Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna
ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks muusikast pidav vürst Paul II
tähtsustus helilooja vaba staatus. Uus muusika pidi olema lihtne, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Franz joseph haydn- pärit alam austriast rohrau külast tõllasepa perest. Isa laulis ja mängis harfi. Haydn õppis klaviiri ja viiulimängu. Õppis toomkoolis 10 aastat, lahkus häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikuks, jäi rahalisest toetusest ilma. Kutsuti kapellmeistriks vürst ezsterhanzy õukonda. 90 ooperit, 104 sümfooniat, üle70 keelpillikvarteti,24 ooperit. Londonis tohutu edu. Naasis viini rikka ja kuulsana, elas surmani seal. Tuntud kui instrumentaalmuusika loojana. Peetakse keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Wolfgang amadeus mozart kõigi aegade geniaalsem helilooja. Imelaps. Muusikalised võimed avaldusid varakult. Tunnetus. Sündis salzburgis. Isa oli õukonna kapellmeister. Isalt sai muusikalise hariduse. Auahne isa. Surm, pole siiani teada, maeti ühishauda. Vähe vaimulikku muusikat.
*Nooditrükindus *muusika tonaalsust hakati rõhutama *muusikaajakirjandus *muusika lihtne ja tasakaalustatud *peeti tähtsaks teadmisi ja haridust. *teoses üks juhtiv hääl (2)2. Beethoveni loomingu teemad. 2.Haydni loomingu iseloomustus. * inimkonna võitlus vabaduse ja valguse nimel *Keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja *kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu *kirjutas 104 sümfooniat *kirjutas üle 70 keelpillikvarteti (2)3. Haydni tähtsus *24 ooperit *alus Viini klassikalisele stiilile ja klassikalisele sümfooniale 3.Mozarti instrumentaalmuusika.
reisi Londonisse. Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naasis Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Pensionirahast elas ta oma elu lõpuni. Haydn suri 1809. aastal Viinis. LOOMING Haydni loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsertteoseks. Haydni küpse perioodi sümfooniatele on iseloomulikud aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. Keelpillikvarteti areng Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat. LOOMING Sümfoonia nr. 94 "Londoni sümfoonia" Torm Oratoorium : Kevad Keelpillikvartett : op.20 "Päikesekvartetid" AITÄH KUULAMAST !!
Haydni muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikust stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näideteni. Osalt on tema hilisloomingu väljenduslikkust seostatud juba järgnenud romantismiperioodiga. Eszterhazy õukonnas oli heliloojal võimalik eksperimenteerida uute vormide ja kõladega ning võibki öelda, et klassitsismiajastu uued zanrid kujunesid lõplikult välja just Haydn loomingust. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks (2). 3 LAPSEPÕLV Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias, väikesed Rohrau nime kandvas kolkas Ungari piiri lähedal. Tema esivanemad olid põlised austria-saksa käsitöölised ja talupojad. Josephi isa Mathias oli tõllassepp. Ema sündinud Anna Maria Koller töötas köögitüdrukuna.
rahvuslik päritolu ei ole teada. · 1750a loomingust vähe säilinud, Esterhäza õukonnas töötades kirjutas väga palju instrumentaalmuusikat ning muusikat õukondlikuks meelelahutuseks. · Muusikas mõjutused Mozarti loomingust, romantistlikud jooned, sümfooniaid iseloomustab aeglane sissejuhatus · 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti, 14 missat, 24 ooperit ning teisi vaimulikke teoseid. W.A.Mozart (1756-1791): · Sündis Salzburgis, esimene kontsert 5aastaselt, õpetaja ja eeskuju isa, põdes raskeid nakkushaigusi, organist Salzburgis, hiljem vabakutselisena Viinis, tutvus Haydniga, kellele pühendas esimese keelpillikvarteti ·U 50 sümfooniat, 27 kontserdit klaverile, viiulile, flöödile, kvartette
Konfliktid süvenesid purunesid ning kaalus ka enesetappu. Peale kestis 1790. aastani. 1795. aastal naasis ta Salzburgi õukonnas ja 1781. aastal lahkus seda, kui ta oli lõplikult kurt, valmisid 9. viini rikkana ja kuulsana ning elas seal Mozart õukonna teenistusest ning jätkas sümfoonia ja ,,Missa solemis." Beethovenil kuni surmani. Eelkõige peetaks teda tegevust vabakunstnikuna. Viinis Mozart oli 9 sümfooniat. 5. sümfoonia on keelpillikvarteti ja sümfooniazznri rajajaks. abiellus ning tutvus Haydniga. Mozarti ,,Saatusesümfoonia" ja Beethoveni Haydn on kirjutanud 104 sümfooniat, ta on tähtsaim vaimulik teos on "Reekviem", mis lemmik.Suurem osa instrumentaal- kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydni jäi ta surma tõttu pooleli. Motzart kirjutas muusikast on kirjutatud klaverile. vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, 19 ooperit
balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809) - sündis Alam-Austrias - Eszterhazy õukond tähtsaim pöördepunkt karjääris, töötas seal 30 a, loominguliselt viljakas - Londonis puutus kokku sümfooniaorkestriga, kirjutas neid 12, orkestriloomingu tipp. - kirjutas ,,Keisrilaulu", millest sai hiljem Austria ja Saksamaa rahvushümn - üle 10 keelpillikvarteti, 24 ooperit, 104 sümfooniat, 70 keelpillikvartetti - kuulsaimad oratooriumid ,,Aastaajad" ja ,,Loomine", esimene oratoorium ,,Tobia tagasitulek". - Klassikalise kontsertsümfoonia ja keelpillikvarteti aluserajaja ning eeskuju · Wolfgang Amadeus Mozart - tema tähtsaim vaimulik teos on ,,Reekviem", selle lõpetas ta õpilane, sest ta ise suri. Tellimustöö, millega seotud mitmed legendid. - 19 ooperit - Tähtsaim teos Itaalia opera buffa sarjas ,,Figaro pulm".
