2-4. uuring: kavatsus olla seksuaalvahekorras ilma kondoomita olukorras, mida näidati videost. Lisaks sellele olid eksperimentaaluuringutes järgnevad sõltumatud muutujad: kaitsmata vahekorra õigustamine; erutus; uskumus, et kondoomi kasutaine kaitseb suguhaiguste eest; hoiak kaitsmata vahekorra suhtes. Katsealused täitsid küsimustiku, mis sisaldas küsimusi sõltumatute muutujate kohta. Sõltuvad muutujad ilmnesid testi vastustena. 7)Kontrollgrupid 1; 2; 4 uuringus olid alkoholijoobes katseisikutele kontrollgrupiks kained. 1. uuringus määratleti katsealused joobes ja kaineteks vastavalt sellele, millise joobeastme nad ise enda kohta määratlesid 9 punkti skaalal (kaine väga purjus). Katseisikud jaotati gruppideks alates 5. punktist (keskmine joove). 1,4 uuringus mõõdeti alkoholisisaldust veres väljahingatava õhu kaudu. 3. uuringus oli platsebogrupile kontrollgruppideks kained ja joobes katsealused. Mõõdeti alkoholi sisaldust veres.
ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse
KONTROLLTÖÖ NR.1 PSUHHOLOOGIAS Kairi Kroll 11.kl. 1.MIS ON PSUHHOLOOGIA? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. 2.MIKS PEAB UURIMISTÖÖS JÄRGIMA EETIKANÖUDEID? Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; katsed ei tohi inimest kahjustada. 3.NIMETA 3 PSUHHOLOOGIA UURIMISMEETODID? kirjeldavad uurimused (juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid); korrelatiivsed uurimused; eksperiment. 4.MILLISED ON TÄNAPÄEVA PSUHHOLOOGIA 5 TEOREETILIST SUUNDA? · Psühhodünaamiline psühholoogia (Psühhoanalüüs S.Freud)
saa mõõta ning võib tekkida eetikaprobleem. Kunstike katsete plussiks on mõõtmisvõimalus, kuid need ei pruugi olla alati täpsed. d) vaatlus plussiks on see, et saab hea ülevaate väliselt jälgitavale, kuid see ei pruugi olla objektiivne (enesevaatlus ei ole samuti objektiivne, kuna inimene ei suuda üldiselt ennast objektiivselt hinnata) 6. Psühholoogide eetikakoodeksis on 4 põhipunkti: a) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus b) Uuringutes ja katsetes osalemine peab olema vabatahtlik ning katseisikul peab olema õigus loobuda eksperimendi käigus c) Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul, st. isik peab omama teavet uurimuse/katse kohta d) Katseisikule ei tohi katse tulemusena tekkida mingisugust kestvat hälvet. 7. Iga närvirakk ehk neuron koosneb rakukehast ning jätketest dendriitidest ja aksonist.
arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse
a. Demontreerib seda, et kui inimesed pandi valngivalvurite rolli siis muutusid nad väga kiiresti sadistlikeks ning vangide rollis olevad inimesed omakorda passiivseteks ja depressiivseteks. Inimese kohanemisvõime on meeletult kiire. Eksperimendiks oli algul määratud kaks nädalat, kuid see katkestati juba 5ndal päeval, kuna see muutus psühholoogiliselt ohtlikuks. 8. Milliseid kolme tõõpi seadumusi omistab Asch katseisikutele oma konformuse uurimustes? a. Grupi suurus: kui üle 5 inimese oluliselt tugevam mõju b. Liitlased: vähemalt üks teisitimõtleja vähendab oluliselt grupi mõju c. Staatus: kõrgem staatus tähendab madalamat konformsust d. Sugu: naised veidi konformsemad kui mehed 9. Mida näitasid Sherifi autokineetilise efekti katsed? a. Normi loomine mida teised järgivad. Teiste inimeste juuresolek paneb meid normikohaselt käituma. 10
mõtestada, tõlgendada ja sellele hinnanguid anda Võimaldavad kiiresti infot töödelda ja otsuseid langetada Hulgaliselt negatiivseid omadusi sisaldav skeem võib tuua kaasa ebameeldivaid tagajärgi Sotsiaalne taju esmamulje · Esmamulje kujuneb tavaliselt väliselt jälgitavate ja silmatorkavate eristavate kategooriate alusel Tihti põhineb varasemal kogemusel või stereotüüpidel · Solomon Asch (1907-1996) · Esitas katseisikutele hindamiseks omadussõnade loetelud teise inimese kohta milline mulje kujuneb? Sõnad samad, järjekord erines Esmasuse efekt olulisemat rolli mängis esimene informatsioon Kord juba loodud skeemi ei liideta hõlpsasti uut informatsiooni, pigem püütakse uut teavet sobitada juba olemasolevaga Atributsioon põhjuste omistamine · Kas toimunu tulenes inimesest endast (naerab, sest tuju on hea) või olukorrast (naerab, sest kuulis naljakat lugu)?
