hispaania keelt või inglise keelt. See näitab, et klient ei saa emakeelset abi. Viimastel aastatel on seda olukorda üritatud muuta. On tehtud ülikoolides kraadiõppe programme, millega koos käib suurem praktika ja rahvusvaheline koostöö. Ülikoolides julgustatakse kaasama erirahvusest õpilasi, sealhulgas vähemusrahvaste seast. Tugispetsialistidel on võimalus otsida abi erinevatest kultuurilistest ja keelelistest erigruppidest. Otsida kontakti vähemusrahvastelt ja Ameerika põlisrahvastelt. Osaleda erinevates täiendõppe kursustel, kus keskendutakse just kakskeelsete õpilaste toetamiseks. Oluline on ka tugispetsialistide enda individuaalne algatus teenuse pakkujana. See antud kokkuvõte on juba üks abivahend spetsialistidele, kes peavad tegelema kakskeelsete autismispektri häirega lapsega. Kokkuvõtte juures olid ka lingid, mille abil sellise
Kärdla 2010 Kunsti teke Millal inimesed hakkasid tegema kujusid ja pilte, pole täpselt teada. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Nooremas paleoliitikumis elasid kromanjoonlased, kes kuuluvad meiega samasse bioloogilisse alamliiki. Neil oli inimese välimus ja nad kasutasid keeli. Visuaalsed kujundid erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse arenguga. Visuaalsete kujundite loomine algab nähtavasti kromojoonlastega. Neandertallastel oli sümboolse mõtlemise algeid, näiteks täitsid nad mingeid matusekombeid ja värvisid oma kehasid. Uue aegse teaduse esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja Hispaanias, Altamira koopast.
kes teda kasutab (poliitik, diskor, luuletaja, kohtunik), milleks teda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, tahetakse midagi teada saada või tahetakse panna keegi midagi tegema). Sageli peetakse tekstist rääkides siiski silmas kitsamat tähendust, mõeldes teksti all ühe inimese kirjutatud monoloogi. Kirjutatud tekst esineb meie kogemuses tootena, esemena, asjana. See on tähendustervik, mille sisu ja vormi kujundavad selle elemendid sõnad, laused, fraasid. Teksti keelelistest valikutest tuleneb selle eesmärk ja liik ning selles võib eristada mitmesuguseid struktuuriosi. Niiviisi iseloomustatud kirjalik tekst on oma algupärasest kontekstist väljavõetunagi mõistetav tervik. Kirjutatud monoloog on pika intellektuaalse ajaloo tulemus. Selle koostamist tuleb teadlikult õppida, seda oskust ei saada kaasa iseenesest nagu emakeele kõnelemise oskust. Emakeelde ja emakeelsesse kultuuriühiskonda sissekasvamine käib dialoogilise teksti kaudu
nõrgad ja tugevad küljed mõlemas valdkonnas. Sageli on düsleksia seotud teiste kommunikatiivsete häiretega. Tugev seos on kõne hilise arengu ja düsleksia vahel. Düsleksia väljendub lugemisvilumuse arengu häirumises, mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. Lugemisraskuste täpne iseloom sõltub oodatavast lugemisvõimest, keelelistest oskustest ja kirjapildist. Erinevad autorid kirjeldavad selle sümptomitena raskusi tähtede õppimisel, kirjutama õppides, tähestiku meeldejätmisega, tähtede nimetuse korrektsel ütlemisel, sõnade riimimisel ja/või foneemide analüüsimise või häälikute kategooriatesse jaotamisel (vaatamata normaalsele kuulmisteravusele). Edasistel arenguastmetel võib ette tulla mitmesuguseid lugemisraskusi, nagu: · tähtede vahelejätmine,
“Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog (milleks tollal veel õppida ei saanud), vaid eelkõige romaani ja soome filoloog. Ta oli armunud keeltesse: gümnaasiumi ajal ladina keelesse, pärast prantsuse ja soome keelesse, olemata ükskõikne ka saksa, inglise ja vene keele vastu.1 Ta nautis eri keelte omapärasusi, väärtust ja ilu. Olles aastail 1900-1920 eriliselt meeldunud prantsuse keelde, kirjutas ta selles omaseks saanud keeles isegi osa oma keelelistest kirjutistest ja tõlkis need siis eesti keel- de. “ (Erelt, 2000) " Töötanud Jaltas ja Kuressaares õpetajana, olnud 1912–1914 Tartus Postimehe toimetuses, 1912–1919 Tartu Kommertsgümnaasiumi õpetaja ja 1919–1926 eesti ja ladina keele õpetaja Kuressaares. 1926–1934 oli Tartu Ülikooli eesti keele lektor ja õpetas Tartu koolides, 1934–1940 oli Tallinnas koolide peainspektor. 1944. aastal põgenes Rootsi, töötas Uppsala Ülikoolis ja Stokholmis Ungari Instituudis. 1947.