Ta kutsuti 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Laulmise kõrvalt õppis ta ka klaviiri-ja viiulimängu. Hiljem teenis elatist klaveriõpetajana ja oli klaverisaatja Nicola Porpora juures. Ta kutsuti kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda. Tema teenistus kestis seal õukonnas 1790.aastani. Ta oli väga hinnatud ja lugupeetud nii kultuuri-ja ka poliitilises ringkondades. LOOMING : Oli eeskätt instrumentaalmuusika looja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Haydnil oli 104 sümfooniat. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Tema kaks tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastajad". Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedzer.
Haydn kirjutas kammermuusikat, erinevaid klaveripalasid ning proovis kätt ka laulumänguga. Haydn oli Nicola Porpora toapoiss ja saatja, kellelt ta õppis palju vajalikku ning tänu kellele ta tutvus tähtsate muusikutega. 1759 sai ta tööle aga krahv Morzini väikese kappelli juhiks. 1761 läks see aga laiali. 1759 kirjutas Haydn oma esimese sümfoonia. Haydn kirjutas valdavalt instrumentaalmuusikat. Teda peetakse klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti loojaks (12 Londoni sümfooniat). Ta kirjutas üle 70 keelpillikvarteti. Ta kirjutas 24 ooperit, mitu oratooriumi ja vokaalset kirikumuusikat. Oratoorium ("Aastaajad", "Loomine"). Keelpillikvartetti kuuluvad: I, II viiul, vioola, tsello. Keisrikvarteti II osa on Saksamaa hümni meloodia. 11. Mozarti elu ja looming. (1756-1791) Wolfgang Amadeus Mozart sündis 1756 aastal, Viini lähistel Salzburgis. Nelja aastaselt mängis juba klaverit ning viie aastaselt andis kontserte. Esimeseks
Haydni ligi 30 aastane karjäär Esterhazy õukonnas lõppes 1790. a. seoses vana vürsti surmaga. Ta reisis järgmisel aastal Londońisse, kus ta sai lepingu 6 sümfoonia ja ühe ooperi kirjutamiseks. Teda saatis tohutu menu. 1794. a. lõi ta veel 6 Londoni sümfooniat ning ka need võeti ülihästi vastu. Viimased eluaastad elas ta Viinis, kus kirjutas missasid ja oratooriume. Suri 1809.a., maetud Viini. Looming Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti alusepanija. Kokku 104 sümfooniat - elurõõmsad, enamasti 4- osalised teosed, teemad põhinevad sageli rahvaviisidel. Kasutas sageli üllatuslikke kõlaefekte ja huvitavaid muusikalisi kujundeid, mistõttu hakkas rahvas sümfooniatele pealkirju panama (“Kellasümfoonia”, “Kanasümfoonia”, “Üllatussümfoonia”, “Torupillisümfoonia” jne.) Meisterlikkuse tipuks on 12 Londoni sümfooniat. Üle 70 keelpillikvarteti
1) Millistest osadest koosneb sonaatallegro vorm ? Sissejuhatus, ekspositsioon, töötlus, repriis, koobla. Teemasi on kaks. 2) Mis toimub sonaatallegro vormi ekspositsiooni osas ? Peateema tutvustus peahelistikus / Kõrvalteema kõrvalhelistikus. 3) Mis on sonaat ? Mitme osaline ? Intstrumentaalteos. Kolme või neljaosaline. 4) Mis on instrumentaalkontsert ? Mitmest osast koosneb ? Soolopillile(dele) sümfoonia või kammerorkestri saatel. Kolmeosaline 5) Mitme osaline on keelpillikvarteti vorm ja missugused pillid esitavad ? Neljaosaline. I viiul; II viiul; Altviiul; Tsello 6) Missugused osad on Itaalia avamängul ? kiireaeglanekiire 7) Missugused osad on Prantsusmaa avamängul ? aeglanekiireaeglane 8) Mida on ühist sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ? Kõik kasutavad sonaatallegro vormi ülesehituseks. 9) Mida on erinevat sonaadil, instrumentaalkontserdil, avamängul, keelpillikvartetil ja sümfoonial ?
Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis
Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester. Toomas Nestor, vioola mängija, lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1984. aastal. Käesoleval ajal töötab Toomas Nestor õppejõuna Tallinna Muusikakeskkoolis. Ta on Rahvusooper Estonia sümfooniorkestri II viiuli kontsertmeister. Toomas Nestor on ka üks eesti tunnustatumaid vioolamängijaid - ta on kahe väärikaima Eestis tegusteva keelpillikvarteti - Tallinna Keelpillikvarteti ning Tobiase kvarteti liige. Diana Liiv, kes saatis teisi esinejaid klaveril, on esinenud solisti ja kammermuusikuna Eestis, Leedus, Rootsis, USA-s ja Soomes. Mitmeid kordi on ta esinenud ka orkestrisolistina. Peale klaveri mängimise on Diana Liiv kirjutanud ka kaks muusikalist lasteraamatut "Neli heldet haldjat" ja "Võluvitsa vägi". Diana on ka Muusikasõprade Seltsi kontserdisarjade kunstiline juht. Ta on esinenud edukalt paljudel rahvusvahelistel konkurssidel ja festivalidel
BEETHOVEN Uuenduslikud jooned Beethoveni klaverisonaatides Klaver jäi Beethoveni jaoks talle olulisisimaks pilliks elu lõpuni. Tema klaverisonaate on 32, julge kompositsiooniga valmistavad need ette tema sümfooniaid ja kvartette ning väljuvad sageli zanri klassikalistest piiridest. Juba kümnes esimeses sonaadis ei piirdunud Beethoven tavalise kolmeosalise tsükliga, vaid laiendas sageli sümfoonia ja keelpillikvarteti eeskujul neljaosaliseks. ,,Pateetilise" sonaadi (op.13, c-moll) näitab Beethoveni raskemeelse dramatismi kõrval teises, aeglases osas ka vähem märgatud palet siirast ja helget lüürikat. Sissejuhatus matkib dramaatilist ooperiavamängu. Beethoveni sonaatides nr.17(d-moll, op. 31 nr.2"Torm") ja nr.23(f-moll, op.57, ,,Appasionata") on seos dramaatilise sümfonismiga. ,,Appasionata" on üks väheseid teoseid, kus traagika jääb domineerima ka lõpplahenduses
Verdi vabadusvõitleja ja lüürik Referaat Õpilane: Veronika Tsehhojeva Klass: 11B Juhendaja: Eteri Parts Tallinn Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Kirjutanud ka „reekviemi“ (1874), keelpillikvarteti e- moll (1873), kantaate, vaimulikke teoseid (sh. „Te Deum“, 1896, „Stabat Mater“, 1897), hümne ja laule. Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Verdi populaarsus, 1840.aastad, langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga. Tema romantiline ja kohati kurb muusika sobis hästi Itaalia poliitilise olukorra vastaste meeleoludega. Ooper "Nabucco" tegi
Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dirigent Vallo Järvi lapselapsed tellist Teet Järvi ja pianist Mari Järvi lapsed. Kõik
nagu:Jooseph Gaiden,Mihael Gaiden,Franc Shubert,Anton Brukner, Johann Strauss,Gustav Maler,Arnold Shenberg,Anton Vebern,Alban Berg Austria tantsut Schuhplattler Ländler Zwiefacher Kontratänze Sprachinseltänze Joseph Haydn Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit 13 missat vokaalsuurvormid "Loomine" "Aastaajad" "Stabat Mater" Joohan Strauss Johann Strauss on austria helilooja, dirigent ja viiuldaja, kes on tuntud
Klassikaline orkestrikooseis (suurim õukonnaorkester Saksamaal Mannheimis). Orkestri kooseisu kuulusid: keelpillid,puupuhkpillid,vaskpuhkpillid. Soolopill klaver. Koomiline ooper- tõi vaataja reaalse elu keskele ning tegelased olid võetud linnaühiskonnast. Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos ,,Reekviem". Kirjutas 19 ooperit. ,,Haaremirööv" esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni". Kirjutas 50 sümfooniat
Kordamisküsimused klassitsismiaja muusikast. 1. 4 fakti klassitsismist.(lk. 35) 2. Milline oli ajastu tähtsaim muusikaline vorm?(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi
Franz Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. 31. märts 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeiste. Tema teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Joseph Haydn sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Püha Stefani katedraali kooripoisiks, kus ta sai oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas.
