Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Hanka Merila STATISTILINE UURIMUSTÖÖ uurimustöö Juhendaja Reet Saarep Tartu 2016 SISSEJUHATUS Statistilise uurimustöö eesmärgiks on välja selgitada ühe kooli gümnaasiumisastmes õppivate noormeeste jalanumbrid. Leida nende keskmine jalanumbri suurus, standardhälve, mediaan, mood, alumine- ja ülemine kvartiil. Leida hajuvusnäitajad. Võrrelda tulemusi. Statistiline rida 43, 41, 42, 43, 44, 44, 40, 43, 42, 43, 44, 42, 43, 46, 44, 40, 45, 42, 43, 41, 42, 43, 44, 43, 41, 42, 41, 43, 42, 44, 41, 42, 43, 45, 44, 46, 40, 41, 43, 44 Variatsioonirida 46, 46, 45, 45, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 44, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 43, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 42, 41, 41, 41, 41, 41, 41, 40, 40, 40, Sagedustabel Saapa number 40 41 42 43...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MIDA PEAB JUHT TEADMA ORGANISATSIOONIKULTUURIST Lühikokkuvõte Ärinduse õppekava Tallinn 2018 1 Nagu iga inimene on ka iga organisatsioon erineva iseloomuga, mida võib nimetada organisatsiooni kultuuriks. Iga ettevõtte üks peamisi edukuse põhjuseid peitubki selles valitsevas kultuuris. See mõjutab märkimisväärselt kogu organisatsiooni tegevuse efektiivsust. Ettevõtted on palju edukamad ning teenivad suuremat käivet kui firmad, kel ei ole hea organisatsioonikultuur. Kahjuks enamik juhte ei oma tervislikku organisatsioonikultuuri enda ettevõttes. Hea organisatsioon vajab liidreid, kes mõistavad, kui oluline on terve organisatsioonikultuuri üles ehitamine ning selle alalhoidmine. Uuringud on näidanud, et tugev organisatsioonikultuur on nendes ettevõtetes, kus juhtpositsioonil on targad liidr...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond LM 07 Ingvar Patsula Kokkuvõte töö- ja puhkeaja seadustest Juhendaja: Maia Tamm Tartu 2007 I. Tööaeg Tööaja kestus: Tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Lühendatud tööaeg on 13-14-aastasel või koolikohustuslikul 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. 15-aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik 6 tundi päevas ehk 30 tundi nädalas. 16-17-aastasel töötajal kes ei ole koolikohustuslik 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel kuni 7 tundi päevas ehk kuni 35 tundi nädalas. Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepi...
Probleemid kodumaa ühiskonnas Viimase kümnendi jooksul on meie kodumaal nii mõndagi muutunud. Me oleme astunud nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeteks, võtnud kasutusele ühisraha Euro ning meil on võimalus reisida Euroopa Liidu piires viisavabalt. Nüüdseks on eestlased juba Euroopa ühisrahaga harjunud. Euro tulek tegi küll tunduvamalt lihtsamaks rahvusvaheliste arvelduste tegemise, kuid tavainimese elu muutub järk-järgult vaid kallimaks. Samal ajal, kui hinnad tõusevad, säilitavad palgad oma ,,endise kuju". Ega siis ilma asjata streikinud hiljuti meie koolide pedagoogid, kes riigi poolt omale määratud palka naeruväärseks pidasid. Hetkel on kõigi tähelepanu juba mitmendat nädalat kestval arstide streigil. Pikad ravijärjekorrad vaid venivad ning vastu võetakse enamasti vaid hädavajalikku ravi vajavaid patsiente. Teleintervjuudes räägivad kirurgid, kuidas edasi lükatakse kõik operatsioon...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Anneli Priinits ISESEISEV TÖÖ Stress Edda Sõõru Tartu 2014 Minu toimetulek stressiga Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib sise- ja väliskeskkonna muutumisel. Stressi korral on hormoonide talitus häiritud ja tekib esile nn. stressihormoonid, mis on kahjulikud inimese tervisele. Stress tekib äärmuslikes tingimustes. Selleks võivad olla nii pingeline elukeskkond, töökeskkond kui ka üksindus, haigus ja lähedase kaotus. On olemas ka nn. hea stress, mis viib meid edasi. Selline stress on hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja edasimineku. Pikaajaline stress mõjub organismile halvasti. Meie seas on kahte tüüpi inimesi on ekstraverdid ja introverdid. Ekstraverdid on suhtlusjulged ja väljapoole suunatud inimesed. Nad on vähem tundlikud välismõjude suhtes. Nad...