Asch tahtis uurida läbi eksperimendi: 1. Millisel määral ühiskonna mõju muudab inimeste arvamust? 2. Milline mõju on rühmal inimese seisukohale kõige olulisem suurus, kas enamus või üksmeel? Eksperiment viidi läbi 123 meessoost katseisikuga. Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid
huvide, soo, temperamendi, hoiakute, rahvuste, isiksuse tüübi jm mõjust on tehtud väga palju. Enamikus neist ilmneb taju teatud sõltuvus loetletud teguritest. Väga oluline on ka sõna mõju vaimsele infotöötlusele. · Elizabeth Loftus ja Stephen Palmer tuvastasid oma kuulsas 1974 uurimuses, et see, kuidas on sündmuse pealtnägijale esitatud küsimus sündmuse asjaolude ja detailide kohta, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Katseisikutele näidati filmi liiklusõnnetusest ja esitati nähtu kohta küsimusi, sh sõidukiirusest. Üks võimalik küsimus: ,,Kui kiiresti sõitsid autod, kui nad teineteise vastu sööstsid?" ja teine variant: ,,Kui kiiresti sõisid autod, kui nad teineteise vastu põrkasid?". Esimesele küsimusele vastajad ütlesid auto kiiruse oluliselt suurema, kui teisele küsimusele vastajad. Kui küsiti, kas nad nägid ka purunenud klaasi, siis esimest
Oluline on ka mainida, et viimati nimetatud uurimuses mõõdeti töömälu numbrite tagurpidi nimetamisega. Lisaks kasutati ka Stroopi testi, mis peaks mõõtma pidurtatust, ning teisi kognitiivseid teste. Kuna neis erinevusi ei ilmnenud, siis gruppidevahelisi erinevusi pidada oluliseks. Ma arvan, et oluline roll on sellel, mil määral töömälu on toidustiimulite poolt hõivatud. Kuna Bryani ja Tigermanni (2001) uurimuses anti katseisikutele ettekirjutatud dieet, siis pidid nad keskenduma ainult sellele. Samas kui anoreksia korral on töömälu rohkem hõivatud mõtetega oma kehast ja toitu püütakse tarbida võimalikult vähe. Söögitungide sagedus ja intensiivsus võib olla vähemasti osaliselt määratud bioloogiliselt, aga ma arvan, et kindlasti on oluline vahendaja ka näljatunne. Kui kõht on tühi siis paratamatult mõtleme rohkem söögist ja kergemini tekib isu millegi ebatervisliku järgi. Ma eeldan, et ettekirjutatud
.assotsiatisooni printsiip ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavaxdghel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad petise
inimeste suhtumist meisse..assotsiatisooni printsiip – ei pea olema loogiline, piisab positiivsusest(einestamine, marsi sokolaad) Meeldivusetunde tegurid: sarnasus, füüsiline ilu. Vasturünnakuks on vaja ära tunda, millal on teine inimene kuidagi liiga sümpaatne antud olukorra suhtes. Ja kui selline tnne tekib tuleb ostetav ese ja müügimees lihtsalt omavaxdghel ära lahutada ja erinevate individuaalidena vaadata. Autoriteetsus Milgrami eksperiment – vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimstele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega „mida tark mees ülteb”. Seriaalis „The Real Hustle” kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku printsiipi, kus inimesed täidavad
psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid, mille järgi tütarlapsed jõudsid keskmiselt madalamale moraalse arengu tasemele kui poisslapsed. Gilligani arvates ei arvestanud Kohlbergi skaala, mis tõepoolest oli koostatud peamiselt meessoost katseisikutele tuginedes, adekvaatselt naiste eripärast suundumust suhetele ning ei võimaldanud seetõttu naiste moraalset arengut mõõta. 1. Aste orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2. Aste headus eneseohverdusena; 3. Aste vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema
