Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keeled - Indoeuroopa keelkond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
slaavi, ugri, keelkond, uurali, eenetsi, permi, volga, indoeuroopa, fääri, flaami, gooti, keldi, albaania, tsehhi, idaslaavi, ukraina, lõunaslaavi, horvaadi, bosnia, serbia, makedoonia, bulgaaria, armeenia, indoiraani, bengali, hindi, sanskriti, pärsia, hispaania, rumeenia, katalaani, neenetsi, handi, mansi, komi, mordva, ersa, moksa, saami, vadjakeel ning põhjarühma soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Liivi keele kõnelejaid on Lätis üksikuid. Vadja keelt oskab kümmekond in Peterburi oblastis. Isuri keelt kõneleb alla 1000 in Peterburi oblastis. Karjala keelt kõneleb u 167 000 in, vepsa keelt u 8300 in Venemaal. Kirjakeel on eesti ja soome keelel. 2) lapi keeled (u. 34 000 laplast Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Venemaal Koola poolsaarel). 3) volga keeled (mari ja mordva keeled) 4) permi keeled (udmurdi ja komi keeled) 5) ugri rühm (ungari keel u 12 miljonit kõnelejat, handid ja mansid Lääne-Siberis) Indoeuroopa keeled moodustavad maailma suurima keelkonna. Nimetuse on saanud oma muistse levikuala järgi: see ulatus Põhja- Indiast Euroopasse. Tänapäeval jagunevad: romaani keeled (u 350 milj kõnelejat). Idaromaani keeled - itaalia, rumeenia ja sellele väga lähedane moldaavia keel. Lääneromaani keeled
Võrdlev- ajaloolise meetodi puhul võrreldakse erinevate keelte samatähenduslikke sõnu. See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks
1985. aastal arvas Ameerika Ühendriikide valitsus eestikeele 169 maailma kõige tähtsama keele hulka. 3. Kuidas keeli liigitatakse? Mis on aluseks? - Kõnelejate arvu, kultuurilise tähtsuse põhjal. Keeleteaduses: tüpoloogiline ja geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10
Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. 10 Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUROOPA KEELKOND GERMAANI KEELED Põhjagermaani rootsi
Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure- Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks. 23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased 5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub
Maailmas on 40005000keelt. 1)Hiina keel(miljard) 2)inglise keel(350miljonit) 3)hispaania keel(250miljonit) Keeli liigitatakse: 1)tüpoloogiliselt(vormi moodustuse alusel) 2)geneetiliselt(keelte omavaheline sugulus) Omavahel suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna(200maailmas)Suurim on indoeuroopa 1.HÜPOTEES:Uurali algkeel, algkoduUurali mäe jalamil,8000aastat tagasi,väljaränne läände algrahva ja algkeelte argnemine. 2.HÜPOTEES:kõik keeled põlvnevad otse uurali algkeelest ilma vahepealse argnemiseta. Uuemad hüpoteesid väidavad, et Uurali rassi esindajad tulid~45000a tagasi Aafrikast põhjaEuroopasse. Eestisse saabusid~12000a tagasi. SOOMEUGRI KEELED. Ugri keeled(keelerühm): handi keel(~13000,ohust.), mansi keel(~3500,ohust.), ungari keel(~14miljonit,SUURIM 1). Permi keeled: komi keel(~350 000,ohust.), udmurdi keel(~500000,ohust.) Volga keeled: mari keel(~600 000,ohust.), mordva keel(~750 000,ohust.) Saami keeled: saami
harva ,,ema". Arvuti ja keel: - keeletehnoloogia, spellerid, teksti ettelugejad - arvuti keeleteadlasele abiks sõnastikud (tesaurused), korpused - arvuti keelt mõistma tehistintellekt Arvutilingvistika on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugused tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (spellerid, grammatikakontrollijad jne) 16) Maailma keeled. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. INDOEUR OOPA KEELKON D GERMAANI KEELED Põhjagerm aani rootsi
Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse)
Uue keelematerjali avastamine. Esmatähtis keelkondade selgeks tegemine. Taust: - William Jones: Sanskriti ja ladina keele võrdlemine - Friedrich Schlegel: sanskrit ja keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819).