Peeter Pärteli kui ettevõtja lugu Peeter Pärtel on mees, kes andis eestlastele võimaluse üheskoos õppida ja mängida lauamängu Cashflow ning praegusel hetkel on ta cashflow klubi omanik. Tema enda varajane kokkupuude ettevõtlusega on muutnud tema maailmavaadet ning oma kahekümne viie vanuse kohta on ta jõudnud iseseisvalt juba nii mõndagi korda saata. Peeter Pärtel ei pea end just edukaks ettevõtjaks, kuid usub, et on sellel teel. Valisin just teda, sest olin huvitatud, kuidas tekkis ühe algaja ettevõtja tahe tegelda ettevõtlusega ja millest see alguse sai. Ettevätjaks soovis Peeter Pärtel saada lapsest saati ja tema esimene kogemus ettevõtjana oli 13-14 aastate vanuses. Tol ajal ta käis Noortemaja Ärikoolis, kus tehti mänguettevõtteid ja õpiti ärinduse algteadmisi. Minu arvates selliseid koole võiks olla rohkem, sest just siit saavad noorukid esimese pisiku, mis aitab edasi areneda ettevõtluses ja ü...
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. TEENINDUSSEKTORI ARENG...........................................................................................4 1.1 Teenindussektor Eestis......................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Teenindusel on olnud oluline tähendus peaaegu kõikides kultuurides. Ülemklass, rikkad või ükskõik kuidas neid ka nimetada on end alati ümbritsenud mitut sorti teenritega, kel tuli osutada erinevaid teeneid. Madalamasse klassi kuuluv teenuseosutaja teenindas kõrgklas...
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Geisi Andla PRAKTIKA ARUANNE Aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2015 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS............................................................................4 Tööohutus ja hügieen..................................................................................4 MINU TÖÖ ISELOOMUSTUS.............................................................................5 ETTEVÕTEST................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE.................................................................................................... 7 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Gerili Narusing TURUNDUSTEGEVUSTE LÄBIVIIMINE Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2015 1 KAS TURUNDUS ON INVESTEERING VÕI KULU? Turundus ehk marketing on tegevuste süsteem, mille eesmärk on viia kokku ostjate soovid ja vajadused ning müüja eesmärgid. Seejuures on eesmärgiks tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine ja konkurentsivõime säilitamine. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid üks väike osa. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda k...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse –ja ärinduse osakond Triin Vaino Iseseisevtöö Juhendajad: Vilve Pohla ja Tiiu Vellevoog Tartu 2014 Klassitsism Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse s...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12KÕ Jessika Petrov MILLINE ERIALA ON TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS VÄÄRTUSTATUD JA MIKS? Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Väärtus on püsiv hinnang, mis mingile asjale või nähtusele on antud või selle juurde muul viisil kuulub. Mina arvan, et väärtustamine on igaühe poolt olulisima leidmine ja väljatoomine. Seetõttu saab essee teemat mitmeti tõlgendada, kuid mina lähtusin töös eelkõige kasvava tööhõivega aladest ning tulevikuprognoosidest. Internet on meie elu lahutamatu osa ning erinevaid portaale ja lehekülgi külastades ei mõtle me sellele, et neid kohti poleks olemas, kui ei oleks hulka spetsialiste, kes selle välja mõtlesid ja seejärel selle süsteemi programmeerisid. Maa...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Äk11 Kaili Olgo STASTISTIKA KOOLI SÕIDUAEGADE KOHTA Uurimustöö Juhendaja: Tiia Leego Tartu 2011 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus...................................................................................................................3 2. Uurimustöös esinevate mõistete ja tähistuste selgitused...............................................4 3. Koondtabel sõiduaegade kohta......................................................................................6 4. Andmetöötlus.................................................................................................................7 5. Kokkuvõte...................................................................................................................10 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubanduse osakond Riskid tarneahelas Juhendas: Tiina Kraav 2011 Riskid Täiendava riski on toonud kaasa opereerimine suurtel ja kaugetel turgudel ning toodete elutsüklite lühenemine. Hankimise, tootmise ja klienditeeninduse globaliseerumine on lisanud ja süvendanud erinevaid riske. Terrorismi oht, piraatlus, majanduslik ja poliitiline ebakindlus, streigid veoahelais ning muud võimalikud sündmused on tõstnud tarneahela riskid senisest kõrgemale. Risk fokuseerub äritegevusele tervikuna, ähvardades tuua kaasa selle katkemise. See ei kehti ainult tarneahelate ja nende juhtimise kohta, vaid puudutab üha enam ka tootmist ja infotehnoloogiat. Riskide vähendamiseks kindlustatakse ja kaitstakse end nende vastu. See on aga raske keerukate ja geograafiliselt hajutatud tarneahelate puhul. Teatud tegevused võivad riske suurendada ja isegi soo...
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubandus osakond Lii Pedajas Pakendite ringlus logistilises ahelas Iseseisevtöö Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud s...