seotud on. 3. Eksperiment- eksperimentide käigus luuakse teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. 6. Psühholoogi tööeetika ja probleemid Psühhoteraapias on vaja, et klient avaks ennast ravi käigus. Selleks peab nõustaja olema usaldusväärne ja objektiivselt klienti julgustama. Kõike kliendilt kuuldut tuleb hoida saladuses. Psühholoogi eetikakoodeks- 1. Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. 2. Uurimustes osalemine peab olema vabatahtlik. 3. Vabatahtlik osalemine peab toimuma informeeritud nõusolekul. 4. Inimesele ei tohi eksperimendist tekkida mingit kestvat häda. Teine eetiline probleem on katsed loomadega. Umbes 7-8% psühholoogilistest uuringutest tehakse loomadega. Küsimus on selles, kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast olulisemaks. Inimeste puhul on eetiline, kui katse on vabatahtlik ega tekita kahju, loomad aga
Plompi ja W.Levelti katsed, milles autorid uurisid konsonantsi-dissonantsi siinuselise signaaliga. Mitmed varasemadki uurimused on näidanud, et konsonantsuse määr sõltub oluliselt helikõrgusest. See viiski uurijad mõttele, et määravaks võib olla kriitiline riba. Katse tulemused kinnitasid hüpoteesi. Kõrgemates oktaavides muutub asi veel paremaks - seda kuuleme,sõrmitsedes edasi klaveri klahve. Kuidas saadakse arv, mis näitab konsonantsi määra? Plomp ja Levelt antisid katseisikutele kuulata kahest siinustoonist koosnevat kompleksheli ja muutsid katseseeria käigus siinustoonide sageduste omavahelist erinevust. Katseisikud hindasid 7 -pallisüsteemis kuivõrd konsonantne tundus neile esitatav heli. Kõver saadi siinustaoonide põhjal. Et muusikalised helid sisaldavad alati küllaldaselt ülemtoone, võib tekkida olukord, kus põhisagedused annavad küll tugeva dissonantsi, kuid ülemtoonidel on dissonantsi määr hoopis väiksem
välja juhtimisstruktuuri, leiab väljundi ühiskonda, loob oma allorganisatsioonid, palkab põhiajaga töötajad ja korraldab oma hariduselu. 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni koolkond: tegutses Tartus 20 saj kolme esimese kümnendi jooksul. Liidriks oli Karl Girgensohn ja tuntuim esindaja oli ta õpilane Werner Gruehn. Karl Girgensohni eksperimentide metoodika ja tulemused: Girgensohn kasutas eksperimentaalse introspektsiooni uurimismeetodit, st andis katseisikutele vähetuntud usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet. Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja
loomadega enamasti rottide, hiirde, jäneste ja lindudega. Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööke. Küsimus on selles kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast tähtsamaks. Teiseks probleemiks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha kuidas inimesed mingis olukorras käituvad siis provotseeritakse neid ka vastavalt. Eetilist laadi küsimuste lahendamiseks on välja antud eetikakoodeksid. 1) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi avalikustada ilma nende nõusolekuta. Seetõttu peavad uurijad oma tulemusi esitama nii, et nende alusel ei saaks konkreetseid isikuid tuvastada. 3 2) Uurimustes/ eksperimentides osalemine peab olema vabatahtlik. Samuti peab isikul olema õigus loobuda eksperimendi käigus.