1.Nim.3 klassitsismiaja heliloojat ( 3 viini klassikut). Franz Joseph Haydn Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven 2.Nim. 2 barokiaja heliloojat. Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel 3.Nim. 2 uut žanri klassitsismiaja muusikas. Sümfoonia Sonaat 4.Sümfoonia, keelpillikvarteti, instrumentaalkontserdi mõiste. Sümfoonia on mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Keelpillikvartett on mitmeosaline teos 2 viiulile, vioolale ja tšellole. Instrumentaalkontsert on mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. 5.Nim. 3 uut žanri barokiaja muusikas. Oratoorium Passioon Kantaat 6.Mis saj. oli keskaeg, romantism, barokk, klassitsism, renessanss? Keskaeg: 5.-13. saj Romantism: 19. saj Barokk: 17.-18
104 sümfooniat 12 Londoni sümfooniat 70 keelpillikvartetti Huvitavat: Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga Tuntuimad sümfooniad Number 45: Lahkumissümfoonia 6 Pariisisümfooniat 12 Londonisümfooniat Number 101: Kell Number 94: Üllatussümfoonia Lahkumissümfoonia Muutused muusikas Ebakorrapärased vormid Harjumatu harmoonia Rahutud rütmifiguurid Klaveritrio ja sonaadivormi areng Sümfoonia ja keelpillikvarteti looja Huvitavaid fakte Beethoven on talle teoseid pühendanud Haydn alustas heliloojana alles 30. eluaasta paiku Esimeselt Londoni (1792) visiidilt naases Haydn rikka ja maailmakuulsana, Oxfordi ülikooli muusikadoktori kraad taskus. Sümfooniad on rahvasuust saanud tunnusnimed, nt. “Jaht”, “Kana” Vanemad soovisid, et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid- poiss keeldus ja rahalist toetust ei saanud enam. “Lahkumissümfoonial” järgneb kiirele finaalile
ning "Klaverist ja selle ehitusest" (1934). Osa töid jäi aga käsikirjaliseks. Looming Põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kandaadid, sümfoonilised teosed, instrumentaalset kammermuusikat ja mõned soololaulud. Ta on esimesena Eestis seadnud koorile setu viise ("Tere, sikakõnõ", "Mille minno naari noore neio"). Läte on kirjutanud ka viis kantaati, orkestriavamängu ,,Kalevala" (1897, esiettekanne 1901), keelpillikvarteti (1902), klaveri- ja viiulipalu. Varasema loomingu moodustavad lühikesed, lihtsa meloodia ja harmooniaga salmilaulud. Mitmed 1880. aastatel kirjutatud laulud näitavad tema püüdu isikupärasema, jõulisema ja värvikama väljenduse poole. Lätel on väga erinevaid laule lihtsatest keerukateni. Läte laulud on rütmiliselt palju mitmekesisemad ja huvitavamad kui senine, rütmi poolest üsna staatiline eesti muusika.
· 1761-1790 kapellmeister Eszterhazy õukonnas · Eszterhaza asus Viini lähedal, kapell koosnes 20 tippmängijas, lisaks lauljad, hiljem suviti ka ooperitrupp · Haydni ülesanne oli kirjutada instrumentaal muusikat õukondlikus meelelahutuseks ja kontsertideks · Elu viimane periood (1791-1809) elas ja töötas Londonis ja Viinis · Haydn oli väga kuulus ja tunnustatud juba oma eluajal LOOMING · Klassikalise sümfoonia ja keelpillikvarteti rajaja. · Kokku 104 sümfooniat (4-osaline kontsertteos) · Töötas välja sümfooniavormi alused · Sümfooniaid 93-104 nim. Londoni sümfooniateks · Tuntumad: ,,Üllatussümfoonia" ,,Kellasümfoonia" ,,Lahkumissümfoonia" Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ELU · Sündis 27. Jaanuaril 1756 Salzburgis · Lapsgeenius · Õpetajaks isa- Leopold Mozart · Isa oli esimene mänedzer