sest muret on üleliia sel ja vist igal ajal, neid pole kuhugi viia." Visnapuu see-eest kasutas huvitavaid väljendeid, mis nii mõnigi kord mõtlema panid ning mida tavalises kõnepruugis ei kasutakski. Heliseva riimi saavutamiseks olid talle omased kohati kummalised moondetuletised. Samuti ei hoolinud mees eriti keelelistest seaduspärasustest: ,,Ma küünitan so suudlusi kui vihmamarja kobaraid, / sa painud minu üle nagu puu täis vilja. / Me vaiki mõlemad, kui võõrad me, ei palju kõnele / ja ometi nii omased, et tutvaks saanud hilja." Marie Under kolis oma elu jooksul üsna palju ning oli paar korda sunnitud Eestist eemal olema. Siiski jäi talle kodukoht südamesse ning ta armastas seda väga. Kodu kirjeldades
Iga keelt tuleb uurida lähtudes selle loogikast. Seos mõtlemise ja keele vahel on ühesuunaline. ERINEVALT MUUDEST VALDKONDADEST ON KEELELINE KATEGORISEERIMINE TEADVUSTAMATU. Boas ei pidanud õigeks Humboldti arvamust, et mõni keel sobib maailma mõtestamiseks paremini kui teine (oli antirassist). Sapir Boasi parim õpilane ka tema arvas,et kõik keeled on võrdsed, kuid loovad erineva reaalsuse. Whorf Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. Tema mõiste keskmises euroopa keel (SAE). Teda huvitasid argimõtlemise eripärad. Tegeles keelte empiirilise uurimisega. Keelelise relatiivsuse nõrgim koht-kuidas tõestada, et erinev keeleline formuleering tekitab erineva maailmataju? Kui nootkad ütlevad "kivib alla" mitte "kivi kukub", siis kust me võtame, et nad ei taju objekti ja sündmust eraldi? Tänapäeval pooldatakse enamasti keelelise relatiivsuse teooria "nõrka
olukord selline, nagu ta hetkel on. Sotsiaalse integratsiooni seisukohalt saab järeldada seda, et vene vähemust aktsepteeritakse Eesti ühiskonna osana, aga esinevad ikkagi teatud sotsiaalse tõrjutuse faktorid. Lähtudes Kronauer 1998. aasta tõrjutuse dimensioonidest, kirjeldaksin igat dimensiooni vene vähemuse näitel: · Tööturualane tõrjutus paljudel vene rahvusest inimestel on raske peale haridustee lõpetamist tööturule siseneda tulenevalt nende keelelistest ja hariduslikest erinevustest. · Majanduslik tõrjutus tulenevalt tööturul valitsevast ebavõrdsusest on vene vähemusel raskem majanduslik heaolu saavutada. · Kultuuriline tõrjutus vene vähemus tähistab teistsuguseid kultuurisündmusi, aga sellest tulenevalt ei saa eestlased neid diskrimineerida, sest nad on osa Eesti riigist. · Isoleeritusest tingitud tõrjutus tihti ei valda vene vähemus piisaval tasemel eesti keelt,
10.2005 2. 14.09.2003- Rahvahääletusel muudeti PSTS 3. 20.02.2007/12.04.2007- kahe koosseisu poolt muudeti preambulit „Eesti keel“ 4. 06.05.2008/13.04.2011- kahe koosseisu poolt muudeti §78 p8 Põhiseaduse tõlgendamine Tõlgendamise mõiste 1. Kõige laiemas mõistes tõlgendamine largissimo sensu (kõige laiem)- arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades võimet, siduda esemega mõte 2. Tõlgendamine largo sensu- arusaamine keelelistest väljenditest 3. Tõlgendamine sensu stricto- algab hüpoteesiga, lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust Tõlgendamisega on õigusteadust kõige rohkem võimendanud Friedrich Carl Savigny 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline Tänapäevased voolud 1. Toopika- pärineb antiikajast, ning oli kasutusel Antiik-Kreeka retoorikas ning seda kasutati tähenduses: leitakse suvaline teema, et selle üle vaielda 2
Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav. Sugutunnus, liigierisuse- ja liigitunnus on nimetatud põhitunnusteks ja päristunnus ning juhuslik tunnus - mittepõhilisteks tunnusteks. Sugutunnus (keelelistest iseärasustest lähtuvalt tuleb edaspidi eelistatumaks pidada:klassitunnus) näitab, millisesse rühma, gruppi, klassi vaadeldav mõiste kuulub. Näit., mõiste tool klassitunnuseks on mööbel; mõiste hobune klassitunnuseks on koduloom. Liigierisuse tunnus võimaldab eristada vaadeldavat mõistet kõikidest antud klassi kuuluvatest. Näit., mõiste tool liigierisuse tunnuseks on üheinimese seljatoega iste; mõiste hobune liigierisuse tunnuseks on kabjaline.
Tuleb mõista, kuidas näevad välja ja toimivad tüüpilised kirjakeele ühikud, nagu ,,sõna" ja ,,lause", ning kuidas kõne ja kirjakeel seotud on. Dialektid (või sotsiolektid), mis on kõnekeelest kui normist kaugel ja seisavad lähedal kirjakeelele, tekitavad lastele suuri raskusi, kui tuleb omandada kõne- ja kirjakeele seose mudel. Lugemaõppija seisab silmitsi oluliste raskusyega paralleelide nägemisel. Lugemine ja veelgi enam kirjutamine eeldab keelelistest mudelitet ning reast reeglitest arusaamist ja vastavat kogemust. Uute pedagoogiliste meetoditega ja õppevahenditega ning elamusele orienteeritud, draama ja muusika sugemetega täiustunud haridus on viinud selleni, et üha enam inimesi õpib lugema ja kirjutama ning tõstab seeläbi oma kommunikatiivset ja sotsiaalset kompetentsust oluliselt. 8. Tõlgendamine, kommunikatsioon ja õppimine kirjakeele kontekstis
Nt. J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: • manukas ‘uurimistoimingu juurde kutsutud erapooletu isik’ (< manuline, Wiedemann ‘Miteinwohner’) • vakus ’feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus’ (W. ‘District; Kirchenbuch’) • kulles ‘kahepaikse vastne’ (W. ‘blaugraue Kuh’, murd. ‘konn, konnapoeg’) Tähenduse omadused Tähendused on lahutatavad keelelistest tähistustest, sellele viitab • sõnade tõlgitavus • sünonüümide olemasolu • tähendusmuutuse esinemine, kui formatiiv säilib • formatiivi ja tähenduse seos on algselt arbitraarne • inimese kognitiivsed kogemused ei peegeldu otseselt märgi kandjates • uusmoodustised on reeglina motiveeritud • üht ja sama objekti on võimalik nimetada erinevate lekseemide abil, millest igaühes on esile tõstetud objekti teatud omadused
üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis “hüpoteetiline”? Hüpoteetilise intentsionalismi puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks – sõltuvaks mingist vaatekohast. -väidetakse, et miski (näiteks moraaliväärtused, ilu, teadmine, esteetika, tähendus on suhteline, sõltudes mingist raamistikust või vaatekohast (näiteks individuaalsest subjektist, kultuurist, ajastust, keelest, mõisteskeemist
Iga filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. 3. Nimetage teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkondi. Teoreetiline filosoofia: epistemoloogia (teadmisega seotud küsimused), metafüüsika (olemisega seotud küsimused), keelefilosoofia (käsitletakse probleeme, mis tekivad keelelistest segadustest), teadusfilosoofia (teaduse olemuse uurimine). Praktiline filosoofia: poliitikafilosoofia (õigluse, omandi, riigi, vabaduse ja valitsemisega seotud küsimused), eetika (moraalifilosoofia, õige ja väära vahekord), esteetika (kunstifilosoofia, ilu ja kunstiga seotud küsimused), haridusfilosoofia (hariduse ja õpetamisega seotud küsimused). 4. Selgitage mis mõttes on filosoofia kriitiline.
autor tegelikult on üritanud öelda oma teosega. 5. Mis on hüpoteetiliseses intentsionalismis "hüpoteetiline"? Selle puhul üritatakse hüpoteetiliselt aru saada, mida on autor teosega üritanud öelda. Hüpoteetiline tõlgendus ei pruugi olla õige tõlgendus. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Relativism on seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi, reaalsust, ennast või muud taolist relatiivseks sõltuvaks mingist vaatekohast. Väidetakse, et miski(näiteks moraaliväärtused, ilu jm) tähendus on suhteline, sültudes mingist raamistikust või vaatekonast. Eitatakse, et üksainus vaatekoht on teistega võrreldes privilegeeritud. 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus?
2; § 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68 3. § 167 president peab välja kuulutama § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu tõlgendamine kõige laiemas tähenduses arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G
2; § 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68 3. § 167 president peab välja kuulutama § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu tõlgendamine kõige laiemas tähenduses arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G
2. PSTS (§164) (EL, ja PSTS) 3. Preambul (§165) (eesti keele) Eelnõusid on olnud veelgi. 1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3. §4 PS TÕLGENDAMINE I Tõlgendamise mõiste 1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu see on arusaamine esememõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte(mõtestada ese). 2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest 3) Tõlgendamine sensu stricto: Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. St. et kitsamas tähenduses tõlgendamisega on tegu siis kui on mitu võimalikku lahendust. See on see, mida kasutame õigusteaduses. II Friedrich Carl v. Savigny teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid nelja kategooriasse: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline tõlgendamine.