Fookus kõigele, milles sisaldun Poiste ja tüdrukute vahel on erinevused nende suhtumises hoolivusse, suhetesse ja inimestevahelistesse sidemetesse. Tüdrukute jaoks on need olulisema tähtsusega kui poiste jaoks. Gilligani moraalse arengu uuringu järgi tütarlapsed jõudsid keskmiselt madalamale moraalse arengu tasemele kui poisslapsed. Gilligani arvates ei arvestanud Kohlbergi skaala, mis tõepoolest oli koostatud peamiselt meessoost katseisikutele tuginedes, adekvaatselt naiste eripärast suundumust suhetele ning ei võimaldanud seetõttu naiste moraalset arengut mõõta. 1 Aste – orientatsioon individuaalsele ellujäämisele. Väljendab naise egoismi, eneseaktualiseerimist; 2 Aste – headus eneseohverdusena; Aste – vägivallatuse moraalsus. Naine saab aru, et temal peab olema Naiste ja meeste erinevus – naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine.
meeldivad)naised+autod;krediitkaardid+märgised;kultuuris hetkel popid asjad;olümpia). Negatiivsed assotsiatsioonid (halvad lapsed-neg. Isikuomadused kantakse üle kõigile sõpradele;ilmaennustaja,sõnummitooja). Banketitehnika-inimestele meeldivad enam inimesed ja esemed, kelle v millega nad puutuvad kokku söömise ajal, sest toit tekitab ka heaolu ja poolehoiutunde. VI Autoriteetsus Milgrami eksperiment vabatahtlikel osavõtljatel kästi katseisikutele ( näitlejatele) elektrilööke anda iga vale vastuse eest, mis nad küsimiustele vastasid. Tulemuseks oli, et 66% katseisikutest olid nõud andma surmavaid elektrilöögi koguseid ainult sellepärast, et atoriteetlik ülevaataja neid käskis. Autoriteedi nägemisel aktiveerub tihti klõps, vurr reakttsioon, mille käigus nõustutakse kõigega ,,mida tark mees ülteb". Seriaalis ,,The Real Hustle" kasutatakes thithi ära sotsiaalse nõusoleku
ja tema omadustest ning tegutsemisest. Mina funktsioon on Girgensohni arvates põhiline usulist 9. Dorpati religioonipsühholoogia koolkonna uurimismeetod. Eksperimentaalse introspektsiooni meetod on religioonipsühholoogias kasutamist leidnud Dorpati religioonipsühholoogia koolkonnas, mis tegutses Tartus 20. sajandi kolme esimese kümnendi jooksul. Girgensohn uurimismeetod, mida ta ise nimetas eksperimentaalseks introspektsiooniks, oli üle ehitatud nõnda, et katseisikutele anti lugeda erinevaid vähetuntud usulisi tekste. Tekstid olid valitud selliselt, et need kataksid erinevate võimalike usuliste kogemuste ja teemade võimalikult laia spektrit. Katseisikutel paluti nendel tekstidel lasta endale võimalikult vabalt ja loomulikult mõjuda. Kokku kasutas Girgensohn 26 erinevat teksti(laulud kui ka luuled). pärast tuli katseisikutel täpselt kirjeldada oma värskeid läbielamisi ja kogemusi, mis nendel lugedes tekkisid
(lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus), tunnusjoonte teooria (kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv-käitumuslik teooria (peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused) Objektiivtestid – välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine – neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid – ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine, pildi lõpetamine, jutu
tootmisküsimuste lahendamiseks; - sotsiaalsed juhtimisteaduste, majandusteaduste, psühholoogia, pedagoogika ja sotsioloogia tarvis. Eksperimentmeetodi puudusteks võib lugeda : - ohutegurite mõju midagi mõjutab eksperimendi tulemusi, näiteks testitava haiguslik seisund; - eeltest võib anda vihjeid järeltestile, seetõttu on põhjendatud eeltesti tulemuste mitteteatamine katseisikutele; - järeltestile ei ilmu kõik katseisikud, näiteks on nad ära sõitnud, haigestunud vms.; - eksperimendis osalejad tunnevad ennast katseloomana ja seetõttu võivad ka ettearvamatult käituda. 20 Eksperimentidega tuleb olla ettevaatlik, kuna mõned neist (eriti majanduses) on seotud suure riskiga ja võivad kaasa tuua hukatuslikke tagajärgi. Ka bioloogiliste katsete puhul on möödas need uskumused, et ,, katse võib lõppeda katsealuse
