Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Hanka Merila STATISTILINE UURIMUSTÖÖ uurimustöö Juhendaja Reet Saarep Tartu 2016 SISSEJUHATUS Statistilise uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ühe kooli gümnaasiumisastmes õppivate noormeeste jalanumbrid. Leida nende keskmine jalanumbri suurus, standardhälve, mediaan, mood, alumine- ja ülemine kvartiil. Leida hajuvusnäitajad. Võrrelda tulemusi. Statistiline rida 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, 40, 41, 43, 44 Variatsioonirida 46, 46, 45, 45, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 41, 41, 41, 41, 41, 41, 40, 40, 40, Sagedustabel Saapa number 40 41 42 43...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine. Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidr...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepi...
Seetõttu jäävad kodumaale maha ,,poolikud pered" ning suur osa võsukeste lapsepõlvest möödub ilma isata. Hetkel on meie riik seisus, kus naaberriikidesse kolivad juba terved perekonnad seda vaid sealsete paremate töötingimuste ja palkade nimel. Tekib küsimus, et miks peaksid noored tahtma õppida näiteks arstideks, kui pärast aastatepikkusi õpinguid ja õppemaksude tasumist pole siiski võimalik kodumaal väärilise palga eest töötada. Aina enam noori soovib tegeleda ärinduse või ettevõtlusega, et ise oma sissetulekute eest vastutada. Noored on meie riigi tulevik, kuid aina suurem osa neist tarvitab alkoholi ja tubakatooteid. Väga harv juhus on kohata noort, kes poleks enne täisealiseks saamist keelatud aineteda kokkupuutunud. Lisaks suureneb teismeliste seas ülekaaluliste arv. Muidugi pole antud probleem meil sedavõrd suur kui näiteks Ameerikas, kuid selle olemasolu ei saa eitada.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
kohta on ta jõudnud iseseisvalt juba nii mõndagi korda saata. Peeter Pärtel ei pea end just edukaks ettevõtjaks, kuid usub, et on sellel teel. Valisin just teda, sest olin huvitatud, kuidas tekkis ühe algaja ettevõtja tahe tegelda ettevõtlusega ja millest see alguse sai. Ettevätjaks soovis Peeter Pärtel saada lapsest saati ja tema esimene kogemus ettevõtjana oli 13-14 aastate vanuses. Tol ajal ta käis Noortemaja Ärikoolis, kus tehti mänguettevõtteid ja õpiti ärinduse algteadmisi. Minu arvates selliseid koole võiks olla rohkem, sest just siit saavad noorukid esimese pisiku, mis aitab edasi areneda ettevõtluses ja üldse soov sellega tegeleda. Esimese OÜ asutas ta sõbraga 17 aasta vanuses vanemate abil. Selle ideeks oli virtuaalserveti teenuse pakkumine ja hiljem arvutite müümine. Küll see idee on jäänud tahaplaanile, kuid sellest kasvas välja kolm ettevõtjad, kes hakkasid oma rada käima
Madalamasse klassi kuuluv teenuseosutaja teenindas kõrgklassi esindavat teenuse saajat. Selline suhtumine on saatnud teenindust kuni hiljutise ajani. Üleüldine suhtumine teenindustöösse on olnud aegade jooksul ülalt alla vaatav, seega teenindataval oli õigus teenindajasse suhtuda nii nagu ta seda õigeks pidas ning seda suhtumist ka avalikult välja näidata. Majandussektoris ei nähtud teenindusel erilist rolli olevat. 3 1. TEENINDUSSEKTORI ARENG 1980. aastail hakkasid ärinduse analüütikud märkama teenindusvaldkonnas tähtsaid muutusi: need vähesed ettevõtted, kus nähti vaeva, et pakkuda klientidele paremat teenust, saavutasid teistest paremaid finantstulemusi, nad kasvasid kiiremini ja nende kasum oli suurem kui ettevõtetel, kus töötati, et pakkuda oma klientidele nii vähe kui võimalik (Anderson, Zemke 2003). Teenindusmajandus on nüüdseks kasvamas kõikjal, sest teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Geisi Andla PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS............................................................................4 Tööohutus ja hügieen..................................................................................4 MINU TÖÖ ISELOOMUSTUS.............................................................................5 ETTEVÕTEST................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 7 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Gerili Narusing TURUNDUSTEGEVUSTE LÄBIVIIMINE Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2015 1 KAS TURUNDUS ON INVESTEERING VÕI KULU? Turundus ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Seejuures on eesmärgiks tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine ja konkurentsivõime säilitamine. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid üks väike osa. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda k...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse –ja ärinduse osakond Triin Vaino Iseseisevtöö Juhendajad: Vilve Pohla ja Tiiu Vellevoog Tartu 2014 Klassitsism Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse s...