ebaloomulikus keskkonnas ja omab harva ema. Arvutilingvistika .on seega kahe lingvistika e keeleteaduse ja informaatika segu: on lingvistika haru, mis kasutab arvutit inimkeele uurimise vahendina. Keeletehnoloogia on igasugu tehnoloogilised lahendused, mis on seotud keelega (õigekirja- ja grammatikakontrollijad, spellerid) 16. Maailma keeled. Keele päritolu. Indo-euroopa ja soome-ugri keelkond. Muid suuremaid keelkondi. Keeli on klassifitseeritud tüpoloogiliselt ja genealoogiliselt. Tüpoloogiliselt st selgitatakse keeli struktuuride võrdlemise teel, keeletüübid (F.Saussure) Mõisted on fonoloogia, morfoloogia, süntaks. Ka on keelt vaadeldud genealoogiliselt ehk geneetiliselt. Keel kui organism. Darwinistlik lähenemine, radikaalne! (N. Chomsky) vastavalt sugulus- ja pärinemis(põlvnemis)suhtele (puu mudel)
samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem. Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks. Uurali keelepõõsa teooria (kontaktiteooria) see on teooria, mille kohaselt pole ühtset uurali algkeelt kunagi olnudki, vaid selle asemel oli mitu algkeelt, mis olid omavahel kontaktis ja sarnastusid seetõttu, hiljem aga, kui inimesed hakkasid
Teda peetakse keeletüpoloogilise lähenemise rajajaks. Keele tüpoloogiline liigitus: isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline. Ta tegeles paljude eri keelte struktuuride uurimisega ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Võrdlev-ajalooline keeleteadus (komparativistika) tekkis 18.sajandi lõpul. 19.sajand oli võrdlev-ajaloolise ja laiemalt ajaloolise võidukäigu sajand. Seda peetakse tänapäeva keeleteaduse aluseks. Taanlane Rasmus Rask (1787-1832) oli üks indoeuroopa keelte uurimise rajaja. Franz Bopp avaldas 1816, et keeltes on sarnasusi sanskrit (Indias), kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning, et sellel on sama päritolu. Jacob Grimmi peamised tööd on germaani keelte häälikuloo alalt. Originaalis on võrdlev ajalooline keeleteadus kirjutatud saksa keeles. 19.sajandi lõpul arenes ajalooline keeleteadus edasi noorgrammatikute poolt. Uuriti
vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled o Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) o Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) o keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopa) c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) · Grimmi(de) seadus 1822: indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k vanagermaani p, t, k, f, , h · Wilhelm von Humboldt 1767-1835 o Jaava saare kaavi keelest 1836-39 o Keelefilosoofia: · Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend. · Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. ·Keele uurimine põhinegu vastanditel, näit. subjektiivne/objektiivne; keel/mõtlemine; kollektiivne/individuaalne. o Keelte morfoloogiline tüpoloogia:
Kaks maailma “suuremat ja tugevamat” keelt on mandariini keel ja inglise keel. Ülemaailmse tähtsusega on ka prantsuse, araabia ja hiina keel. Väga laialt levinud on ka saksa ja hindi ja türgi keel.Keele hääbumisel võib olla mitmeid põhjuseid: nt genotsiid, elanikkonna küüditamine, riigi majanduslik häving jne. + indo-euroopa ja soomeugri keeled Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia, rumeenia), kreeka, albaania, armeenia (need kolm ei kuulu rühmadesse) ja
Sotsiolingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib keele ja ühiskonna vahekorda ja vastastikuseid suhteid. Põhimõisteks variatiivsus palju erinevaid variante. Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Areaalne 13. Keelkond, algkeel, haru Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad , mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahepealne klassifikatsiooniüksus haru, näiteks soome-ugri keeled on uurali keelte haru, läänemeresoome keeled aga sellesse harusse kuuluv keelerühm. Allkeel-keele variant, mida kasutatakse erinevates situatsioonides (nt ametikeeled, üldkeel, argikeel, släng)
selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled -Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) -Franz Bopp 1816 (sanskriti, kreeka, ladina, pärsia, saksa keele võrdlus) -keelkonna mõiste (esimesena Indo-Euroopas) c) 19. sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) *Vennad Grimid lõid 1822 häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. indoeuroopa algkeele b, d, g, p, t, k ⇒ vanagermaani p, t, k, f, Ө, h *Wilhelm von Himboldt rõhutas keele funktsionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keele tüpoloogiale. Liigitas keeled tüpoloogiliselt: isoleeriv, aglutineeriv, flekteeriv, polüsünteetiline *Noorgrammatikud (A.Brungmann ja H.Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid – häälikuseadustes ei ole erandeid, tunnistatakse vaid analoogiat. d) 20. sajandil(strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) *Strukturalism
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Mitmed keeleteadlased on teinud oma periodiseeringud. Andrus Saareste jagas 1952. aastal eesti keele periodiseeringu neljaks: ... – 1200 13. – 15. sajand 16. – 18. sajand 19. – 20. sajand
Oota paremat homset. Mõtle positiivselt. Kurvaks muutub inimene, kes ei armasta mingil põhjusel iseennast. - Et inimene jõuaks armastada, on tarvis ta esmalt kindlustada toidu ja veega, toasoojaga, turvatundega. - Mida vanemaks saa naine, seda vähem on temaealisi kavalere hakkamas. - Hea inimene ei saa olla väga vaene ega kurb. - Ära kaota pinda jalge alt. - Räägi inimestega! - Keelkonnad juku Keelkonnad. Eesti keel kuulub uurali keelkonda. Uurali keelkond jaguneb kaheks: 1. soome-ugri-permi-komi,udmurdi,volga(mari, mordva)-läänemeresoome-soome, eesti, karjala, vepsa, vadja, liivi, isuri, mordva ugri-handi, mansi, ungari. 2. samojeedi Euroopas kõige suurem keelkond on indoeuroopa keelkond. Olulisemad alarühmad on germaani keeled(saksa, inglise, rootsi, taani, norra, islandi), romaani keeled(itaalia, prantsuse, kreeka, portugal), slaavi keeled(vene, poola, slovakki, tsehhi, valgevene, ukraina). Ül
Nt on kaashäälikuühendid lihtsustunud nii, et alles on jäänud üksnes viimane konsonant. Tüve muutumine v laenude muganemised võivad olla ka reeglipäratud. Vaatamata reeglipärastele ja mittereeglipärastele muutustele on häälikulooline meetod tähtsaim. Meetodi võimalused ajaliselt piiratud. Saab uurida muutusi, mis keel(t)es toimunud viimase 5000-7000 aasta jooksul, kuid ühisjooni võib olla palju varasematest seostest, nt hüpotees uurali keelkonna ürgsest sugulusest altai vm keelkonnaga. Midagi kindlat ei ole võimalik väita. 7. Mida tähendab rahvaetümoloogia? (Metsmägi 2012; lk 20) Mõnikord võivad tüved muutuda või laenud muganeda ka reeglipäratult. Võib juhtuda, et tähenduse laienedes kujuneb uue tähenduse jaoks uus tüvevariant. Näiteks on känd tõenäoliselt vana tuletis tüvest kand, reeglipäratu muutus a > ä I silbis võib olla toimunud tähenduste eristamiseks
SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö eesmärk on võrrelda erinevate Euroopa riikide keelte käänamissüsteeme, tuua välja erinevusi ning luua paralleele. Materjalina on kasutatud enamasti keeleõpikuid, kuid samuti mitmeid Interneti veebisaite. Keeli tutvustatakse peatükkide kaupa eraldi, töö lõpus on tabelvormina kõikide keelte käänamise võrdlus. Peaaegu kõik Euroopas räägitavad keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda, eranditeks on vaid Uurali keelkonna keeled (eesti, soome ja ungari keel) ning baski keel. Koguni seitse kümnest maailmas enim kõneldud keelest on indoeuroopa keeled. Need jagunevad Romaani, Germaani, Balti, Slaavi, Keldi ning mõneks väiksemaks keelerühmituseks. Indoeuroopa keeltest räägitakse kõige enam Romaani keeli (ligi 600 miljonit inimest), mille alla liigituvad teiste seas ka itaalia, hispaania ja prantsuse keel. Kõik indoeuroopa keeled on tulenenud ladina keelest
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega.