ja hoiakuid. Hüpoteetilise intentsionalismi järgi on teose tähenduseks see hüpotees autori kavatsuste kohta, mille kompetentne või ideaalne vastuvõtja esitab. Hüpoteetiline sellepärast, et tegelikult ei saa me 100% kindlad olla, mida autor teosega mõtles. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Monistlik. Relativism tavatsetakse liigitada pluralistlike vaadete hulka, mille järgi eksisteerib mitmeid aktsepteeritavaid interpretatsioone, mida ei ole vaja või ei saa omavahel siduda, s.t need on omavahel ühildamatud. Tähendus muutub vastavalt tõlgendajale. 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus? Valiidsusdeterminism – tõlgendus hinnangu kvaliteedi, väärtuse näitajana
2; § 165 : RK 51+ 61 c. Riigikogu poolt kiireloomulisena § 163 lg 1 p.2; § 166 : 81? + 68 3. § 167 president peab välja kuulutama § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste 1. Tõlgendamine largissimo sensu tõlgendamine kõige laiemas tähenduses arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny Grammatiline Loogiline Ajalooline Süstemaatiline III Tavapärased voolud 1. toopika : T. VIEHWEG tõlgendamisel on toopiline struktuur 2. hermeneutika: hermeneutiline ring on põhisisu H.G.Gadamer ; W.Dilthy ; G
2) 2003 PSTS, jõustus jaanuaris 2004 3) 2007 preambulisse lisati eesti k 4) 2011 muudeti riigikaitse korraldust 5) 2015, lagendati KOV valimisiga § 4 Põhiseaduse tõlgendamine I Tõlgendamise mõiste (suuremast väiksemani) 1. Tõlgendamine largissimo sensu – tõlgendamine kõige laiemas tähenduses – arusaamine eseme mõttest, mille on valmistanud isik, kes kasutab oma võimet siduda esemega mõte nt päikeseloojang 2. Tõlgendamine largo sensu – arusaamine keelelistest väljenditest – tõlgendamine laias tähenduses 3. Tõlgendamine sensu stricto – arusaamine keelelistest väljenditest, mis algab küsimusega ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust II F. C. V. Savigny (18.-19. saj) ■ Grammatiline ■ Loogiline
kohustuslikkus, millega saab inimkäitumist mõõta. See erineb normi faktilisest kehtimisest, mille all mõeldakse tema läbilöömisvõimet. Seda on raske mõõta, sest käitumismotiivid on erinevad. Jurisprudentsis on tegu keelelisest väljendist arusaamisega tema normatiivses tähenduses. Seega on jurisprudents normi keelest arusaamise teadus. Jurisprudentsi poolt pakutavad lahendused on vajadusel abiks õiguskeelest arusaamisel, v.a juhud, kui keelelistest väljenditest arusaamine toimub mittereflektoorselt (õiguse realiseerimise käigus tabatakse väljendi mõte vahetult), samas väidetakse, et igasugune arusaamine on alati tõlgendamine e reflektoorne. 4. Õiguse realiseerimise vormidest: õiguse kasutamine, õigusest kinnipidamine (järgimine), õiguse rakendamine (kohaldamine) mõiste, tunnused ja struktuur. Õiguse kasutamine- õiguse objektid kasutavad juriidilisi õigusi enda toimetuste läbiviimiseks.
Kui me seda eeldame, loome baasi, et saame hakata eeldama päikeseloojangut. See on metatasandil vaidlus Jumala olemuse üle. Tulen täpselt vaadata, mis on loodud isiku poolt, mis on loodud looduse poolt (Ohvritamm). Saame tõlgendada, et sellele tammele on antud tähendus, see on pühapaik, ohverduskoht. Järelikult on tammel mõte, mida saab tõlgedada. Tähendus, mida saab tõlgendada. Oleme tõlgendamise piirialade. 2. Largo sensu arusaamine keelelistest väljenditest. Kogu arusaamisprotsess on tõlgendamine. 3. Sensu stricto arusaamine keelelistest väljendustest. Algab hüpoteesiga ja lõpeb otsustusega ühe lahenduse kasuks mitmest võimalikust. See on kõige kitsam mõiste. Seda kasutame õigusteaduses. Peab olema mitu võimalust. II Friedrich Carl v. Savigny Canones teadaolevalt esimene, kes jaotas tõlgendamise argumendid 1. Grammatiline 2. Loogiline 3. Ajalooline 4. Süstemaatiline
