L o o d u s r e s s u r s id T o o te d , k a u b a d T eenused Õ ig u s e d Im m o b iils e d k a u b a d M o b iils e d k a u b a d T a rb e k a u b a d T o o tm is k a u b a d 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (1) Kaubandusteaduse, -uuringute ja – teooriate sisu selgitatakse kaubanduse objektide kaudu. Objekte on kahesuguseid: uurimisobjektid tunnetusobjektid 6.1.16 LVRKK H.Kirikal Kaubandus kui uurimis- ja tunnetusobjekt (2) Uurimisobjekt – laiem mõiste, hõlmab kaubanduse mitmekesisust. Kaubandust peetakse raha kõrval rahvamajandusuuringute vanimaks objektiks (Schenk, 1970: 20) Tunnetusobjekt – tuleneb
Et mehhaaniline: kommunikatsioon on sõnumi transport lihtsam süsteem saaks keerukama keskkonna mõjule saatjalt reageerida, peab ta valima (selekteerima) vastuvõtjale ( ); sotsiaalkonstruktsionistlik peab kommunikatsiooni Süsteemiteooria eelised kommunikatsiooni käsitlemisel: interaktsioonide tunnetusobjekt on dünaamilised protsessid; vaatleb protsesse tervikuna, mistõttu tema analüüs on Ei pruugi olla keelega seotud väga suures ulatuses terviklik; sõnatu, kusjuures ei ole seotud sirgjoonelise põhjuslikkusega mitteverbaalne kommunikatsioon saadab ja ka juhib (kausaalsusega); verbaalset
Kaubandusfunktsioonide edukaks täitmiseks on vaja kaubandusinstitutsioone. Selline seos esineb nii rahvamajanduse kui ettevõttemajanduse tasandil. Kaubandusettevõtte jaoks on funktsioonid valikualternatiivid, millest igaüks seab kokku oma turuvõimelise "funktsioonikimbu". 3. Kaubandusettevõtte mudel Kaubandusettevõte on majandusüksus, kus leiavad aset kaubandustehingud, kus toimub ost-müük, s.t. funktsiooni kandjad. Kaubandusettevõte kui tunnetusobjekt ei ole mingi reaalselt eksisteeriv ettevõte, vaid mõtteline objekt, reaalse ettevõtte lihtsustatud kujutis, mudel. Kaubandusettevõtet saabki põhjalikumalt avada kaubandusettevõtte mudeli kaudu. Kaubandusettevõtte mudel (joonis 4 slaidil) illustreerib sellist · iseseisvat institutsiooni, kelle põhitegevus on kaupade müük laiemas mõttes (sisseost, laondamine, müük), kuid täidab ka teisi ettevõttele omaseid funktsioone (finantseerimine, arvestus);
Isikulis-situatiivne suhtlemine (esimese eluaasta esimesel poolel): naeratus, pilgu fikseerimine, häälitsused, liigutusaktiivsus. Selline suhtlemine kutsub esile positiivseid emotsioone, aktiviseerib last, laps õpib tajuma täiskasvanut. Kujuneb mõningane reageerimine kõnele. Suhtlemine täiskasvanuga võimaldab rahuldada lapse esmaseid vajadusi. Motiiv suhtlemiseks on isikuline: täiskasvanu kui meeldiva kontakti objekt ja tunnetusobjekt. Tegevuslik-situatiivne suhtlemine algab esimese eluaasta teisel poolel ja on peamiseks suhtlemisvormiks kuni 3a saamiseni. Suhtlemine toimub praktilise koostöö käigus ja selle huvides (manipuleerimine esemetega, mäng). Laps tegutseb suurel määral täiskasvanu kõrval. Teda huvitab oma tegevuse tulemus, täiskasvanu on abiline ja hindaja. Lapse peamine ootus suhtlemisel ongi saavutada koostöö ja heatahtlik suhtumine (tähelepanu)
annaabi.ee 