"S" on säilinud läänevariantides ja kadunud idavariantides. Tegusõna 2. pöörde tunnus- hispaania keele sina-pöörde lõpus on "s", itaalia keeles "i". Saab rühmitada ka teisiti. 1) Ibero-Romaani keeled: portugali, galeegi, hispaania, katalaani 2) Gallo-Romaani keeled: oksitaani, franko-provanssaali (kuigi paljud ei pea seda eraldi keeleks), prantsuse 3) Italo-Romaani keeled: reto-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia 4) Balkani-Romaani keeled: rumeenia Indoeuroopa keelkond · iraani keeled (nt. pärsia, kurdi, osseedi, afgaani) · india keeled (nt. sanskriti, tänap. hindi, urdu, bengaali jne., mustlaskeel) · tohhaari keel (hääbunud, räägiti kuni 7. saj. Kesk-Aasias Hiina Turkestanis) · heti keel (hääbunud, räägiti Anatoolia impeeriumis) · armeenia keel · illüüria ja albaania keeled (Balkani ps. piki Jugoslaavia rannikut) · balti keeled (läti, leedu, preisi - 17. saj. hääbunud) · slaavi keeled · kreeka keel
• rajas laialdase korrespondentide võrgu • rajas ERMi käsikirjalise arhiivi 1925. a-st hakkas ilmuma I etn. väljaanne ”ERMi aastaraamat”. Ferdinand Linnus (1895–1942) — ERMi direktor aastast 1929. Gustav Ränk — I TÜ etnograafia professor. 20 4.2.2 Nõukogude Eesti Osa ERMi kogusid anti Kirjandus- ja Kunstimuuseumile, kaotati etnoloogia professuur TÜs. Uurima hakati vennasrahvaid, Soome-Ugri ja slaavi rahvaste vahelisi sidemeid. 1957 asutati vabaõhumuuseum, mis baseerub ERMil, TÜ-l ja Ajaloo Instituudi etno- loogia sektoril. Peamine rõhk oli materjaalsel kultuuril, vaimne oli kirjandusteadlaste rida. ERMi aastaraamat ilmub siiamaani, palju artikleid on Akadeemias. 4.2.3 Peamised uurimisvadkonnad Etnograafiline sõnastik 1925, Eesti rahvariiete ajalugu 1927, Soome sugurahvaste et- nograafia 1929, Die Subkultur Estland 1931–33. 1
Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulik keel ei ole nt esperanto, eri liiki programeerimiskeeled (= formaalkeeled, nt java). The Ethnologue !!! Maailma keeled Mitut keelt tead: Soome, norra, rootsi, läti, leedu, poola, saksa, prantsuse, hispaania, inglise, rumeenia, kreeka, türgi, araabia, portugali, itaalia, mandariini, hiina, jaapani, korea, suahiili, mari, komi, ersa, taani, islandi, flaami, saami, handi, khoekhoe, eesti viipekeel. Maailmas on 6000 - 7000 elavat keelt. Maailma keelte arv · Aasia 2165 keelt (32%) · Aafrika 2011 keelt (30%) · Austraalia ja Okeaania 1302 (19%) · Ameerika 1000 keelt (15%) · Euroopa 225 (3%) Aasias ja Aafrikas on palju keeli sisemaadel, sest vahel on tegemist geograafilise isolatisooniga (jõed, mäed erinevate hõimude vahel). Soojades kohtades on hea elada,
hajuvamad, loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) Suur veeuputus – sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 – 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tšehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi,
loodsegapõimunud, suurem oht sattuda ellujäämis kriisidesse, erinev sooline tasakaal) · Suur veeuputus sulav jää vesi murdis ookeanist läbi Bosporuse väina Vahemerre ja Musta merre, kust vee tase tõusis 15 cm päevas, kokku 107 meetrit. Indogermaani rahvad liikusid sealt soomeugrilaste poolt asustatud Kesk.Euroopasse. Kalevi Wiiki järgi tänaste indogermaanlastest (ennekõike germaani, slaavi, balti) keelte kõnelejate esivanemad assimileerunud soomeugrilased. Euroopa 5 500 3 000 a. e.m.a. (Kõneldavad keeled) Soome-Ugri(Eesti, Soome, Rootsi, Norra), Keldid (Wales), Germaani(Holland, Saksa), Balti(Läti, Leedu, Preisi), Slaavi (Vene, Valge-Vene, Tsehhi, Sloveenia), Jugoslaavia (Jugoslaavia), Ibeeria (Hispaania, Prantsuse). Soome-Ugri (Eesti, Marid, Soome) Slaavi(Venemaa), Germaani (Norra, Rootsi, Island,
neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg; 12 · maad, paikkonnad, alad ilmakaare järgi: Kuramaa, Vooremaa (Ida-Eesti osa), Siber, Ees- Aasia, Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Idamaad ehk Orient (Aasia ja Kirde-Aafrika maade koondnimi), · Põhjamaad (Norra, Rootsi, Soome, Taani, Islandi, Fääri saarte ja Gröönimaa koondnimi); · maailmajaod ja mandrid: Euroopa, Aasia, Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Antarktis; · taevakehad ja nende süsteemid: Neptuun, Orion, Kassiopeia, Suur Vanker ehk Suure Vankri tähtkuju, Koot ja Reha, Väike Lõvi, Siirius, Põhjanael, Linnutee, Maa, Päike, Kuu (kui viimased kolm ei ole tekstis universumi kohanimedena, siis maa, päike, kuu);
annaabi.ee 