3. Milles seisneb intentsionalismi ja konventsionalismi erinevus? Tõlgenduse allikas (kriteerium). Millele peab tõlgendus tuginema? Kes või mis määrab kunstiteose tähenduse? Intentsionalism: Tähenduseks on see mida kunstnik tähendama pani. Aktuaalne intentsionalism (Hirsch, Iseminger). Hüpoteetiline intentsionalism (Tolhurst, Levinson). Konventsionalism: Tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame teosele lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest (Beardsley). 4. Selgitage kahte viisi ,,tähenduse" mõistmiseks! Avastamine versus loomine: Kaks viisi tõlgendamise kujutlemiseks (S-tõlgenduse mõttes): a)Tõlgendamine kui tähenduste avastamine; b)Tõlgendamine kui tähenduse omistamine. a) Tähenduse avastamine: Tähendus on kunstiteose sees, tõlgendamisel me avastame selle, toome välja: Tähendus kui pähklituum, Kink pakis, "teksti striptiis". "Paradoksaalne on, et
Tal oli palju üliõpilasi ja ta plaanis väga laialt erinevaid uurimusi, kuid ajad olid majanduslikult rasked ja need jäid suures osas realiseerimata. Suri 1939. • Sapiri näide kivi langemisest: inglise keeles the stone falls, nootka keeles aga puudub verb kukkuma ja see lause on tegelikult ainult üks sõna, verb, mis võiks tähendada to stone Benjamin Lee Whorf • Whorf (suri 1941, kuigi põhiviited on 1956). Boasi ja Sapiri jälgedes huvitus keelelistest kategooriatest. • Jagas Sapiri ja Whorfiga inimkonna psüühilise ühtsuse (universaalid) usku, kuid see ei huvitanud teda niivõrd kui argimõtlemise eripärad. • Mõiste “keskmises euroopa keel” (SAE) • Whorfi teene pole niivõrd lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi formuleerimine (Sapir tegi seda juba niigi), vaid tugeva empiirilise uurimise tegemine. • Näide hopi keele ajakategooria väljendamisest
2. Loeng (16.02) Põhiseaduse tõlgendamine. §4 Põhiseaduse tõlgendamine Largissimo sensu laiemas tähenduses/mõttes Tõlgendamine laiemas mõttes on arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt kasutamaks on võimet sidumaks esemega mõte. Tõlgendamine eeldab, et keegi on sidunud esemega mõtte meie OMISTAME mõtte (nt kunstiteose autori poolsed mõtted jne) Largo sensu arusaamine keelelistest väljendustest Sensu stricto kitsas tähenduses (juura) Esineb kui algab hüpoteesiga ja lõppeb ühe võimaliku lahendusega mitmest võimalikust. (mitu lahendusvõimalust, muidu pole kohta tõlgendamiseks) ,,Tõlgendamise isa" on F. C. Von Savigny (1779-1861) koostas esimese tõlgendamiselementide argumentide kataloogi (grammatilised, loogilised, ajaloolised ja süstemaatilised argumenditüübid)
maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest. Tingmärkide tähendus tekib kultuuris. Visuaalsed kujutised erinevad keelelistest tingmärkidest, kuid ka nende tähendus sõltub kultuurist. Eeldatakse, et visuaalseid kujundeid hakati looma käsikäes sümboolse mõtlemise arenguga. 40 000 20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsamaid ja algelisemaid loomakujutisi väikeseid mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis, üks kuulsamaid näiteid on Willendorfi (Austria) Veenus. 1879
julgustades ja nende käitumist suunates (vt 4. peatükki, alates lk 55). Selle asemel, et endalt küsida, kuidas ma saaksin „oma“ õpilasi veel tõhusamalt kontrollida, on Õpetaja enesekindlust tõstab, kui tal on kava nendeks esimesteks kohtumisteks klassiga. Sellest palju kohasem ja konstruktiivsem küsida: „Kuidas ma saaksin olla õpetajana tõhusam juht?“ on juttu kehtestamisfaasi osas (alates lk 38) ning hilisemas osas keelelistest oskustest käitumise ja „Mida ma saaksin teha, et tuua õpetamisolukordadesse ja õppimiskeskkonda tõhusamat juhtimisel (3. peatükk) ja tõhusal õpetamisel (4. peatükk). kontrolli?“ Viis, kuidas ma juhin iseennast, oma mõtlemist ja hoiakuid, omab olulist (ja isegi
annaabi.ee 