siis see ju ka müüb. Väga tähtis on reklaami müümise juures ju ka teate omadused. Tegurid, millelel lõdvalt osutatakse, kui teate omadustele , käsitlevad seda, kuidas sõnumis sisalduvat informatsiooni struktueeritakse ja milline on selle sisu. 15 Teate teiseks aspektiks on tema emotsionaalne mõju. Janis ja Feshbach (1953) uurisid, kui tõhusaks on filmid suuõõne hügieeni kohta, näidates katseisikutele kolme filmi. Ühes rõhutati tugevasti valu ja ohtu, mida suuõõne hügieeni eiramine endaga kaasa toob. See oli ,,tugeva hirmu tingimus". Teises, ,,kerge hirmu tingimusega" filmis oli rõhk palju vähem valul ja palju rohkem tõelisel kasul, mis suuõõne heast hügieenist tuleneb. Kolmas tingimus oli kahe eelmise vahepealne, hambavalu mõninga, kuid mitte liiga tungiva meenutamisega. Paar nädalat pärast filmi nägemist küsisid uurijad
Probleemiks ka inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Kui tahetakse näha, mil viisil inimesed mingis olukorras käituvad, siis provotseeritakse neid vastavalt. Kui neile eelnevalt öeldakse, mida neilt oodatakse, ei saaks me inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Eetilist laadi küsimuste lahendamisel aitavad psühholooge nende tarbeks koostatud eetikakoodeksid. Eetikakoodeks nõuab, et · patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus; · inimeste osalemine eksperimentides peab olema vabatahtlik ja neile tuleb anda katse kohta teavet; · vabatahtlik osalemine katses peab põhinema informeeritud nõusolekul; · katsed ei tohi inimesi kahjustada. 7. Arengupsühholoogia Areng- Hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani.- ontogenees Jaguneb
kogevad inimesed Jumalat kui objektiivset reaalsust- kedagi, kes on tegelikult olemas. Tulemused esitati teoloogilise ja filosoofilise üldistuse tasandil.) Tema tulemuste analüüs hõlmas kolme suurt rühma: tunded, tahe ja kujutlused. 10) W. Gruehni väärtuskogemuse käsitlus Grigensohni meetodit kasutas tema õpilane W. Gruehn väärtuskogemuse uurimiseks. Ta lähtus eeldusest, et inimene väärtustab erinevaid psüühikaväliseid objekte, mida ta tajub. (Katseisikutele esitati erinevate instruktsioonide saatel erinevaid stiimulsõnu. Instruktsioonides paluti katseisikul kirjeldada nt seda, mis teda üllatab stiimulsõna juures. Millega see tema jaoks on seotud, mida see sõna tähendab jne.) Tulemusena leidis Gruehn, et väärtuseks saavad kujuneda mis tahes psüühikavälised objektid. (Nendeks objektideks on Gruehni käsitluses ennekõike abstraktsed, valdavalt usulised mõisted ja kategooriad). Olulist rolli
Psühhoanalüüs Freud oleks kindlasti üllatunud, kui saaks teada et 21s. psühholoogid kasutavad küsimustikke selleks et isiksust mõõta/hinnata. Miks?-inimesed saavad anda infot, mis on teadvustatud/jõudnud teadvusele. Freud'i põhi rõhk -alateadvuse võimsus Nisbett and Wilson (1977) näitasid, et informatsioon, mis on teadvusele kättesaadav on tihti piiratud. Uuring, kus katseisikutele näidati 5 paari sokke ja paluti valida kõige parema paari. Enamikus valiti kõige parempoolset paari, kuid ruumilist positsiooni ei nimetanud nende valiku põhjuseks. põhjuseks nimetati erinevused tekstuuris, värvis jne. Leidis toetust ka Freud'i üldine! idee, et lapsepõlve kogemused mõjutavad isiksuse arengut: Mickelson, Kessler and Shaver (1997) kas/kuidas lapsevanema kaotus või eraldamine lapsepõlves on seotud ärevusega. (5000 täiskasvanu)
6.6 Isiksusetestid Test on süstemaatiline protseduur kahe või enama isiku käitumise võrdlemiseks. Oma suunitluselt jagunevad testid kahte suuremasse alaliiki- isiksuse-ja võimekustestideks. Siinkohal vaatleme isiksusteste, mis jagunevad omakorda objektiivtestideks, projektiivtestideks ja isiksuse küsimusteks. Objektiivtestid Nendes testides välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahenduste põhjal. Objektiivtestid võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi ning nendega uuritakse temperamenditüüpe, inimeste kunstialaseid eelistusi jpm. Projektiivtestid Inimene saab mingeid ülesandeid, projitseerib nende lahendamisse enda omadused ja alateadlikud tendentsid. Projektiivtestidel on 4 alaliiki: Hinnangtestid- ,,Ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled!"