Ettevõtjate seisukohalt on oluline rahvusvahelise kogemusega tippspetsialistide leidmine, kuid pööratakse tähelepanu ka tehnikale, ärindusele ning programmeerimisvaldkonna oskustööliste palkamisele. Juhtivatesse ülikoolidesse sisseastumisel on populaarseimad alad õigusteadus, ärindus ja ka infotehnoloogia. Õigusteaduse kandidaadid on oma valikut põhjendanud oma õiguste vastu huvi tundmisega ja hilisemate karjäärivõimalustega, mis ulatuvad Euroopa tasemele. Ka ärinduse ja infotehnoloogia õppesuundadel nähakse eelkõige võimalust end hiljem tööturul tõestada ja probleemideta töökoht leida kuna ollakse kursis oskustööliste nappusega. Spetsialistide puuduse probleemi põhjused algavad juba põhikoolis, kus reaalained ei ole populaarsed ja nendest korralikku põhja alla saamata tundub infotehnoloogia ja programmeerimise valdkond keeruline. Keskendutakse rohkem humanitaaraladele ja
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Äk11 Kaili Olgo STASTISTIKA KOOLI SÕIDUAEGADE KOHTA Uurimustöö Juhendaja: Tiia Leego Tartu 2011 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused...............................................4 3. Koondtabel sõiduaegade kohta......................................................................................6 4. Andmetöötlus.................................................................................................................7 5. Kokkuvõte...................................................................................................................10 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul. Teatud tegevused võivad riske suurendada ja isegi soo...
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud s...
andis olulist majanduslikku efekti: • võimaldas ökonoomsemalt täita oma funktsioone; • vabastas tootjad olulises osas oma toodete müügiga seotud kuludest; • kiirendas kaubaringlust. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes • Kaubandus laiemas mõttes on kõigi varade (asihüvede) ostu-müügiprotsess, suhted ja institutsioonid. Siin kattuvad täielikult kaubanduse ja ärinduse mõisted. Saksamaa, Austria. • Kaubandus kitsamas mõttes hõlmab ainult kaupadega seotud protsesse, suhteid ja institutsioone. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Hüviste liigid H Ü V IS E D M a te r ia a ls e d h ü v is e d (a s ih ü v is e d ) Im m a te ria a ls e d h ü v is e d
Tavaliselt haihtuvad need tudengid pärast esimest semestrit. Ambitsioonikus on abiks. Toimetused on tuntud selle poolest, et need on täis A- iseloomutüübiga inimesi, inimesi, kes on motiveeritud mõttest jõuda teistest ette ning tõusta tippu. Jällegi võin ma läbi aastate välja tuua mitmeid ambitsioonikaid tudengeid, kuid nii mõnigi neist otsustas, et tehtud töö eest saadud tasu ei vääri ennast ajakirjanduses ära. Sagedasti otsustasid viimased oma eriala ärinduse või juura vastu vahetada. Kuid kes siis on edukas, vähemalt minu antavas ajakirjanduse aines? Missugused tudengid teevad enda karjääri lõpuks ikkagi ajakirjanduses? Siin on välja toodud edukate ajakirjandustudengite, keda olen aastate jooksul näinud, mõned ühised jooned. Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Nad leiavad oma kire
Eestvedaja oli Nõukogude Liit. Sellel aastakümmel hakkasid levima hormoonpreparaadid. 4 20 viimast aastat 1970. aastate paiku noorte aktiivsus vaibus äkki ja kiiresti. Selle aastakümne põlvkonda peeti passiivseks, kes poliitika vastu huvi ei tundnud ja pages argipäeva hulluse eest diskoteekidesse. Aastakümne keskel ilmusid tänavale punkarid, taunides majanduslangust ja mässates moe ning ärinduse vastu. 1980. aasta suvel andsid Lääne-Euroopa noored endast taas märku. Seekord aga lõid nad kaasa keskkonnakaitses, nais-, rahu- ja rahvusliikumises. Varasemast vähem oli teoreetilisi arutlusi, rohkem otsest tegevust. Kui 1960. aastail mässasid üliõpilased, siis nüüd olid esindatud ka teised ühiskonnakihid, eeskätt töölisklass. 1970. aastail laiendas video teleri võimalusi ning kinole ilmus taas uus konkurent. Koos mõjutasid nad kirjandust ja teatrit
Tartu kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond Karmen Lillepõld LAOMAJANDUSE PORTAAL lõputöö juhendaja:Lidia Feklistova Tartu 2009 Sisukord Tartu kutsehariduskeskus................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 ......................................................................................................................................3 Millise info leiad portaalist.............................................................................................4 Ettevõtted..................................................................................................................4 Uudised.....................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumäärag...