Ezsterhazy korraldas iga nädal pidustusi ja igaks nädalavahetuseks pidi Haydn loo valmis saama. Tema käe all kanti ette umbes 90 ooperit. 1791 Oxfordi audoktor Järgnesid soodsad lepingud, mis sidusid teda Londoniga. Kirjutas 12 sümfooniat (,,Londoni sümfooniad") ja andis rida kontserte. 1795. aastal naasis ta Viini rikka ja kuulsana ning elas seal kuni surmani. Looming Klassitsismiajastu uued zanrid kujunesid lõplikult välja just Haydni loomingus. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Tema looming jaotatakse viieks osaks: 1. Sümfooniad. Klassikalise sümfoonia rajaja. Eszterhazy õukonnas rajas peamised 109 sümfooniat. Siis, kui valiti audoktoriks, kirjutas oxfordi sümfoonia. ,,Üllatussümfoonia", ,,Lahkumissümfoonia", kõige tuntum on ,,Kellasümfoonia" 2. Haydn on uue klaverimängu stiili väljaarendaja. 18. sajandi teisel poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver- Viini klaver
komponeerimist alles pärast Göteborgis viibimist, enamasti saateta meeshäältele. Smetana koorimuusika on üldiselt karakterilt natsionalistlik "Laulumere" märkimisväärse tööni kooridraama karakteriga Kammermuusika Nooruses kirjutatud fantaasia viiulile ja klaverile Kirjutas neli kammermuusika teost, igaüks sügava isikliku tähtsusega. 1855. aastal komponeeritud g-moll klaveritrio. Kogu teose üldine meeleolu on eleegiline. Kirjutas oma esimese keelpillikvarteti e-moll "Minu elust». Teist (1882–1883) d-moll keelpillikvartetti kirjutades oli ta juba peaaegu kurt. Kahe kvarteti vahel kirjutas ta veel duo viiulile ja klaverile "Kodumaalt" Orkestrimuusika Õppis passaaže Beethovenilt, Mendelssohnilt, Weberilt ja Berliozilt, 1853. aasta "Võiduka Sümfoonia" Teos võeti 1860. aastal Göteborgis hästi vastu 1882. aastal Prahas, ilma alapealkirjata "võidukas", Adolf Čechi taktikepi all. Smetana külastas Liszti Weimaris 1857
Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas, mis asus Viinist 50 km kaugusel. Tema sinna asudes oli valitsejaks
Londonis oli tohutu ta valiti Oxfordi ülikooli audoktoriks 1791. aastal. 1795. aastal naasis ta Viini rikka ja kuulsana. 1796. aastal kirjutas keisrilaulukese, mis on aluseks Austria riigihümnile. Viinis elas kuni surmani. Looming Haydn on muusikalukku läinud eelkõige instrumentaalmuusika loojana. Tema muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikust stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näideteni. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. 1)Sümfoonia 104 sümfooniast on kuulsamad 6 "Pariisi sümfooniat", 12 "Londoni sümfooniat", "Üllatussümfoonia", "Lahkumissümfoonia". Iseloomulikud on aeglased sissejuhatavad osad, napp muusikaline materjal ja üsna pikad teemad. 2)Haydn on uue klaverimängu stiili välja arendaja. 18. sajandi II poolel levis Euroopas uut tüüpi klaver nn. Viini tüüpi klaver. 3)Kirjutas ka lavamuusikat. Nt ooper "Apteeker"
sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle anda kerge ühemõttelist ja kindlat ajalist määratlust. Viini klassikud: 1) Franz Joseph Haydn - klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), nr. 94 Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente). Haydni viisi kasutatakse Saksamaa hümnina.
aastal sündinud Franz Joseph Haydn, 1756.aastal sündinud Wolfgang Amadeus Mozart ja 14 aastat hiljem sündinud Ludwig van Beethoven.Oli põhjuseks siis Haydn'i 104 sümfooniat, ,,imelapse" Mozarti armastatuim ooper ,,Võluflööt" või hoopis Beethoveni ainus oratoorium ,,Kristus õlimäel", aga neile Viini klassikuile ei olnud tähtsuselt võrdseid kogu Euroopas. F . J. Haydn tõi oma 77 eluaasta jooksul peale oma imepäraste teoste muusikasse ka uuendusi. Näiteks lõi ta keelpillikvarteti. Tema muusikat võib iseloomustada kui väga originaalset, sest oma muusikas alustas ta varaklassikalisest stiilist ning jõudis välja 19.sajandi romantismini. Tähtsaimaks oratooriumiks on ,,Loomine" ning orkestriloomingu tipuks on 12 viimast sümfooniat. W . A. Mozart, kes suri vaid 35-aastasena, jõudis oma eluaja jooksul palju säravaid teoseid luua ja seda ühtviisi edukalt kõigis oma aja zanrites. Tema kui helilooja tee algas juba lapseeas.