KAUBANDUSE ALUSED Heve Kirikal MA 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste ajaloos Kaubandust on erinevatel ajalooetappidel käsitletud erinevalt: ühiskonna vahetusproduktide kogusummana; ostu-müügisuhete kogumina; ühiskonna funktsionaalse allsüsteemina. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste erinevad tõlgendused Tõlgenduste erinevused pärinevad: kaubanduselu ja –teaduse pikast arenguloost; kaubanduse avaldumisvormide mitmekesisusest ja tunnuste rohkusest; kaubanduse eri külgede ja seoste ning nende kombinatsioonide esiletoomisest; teoreetilistest ja praktilistest kaalutlustest. 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubanduse mõiste tänapäeval Kõige olulisemad tõlgendused: kaubandus kui majanduskategooria; kaubandus laiemas ja kitsamas mõttes. ...
Kadri Oviir Ajakirjandus ja kommunikatsioon I Millised ajakirjandustudengid saavad tulevikus edukaks? Järjekordse semestri lõpus tabasin ma end ajakirjandustudengitele lõpuhindeid välja pannes ülikoolis, kus õpetan, juurdlemas selle üle, mis teeb ühe tudengi edukaks ja teise mitte nii. Mis on salajane valem selleks, et ajakirjanduskoolis läheks hästi ning et karjääri tehes ja ajakirjandusäris töötades oleks õpitust kasu? Kas see on kirjutamisoskus? Mõnedel mu tudengitel on kirjutamise peale annet. Need on õpilased, kes olid inglise keele tundides alati tublid, ning läksid ajakirjandust õppima sellepärast, et armastasid kirjutada või soovitasid nende õpetajad neil ülikoolis ajakirjandust õppida. Kirjutamisoskus aitab. Tudeng, kes omandab kiirelt uudisekirjutamisformaadi, nii öelda juhib mängu võrrel...
1. 2. Tallinn 2000 Esimesed sõjajärgsed aastad Tööstus- ehk industriaalühiskonna kultuur sõltus üha rohkem teadusest ja tehnikast. Teise maailmasõja järel süvenes uus ehk teine tööstusrevolutsioon, mida iseloomustas tootmise automatiseerimine ja selle seostamine teadusega. Inimene oli avastanud uue ja ülivõimsa energiaallika aatomienergia. Teadlased otsisid võimalusi selle rahumeelseks kasutamiseks ning esimene aatomielektrijaam lastigi käiku NSV Liidus 1954. aastal. Kõik arenes väga jõudsalt ning ei osatud kujutledagi, et inimkonda võiks oodata energiakriis. Automatiseerimisega seda probleemi polnud. 1946. aastal valmis USA-s esimene arvuti. Suurenev teenindussfäär lausa neelas vabaneva tööjõu. 1950. aastail vallutas auto Euroopa, 1955 oli autotootmise rekordaasta USA-s 8 miljonit. Kiiresti hakkas arenema...
Tartu kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond Karmen Lillepõld LAOMAJANDUSE PORTAAL lõputöö juhendaja:Lidia Feklistova Tartu 2009 Sisukord Tartu kutsehariduskeskus................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 ......................................................................................................................................3 Millise info leiad portaalist.............................................................................................4 Ettevõtted..................................................................................................................4 Uudised.....................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Pamela Sageus ja Keijo-Kim Taal KARTULID JA PIRNID Kodutöö e-õpe Juhendaja Lidia Feklistova Tartu 2015 Contents SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1PIRN.............................................................................................................. 4 1.1Botaaniline iseloomustus.......................................................................4 1.2Ajalugu................................................................................................... 4 1.3Levik....................................................................................................... 4 1.4Kultivarid................................................................................................ 5 1.5Pirnide tootmine maail...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumäärag...
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste j...
Ülikoolist väljalangenute arv Kasvutempo Bakalaureuseõpe Magistriõpe BakalaureuseõpMagistriõpe 1993 2952 105 -226 81 1994 2726 186 -589 184 1995 2137 370 -105 100 1996 2032 470 197 65 1997 2229 535 157 -23 1998 2386 512 187 76 1999 2573 588 457 43 2000 3030 631 284 29 2001 3314 660 -267 102 2002 3047 762 945 237 2003 3992...