Nagu näitavad uuringud, moodustavad igapäeva elus ettetulevatest valedest valdava enamiku just sellised. Valetamise eksperimentaalsed uuringud DePaulo kasutas järgmist situatsiooni. Esmalt palutakse ausalt kirjeldada inimesi, kes meeldivad ja kes mitte (sümpaatsed, mittesümpaatsed). Pärast palutakse samu inimesi kirjeldada ebaausalt, see on neid, kes tegelikult ei meeldi, nagu nad meeldiksid ja need, kes meeldivad, nagu nad ei meeldiks. See on valetada. Ekman näitas katseisikutele (õdede kooli õpilased) esmalt värvilisi looduspilte paludes neid kirjeldada teistele, kes pilte ei näe, mida nad näevad. Seejärel asendati rahulikud looduspildid karmisisulise meditsiinilise õppefilmiga, kus oli tegemist raskete vigastustega ja ampulteerimisega. Katseisikutel palutakse aga samal ajal teistele jätta mulje, et vaadatakse endiselt meeldivat loodusidülli nii, et teised valest aru ei saa.
kuulub. 5. Kategoriseeimine. 6. Individualiseerimine (object vs token, märgend) See on huvitav tase tajumisprotsessis, kus ei identifitseerita ega kategoriseerita, vaid mingi ühiku/märgendi kiirelt eristamine, mis eristab üht objekti teistest. 7. Assotsiatsioonid. Tänapäevased andmed neuroteadustest näitavad, et aju on üsna hästi spetsialiseerunud erinevatele tajumisvaldkondadele. Katseisikutele saab esitada eri pilte ning neid näidates, mõõdame aju aktiivsust ning valikuliselt vaatame, kuidas aju on aktiivne – sellest ilmnebki, et ajus on spetsialiseerunud piirkonnad. Seega on kindlad ajukoore spetsialiseerunud piirkonnad tundlikud eri tüüpi objektide tajumisele. Taju on ka hoiakutest sõltuv protsess, mistõttu inimene (automaatselt) annab oma tajule hinnagu ning tõlgendab seda. Seega on eristatavad ka pertseptiivsete otsuste vastuvõtmisel kindlad ajukoore
mõjustused tõepoolest põhjustavad hüpoteesi kohaselt eeldatud psüühilisi reaktsioone Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille juhuslik omistamine kohaselt igal katseisikul on võrdne tõenäosus sattuda kas katse- või kontroll- gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu- likke kõrvalisi muutujaid tasakaalustada nende isikute juhusliku valikuga Katse vead või ka kõige hoolikamalt planeeritud ja läbi viidud eksperimendi tulemuste hälbed (ehk tulemuste paratamatu moonutus ühe või mitme süstemaatiliselt mõjuva kõrvalise hälvitatus) muutuja mõjul Eksperimentaatori üks olulisi katse tulemuste moonutuste allikaid. Katse korraldaja unistab
annaabi.ee 
