). Berg kasutas nii atonaalsetes kui dodekafoonilistes teostes tonaalseid elemente. Ta püüdis komponeerida selliselt (dodekafoonilise rea), et saaks tekkida ka tonaalseid lõike (vastupidiselt Schönbergile). Kasutab esimest korda dodekafooniat: Lüüriline süit 1925-26 keelpillikvartetile Alates sellest teosest, kasutab Berg varjatud programmi. Ta tundis huvi sümbolite vastu. I ooper „Wozzeck“ lõpetab1922 EE 1925, Berliin Ooper põhineb Georg Büchneri näidendil „Woyzeck“ (erinevus nimedes) Ooperi ülesehitus lähtub eelkõige ühest tervet teost läbivast juhtmotiivist, millest helilooja tuletab hiljem ülejäänud teemad. Wozzeck – tüüpiline ekspressionistlik kangelane – ühiskonna rataste vahele jäänud inimene.
annaabi.ee 