Panus Eesti muusikasse Rudolf Tobiasel on suur tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana temalt pärinevad paljude zanride esikteosed eesti muusikas: esimene sümfooniline helitöö avamäng "Julius Caesar" (1896) esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) esimese klaverikontserdi d-moll (1897) esimese klaverisonaadi (1897) esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d- moll 1898) esimese keelpillikvarteti d-moll (1899) esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909) esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910) esimesed arvestatavad klaveriteosed Loomingule iseloomulik Loomingus püstitas ta kaks põhilist eesmärki: esiteks vaimuliku muusika reformeerimine ja teiseks rahvuseepose "Kalevipoeg" kehastamine muusikas. Teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Loomingu suurimaid mõjutajaid on olnud L. v. Beethoven
KLASSITSISM KORDAMINE II kursus I töö. Klassitsismi heliloojad – Looming Haydn „Lahkumissümfoonia“ – mängijad lahkuvad lavalt Haydn „Üllatussümfoonia“ – sümfoonia ootamatustega Haydn „Keisrikvartett“ pühendas valitsejale Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“
sooloteoseid ja kammermuusikat Alessandro Scarlatti, Alessandro Stradella, Georg Böhmi ja teiste tuntud heliloojate sulest. Kavva kuuluvate autorite seas on ka Georg Friedrich Händel, kelle sünnist möödus tänavu 325 aastat. Ansambli laulja Liina Saari on saanud laulja diplomi Tallinna Konservatooriumist 1981. a., kus ta õppis Ester Lepa ja Linda Sauli käe all. Ta on olnud aastaid Estonia Teatri solist, solistina kaasa teinud samuti Tallinna Kammerkoori, Tallinna Keelpillikvarteti ja mitme teise ansambli kontsertidel, ka paljudes välisriikides. Raivo Tarum on aga trompetisti diplomi saanud 1977 Tallinna Konservatooriumis Helmut Orusaare klassis ning temast on saanud varajase instrumentaalmuusika tunnustatumaid spetsialiste Eestis. Tõnu Jõesaar lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1989 Toomas Velmeti tselloklassis ja on täiendanud end rahvusvahelistel kammeransamblite kursustel Rootsis ning viimasel ajal on ta tõsiselt keskendunud ka viola da gamba mängimisele
ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu. Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Ta jõudis õpetajatöö kõrvalt luua uskumatult palju. Ainuüksi 1815. aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. Peagi tundis Schubert, et õpilastega tegelemine segab teda ning ta lahkus. Ta tunnistas sõbrale: „Muidugi, kui ma komponeerisin, tegi see väike kamp mind nii tigedaks, et ma sageli kaotasin kannatuse.“ Abiõpetaja kohast loobumine tõi talle kaasa tüli oma isaga, kes keeldus edaspidisest suhtlemisest oma pojaga ning lõpetas ka tema rahalise toetamise Üleminekuperiood „Üleminekuperioodiks“ Schuberti loomingus nimetatakse ajavahemikku 1818-1822, kui
Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi. Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime. Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. raserfsaerfaesfes- 4 - 4- -4- - 4 -- 4 - Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839
Teemadeks on võetud Viini klassikud, sealhulgas F.J. Haydn ; W.A.Mozart ja L. Van Beethoven. Lisaks on arutelu tehtud teemal klassitsismi muusikalised arengud. 3 Viini klassikud Franz Joseph Haydn (1732-1809) Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja, Viini klassikalise koolkonna vanim esindaja. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajajaks. Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal. Ta oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Tema isa oli musikaalne, laulis ja mängis harfi. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8–aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn 9 aastat ning lahkus sealt häälemurde tõttu. Pikka aega töötas ta rikka kunstimetseeni Eszterházy isikliku helilooja ja kapellmeistrina. Looming – 104 sümfooniat,
Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga.Viinis kutsuti ka Teda kapellmeistriks vürst Ezsterhazy õukonda,see oli üks rikkamaid õukondi. Leia Haydni sümfooniate ja keelpillikvartettide iseloomustuse põhjal, miks peetakse teda nende zanrite alusepanijaks? Haydni on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusika loojana.klassitsismiajastu uued zandrid kujunesid lõplikult välja just Hydni loomingus. Eelkõige peetakse teda keelpillikvarteti sümfooniazandri rajajaks. Milles seisneb Mozarti loomingu erilisus? Ta oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas, sest tema arvates pidi muusika alati pakkuma naudingut ning ka kõige jubedama tegevustiku korral ei tohtinud helid kõrva riivata. Milline Mozarti teos on sulle kõige eredamalt meelde jäänud? Mille poolest? Figaro pulm, kus on rohkesti situatsiooneikoomikat, põnev ja kirev karakterigalerii palju pingestatud ansambleid. Iseloomusta Beethoveni helikeelt