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste j...
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992...
1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeritud isiksuste kujunemisele. Omandivorm: Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi kutseõppeasutus Töötajate arv: Kooli töötajate keskmine arv on 2010.a. 88, neist 51 on
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜS...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja rakendusprogramme, mis on mõeldud arvuti kasutajale kasulike asjade tegemiseks ( kaupade sisestus jne). Laotarkvara haldab materjalide liikumist Üldjuhul peab laotarkvara: toetama ettevõtte strateegiat ja eesmärke o...
Tartu Kutsehariduskeskus TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE Juhend Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ......
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja Kaubanduse osakond Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2.3Töötamine kassas........................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
pearühmade ning haridustasemete teoreetilisest seost. Haridusele vastavates pearühmades töötamine kolmanda haridustaseme järgi, 2- 3. pearühm, 2002-2004 8 Allikas: Poliitikauuringute keskus PRAXIS, 2005 Ka ametirühmade järgi jaotust vaadates on probleemsemad teeninduse, põllumajanduse, tehnika, tootmise ja ehituse ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse õppevaldkondade lõpetajad, kel on olnud probleeme, formaalseid klassifikatsiooni järgides, oma kvalifikatsioonile vastava rakenduse leidmisega. Seega võib öelda, et Eestis on sarnaselt teiste riikidega kõrghariduse massiliseks muutumine toimunud kiiremini kui vastavat kvalifikatsiooni eeldavate töökohtade loomine tööturul. Disproportsiooni ulatus ei ole viidatud uuringutele tuginedes suur, kuid tagasiside tööandjatelt läbiviidud värbamiste osas on 2005.a
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond MYEo17 Marily Kaas AKNAMATERJALID Referaat Juhendaja Maire Kask Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1 LIIGITUS.....................................................................................................4 1.1 Raami materjal....................................................................................4 1.1.1 PVC aknad.....................................................................................4 1.1.2 Puitakanad.....................................................................................5 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad....................................................................7 1.1.4 Profiilisüsteemid...............................
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ........
tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukraina majandus ning milline roll on seal poliitikutel? Olles Välisilma ja teiste huvitavate dokumentaalfilmide abil põgusalt tuttav Ukraina Oranzi revolutsiooniga otsustasin eelnevalt esitatud küsimustele just antud esseega veidi lähemale jõuda. Huvi teema vastu tõstab ka asjaolu, et kogu Venemaa ja SRÜ kursus sai ärinduse tudengina võetud eelkõige mitte kohustusest, vaid vabatahtlikust huvist Ida-Euroopa mõjukate riikide vastu. Konkreetselt Ukrainaga on seotud ka minu investeerimisportfelli kuuluvad Tallinna börsil kauplevad Olympic EG ja Silvano Fashion Group (endine Klementi), millega seotud riikide toimimismehhanismide mõistmist väikeaktsionärina väga oluliseks pean. Olympicu juht Armin Karu oli ka üks ärimeestest, kes Ansipiga ,,ühe daami" reisil kaasas käis
majandustegevust, sealhulgas ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste majandustegevust. Äritegevust reguleerivate üldiste reeglite väljaselgitamiseks tuleb teada paljude õigusaktide sätteid aga samuti standardeid ja häid tavasid. Ühte äriõiguse nime kandvat õigusharu, seadust ega muud õigusakti ei ole. Äriõiguseks hakati nimetama ärikorraldust ja äritegevust (Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna keelepruugis ärinduse valdkonda) ning majandustegevust üldse reguleerivate õigusnormide kogumit, mis on kehtestatud erinevate õigusaktidega. Äriõigus (laiemas tähenduses) on õppeaine ehk õppekava osa mittejuristidele, mis annab ülevaate erinevate õigusaktidega kehtestatud äritegevuse üldistest reeglitest, millised reguleerivad äri- ja majandustegevust üldse või milliste teadmine on oluline igasuguse äri- ja majandustegevuse korraldamise seisukohalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