HEA ÕPPIJA Kvaliteedi- ja keskkonnahaldus Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA Tallinn 2012 2 HEA ÕPPIJA 3 Tallinna Majanduskool HEA ÕPPIJA 1. Sissejuhatus Järgnevas töös kirjeldab ja analüüsib autor oma õppetööd Tallinna Majanduskoolis kvaliteedi- ja keskkonnahalduse erialal. Tallinna Majanduskool Aadress: Tammsaare tee 147, Tallinn 12915 Peamised tegevusvaldkonnad: Kooli eesmärki järgiv õppe- ja arendustegevus Missioon: Õppijatele kvaliteetse praktilise suunitlusega hariduse pakkumisega sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas aidata kaasa Eesti majanduse arendamiseks vajalike ning elukestvaks õppeks motiveeri...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond ******* ***** SISESEINA MATERJALID, KATTEMATERJALID Iseseisev töö Juhendaja ***** **** Tartu 2015 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 1SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 2KIPSPLAAT....................................................................................................................4 2.1Erinevad kipsplaadid................................................................................................4 2.2Valmistamine...................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Ärikorraldus 11 Kaili Olgo EMOTSIOON Referaat Kaire Välb Tartu 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON EMOTSIOON.................................................................................................4 1.1 Millised ülesanded on emotsioonidel.................................................................4 1.2 Millised on paasemotsioonid..............................................................................5 1.3 Kuidas emotsioonid jagunevad..........................................................................7 1.4 Kuidas emotsioonid meid mõjutavad.................................................................8 2. EMOTSIOONIDE FÜÜS...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja rakendusprogramme, mis on mõeldud arvuti kasutajale kasulike asjade tegemiseks ( kaupade sisestus jne). Laotarkvara haldab materjalide liikumist Üldjuhul peab laotarkvara: toetama ettevõtte strateegiat ja eesmärke o...
Tartu Kutsehariduskeskus TEKSTITÖÖDE VORMISTAMINE Juhend Tartu 2017 SISUKORD 1 VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED ......................................................................................... 3 1.1 Vormindamine................................................................................................................... 3 1.2 Sisukorra loomine ............................................................................................................. 4 1.3 Tiitellehe loomine ............................................................................................................. 5 2 SISSEJUHATUSE JA KOKKUVÕTTE LOOMINE .............................................................. 7 3 SISU VORMISTAMINE ......................................................................................................... 8 3.1 Loetelud ......
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja Kaubanduse osakond Emmi Ojala EESTIS TEGUTSEVAD KAUBANDUSKETID Iseseisevtöö Juhendaja Sirje Mets Tartu 2010 SISSEJUHATUS Minu töö eesmärk oli uurida Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustusi ja pakutavaid teenuseid ning tooteid. Üritasin teha piisavalt lühikese, kuid vajaliku informatsiooniga kokkuvõtte. Tööd koostades kasutasin enamasti kaupluste ametlike kodulehekülgi. 1. SELVER AS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaubamärk, mis kuulub AS-le A-Selver. 1.1. Selveri missioon Selveri peamine eesmärk on luua ja hoida kliendi usaldust. Nad loovad sõbraliku õhkkonna, ...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond nimi TOIDUKAUPLUSE PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja nimi Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................2 2.1Kaupade väljapanek kaupluse erinevates osakondades................................................4 2.2Kauba vastuvõtt............................................................................................................5 2.3Töötamine kassas........................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ärinduse õppetool ÄJ-06 Eneseregulatsioon ja stress Referaat Juhendaja:Riina Juks Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat Väimela 2007 Terje Aarna 2 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................3 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 STRESSI TEKKEPÕHJUSED................................................................................... 4 1.1 Sotsiaalmajanduslikud stressitegurid................................................................... 4 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond NIMI PRAKTIKAARUANNE Kursusetöö Juhendaja: Nimi Tartu 2010 Sisukord Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................3 1 Kaupluse üldine iseloomustus......................................................................................4 1.1 Kaubandusettevõtte organisatsiooniline ülesehitus ..............................................4 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht.....................................................................................4 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused..............................................................................4 1.4 Põltsamaa ...
Tartu Ülikool Pärnu Kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus Miks õpitakse rohkem humanitaaraineid kui reaalaineid Uurimustöö Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2008 3 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1 Probleemi püstitamine.................................................................................................... 6 2 Hüpotees........................................................................................................................ 6 3 Õpetajate palgad Eestis...................................................................................................6 3.1 Õpetajate keskmise palga ja Eesti keskmise palga võrdlus....................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond MYEo17 Marily Kaas AKNAMATERJALID Referaat Juhendaja Maire Kask Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1 LIIGITUS.....................................................................................................4 1.1 Raami materjal....................................................................................4 1.1.1 PVC aknad.....................................................................................4 1.1.2 Puitakanad.....................................................................................5 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad....................................................................7 1.1.4 Profiilisüsteemid...............................
TALLINA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND RAIL BALTICU ARENGUTEE NING MAJANDUSLIK KASU Referaat Koostaja: Joseph Saliste 142677TABB Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................................ 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ........
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukrain...
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
annaabi.ee 