a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat. Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega helilooja, eesti sümfoonilise muusika esikteose avamäng ,, Julius Caesar,, looja, esimese keelpillikvarteti asutaja, esimese klaverkontserdi looja. Ballaad ,, Sest Ilmaneitsi ilusast" häälele ja orkestrile, muusikaline episood ,,Kalevipoeg põrgu väravas", oratoorium ,,Joonase lähetamine." J.Kappel pärast lõpetamist jäi Peterburi ja töötas Hollandi saatkonnas organistina, juhatas Peterburi Eesti Heategeva Seltsi segakoori juht. Kappeli looming on lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Ta on loonud umbes 50 koorilaulu (Oleksin laululind, Õhtuõhud sõuavad sala ja Ööbik)
komp. põhialuseid, lahkus häälemurde tõttu, kuina ei õppinud vanemate soovikohaselt vaimulikuks jäi nende toestuseta, oli kapell meister ezsterhazy õukonnas. pidi kijrutama õukondlikuks meelelahutuseks ja kontsertideks, tegi tööd ka londonis kus saatis suur menu, valiti oxfordi ülikooli audoktoriks, elu lõpu elas viinis rikka ja kuulsana, esskätt lõi instrumentaal muusikat, ta kujundas välja klassitsismi ajastu uued zanrid, keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat üle 70 keelpilli kvarteti, 24 ooperit, 1922. aastast Saksamaa riigihümn.oratooriumid ,,loomine" ja ,,aastaajad", üllatus sümfoonia nr 94 LUDWIG VAN beethoven sündis Bonnis. tema isa oli tema esimene viiuliõpetaja ja ta soovis, et pojast saaks järgmine mozart. ta käis Bonni ülikoolis vabakuulajana keele ja filosoofia tundides. temast sai 19aasaselt perekonnapea. viinis õppis ta aasta haydni juures
Konservatoorium, mis keeldus Giuseppe Verdit vastu võtmast kandis hiljem tema nime.Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Lemmikzanriks oli tal ooper. Looming Giuseppe Verdi on kirjutanud 26 ooperit. Tema teostele on omane seos rahvamuusikaga , väljendusrikas ja nõtke meloodia, erakordne peenekoelisus ning julge harmoonia. Ta on kirjutanud lisaks ooperitele ka ,,Reekviemi"(1874), keelpillikvarteti e-moll(1873), kandaate, vaimulikke teoseid, laule ja hümne. Tema lood on hästi meelde jäävad. Ooper "Nabucco" tegi Verdi kuulsaks kogu Itaalias, eriti Milanos. Ooperi "Traviata" 6.III 1853. a. Veneetsia "La Fenice's" asetleidnud esiettekanne vilistati välja. Ooperid "Oberto, krahv di Bonifacio"1839 "Kuningas üheks tunniks"1840 "Nabucco"1842 "Ernani"1843 "Lombardlased Esimeses Ristisõjas"1843
orkestripillide kasutamise võimalustega ja heliteoste ülesehitusega. Konviktis valmisid tulevase helilooja esimesed palad. 1813. aastal lahkus Schubert koolikoorist häälemurde tõttu ABIÕPETAJANA KOOLIS Kolm aastat töötas ta oma isa koolis abiõpetajana, tegeledes vabadel hetkedel komponeerimisega. Selle töö kõrvalt aastal, olles kõigest 18-aastane, kirjutas ta 141 laulu, 2 sümfooniat, 2 missat, 4 laulumängu, keelpillikvarteti, klaveri- ja kirikumuusikat. HILINE ELU Oma elu viimastel aastatel elas Franz Schubert rahapuudusel oma sõprade juures. Ta töötas pidevalt ja väsimatult. Näiteks ühel hommikul olevat Schubert kirjutanud tervelt kuus laulu tsükslist ,,Talvine teekond". Vaatamata vaesusele ei tahtnud ta minna tööle, sest ta kartis, et see häirib tema komponeerimist Elu lõpus hakkas Schuberti õnn pöörduma. Sõprade initsiatiivil anti 1827
Rudolf Tobias 1873 -1918 1873 -1918 Esimene kompositsiooniharidusega helilooja Eestis Tegutses organisti, pianisti ja muusikakriitikuna Loomingul tugev isikupära, harukordne väljendusjõud Temalt pärinevad paljude zanride esikteosed Eesti muusikas Lapsepõlv Sündis köstri pojana Hiiumaal Käinas, 1885 kolis pere Kullamaale Peres 13 last Elamistingimused soodsad Esimesed teadmised isalt 6-aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit 9-aastaselt komponeeris oma esimese teose -12 koraalprelüüd http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Koolitee 1885 Haapsalu kreiskool, õppis Catharina von Gernetti juures 1889 Tallinna Nikolai gümnaasium, mille lõpetas koduõpetaja kutsega 1893 Peterburi konservatoorium, lõputööks kantaat "Johannes Damaskusest" Elukäik Aastatel 1898 - 1904 töötas Peterburi Jaani koguduse organisti ja koorijuhina 1904...
· Esimeste sümfooniliste teoste autor · Esimene kompositsioonidiplomiga helilooja · Organist, muusikakirjanik, dirigent · 1893 Peterburi Konservatoorium (oreli,kompositsiooni diplomiga) · 1912 õppejõud Berliinis · 1914 Saksa kodakondsus · 1918 suri kopsupõletikku LOOMING · Esimene Eesti sümfoonilise teose looja (avamäng ,,Julius Caesar") · Asutas esimese keelpillikvarteti Eestis · Esimese klaverikontserdi looja TEOSED · ,,Joonase lähetamine" ( kõige suurejoonelisem teos eesti ajaloos, eesmärgiks läbi viia reform oratooriumizanris, esinejate koosseis suur-2segakoori, 5solisti, sümfooniaorkester, orel) 5. Mihkel Lüdig (1880-1958) · Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal
tellijateks on peamiselt maailmakuulsad interpreedid! Erkki-Sven Tüür 18.Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! Tõnu Kõrvits, Tõnis Kaumann, Toivo Tulev 19.Kes kirjutas: Esimesed koorilaulud : Aleksander Kunileid,Aleksander Thomson Esimese sümfoonilise teose: Rudolf Tobias ,,Julius Caesar" Esimese ooperi: Evald Aav ,,Vikerlased" Esimese balleti: Eduard Tubin"Kratt" Esimese klaverikontserdi R.Tobias (nime pole) Esimese keelpillikvarteti R.Tobias(nime pole) Esimese oratooriumi R.Tobias ,,Joonase lähetamine" 20.Kes kirjutas: Ooper ,,Wallenberg"- E.S Tüür ,,Ingerimaa õhtud"- Veljo Tormis ,,Credo"- A.Pärt ,,Pala aastast 1981"- Lepo Sumera Ooper "Cyrano de Bergerac"- Eino Tamberg Muusika filmile ,,Hukkunud alpinisti hotell"- S.Grünberg ,,Mu isamaa on minu arm"- G.Ernesaks Kontsert kammerorkestrile nr. 1 Jaan Rääts
Rudolf Tobias on esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd: esimese sümfoonilise helitöö avamängu "Julius Caesar" (1896), esimese kantaadi "Johannes Damaskusest" solistidele, segakoorile, orelile ja orkestrile (1897), esimese klaverikontserdi d-moll (1897), esimese klaverisonaadi (1897, millest kahjuks on säilinud vaid Finaal c-moll), esimese keelpillikvarteti d-moll (1899), esimese oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909), esimese programmilise helitöö "Walpurgi burlesk" (1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed polüfoonilised helitööd (Fugett klaverile e-moll, 1897, Fuuga orelile d-moll 1898?) ning esimesed arvestatavad klaveriteosed (Sügispildikesed 1892, Menuett F-duur 1893, Fugett e-moll 1897, Finaal 1897, Humoresk 1903, jt.). Rudolf Tobias sündis Käinas, Hiiumaal 29.mail 1873.a. köstri pojana. Esimest muusikaõpetust sai ta
Domenico Scarlatti Händel Oratoorium messias Klassitsism 1- a, b c 2- b, c, d 3- a, b, d 8-a, c, d. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Looming Haydn on muusikalukku läinud eeskätt instrumentaalmuusuka loojana. Haydni muusika tegi läbi kõik ajastu olulised muutused varaklassitsistlikus stiilist klassikalise kõrgstiili parimate näidentinieelkõige peetakse teda keelpillikvarteti ja sümmfooniazanri rajajaks. Tema loomingus arenes sümfoonia õukondlikust meelelahutusest keskendunud kuulamist nõudvaks kontsetteoseks. Haydni 104 sümfooniast on kuulsamad 6 ``Pariisi sümfooniat ``, 12 ``Londoni sümfooniat``, ``lahkumissümfooniat`` Keelpillikvarteti areng on Haydni loomingus vägagi sarnane sümfoonia omaga. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti Haydni vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalseet kirikumuusikat.
Hauaplat s Arthur Honegger (1892- 1955) Honegger veetis lapsepõlve Sveitsis, algul olid tema muusikaõpingud küllalt lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai ta Pariisi konservatooriumis (1911- 1914). Seal kohtus ta ka Kuuiku teiste liikmetega. Õpingujärgsetel aastatel pühendus Honegger kammermuusikale, kirjutades esimese keelpillikvarteti (1917), kaks sonaati viiulile ja klaverile (vastavalt 1918 ja 1919) ning mitmeid klaveri- ja oreliteoseid. Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju.
viiele solistile, orelile ja orkestrile). 2.3 Erialane töö Aastatel 1898-1904 töötas Tobias Peterburi Eesti Jaani Koguduses organisti ja koorijuhina, kandes ette ka mitmeid oma helitöid. Eestisse tuli Tobias tagasi aastal 1904. Tobias asus elama Tartusse, ta ühines A. Lättega ja koos korraldasid nad sümfooniakontserte ja esitasid kooride kaastegevusel vokaal-intstrumentaalseid suuvorme. Hugo Treffneri gümnaasiumis asutas Rudolf Tobias keelpillikvarteti. Ta võttis osa kõigist rahvuslikest üritustest ja toetas rahvaviiside kogumise aktsiooni. Elatisraha hankis helilooja peamiselt H. Treffneri gümnaasiumi ja A. Puskini nim. Tütarlaste gümnaasiumi muusikaõpetajana. 2.4 Elu välismaal Elu Tartus ei suutnud Tobiast kuigi kaua köita. Tema eesmärgiks oli Lääne- Euroopa. 1908.a. algues lahkus ta Tartust. Tobias rändas läbi mitmed erinevad Euroopa linnad, enne seda, kui jäi paikseks 1910. aastal Berliinis. Ta asus tööle
annaabi.ee 
